[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 219 artiklit

aed|maasikas

1. bot aiand aedades paljude sortidena kasvatatav maasikas (Fragaria ananassa)
2. selle taime mari. Metsmaasikad on väiksemad kui aedmaasikad.

aed|ruut [-ruudi]
bot aiand maitse-, ravim- ja ilutaimena kasvatatav ruut (Ruta graveolens)

aed|salat
bot aiand aias kahe teisendina (lehtsalat ja peasalat) kasvatatav salat (Lactuca sativa)

aed|salvei
bot aiand meil ravim- ja maitsetaimena kasvatatav salvei (Salvia officinalis)

aed|till
bot aiand meil maitsetaimena kasvatatav köögivili (Anethum graveolens)

aed|uba
bot köögiviljana kasvatatav liblikõieline taim (Phaseolus). Harilik aeduba ehk Türgi uba.

aed|vorm
aiand mingi taime aias kasvatatav, hrl. selleks aretatud vorm. Kadaka, kuuse, jalaka aedvorm.

aia|kultuur
aiand aias kasvatatav kultuurtaim. Köögiviljad, lilled jt. aiakultuurid.

aia|lill
aias kasvatatav lill

aia|taim
aias kasvatatav kultuurtaim

akvaariumi|taim
akvaariumis kasvatatav veetaim. Troopilised, kodumaised akvaariumitaimed.

ampli|taim
(amplis, rippvaasis kasvatatav) allarippuvate lehtede ja vartega taim

aprikoosi|puu
bot subtroopikas, osalt ka parasvöötmes kasvatatav viljapuu (Armeniaca)

asparaagus-e 5 või -e 4› ‹s
toalillena kasvatatav aspar. *Asparaaguse oksad rippusid üle postamendi veere .. A. Jakobson.

avamaa|kultuur
aiand avamaal kasvatatav kultuur

avamaa|kurk [-kurgi]
aiand avamaal kasvatatav kurk, peenrakurk

balsamiin-i 21› ‹s
bot aia- v. toalillena kasvatatav lemmalts

bergeenia1› ‹s
bot meil aedades ja parkides kasvatatav nahkjate lehtedega püsik (Bergenia)

bonsai14› ‹s
aiand potis kasvatatav kuni ühe meetri kõrgune puu, mis sarnaneb looduses kasvava liigikaaslasega, kääbuspuu. Bonsaiks sobivad Eestis mänd, kadakas ja teised vastupidavad liigid.
▷ Liitsõnad: toa|bonsai, õuebonsai.

deutsia1› ‹s
bot meil ilupõõsana kasvatatav heitlehine põõsastaim (Deutzia)

diifenbahhia1› ‹s
bot meil toataimena kasvatatav Kesk- ja Lõuna-Ameerika mürgine taim (Dieffenbachia)

eel|vili
põll külvikorras enne teist vilja samal kohal kasvatatav vili. Sobiv eelvili tagab järelvilja hea saagi. Taliteraviljade eelviljaks sobivad hästi hernes ja ristik.

elu|lõng

1. piltl elu (hrl. 2., 3. täh.) Püüdis oma mõtteis elulõnga tagasi kerida. Elulõng on lootusetult sassi läinud. Ta habras elulõng katkes. *Kuid nende elulõngad veavad ühte, põimuvad läbi .. F. Tuglas.
2. bot meil iluaedades kasvatatav suureõieline vääntaim (Clematis)

elu|puu

1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.

energia|mets
energia tootmiseks kasvatatav mets. Söötis maadele istutati energiamets.

energia|võsa
energia tootmiseks kasvatatav võsa. Energiavõsa istanduste väetamine.

erika1› ‹s
bot ilutaimena kasvatatav igihaljaste lehtpõõsaste perekond kanarbikuliste sugukonnast (Erica). Aeda oli istutatud valgeid, roosasid ja lillasid erikaid.

farmi|karusloom
farmis kasvatatav karusloom. Nutriad, naaritsad jt. farmikarusloomad.

hapukirsi|puu
aiand meil aedades kasvatatav (ka põõsana esinev) hapukate marjadega viljapuu, harilik kirsipuu (Cerasus vulgaris)

heina|kultuur
põll heinaks kasvatatav kultuur. Mitmeaastased heinakultuurid. Heinakultuuridena kasvatati põldudel ristikheina, timutit ja vikki.

hein|taim
põll rohumaadel söödana v. (põld)heinana kasvatatav, hrl. mitmeaastane rohttaimeliik. Kõrrelised, liblikõielised heintaimed. Ristik on mitmeaastane heintaim.

hernesherne 19› ‹s

1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2.hrl. pl.selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. ||hrl. liitsõna järelosanapiltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3.liitsõna järelosanabot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.

hobu|kastan
bot meil parkides jm. ilupuuna kasvatatav sõrmjate liitlehtedega ja ogalise viljaga puu (Aesculus hippocastanum)

hõbe|pappel
bot valgeviltjate lehtedega (ilupuuna kasvatatav) pappel, hõbehaab (Populus alba)

hõbe|remmelgas
bot siidkarvaste pikliksüstjate lehtedega (ilupuuna kasvatatav) remmelgas, hõbepaju (Salix alba)

ibeeris-e 4› ‹s
bot meil ilutaimena kasvatatav madal ristõieline rohttaim (Iberis)

ilu|koer
ilusa välimuse tõttu kasvatatav koer

ilu|lind
ilusa välimuse tõttu kasvatatav lind

ilu|nõges
bot toataimena kasvatatav kirinõges (Plectranthus)

ilu|puu
ümbruse kaunistuseks kasvatatav puu. Parki, teede äärde istutati ilupuid. Vaher on laialt levinud ilupuu.

ilu|põõsas
ümbruse kaunistuseks kasvatatav põõsas. Sirel on meie levinumaid ilupõõsaid.

ilu|taim
meeldiva välimuse pärast kasvatatav taim, ehistaim, dekoratiivtaim

jalakas-ka, -kat 2› ‹s
tarbepuitu andev v. ilupuuna kasvatatav karedakarvaliste lehtedega puu (Ulmus glabra) || selle puit. Jalakast tehti looki.

jujuub-i 21› ‹s
bot troopikas ja lähistroopikas kasvatatav jujuubipuu, harilik kreektürn (Ziziphus jujuba); selle puu vili

jõulu|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav lillakaspunaste õitega lülikaktus (Zygocactus truncatus)

järel|vili
põll samal põllul pärast eelvilja kasvatatav kultuur. Lina kasvatati tavaliselt ristikheina järelviljana.

kakao|puu
bot troopikamaadel kasvatatav puu, mille seemnetest saadakse kakaod (Theobroma cacao)

kalanhoe14› ‹s
bot meil toataimena kasvatatav Aafrika ja Aasia rohtne püsik, poolpõõsas ja igihaljas lehtpõõsas. Sulgjas, Blossfeldi kalanhoe.

kanep-i 2› ‹s

1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.

kasti|lill
aiand kastis kasvatatav lill. Fuksiad on nägusad kastililled.

kasvandik-diku, -dikku 30› ‹s

1. teat. asutuse v. isiku (ka kasulapsena) kasvatatav, ülalpeetav, hoolealune laps v. nooruk (oma kasvataja, ülalpidaja suhtes). Lastekodu kasvandikud. Orvuks jäänud poiss kasvas üles kaugete sugulaste kasvandikuna. *Ja eit oli võtnud kasvandikuks linnast lastekodust isa-ematu lapse .. A. Hint.
2. õpilane, üliõpilane (hrl. endine, varasema õppeasutuse v. õpetaja suhtes). Ülikooli, merekooli, sõjakooli, instituudi, tehnikumi, keskkooli kasvandikud. R. Tobias oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Vana õpetaja kohtus oma kunagiste kasvandikega. || teat. organisatsioonilt v. isikult oma maailmavaate, ideed, seisukohad omandanud isik. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kasvandik. Oma vaadetes on ta Hegeli kasvandik.

kasvuhoone|lill
aiand kasvuhoones kasvatatud v. kasvatatav lill

katmik|köögivili
aiand katmikalal kasvatatav köögivili

kesa|kultuur
põll haljaskesal kasvatatav varavalmiv kultuur, näit. mesikas, segatis jne.

Kirgiisi gen, kirgiisi indekl
Kirgiisi keel, kultuur. Kirgiisi hobune 'Kõrgõzstani mägistes piirkondades kasvatatav hobusetõug'.

kiri|kakar
bot hrl. aedades ilutaimena kasvatatav madal mõlajate v. munajate lehtedega korvõieline taim (Bellis)

kitse|kakar
bot meil ilutaimena kasvatatav Euraasia parasvöötme mäestike korvõieline rohttaim (Doronicum). Kaukaasia kitsekakar.

kiu|lina
põll kiu saamiseks kasvatatav lina. Tuntumaid linaliike on kiulina ja õlilina.

kiu|taim
kiu saamiseks kasvatatav taim. Lina, kanep ja puuvillapõõsas on kiutaimed.

kodu|lind
ulukitest kodustamise tulemusena kujunenud, kasu v. ilu pärast kasvatatav lind. Peale kanade peeti meil teisi kodulinde vähe.

kodu|loom [-a]

1. ulukitest kodustamise tulemusena kujunenud, kasu v. ilu pärast kasvatatav loom. Koer on meie kõige esimene koduloom. Koduloomadest kasvatati kõige enam veiseid. Tema ainsad koduloomad olid kukk ja kana. | piltl. *Aga kui ta teisi naisi taga ajab, ei siis tast küll kodulooma saa. K. Ristikivi.
2. nlj (inimese parasiitputukate kohta). *Lutikas on koduloom ja konti pole ta veel kellelgi rikkunud. A. H. Tammsaare.

kuld|kevadik
bot kiviktaimlates kasvatatav kollaseõieline kevadik (Draba sibirica)

kuld|sõstar
bot ilupõõsana kasvatatav lõhnavate kuldkollaste õitega sõstar (Ribes aureum)

kuliss|taim
põll aiand kulissiks (2.a. täh.) sobiv v. sellena kasvatatav taim

kultuur|taim
põll aiand järjekindlalt kultuuris kasvatatav (ja edasiaretatav) taim. Kultuurtaimed põlvnevad looduslikest eellastest. Ameerikast pärinevat kartulit hakati Vanas Maailmas kasvatama kultuurtaimena.

kõurik-u 2› ‹s
ped raskesti kasvatatav laps

kääbus|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav tilluke kerakujuline kaktus (Rebutia)

kääbus|palm
bot kääbuslikku kasvu (ka toataimena kasvatatav) palm (Chamaerops)

köögivilja|kultuur
aiand köögiviljana kasvatatav kultuurtaim

köögivilja|taim

1. köögiviljana kasvatatav kultuurtaim, köögiviljakultuur. Petersell on köögiviljataim.
2. köögiviljaistik. Köögiviljataimed istutati peenardele.

lava|kultuur

1. aiand lavas kasvatatav kultuur(taim). Kurk lavakultuurina.
2. teater lavakunsti tase

lava|taim
aiand lavas kasvatatav taim. Kasvuhoone- ja lavataimed.

leesk|putk [-e]
bot meil hrl. aedades maitse- ja ravimtaimena kasvatatav putk (Levisticum)

liha|lammas
põll lihaloomana kasvatatav, hea lihajõudlusega lammas. Rasvasabalambad on ennekõike lihalambad.

liha|lehm
põll lihaloomana kasvatatav, hea lihajõudlusega lehm. Piima- ja lihalehmad.

liha|loom [-a]
põll liha saamiseks kasvatatav (hea lihakusega) põllumajandusloom. Pulle kasvatatakse lihaloomadena. Ahtraks jäänud lehm tuli nuumata lihaloomaks. || liha pärast kütitav loom

liha|veis
liha saamiseks kasvatatav veisetõug. Herefordid on lihaveised.

liha-villa|lammas
nii liha kui villa saamiseks kasvatatav lambatõug. Eestis kasvatatakse lihalambaid ja liha-villalambaid.

lill|hernes
bot aialillena kasvatatav lõhnavate värvikate liblikõitega üheaastane ronitaim (Lathyrus odoratus)

lill|tubakas
bot aias ilutaimena kasvatatav suurte lõhnavate õitega tubakas (Nicotiana alata)

lume|roos
bot meil aedades kasvatatav hilissügisel v. varakevadel õitsev mürgine püsik (Helleborus)

lõvi|lõug
bot meil aialillena kasvatatav kahehuuleliste õitega rohttaim (Antirrhinum)

maa|pirn
bot söödakultuurina kasvatatav juuremugulatega päevalill, topinambur (Helianthus tuberosus)

maa|pähkel

1. bot troopikamail kasvatatav mullasse tungivate kaunadega õlitaim, arahhis (Arachis hypogaea). Maapähklit, maapähkleid kasvatama.
2. selle söödav seeme, arahhis. Külalist kostitati maapähklitega.

maniokk-oki 21› ‹s
bot troopikamaades tärkliserohkete juuremugulate pärast kasvatatav Lõuna-Ameerika päritoluga kultuurtaim (Manihot)

marja|kultuur
aiand kultuurtaimena kasvatatav marjataim. Meie tähtsaimad marjakultuurid on sõstrad, karusmari, vaarikas, maasikas.

mastiksi|pistaatsia
bot vaigu saamiseks Vahemere maades kasvatatav pistaatsia (Pistacia lentiscus)

moe|taim
moes olevana kasvatatav taim

mono|kultuur
põll
1. ühe kultuuri pidev viljelemine samal kasvukohal. Monokultuurist loobumine.
2. selliselt kasvatatav kultuur v. kasutatav maa. *Teine põhjus on aga kindlasti kolmes monokultuuris, mida kolonialism [Tseilonil] arendas: tee, kookospalmid ja kautšuk. A. Kadak (tlk).

monstera1› ‹s
bot meil toataimena kasvatatav dekoratiivsete lehtedega troopilise Ameerika ronitaim (Monstera)

mugul|begoonia
bot ilutaimena kasvatatav hübriidne rohkeõieline juuremugulatega begoonia

muru|lauk
bot ka aias maitsetaimena kasvatatav laukude hulka kuuluv peenikeste ruljate lehtedega sibulpüsik (Allium schoenoprasum). Murulaugu puhmikud aias. Võileib murulauguga.

muskaadi|puu
bot muskaatpähklite saamiseks kasvatatav troopikapuu, muskaatpähklipuu (Myristica fragrans)

mäda|rõigas
bot
1. maitsetaimena kasvatatav ristõieline püsik, mäerõigas (Armoracia)
2. selle jäme juur köögiviljana. Riivitud mädarõigas. Mädarõikaga maitsestatud kaste, salat.

mägi|mänd [-männi]
bot Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärinev, meil ilupõõsana kasvatatav mänd (Pinus mugo). Kiviktaimlas kasvas väike väänleva tüvega mägimänd.

mägi|vaher
bot meil pargipuuna kasvatatav alt hallikasroheliste lehtedega vaher (Acer pseudoplatanus)

mürtmürdi 21› ‹s
bot Vahemere mail makjas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)

neegri|hirss
bot põll lähistroopikas kasvatatav saagirohke üheaastane toidu- ja söödateravili (Pennisetum spicatum)

nefroleep-leebi 21› ‹s
bot Lääne-India saarestikust pärinev, meil toataimena kasvatatav sõnajalg (Nephrolepis)

nektariini|puu
parasvöötme soojemas osas kasvatatav viljapuu, virsikupuu liike

nemeesia1› ‹s
bot meil aialillena kasvatatav huuljate paljudes värvitoonides õitega taim (Nemesia)

oga|õun
bot meil ravimtaimena kasvatatav õuna meenutavate tihedalt ogaliste viljadega mürgine rohttaim (Datura)

palsami|nulg
bot meil pargipuuna kasvatatav nulg (Abies balsamea)

palsami|pappel
bot meil pargipuuna kasvatatav lõhnavate pungadega pappel (Populus balsamifera)

peenra|lill
peenral kasvatatav aialill. Kollane nartsiss on peenralillena valgest hulga dekoratiivsem.

pelusk-i 2› ‹s

1. bot pikavarreline kirjude v. tumevioletsete seemnetega liblikõieline loomasöödaks kasvatatav kaunvili, hall hernes, söödahernes (Pisum arvense). Peluskist kirju segavili.
2.hrl. pl.selle taime seeme. Võttis kastist peotäie peluskeid.

piima|lammas
põll piima saamiseks kasvatatav lammas

pipar|münt
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav tugeva aromaatse lõhnaga kultuurtaim, vesi- ja rohelise mündi hübriid (Mentha piperita). Must, valge piparmünt. Kuivatatud piparmünt. Kamber lõhnas piparmündi ja koirohu järele.

porru|lauk
bot (maitse)köögiviljana kasvatatav lamedate lehtedega kaheaastane lauk (Allium porrum). Porrulaugu maitsvamad osad on tema õrn ebavars ja sibul.

poti|lill
potis kasvatatav toalill. Aknal õitseb potilill. || piltl (hellitatud inimese kohta). *Selline naine, habras ja eluvõõras nagu Irene, on tegelikult eksootiline olend, potilill, ilma aednikuhooleta jääb ta kängu.. H.-K. Hellat.

poti|taim
potis kasvatatav taim

pruudi|sõlg
bot meil aialillena kasvatatav suurte värviliste poolkerajate korvõisikutega taim, tsinnia (Zinnia). Harilik pruudisõlg. Valged, roosad, lillad, oranžid pruudisõled.

pudel|kõrvits

1. bot peam. troopikas kasvatatav pirnjate söödavate viljadega taim (Lagenaria vulgaris)
2. selle vili. Pudelkõrvitsa koorest jooginõu. || selle vilja kestast anum. Veega täidetud pudelkõrvits. *Jewel peatub allikal, võtab pajuoksalt pudelkõrvitsa ja joob. J. Rähesoo (tlk).

põhi|sort
põll aiand majanduslikelt omadustelt parem, enam kasvatatav sort

põld|hein
põll põllul söödaks kasvatatav mitmeaastaste heintaimede (näit. ristik, timut) kultuur. Mitmeaastane põldhein. Põldheina kasvatama. Põldheina niitma, kokku panema. Põldheina all oli kolmandik kogu külvipinnast. Põldheinast tehti kuivsilo.

põld|timut
bot kultuurheintaimena kasvatatav timut, harilik timut (Phleum pratense)

põld|uba
bot hrl. põllukultuurina kasvatatav liblikõieline suurte seemnetega kaunvili, uba (Vicia faba e. Faba vulgaris). Põldoa sordid.

põld|vaher
bot meil parkides ja aedades ilupuu v. -põõsana kasvatatav vaher (Acer campestre). Põõsakujuline põldvaher.

põllu|kultuur
põll põllul kasvatatav kultuurtaim. Põllukultuuride külvipind, saagikus. Liigniiskus takistab põllukultuuride kasvu. Oder on vanimaid põllukultuure.

põllumajandus|kultuur
põll põllumajanduses kasvatatav kultuurtaim

põllu|taim
põllul juhuslikult kasvav taim v. seal kasvatatav kultuurtaim

põllu|vili
mingi teraviljakultuur vm. põllul kasvatatav kultuurtaim. Põlluviljad võrsusid hästi. Rukis, lina, hernes, naeris jt. põlluviljad.

põõsas|maran
bot meil loodudel kasvav v. ilutaimena kasvatatav kollase- v. valgeõieline madal heitlehine põõsas (Potentilla fruticosa)

põõsas|vorm
bot mingi taime põõsana esinev v. kasvatatav vorm. Sookase põõsasvorm. Kirsi-, ploomipuu põõsasvormid.

päeva|liilia
bot Eestis aia-ilutaimena kasvatatav muguljate juurte ja suurte lehterjate kollaste v. oranžikate õitega püsik (Hemerocallis). Kollane, ruuge päevaliilia.

päide|roog [-roo]
bot väärtusliku pealisheinana kasvatatav roosaka pöörisega kõrreline taim, paelrohi (Phalaroides arundinacea)

pärdik|lill
bot Ameerikast pärinev püsilillena kasvatatav v. ka metsikult kasvav rohttaim (Mimulus). Kollane pärdiklill.

rabarber-i, -it 2 või -bri, -brit 2› ‹s

1. mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum). Harilik, kurdlehine rabarber.
2. eelmise mahlakas lehevars toiduainena. Rabarb(e)rist valmistatakse magustoitusid, kompotti ja mahla.

rambutan-i, -i 10› ‹s

1. bot Kagu-Aasias jm. troopikas kasvatatav viljapuu (Nephelium lappaceum)
2. selle puu hanemunasuurune pikkade pehmete ogadega kaetud vili. Ostsime Bangkoki turult rambutane .

ratsuri|täht
bot toalillena kasvatatav suurte kellukjate õitega sibultaim (Hippeastrum hortorum)

remont|loom [-a]
põll karja remondiks (2. täh.) kasvatatav loom

riitsinus-e 5› ‹s

1. bot õli- v. ilutaimena kasvatatav suurte sõrmlõhiste lehtedega põõsas v. väike puu (Ricinus communis)
2. riitsinusõli

ristik-u 2› ‹s

1. bot põll kolmetiste lehtede ja nutitaoliste õisikutega looduslikult kasvav v. kultuurina kasvatatav liblikõieline rohttaim (Trifolium). Punane, roosa, valge, pruun ristik. Ristik õitseb, lõhnab. Ristikus sumisevad mesilased. Ristikut külvama, kasvatama, niitma. Suur osa põllust võeti ristiku alla, on ristiku all. Ristikut hakatakse rõuku panema. Mees paneb hobusele sületäie ristikut ette. || ristikupõld. Lehmad pääsesid ristikusse, on ristikus, aeti ristikust ära.
▷ Liitsõnad: aas|ristik, kassi|ristik, kuld|ristik, mets|ristik, mägi|ristik, randristik.
2. hrv rist; miski risti v. riste meenutav. Ristikud mulgi meeste särkidel. || van võre. *Ta [= vang] haaras mõlema käega lahtiviilitud ristiku ja virutas selle kõrvale. F. Tuglas.

ruut2ruudi 21› ‹s
aiand kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim. Kapsa ruudid.

rõigasrõika 19› ‹s

1. bot lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim, põldrõigas (Raphanus); köögiviljana kasvatatav aedrõika teisend. Endistel põldudel lokkab nüüd ohakas ja rõigas. Koonusja, ümmarguse juurega rõigas. Rõigast kasvatama. Kas sa teed vahet, on see redis või rõigas? *Mis sest.. / et linas õitses rõigas, lokkas malts.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: aed|rõigas, õlirõigas.
2. viimase vürtsikas juurikas. Musta koorega rõigast nimetatakse mustaks rõikaks. Valge, lilla, pruuni koorega rõigas. Valmistasin rõika toorsalatit. Kasutab rõigast neerurohuks.
3.liitsõna järelosanaesineb mõnede teiste ristõieliste taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: mäda|rõigas, sinerõigas.

sabiina|kadakas
ilupõõsana kasvatatav madal kadakas, kasakakadakas

safran|krookus
bot kultuurtaimena kasvatatav sibultaim, mille õitest saadakse safranit (Crocus sativus)

salat-i 2› ‹s

1. bot rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim, ka salatitaimena kasvatatav köögiviljataim (Lactuca). Rooma salat. Noollehine salat. Salatis on palju C-vitamiini. Aiandis kasvatatakse salatit.
▷ Liitsõnad: aed|salat, jää|salat, leht|salat, pea|salat, spargelsalat; merisalat.
2. kok tükeldatud aedviljast vm. toiduainetest valmistatud enamasti külm toit. Salatit sööma. Võta prae juurde salatit ka! Salat oli väga maitsev. Salatiks kasutatavad taimed.
▷ Liitsõnad: aedvilja|salat, hapukapsa|salat, hapukurgi|salat, kala|salat, kartuli|salat, krabi|salat, kressi|salat, kurgi|salat, kõrvitsa|salat, köögivilja|salat, lehe|salat, liha|salat, marinaad|salat, peedi|salat, pohla|salat, puuvilja|salat, redise|salat, seene|salat, sega|salat, sibula|salat, singi|salat, toor|salat, vorsti|salat, värskekapsa|salat, õunasalat.

salat|kress
bot maitse- ja salatitaimena kasvatatav kress (Lepidium sativum)

salat|köögivili
salatiks (2. täh.) kasvatatav köögivili (näit. aedsalat, murulauk)

salat|sigur
aiand köögiviljana kasvatatav siguri mitmeaastane teisend, mille lehti tarvitatakse toorsalatina

sarv|kannike
bot ilutaimena kasvatatav lillade õitega kannike (Viola cornuta)

seemne|hernes
seemne saamiseks kasvatatav hernes

seemne|kaer
seemne saamiseks kasvatatav kaer

seemne|kapsas
seemnete saamiseks kasvatatav kapsas

seemne|kurk [-kurgi]
seemnete saamiseks kasvatatav kurk

seemne|nisu
seemne saamiseks kasvatatav nisu

seemne|oder
seemne saamiseks kasvatatav oder

seemne|peet
seemnete saamiseks kasvatatav peet

seemne|porgand
seemnete saamiseks kasvatatav porgand

seemne|rukis
seemne saamiseks kasvatatav rukis

seemne|taim

1. bot taim, millel moodustuvad seemned
▷ Liitsõnad: katte|seemnetaim, paljasseemnetaim.
2. aiand seemnete saamiseks kasvatatav taim. Peakapsa, kurgi seemnetaim. Seemnetaimede valimine.

seemne|vili

1. seemneks kasutatav teravili, viljaseeme, külvis. Seemnevilja puhastama. Kevadel ei jätkunud seemnevilja kõikide põldude külvamiseks.
2. seemne saamiseks kasvatatav vili (näit. seemnerukis, -oder vm.)

seesam-i 2› ‹s
bot Aafrikas, Aasias jm. kasvatatav suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum). Ida- ehk harilik seesam on maailma vanimaid õlitaimi.

segatis-e 5› ‹s
põll haljassööda, silo v. heina saamiseks kasvatatav üheaastaste põllutaimede segu. Viki ja kaera segatis. Segatis koristatakse haljana. || maa-ala, kus see kultuur kasvab. *.. viis nüüd Kaie põllule, kus asunikutalu tõukari oli rohelisel segatisel köies. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: haljassegatis.

sibul|lill
aiand peam. püsilillena kasvatatav sibultaim (näit. hüatsint, tulp, nartsiss)

sidrun|puju
bot ilutaimena kasvatatav puju (Artemisia abrotanum)

sigur1-i 2› ‹s

1. ka kultuurtaimena kasvatatav enamasti siniste õitega korvõieline rohttaim (Cichorium, hrl. Cichorium intybus). Harilik sigur.
▷ Liitsõnad: juur|sigur, salatsigur.
2. röstitud ja jahvatatud sigurijuur kohvi (1. täh.) aseainena v. lisandina. Oakohv siguriga. Viljast ja siguritest jahvatatud kohvijahu. *Marie puistab kohviveski kolusse peotäie sigureid ja mõne kohvioa. M. Traat.

sini|lobeelia
bot aedades ilutaimena kasvatatav lobeelia (Lobelia erinus)

suhkru|palm
bot troopilises Aasias kasvav v. kasvatatav palm, mille õisikumahlast valmistatakse suhkrut (Arenga pinnata)

suhkru|peet
põll suhkru tootmiseks ja söödaks kasvatatav peedi teisend. Suhkrupeeti kasvatama.
▷ Liitsõnad: poolsuhkrupeet.

suhkru|roog [-roo]
bot peam. troopika ja lähistroopika mitmeaastane kõrreline, suhkru tootmiseks kasvatatav kultuurtaim (Saccharum, hrl. Saccharum officinarum). Suhkruroogu kasvatama. Suhkruroogu koristama, lõikama, raiuma.

sulg|aspar
bot toataimena kasvatatav õrn ja õhuline aspar (Asparagus plumosus)

sulu|siga
sulus kasvatatav siga. Kas sulusiga teab, mis väljaseal viga on!

suvi|lill
aiand seemnetest üheks kasvuperioodiks kasvatatav avamaa-ilutaim, suvelill. Üheaastased suvililled on näit. aster, levkoi, lillhernes ja saialill.

sööda|arbuus
bot söödakultuurina kasvatatav valkjaskollaka viljalihaga arbuus (Citrullus colocynthoides)

sööda|galeega6› ‹s
bot söödataimena kasvatatav kitseherne liik, ida-kitsehernes (Galega orientalis)

sööda|hernes
söödataimena kasvatatav põldherne liik, pelusk. Söödaherne sort. Söödahernest saab heina, haljassööta ja silo.

sööda|juurvili
söödaks kasvatatav juurvili. Meil kasvatatakse söödajuurviljana peamiselt poolsuhkrupeeti, vähem ka söödakaalikat, -peeti jm.

sööda|kaalikas
söödajuurviljana kasvatatav kaalikas. Söödakaalikas andis hea saagi.

sööda|kapsas
söödaks kasvatatav lehtkapsa vorm, loomakapsas. Söödakapsas on hea sügistalvine siirdesööt.

sööda|kartul
söödaks kasvatatav kartul, loomakartul. Loomi nuumati söödakartuliga.

sööda|kultuur
söödaks kasvatatav kultuurtaim. Mais, söödakapsas, hübriidkaalikas on head söödakultuurid. Pooled põllud on söödakultuuride all.

sööda|naeris
söödajuurviljana kasvatatav naeris, loomanaeris. Söödanaeris, -kaalikas jt. söödajuurviljad.

sööda|peet
söödajuurviljana kasvatatav peet, loomapeet. Söögi-, suhkru- ja söödapeet. Söödapeediga nuumati sigu.

sööda|porgand
söödajuurviljana kasvatatav porgand, loomaporgand

sööda|sort
söödaks kasvatatav sort. Kartuli söödasordid.

sööda|teravili
söödaks kasvatatav teravili, söödavili

söögi|hernes
toiduks kasvatatav hernes. Söögiherne aias ja põllul kasvatatavad sordid.

söögi|kaalikas
toiduks kasvatatav kaalikas. 'Bangholm' on nii sööda- kui söögikaalikas.

söögi|kapsas
toiduks kasvatatav kapsas. Söögikapsana kasutatakse meil kõige rohkem valget peakapsast.

söögi|naeris
toiduks kasvatatav naeris. Sööginaerist süüakse toorelt, hautatult ja küpsetatult.

söögi|peet
toiduks kasvatatav peet, punapeet. Söögipeedi punane juurikas.

söögi|porgand
toiduks kasvatatav porgand

söögi|sort
toiduks kasvatatav sort. Kaalika, kartuli söögisordid.

taim-e 22› ‹s
kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed. Alamad, kõrgemad taimed. Rohelised taimed. Igihaljas taim. Metsikud taimed. Noored, vanad taimed. Surnud taimed. Taimede liigid. Ühe-, kahe-, mitmeaastane taim. Kaheidulehelised taimed. Taimed ja loomad. Seened ei kuulu taimede hulka. Devonis ilmunud taimed. Vesihernes on putuktoiduline taim. Soolalembesed taimed. Siin aias kasvavad haruldased taimed. Uurib taimede raviomadusi. Vanasti värviti lõngu taimedega. Mõnda taime tuleb iga päev kasta. Vanaema kasvatas lõunamaiseid taimi. Taimed võtta üles koos juurtega. | piltl. Püüdis viha kibedat taime oma hinges lämmatada. Vabaduse taim kasvas ja kosus. *Jaak on üks neid okupatsiooniaja keldris kasvanud taimi .. L. Kibuvits. *Mispärast peab ka tema [= laps], see süüta taim, minu häbi all kannatama .. Juh. Liiv. || istik, kasvatatav taim. Kevadel müüakse turul taimi. Ema on kapsamaal taimi kastmas.
▷ Liitsõnad: alpi|taim, ampli|taim, džungli|taim, jäänuk|taim, kalda|taim, kalju|taim, kuivamaa|taim, kõrbe|taim, liiva|taim, loo|taim, luite|taim, madalsoo|taim, magevee|taim, maismaa|taim, mere|taim, metsa|taim, mägi|taim, niidu|taim, nõmme|taim, poti|taim, põlendiku|taim, raba|taim, ranna|taim, ruderaal|taim, soo|taim, soola(ku)|taim, stepi|taim, toa|taim, troopika|taim, tulnuk|taim, varju|taim, veetaim; dekoratiiv|taim, ehis|taim, ilu|taim, kautšuki|taim, kiu|taim, maitse|taim, mee|taim, naute|taim, põllumajandus|taim, ravim|taim, seemne|taim, silo|taim, suhkru|taim, sööda|taim, tarbe|taim, toidu|taim, tselluloosi|taim, tärklise|taim, vaigu|taim, valgu|taim, värvi|taim, vürtsi|taim, õlitaim; hein|taim, heki|taim, kuliss|taim, kultuur|taim, köögivilja|taim, muru|taim, padjand|taim, polster|taim, puhmas|taim, põõsas|taim, umbrohutaim; emas|taim, eos|taim, isas|taim, katteseemne|taim, kõrs|taim, leht|taim, lihak|taim, marja|taim, mugul|taim, mürk|taim, paljasseemne|taim, puit|taim, raag|taim, rakis|taim, risoom|taim, rohevetik|taim, roht|taim, rosett-|taim, sammal|taim, sibul|taim, sinivetik|taim, soon|taim, sõnajalg|taim, õistaim; lühipäeva|taim, nugi|taim, parasiit|taim, peremees|taim, pikapäeva|taim, ripp|taim, roni|taim, vääntaim; ema|taim, katse|taim, tütartaim; kapsa|taim, kartuli|taim, kurgi|taim, kuuse|taim, kõrvitsa|taim, lille|taim, lina|taim, maasika|taim, männi|taim, peedi|taim, puu|taim, riisi|taim, tamme|taim, tee|taim, tomatitaim.

tara|enelas
bot peam. hekitaimena kasvatatav enelas (Spiraea chamaedryfolia)

tatartatra 20› ‹s

1. bot Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum, hrl. Fagopyrum esculentum). Harilik tatar. Tatra lehed, õied, viljad. Tatar õitseb. Tatart külvama, kasvatama. Tatar on hea korjetaim. ||liitsõna järelosanaesineb ka teistes taimenimetustes, näit. konnatatar
▷ Liitsõnad: idatatar; ussitatar.
2. selle taime vili. Puhastatud tatar. Kott tatart. Tatrast tehakse tangu ja jahu.

tee|seen
joogi saamiseks tees kasvatatav kultuur (5. täh.), seenekujuline sültjas mass

tera|mais
terade saamiseks täisküpsuseni kasvatatav mais

tera|vili

1. põll tärklise- ja valgurohkete viljade (terade) saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Kõrrelised teraviljad. Teravilja kasvatama. Teravilja külvama, koristama. Teravilja külvipind, saagikus. Suur osa põllumaast on teravilja all. Eesti peamised teraviljad on oder, rukis, kaer ja nisu.
▷ Liitsõnad: sööda|teravili, toiduteravili; suvi|teravili, taliteravili.
2. sellise taime vili, viljaterad. Tuhat tonni teravilja. Teravilja sisse-, väljavedu. Teravili säilib hästi ja võimaldab toiduvarude loomist.

tiigi|kala
tiigis kasvatatav kala

timut-i 2› ‹s
bot kareda rulja pöörispeaga, looduslikult kasvav v. kultuurina kasvatatav kõrreline heintaim (Phleum). Harilik timut on meil levinuim põldhein. Timuti abil saab parandada mulla struktuuri.
▷ Liitsõnad: lood|timut, mugul|timut, põldtimut.

tipp|sibul
aiand seemnest kasvatatav sibul, mis järgmisel kevadel uuesti mulda tipitakse

toa|kuusk
toataimena kasvatatav araukaaria

toa|taim
elu-, avalikes v. tööruumides kasvatatav taim, toalill. Keskküttega ruumi sobivad monstera, leht- ja rohtliilia, vahalill või muud vähenõudlikumad toataimed. Kasvatab rosmariini toataimena.

toidu|kultuur
toiduks kasvatatav kultuurtaim. Tehnilised, sööda- ja toidukultuurid. Teraviljadest on rukis meie põhiline toidukultuur.

toidu|teravili
toiduks kasvatatav teravili, toiduvili. Rukis, nisu jt. toiduteraviljad.

toom|pihlakas
bot meil peam. ilupuuna kasvatatav tumedate söödavate marjataoliste õunviljadega põõsas v. madal lehtpuu (Amelanchier)
▷ Liitsõnad: tähk-toompihlakas.

tuberoos-i 21› ‹s
bot ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks kasvatatav valgeõieline sibultaim (Polianthes tuberosa)

tuhk|puu
bot looduslikult esinev, ka ilupõõsana kasvatatav väikeste õite ning marjataoliste õunviljadega puu v. põõsas (Cotoneaster). Harilik, läikiv, must tuhkpuu.

tööstus|kartul
tööstuse tarbeks (näit. tärklise, siirupi, piirituse valmistamiseks) kasvatatav kartul. Söögi-, sööda- ja tööstuskartul.

uni|magun
bot kultuurtaimena kasvatatav suurte erksavärviliste õite ja sinakashallide lehtedega magun (Papaver somniferum). Unimaguna seemneist saadakse õli, piimmahlast alkaloide. Unimaguna oopiumisordid.

vaha|lill
bot ronitaimena kasvatatav nahksete lehtede ja roosakate tähtjate õitega toataim (Hoya)

vahe|kultuur
põll aiand teise kultuuri vahel kasvatatav lühema kasvueaga kultuur, täiendkultuur. Redist võib kasvatada porgandi vahekultuurina. Köögivilju ja kartulit kasvatatakse viljapuuaias ka vahekultuurina.

varu|ema
aiand varuks kasvatatav teine mesilasema

veri|lill
bot Lõuna-Aafrikast pärinev, meil toalillena kasvatatav sibultaim (Haemanthus, hrl. Haemanthus albiflos). Valgeõieline verilill.

vikk1viki 21› ‹s
põll
1. väärtusliku söödataimena kasvatatav kaunvili. Pannonia ehk ungari vikk. Vikki külvama, kasvatama. Põldheina, viki ja kaera segatis. Segavili annab rohkem saaki kui puhas vikk. Läks hobusele vikki niitma. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, vikipõld. Loomad on vikki läinud.
▷ Liitsõnad: suvi|vikk, talivikk.
2. selle taime seeme. Seemnesegu koosnes vikist, hernest ja peluskist.

villa|kits
põll villa saamiseks kasvatatav kits. Angoora kits on väärtuslik villakits.

villa|koer
pikakarvaline koer; villa saamiseks kasvatatav koer. Puudel on ehtne villakoer. *.. pidas vana kollast villakoera ja võis kududa koeravillast kampsuni igaühele, kes ei karda koera haisu. V. Luik.

villa|küülik
villa saamiseks kasvatatav küülik

villa|lammas
põll villaloomana kasvatatav lammas. Kasvatati nii liha- kui villalambaid.
▷ Liitsõnad: liha-villalammas.

villa|loom [-a]
põll villa saamiseks kasvatatav, suure villajõudlusega põllumajandusloom. Levinuim villaloom on lammas.

virsiku|puu
bot parasvöötme soojemas osas kasvatatav viljapuu, persikupuu (Persica). Harilik virsikupuu.

välja|siga
väljas kasvatatav siga. Kas sulusiga teab, mis väljaseal viga on!

vürts|basiilik
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav basiilik (Ocimum basilicum)

õli|lina
põll õli saamiseks kasvatatav hea seemnesaagiga lina. Kiulina ja õlilina.

õli|magun
põll õli saamiseks kasvatatav unimagun. Õlimagun ja oopiumimagun.

õli|taim
peam. taimeõli saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Õlipuu, raps, päevalill on õlitaimed. Õlitaime õlirikkad seemned, viljad.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur