Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 219 artiklit
aed|maasikas
1. bot aiand aedades paljude sortidena kasvatatav maasikas (Fragaria ananassa)
2. selle taime mari. Metsmaasikad on väiksemad kui aedmaasikad.
aed|vorm
aiand mingi taime aias kasvatatav, hrl. selleks aretatud vorm. Kadaka, kuuse, jalaka aedvorm.
asparaagus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
toalillena kasvatatav aspar. *Asparaaguse oksad rippusid üle postamendi veere .. A. Jakobson.
balsamiin ‹-i 21› ‹s›
bot aia- v. toalillena kasvatatav lemmalts
bergeenia ‹1› ‹s›
bot meil aedades ja parkides kasvatatav nahkjate lehtedega püsik (Bergenia)
bonsai ‹14› ‹s›
aiand potis kasvatatav kuni ühe meetri kõrgune puu, mis sarnaneb looduses kasvava liigikaaslasega, kääbuspuu. Bonsaiks sobivad Eestis mänd, kadakas ja teised vastupidavad liigid.
▷ Liitsõnad: toa|bonsai, õuebonsai.
deutsia ‹1› ‹s›
bot meil ilupõõsana kasvatatav heitlehine põõsastaim (Deutzia)
diifenbahhia ‹1› ‹s›
bot meil toataimena kasvatatav Kesk- ja Lõuna-Ameerika mürgine taim (Dieffenbachia)
eel|vili
põll külvikorras enne teist vilja samal kohal kasvatatav vili. Sobiv eelvili tagab järelvilja hea saagi. Taliteraviljade eelviljaks sobivad hästi hernes ja ristik.
elu|lõng
1. piltl elu (hrl. 2., 3. täh.) Püüdis oma mõtteis elulõnga tagasi kerida. Elulõng on lootusetult sassi läinud. Ta habras elulõng katkes. *Kuid nende elulõngad veavad ühte, põimuvad läbi .. F. Tuglas.
2. bot meil iluaedades kasvatatav suureõieline vääntaim (Clematis)
elu|puu
1. bot meil ilupuuna kasvatatav lamedate soomusjate okastega igihaljas puu v. põõsas (Thuja)
2. van piltl elu (2., 3. täh.) *Ta [= haigus] sammus edasi ja hakkas Jaani elupuud tükk tüki järele ära hävitama. O. Münther. *Ka minu elupuu on maikuul õitsend, / kuid õied, viljad langenud ta päält. Juh. Liiv.
erika ‹1› ‹s›
bot ilutaimena kasvatatav igihaljaste lehtpõõsaste perekond kanarbikuliste sugukonnast (Erica). Aeda oli istutatud valgeid, roosasid ja lillasid erikaid.
farmi|karusloom
farmis kasvatatav karusloom. Nutriad, naaritsad jt. farmikarusloomad.
hapukirsi|puu
aiand meil aedades kasvatatav (ka põõsana esinev) hapukate marjadega viljapuu, harilik kirsipuu (Cerasus vulgaris)
heina|kultuur
põll heinaks kasvatatav kultuur. Mitmeaastased heinakultuurid. Heinakultuuridena kasvatati põldudel ristikheina, timutit ja vikki.
hein|taim
põll rohumaadel söödana v. (põld)heinana kasvatatav, hrl. mitmeaastane rohttaimeliik. Kõrrelised, liblikõielised heintaimed. Ristik on mitmeaastane heintaim.
hernes ‹herne 19› ‹s›
1. liblikõieline kaunviljade hulka kuuluv hrl. aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega ronitaim (Pisum). Madal, kõrge hernes. || maa-ala koos selle kaunviljaga; hernepõld. Lapsed läksid hernesse, on hernes, tulid hernest. Hernes kasvab ka vikki.
▷ Liitsõnad: aed|hernes, poetus|hernes, põld|hernes, suhkru|hernes, söögihernes.
2. ‹hrl. pl.› selle taime seeme. Ussitanud hernes. Peotäis herneid. Herneid poetama, mulda tippima. Pildus sõnu nagu herneid. Herned sealihaga. || ‹hrl. liitsõna järelosana› piltl (hernetera meenutavate moodustiste v. esemete, näit. kompvekkide kohta). Värvilised herned.
▷ Liitsõnad: konserv|hernes, soolahernes; higi|hernes, pauk|hernes, piparmündihernes.
3. ‹liitsõna järelosana› bot mitmete hernest meenutavate taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aspar|hernes, hiire|hernes, kiker|hernes, lill|hernes, lipp|hernes, sea|hernes, vesihernes.
hobu|kastan
bot meil parkides jm. ilupuuna kasvatatav sõrmjate liitlehtedega ja ogalise viljaga puu (Aesculus hippocastanum)
hõbe|remmelgas
bot siidkarvaste pikliksüstjate lehtedega (ilupuuna kasvatatav) remmelgas, hõbepaju (Salix alba)
ibeeris ‹-e 4› ‹s›
bot meil ilutaimena kasvatatav madal ristõieline rohttaim (Iberis)
ilu|puu
ümbruse kaunistuseks kasvatatav puu. Parki, teede äärde istutati ilupuid. Vaher on laialt levinud ilupuu.
jalakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
tarbepuitu andev v. ilupuuna kasvatatav karedakarvaliste lehtedega puu (Ulmus glabra) || selle puit. Jalakast tehti looki.
jujuub ‹-i 21› ‹s›
bot troopikas ja lähistroopikas kasvatatav jujuubipuu, harilik kreektürn (Ziziphus jujuba); selle puu vili
jõulu|kaktus
bot meil toataimena kasvatatav lillakaspunaste õitega lülikaktus (Zygocactus truncatus)
järel|vili
põll samal põllul pärast eelvilja kasvatatav kultuur. Lina kasvatati tavaliselt ristikheina järelviljana.
kalanhoe ‹14› ‹s›
bot meil toataimena kasvatatav Aafrika ja Aasia rohtne püsik, poolpõõsas ja igihaljas lehtpõõsas. Sulgjas, Blossfeldi kalanhoe.
kanep ‹-i 2› ‹s›
1. kiu ja õli saamiseks kasvatatav üheaastane pikarootsuliste sõrmjate lehtedega kõrge kultuurtaim (Cannabis sativa). Kanepi isas-, emastaim. Kanepit külvama. Eestis kasvatatakse kanepit vähe. India kanep 'uimastusainete saamiseks kasvatatav eriliik' (Cannabis indica).
▷ Liitsõnad: ema|kanep, isakanep.
2. kuivatatud kanepivarred; neist saadav kiud. Kanepit leotama, lõugutama. Kanepist lõng, köied, purjeriie.
3. (mõnes muus taime- v. kiunimetuses). Manilla kanep 'Kagu-Aasia banaani (Musa textilis) lehtedest saadav tugev kiudaine'.
▷ Liitsõnad: põdra|kanep, vesikanep.
4. India kanepist valmistatud uimasti, hašiš. Kanepit tõmbama, suitsetama, tarvitama. Mõnes riigis on kanep legaliseeritud.
kasvandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›
1. teat. asutuse v. isiku (ka kasulapsena) kasvatatav, ülalpeetav, hoolealune laps v. nooruk (oma kasvataja, ülalpidaja suhtes). Lastekodu kasvandikud. Orvuks jäänud poiss kasvas üles kaugete sugulaste kasvandikuna. *Ja eit oli võtnud kasvandikuks linnast lastekodust isa-ematu lapse .. A. Hint.
2. õpilane, üliõpilane (hrl. endine, varasema õppeasutuse v. õpetaja suhtes). Ülikooli, merekooli, sõjakooli, instituudi, tehnikumi, keskkooli kasvandikud. R. Tobias oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Vana õpetaja kohtus oma kunagiste kasvandikega. || teat. organisatsioonilt v. isikult oma maailmavaate, ideed, seisukohad omandanud isik. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kasvandik. Oma vaadetes on ta Hegeli kasvandik.
katmik|köögivili
aiand katmikalal kasvatatav köögivili
kesa|kultuur
põll haljaskesal kasvatatav varavalmiv kultuur, näit. mesikas, segatis jne.
Kirgiisi gen, kirgiisi indekl
Kirgiisi keel, kultuur. Kirgiisi hobune 'Kõrgõzstani mägistes piirkondades kasvatatav hobusetõug'.
kiri|kakar
bot hrl. aedades ilutaimena kasvatatav madal mõlajate v. munajate lehtedega korvõieline taim (Bellis)
kitse|kakar
bot meil ilutaimena kasvatatav Euraasia parasvöötme mäestike korvõieline rohttaim (Doronicum). Kaukaasia kitsekakar.
kodu|lind
ulukitest kodustamise tulemusena kujunenud, kasu v. ilu pärast kasvatatav lind. Peale kanade peeti meil teisi kodulinde vähe.
kodu|loom [-a]
1. ulukitest kodustamise tulemusena kujunenud, kasu v. ilu pärast kasvatatav loom. Koer on meie kõige esimene koduloom. Koduloomadest kasvatati kõige enam veiseid. Tema ainsad koduloomad olid kukk ja kana. | piltl. *Aga kui ta teisi naisi taga ajab, ei siis tast küll kodulooma saa. K. Ristikivi.
2. nlj (inimese parasiitputukate kohta). *Lutikas on koduloom ja konti pole ta veel kellelgi rikkunud. A. H. Tammsaare.
kuld|kevadik
bot kiviktaimlates kasvatatav kollaseõieline kevadik (Draba sibirica)
kuliss|taim
põll aiand kulissiks (2.a. täh.) sobiv v. sellena kasvatatav taim
kultuur|taim
põll aiand järjekindlalt kultuuris kasvatatav (ja edasiaretatav) taim. Kultuurtaimed põlvnevad looduslikest eellastest. Ameerikast pärinevat kartulit hakati Vanas Maailmas kasvatama kultuurtaimena.
kõurik ‹-u 2› ‹s›
ped raskesti kasvatatav laps
köögivilja|kultuur
aiand köögiviljana kasvatatav kultuurtaim
köögivilja|taim
1. köögiviljana kasvatatav kultuurtaim, köögiviljakultuur. Petersell on köögiviljataim.
2. köögiviljaistik. Köögiviljataimed istutati peenardele.
lava|kultuur
1. aiand lavas kasvatatav kultuur(taim). Kurk lavakultuurina.
2. teater lavakunsti tase
lava|taim
aiand lavas kasvatatav taim. Kasvuhoone- ja lavataimed.
liha|lammas
põll lihaloomana kasvatatav, hea lihajõudlusega lammas. Rasvasabalambad on ennekõike lihalambad.
liha|loom [-a]
põll liha saamiseks kasvatatav (hea lihakusega) põllumajandusloom. Pulle kasvatatakse lihaloomadena. Ahtraks jäänud lehm tuli nuumata lihaloomaks. || liha pärast kütitav loom
liha-villa|lammas
nii liha kui villa saamiseks kasvatatav lambatõug. Eestis kasvatatakse lihalambaid ja liha-villalambaid.
lill|hernes
bot aialillena kasvatatav lõhnavate värvikate liblikõitega üheaastane ronitaim (Lathyrus odoratus)
maa|pirn
bot söödakultuurina kasvatatav juuremugulatega päevalill, topinambur (Helianthus tuberosus)
maa|pähkel
1. bot troopikamail kasvatatav mullasse tungivate kaunadega õlitaim, arahhis (Arachis hypogaea). Maapähklit, maapähkleid kasvatama.
2. selle söödav seeme, arahhis. Külalist kostitati maapähklitega.
maniokk ‹-oki 21› ‹s›
bot troopikamaades tärkliserohkete juuremugulate pärast kasvatatav Lõuna-Ameerika päritoluga kultuurtaim (Manihot)
marja|kultuur
aiand kultuurtaimena kasvatatav marjataim. Meie tähtsaimad marjakultuurid on sõstrad, karusmari, vaarikas, maasikas.
moe|taim
moes olevana kasvatatav taim
mono|kultuur
põll
1. ühe kultuuri pidev viljelemine samal kasvukohal. Monokultuurist loobumine.
2. selliselt kasvatatav kultuur v. kasutatav maa. *Teine põhjus on aga kindlasti kolmes monokultuuris, mida kolonialism [Tseilonil] arendas: tee, kookospalmid ja kautšuk. A. Kadak (tlk).
monstera ‹1› ‹s›
bot meil toataimena kasvatatav dekoratiivsete lehtedega troopilise Ameerika ronitaim (Monstera)
muru|lauk
bot ka aias maitsetaimena kasvatatav laukude hulka kuuluv peenikeste ruljate lehtedega sibulpüsik (Allium schoenoprasum). Murulaugu puhmikud aias. Võileib murulauguga.
muskaadi|puu
bot muskaatpähklite saamiseks kasvatatav troopikapuu, muskaatpähklipuu (Myristica fragrans)
mäda|rõigas
bot
1. maitsetaimena kasvatatav ristõieline püsik, mäerõigas (Armoracia)
2. selle jäme juur köögiviljana. Riivitud mädarõigas. Mädarõikaga maitsestatud kaste, salat.
mägi|mänd [-männi]
bot Kesk- ja Lõuna-Euroopast pärinev, meil ilupõõsana kasvatatav mänd (Pinus mugo). Kiviktaimlas kasvas väike väänleva tüvega mägimänd.
mägi|vaher
bot meil pargipuuna kasvatatav alt hallikasroheliste lehtedega vaher (Acer pseudoplatanus)
mürt ‹mürdi 21› ‹s›
bot Vahemere mail makjas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)
neegri|hirss
bot põll lähistroopikas kasvatatav saagirohke üheaastane toidu- ja söödateravili (Pennisetum spicatum)
nefroleep ‹-leebi 21› ‹s›
bot Lääne-India saarestikust pärinev, meil toataimena kasvatatav sõnajalg (Nephrolepis)
nemeesia ‹1› ‹s›
bot meil aialillena kasvatatav huuljate paljudes värvitoonides õitega taim (Nemesia)
oga|õun
bot meil ravimtaimena kasvatatav õuna meenutavate tihedalt ogaliste viljadega mürgine rohttaim (Datura)
peenra|lill
peenral kasvatatav aialill. Kollane nartsiss on peenralillena valgest hulga dekoratiivsem.
pelusk ‹-i 2› ‹s›
1. bot pikavarreline kirjude v. tumevioletsete seemnetega liblikõieline loomasöödaks kasvatatav kaunvili, hall hernes, söödahernes (Pisum arvense). Peluskist kirju segavili.
2. ‹hrl. pl.› selle taime seeme. Võttis kastist peotäie peluskeid.
pipar|münt
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav tugeva aromaatse lõhnaga kultuurtaim, vesi- ja rohelise mündi hübriid (Mentha piperita). Must, valge piparmünt. Kuivatatud piparmünt. Kamber lõhnas piparmündi ja koirohu järele.
porru|lauk
bot (maitse)köögiviljana kasvatatav lamedate lehtedega kaheaastane lauk (Allium porrum). Porrulaugu maitsvamad osad on tema õrn ebavars ja sibul.
poti|lill
potis kasvatatav toalill. Aknal õitseb potilill. || piltl (hellitatud inimese kohta). *Selline naine, habras ja eluvõõras nagu Irene, on tegelikult eksootiline olend, potilill, ilma aednikuhooleta jääb ta kängu.. H.-K. Hellat.
pruudi|sõlg
bot meil aialillena kasvatatav suurte värviliste poolkerajate korvõisikutega taim, tsinnia (Zinnia). Harilik pruudisõlg. Valged, roosad, lillad, oranžid pruudisõled.
pudel|kõrvits
1. bot peam. troopikas kasvatatav pirnjate söödavate viljadega taim (Lagenaria vulgaris)
2. selle vili. Pudelkõrvitsa koorest jooginõu. || selle vilja kestast anum. Veega täidetud pudelkõrvits. *Jewel peatub allikal, võtab pajuoksalt pudelkõrvitsa ja joob. J. Rähesoo (tlk).
põhi|sort
põll aiand majanduslikelt omadustelt parem, enam kasvatatav sort
põld|hein
põll põllul söödaks kasvatatav mitmeaastaste heintaimede (näit. ristik, timut) kultuur. Mitmeaastane põldhein. Põldheina kasvatama. Põldheina niitma, kokku panema. Põldheina all oli kolmandik kogu külvipinnast. Põldheinast tehti kuivsilo.
põld|uba
bot hrl. põllukultuurina kasvatatav liblikõieline suurte seemnetega kaunvili, uba (Vicia faba e. Faba vulgaris). Põldoa sordid.
põld|vaher
bot meil parkides ja aedades ilupuu v. -põõsana kasvatatav vaher (Acer campestre). Põõsakujuline põldvaher.
põllu|kultuur
põll põllul kasvatatav kultuurtaim. Põllukultuuride külvipind, saagikus. Liigniiskus takistab põllukultuuride kasvu. Oder on vanimaid põllukultuure.
põllu|vili
mingi teraviljakultuur vm. põllul kasvatatav kultuurtaim. Põlluviljad võrsusid hästi. Rukis, lina, hernes, naeris jt. põlluviljad.
põõsas|maran
bot meil loodudel kasvav v. ilutaimena kasvatatav kollase- v. valgeõieline madal heitlehine põõsas (Potentilla fruticosa)
põõsas|vorm
bot mingi taime põõsana esinev v. kasvatatav vorm. Sookase põõsasvorm. Kirsi-, ploomipuu põõsasvormid.
päeva|liilia
bot Eestis aia-ilutaimena kasvatatav muguljate juurte ja suurte lehterjate kollaste v. oranžikate õitega püsik (Hemerocallis). Kollane, ruuge päevaliilia.
päide|roog [-roo]
bot väärtusliku pealisheinana kasvatatav roosaka pöörisega kõrreline taim, paelrohi (Phalaroides arundinacea)
pärdik|lill
bot Ameerikast pärinev püsilillena kasvatatav v. ka metsikult kasvav rohttaim (Mimulus). Kollane pärdiklill.
rabarber ‹-i, -it 2 või -bri, -brit 2› ‹s›
1. mahlakate lehevarte tõttu köögiviljana kasvatatav suurte lehtedega püsik (Rheum). Harilik, kurdlehine rabarber.
2. eelmise mahlakas lehevars toiduainena. Rabarb(e)rist valmistatakse magustoitusid, kompotti ja mahla.
rambutan ‹-i, -i 10› ‹s›
1. bot Kagu-Aasias jm. troopikas kasvatatav viljapuu (Nephelium lappaceum)
2. selle puu hanemunasuurune pikkade pehmete ogadega kaetud vili. Ostsime Bangkoki turult rambutane .
remont|loom [-a]
põll karja remondiks (2. täh.) kasvatatav loom
riitsinus ‹-e 5› ‹s›
1. bot õli- v. ilutaimena kasvatatav suurte sõrmlõhiste lehtedega põõsas v. väike puu (Ricinus communis)
2. riitsinusõli
ristik ‹-u 2› ‹s›
1. bot põll kolmetiste lehtede ja nutitaoliste õisikutega looduslikult kasvav v. kultuurina kasvatatav liblikõieline rohttaim (Trifolium). Punane, roosa, valge, pruun ristik. Ristik õitseb, lõhnab. Ristikus sumisevad mesilased. Ristikut külvama, kasvatama, niitma. Suur osa põllust võeti ristiku alla, on ristiku all. Ristikut hakatakse rõuku panema. Mees paneb hobusele sületäie ristikut ette. || ristikupõld. Lehmad pääsesid ristikusse, on ristikus, aeti ristikust ära.
▷ Liitsõnad: aas|ristik, kassi|ristik, kuld|ristik, mets|ristik, mägi|ristik, randristik.
2. hrv rist; miski risti v. riste meenutav. Ristikud mulgi meeste särkidel. || van võre. *Ta [= vang] haaras mõlema käega lahtiviilitud ristiku ja virutas selle kõrvale. F. Tuglas.
ruut2 ‹ruudi 21› ‹s›
aiand kaheaastase köögivilja seemnete saamiseks kasvatatav teise aasta taim. Kapsa ruudid.
rõigas ‹rõika 19› ‹s›
1. bot lõhiste karedate lehtedega ristõieline rohttaim, põldrõigas (Raphanus); köögiviljana kasvatatav aedrõika teisend. Endistel põldudel lokkab nüüd ohakas ja rõigas. Koonusja, ümmarguse juurega rõigas. Rõigast kasvatama. Kas sa teed vahet, on see redis või rõigas? *Mis sest.. / et linas õitses rõigas, lokkas malts.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: aed|rõigas, õlirõigas.
2. viimase vürtsikas juurikas. Musta koorega rõigast nimetatakse mustaks rõikaks. Valge, lilla, pruuni koorega rõigas. Valmistasin rõika toorsalatit. Kasutab rõigast neerurohuks.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnede teiste ristõieliste taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: mäda|rõigas, sinerõigas.
sabiina|kadakas
ilupõõsana kasvatatav madal kadakas, kasakakadakas
safran|krookus
bot kultuurtaimena kasvatatav sibultaim, mille õitest saadakse safranit (Crocus sativus)
salat ‹-i 2› ‹s›
1. bot rohkesti piimmahla sisaldav väike rohttaim, ka salatitaimena kasvatatav köögiviljataim (Lactuca). Rooma salat. Noollehine salat. Salatis on palju C-vitamiini. Aiandis kasvatatakse salatit.
▷ Liitsõnad: aed|salat, jää|salat, leht|salat, pea|salat, spargelsalat; merisalat.
2. kok tükeldatud aedviljast vm. toiduainetest valmistatud enamasti külm toit. Salatit sööma. Võta prae juurde salatit ka! Salat oli väga maitsev. Salatiks kasutatavad taimed.
▷ Liitsõnad: aedvilja|salat, hapukapsa|salat, hapukurgi|salat, kala|salat, kartuli|salat, krabi|salat, kressi|salat, kurgi|salat, kõrvitsa|salat, köögivilja|salat, lehe|salat, liha|salat, marinaad|salat, peedi|salat, pohla|salat, puuvilja|salat, redise|salat, seene|salat, sega|salat, sibula|salat, singi|salat, toor|salat, vorsti|salat, värskekapsa|salat, õunasalat.
salat|köögivili
salatiks (2. täh.) kasvatatav köögivili (näit. aedsalat, murulauk)
salat|sigur
aiand köögiviljana kasvatatav siguri mitmeaastane teisend, mille lehti tarvitatakse toorsalatina
seemne|hernes
seemne saamiseks kasvatatav hernes
seemne|kaer
seemne saamiseks kasvatatav kaer
seemne|kapsas
seemnete saamiseks kasvatatav kapsas
seemne|kurk [-kurgi]
seemnete saamiseks kasvatatav kurk
seemne|rukis
seemne saamiseks kasvatatav rukis
seemne|taim
1. bot taim, millel moodustuvad seemned
▷ Liitsõnad: katte|seemnetaim, paljasseemnetaim.
2. aiand seemnete saamiseks kasvatatav taim. Peakapsa, kurgi seemnetaim. Seemnetaimede valimine.
seemne|vili
1. seemneks kasutatav teravili, viljaseeme, külvis. Seemnevilja puhastama. Kevadel ei jätkunud seemnevilja kõikide põldude külvamiseks.
2. seemne saamiseks kasvatatav vili (näit. seemnerukis, -oder vm.)
seesam ‹-i 2› ‹s›
bot Aafrikas, Aasias jm. kasvatatav suureõieline rohtne õlitaim (Sesamum). Ida- ehk harilik seesam on maailma vanimaid õlitaimi.
segatis ‹-e 5› ‹s›
põll haljassööda, silo v. heina saamiseks kasvatatav üheaastaste põllutaimede segu. Viki ja kaera segatis. Segatis koristatakse haljana. || maa-ala, kus see kultuur kasvab. *.. viis nüüd Kaie põllule, kus asunikutalu tõukari oli rohelisel segatisel köies. A. Kivikas.
▷ Liitsõnad: haljassegatis.
sigur1 ‹-i 2› ‹s›
1. ka kultuurtaimena kasvatatav enamasti siniste õitega korvõieline rohttaim (Cichorium, hrl. Cichorium intybus). Harilik sigur.
▷ Liitsõnad: juur|sigur, salatsigur.
2. röstitud ja jahvatatud sigurijuur kohvi (1. täh.) aseainena v. lisandina. Oakohv siguriga. Viljast ja siguritest jahvatatud kohvijahu. *Marie puistab kohviveski kolusse peotäie sigureid ja mõne kohvioa. M. Traat.
suhkru|palm
bot troopilises Aasias kasvav v. kasvatatav palm, mille õisikumahlast valmistatakse suhkrut (Arenga pinnata)
suhkru|peet
põll suhkru tootmiseks ja söödaks kasvatatav peedi teisend. Suhkrupeeti kasvatama.
▷ Liitsõnad: poolsuhkrupeet.
suhkru|roog [-roo]
bot peam. troopika ja lähistroopika mitmeaastane kõrreline, suhkru tootmiseks kasvatatav kultuurtaim (Saccharum, hrl. Saccharum officinarum). Suhkruroogu kasvatama. Suhkruroogu koristama, lõikama, raiuma.
sulu|siga
sulus kasvatatav siga. Kas sulusiga teab, mis väljaseal viga on!
suvi|lill
aiand seemnetest üheks kasvuperioodiks kasvatatav avamaa-ilutaim, suvelill. Üheaastased suvililled on näit. aster, levkoi, lillhernes ja saialill.
sööda|arbuus
bot söödakultuurina kasvatatav valkjaskollaka viljalihaga arbuus (Citrullus colocynthoides)
sööda|galeega ‹6› ‹s›
bot söödataimena kasvatatav kitseherne liik, ida-kitsehernes (Galega orientalis)
sööda|hernes
söödataimena kasvatatav põldherne liik, pelusk. Söödaherne sort. Söödahernest saab heina, haljassööta ja silo.
sööda|juurvili
söödaks kasvatatav juurvili. Meil kasvatatakse söödajuurviljana peamiselt poolsuhkrupeeti, vähem ka söödakaalikat, -peeti jm.
sööda|kapsas
söödaks kasvatatav lehtkapsa vorm, loomakapsas. Söödakapsas on hea sügistalvine siirdesööt.
sööda|kultuur
söödaks kasvatatav kultuurtaim. Mais, söödakapsas, hübriidkaalikas on head söödakultuurid. Pooled põllud on söödakultuuride all.
sööda|naeris
söödajuurviljana kasvatatav naeris, loomanaeris. Söödanaeris, -kaalikas jt. söödajuurviljad.
sööda|peet
söödajuurviljana kasvatatav peet, loomapeet. Söögi-, suhkru- ja söödapeet. Söödapeediga nuumati sigu.
sööda|sort
söödaks kasvatatav sort. Kartuli söödasordid.
söögi|hernes
toiduks kasvatatav hernes. Söögiherne aias ja põllul kasvatatavad sordid.
söögi|kaalikas
toiduks kasvatatav kaalikas. 'Bangholm' on nii sööda- kui söögikaalikas.
söögi|kapsas
toiduks kasvatatav kapsas. Söögikapsana kasutatakse meil kõige rohkem valget peakapsast.
söögi|naeris
toiduks kasvatatav naeris. Sööginaerist süüakse toorelt, hautatult ja küpsetatult.
söögi|porgand
toiduks kasvatatav porgand
söögi|sort
toiduks kasvatatav sort. Kaalika, kartuli söögisordid.
taim ‹-e 22› ‹s›
kasvupinnale kinnitunud isetoituv organism, mille kõrgematel vormidel on juur, vars ja lehed. Alamad, kõrgemad taimed. Rohelised taimed. Igihaljas taim. Metsikud taimed. Noored, vanad taimed. Surnud taimed. Taimede liigid. Ühe-, kahe-, mitmeaastane taim. Kaheidulehelised taimed. Taimed ja loomad. Seened ei kuulu taimede hulka. Devonis ilmunud taimed. Vesihernes on putuktoiduline taim. Soolalembesed taimed. Siin aias kasvavad haruldased taimed. Uurib taimede raviomadusi. Vanasti värviti lõngu taimedega. Mõnda taime tuleb iga päev kasta. Vanaema kasvatas lõunamaiseid taimi. Taimed võtta üles koos juurtega. | piltl. Püüdis viha kibedat taime oma hinges lämmatada. Vabaduse taim kasvas ja kosus. *Jaak on üks neid okupatsiooniaja keldris kasvanud taimi .. L. Kibuvits. *Mispärast peab ka tema [= laps], see süüta taim, minu häbi all kannatama .. Juh. Liiv. || istik, kasvatatav taim. Kevadel müüakse turul taimi. Ema on kapsamaal taimi kastmas.
▷ Liitsõnad: alpi|taim, ampli|taim, džungli|taim, jäänuk|taim, kalda|taim, kalju|taim, kuivamaa|taim, kõrbe|taim, liiva|taim, loo|taim, luite|taim, madalsoo|taim, magevee|taim, maismaa|taim, mere|taim, metsa|taim, mägi|taim, niidu|taim, nõmme|taim, poti|taim, põlendiku|taim, raba|taim, ranna|taim, ruderaal|taim, soo|taim, soola(ku)|taim, stepi|taim, toa|taim, troopika|taim, tulnuk|taim, varju|taim, veetaim; dekoratiiv|taim, ehis|taim, ilu|taim, kautšuki|taim, kiu|taim, maitse|taim, mee|taim, naute|taim, põllumajandus|taim, ravim|taim, seemne|taim, silo|taim, suhkru|taim, sööda|taim, tarbe|taim, toidu|taim, tselluloosi|taim, tärklise|taim, vaigu|taim, valgu|taim, värvi|taim, vürtsi|taim, õlitaim; hein|taim, heki|taim, kuliss|taim, kultuur|taim, köögivilja|taim, muru|taim, padjand|taim, polster|taim, puhmas|taim, põõsas|taim, umbrohutaim; emas|taim, eos|taim, isas|taim, katteseemne|taim, kõrs|taim, leht|taim, lihak|taim, marja|taim, mugul|taim, mürk|taim, paljasseemne|taim, puit|taim, raag|taim, rakis|taim, risoom|taim, rohevetik|taim, roht|taim, rosett-|taim, sammal|taim, sibul|taim, sinivetik|taim, soon|taim, sõnajalg|taim, õistaim; lühipäeva|taim, nugi|taim, parasiit|taim, peremees|taim, pikapäeva|taim, ripp|taim, roni|taim, vääntaim; ema|taim, katse|taim, tütartaim; kapsa|taim, kartuli|taim, kurgi|taim, kuuse|taim, kõrvitsa|taim, lille|taim, lina|taim, maasika|taim, männi|taim, peedi|taim, puu|taim, riisi|taim, tamme|taim, tee|taim, tomatitaim.
tatar ‹tatra 20› ‹s›
1. bot Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum, hrl. Fagopyrum esculentum). Harilik tatar. Tatra lehed, õied, viljad. Tatar õitseb. Tatart külvama, kasvatama. Tatar on hea korjetaim. || ‹liitsõna järelosana› esineb ka teistes taimenimetustes, näit. konnatatar
▷ Liitsõnad: idatatar; ussitatar.
2. selle taime vili. Puhastatud tatar. Kott tatart. Tatrast tehakse tangu ja jahu.
tera|vili
1. põll tärklise- ja valgurohkete viljade (terade) saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Kõrrelised teraviljad. Teravilja kasvatama. Teravilja külvama, koristama. Teravilja külvipind, saagikus. Suur osa põllumaast on teravilja all. Eesti peamised teraviljad on oder, rukis, kaer ja nisu.
▷ Liitsõnad: sööda|teravili, toiduteravili; suvi|teravili, taliteravili.
2. sellise taime vili, viljaterad. Tuhat tonni teravilja. Teravilja sisse-, väljavedu. Teravili säilib hästi ja võimaldab toiduvarude loomist.
timut ‹-i 2› ‹s›
bot kareda rulja pöörispeaga, looduslikult kasvav v. kultuurina kasvatatav kõrreline heintaim (Phleum). Harilik timut on meil levinuim põldhein. Timuti abil saab parandada mulla struktuuri.
▷ Liitsõnad: lood|timut, mugul|timut, põldtimut.
toa|taim
elu-, avalikes v. tööruumides kasvatatav taim, toalill. Keskküttega ruumi sobivad monstera, leht- ja rohtliilia, vahalill või muud vähenõudlikumad toataimed. Kasvatab rosmariini toataimena.
toidu|kultuur
toiduks kasvatatav kultuurtaim. Tehnilised, sööda- ja toidukultuurid. Teraviljadest on rukis meie põhiline toidukultuur.
toidu|teravili
toiduks kasvatatav teravili, toiduvili. Rukis, nisu jt. toiduteraviljad.
toom|pihlakas
bot meil peam. ilupuuna kasvatatav tumedate söödavate marjataoliste õunviljadega põõsas v. madal lehtpuu (Amelanchier)
▷ Liitsõnad: tähk-toompihlakas.
tuberoos ‹-i 21› ‹s›
bot ilutaimena ja lõhnaainete saamiseks kasvatatav valgeõieline sibultaim (Polianthes tuberosa)
tuhk|puu
bot looduslikult esinev, ka ilupõõsana kasvatatav väikeste õite ning marjataoliste õunviljadega puu v. põõsas (Cotoneaster). Harilik, läikiv, must tuhkpuu.
tööstus|kartul
tööstuse tarbeks (näit. tärklise, siirupi, piirituse valmistamiseks) kasvatatav kartul. Söögi-, sööda- ja tööstuskartul.
uni|magun
bot kultuurtaimena kasvatatav suurte erksavärviliste õite ja sinakashallide lehtedega magun (Papaver somniferum). Unimaguna seemneist saadakse õli, piimmahlast alkaloide. Unimaguna oopiumisordid.
vahe|kultuur
põll aiand teise kultuuri vahel kasvatatav lühema kasvueaga kultuur, täiendkultuur. Redist võib kasvatada porgandi vahekultuurina. Köögivilju ja kartulit kasvatatakse viljapuuaias ka vahekultuurina.
veri|lill
bot Lõuna-Aafrikast pärinev, meil toalillena kasvatatav sibultaim (Haemanthus, hrl. Haemanthus albiflos). Valgeõieline verilill.
vikk1 ‹viki 21› ‹s›
põll
1. väärtusliku söödataimena kasvatatav kaunvili. Pannonia ehk ungari vikk. Vikki külvama, kasvatama. Põldheina, viki ja kaera segatis. Segavili annab rohkem saaki kui puhas vikk. Läks hobusele vikki niitma. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, vikipõld. Loomad on vikki läinud.
▷ Liitsõnad: suvi|vikk, talivikk.
2. selle taime seeme. Seemnesegu koosnes vikist, hernest ja peluskist.
villa|koer
pikakarvaline koer; villa saamiseks kasvatatav koer. Puudel on ehtne villakoer. *.. pidas vana kollast villakoera ja võis kududa koeravillast kampsuni igaühele, kes ei karda koera haisu. V. Luik.
villa|lammas
põll villaloomana kasvatatav lammas. Kasvatati nii liha- kui villalambaid.
▷ Liitsõnad: liha-villalammas.
villa|loom [-a]
põll villa saamiseks kasvatatav, suure villajõudlusega põllumajandusloom. Levinuim villaloom on lammas.
virsiku|puu
bot parasvöötme soojemas osas kasvatatav viljapuu, persikupuu (Persica). Harilik virsikupuu.
vürts|basiilik
bot maitse- ja ravimtaimena kasvatatav basiilik (Ocimum basilicum)
õli|taim
peam. taimeõli saamiseks kasvatatav kultuurtaim. Õlipuu, raps, päevalill on õlitaimed. Õlitaime õlirikkad seemned, viljad.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |