[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

heister ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mets istutamiseks kasvatatud noor lehtpuu

istik ‹-u 2› ‹s›
aiand mets seemikust v. pistikust alatisele kasvukohale istutamiseks kasvatatud noor taim. Viljapuude, marjapõõsaste istikud.
▷ Liitsõnad: kaalika|istik, kapsa|istik, kõrvitsa|istik, lille|istik, viinamarjaistik; kuuse|istik, männiistik.

kasvuhoone|lill
aiand kasvuhoones kasvatatud v. kasvatatav lill

kirsi|seemik
seemnest kasvatatud noor kirsipuu

koksagõss ‹-i 21› ‹s›
bot kautšukitaimena kasvatatud võililleliik, kautšuki-võilill (Taraxacum kok-saghyz)

kombeline ‹-se 5› ‹adj›

1. heade kommetega, moraalselt korralik, hästi kasvatatud, kombekas. Viisakas ja väga kombeline noormees. *Muidu oli Triinu karske ja kombeline. Häda poisile, kui teda puutuma läks. A. Kitzberg.
2. headele kommetele vastav, sünnis, kombekohane, kombekas, sobilik. Elati kombelist elu. *„Ikka veel puhuvad tuuled,” alustab ta juttu nagu vana mees. Ning see on väärikas ja kombeline. A. Gailit.
3. hrl van kommete-, kõlblusalane. *See sai .. uueks jõuks, millega ta oma kombelised nõrkused, kõigepealt viinahimu ära võitis. E. Vilde.

kultuur ‹-i 21› ‹s›

1. ‹hrl. sg.› inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum; sama teat. ajajärgul, rahval, teat. piirkonnas jne. Kultuuri areng, tõus, langus. Vaimne, aineline kultuur. Hellenistlik, keskaja, tänapäeva kultuur. Kristlik, islami kultuur. Rahvuslik, eesti, saksa kultuur. India, Aafrika, Idamaade rahvaste kultuur. Vana-Peruu kultuurid. Kõrge, madala kultuuriga riik. || arheol samast ajajärgust pärinevate ühiste iseloomulike tunnustega muististe rühm teat. territooriumil. Arheoloogilised kultuurid. Kammkeraamika, venekirveste, varaneoliitiline, rauaaja kultuur. Kesk-Dnepri, Djakovo, La Tene'i, Kunda kultuur.
▷ Liitsõnad: aadli|kultuur, antiik|kultuur, feodaal|kultuur, kõrg|kultuur, küla|kultuur, linna|kultuur, maa|kultuur, maailma|kultuur, massi|kultuur, neegri|kultuur, oma|kultuur, pseudo|kultuur, rahva|kultuur, rahvus|kultuur, renessansi|kultuur, salongi|kultuur, talupojakultuur.
2. mingil alal saavutatud tase. Sajandipikkune laulupidude kultuur. Suulise ja kirjaliku kõne, mõtlemise kultuur. Kõrge esteetiline, kirjanduslik kultuur. Suure sisemise kultuuriga inimene.
▷ Liitsõnad: ehitus|kultuur, elamu|kultuur, filmi|kultuur, hinge|kultuur, juhtimis|kultuur, kaubandus|kultuur, keele|kultuur, kirjandus|kultuur, kodu|kultuur, kohviku|kultuur, koori|kultuur, kunsti|kultuur, kõne|kultuur, käitumis|kultuur, laulu|kultuur, lava|kultuur, liiklus|kultuur, muusika|kultuur, mõtlemis|kultuur, olme|kultuur, sanitaar|kultuur, suhtlemis|kultuur, tantsu|kultuur, teatri|kultuur, teenindus|kultuur, tootmis|kultuur, tunde|kultuur, tõlke|kultuur, töö|kultuur, vaimu|kultuur, vormi|kultuur, väljendus|kultuur, värsikultuur; alasti|kultuur, kehakultuur.
3. viljeldav taimeliik, eriti kui seda vaadeldakse kasutamisviisi, kasvatamisnõuete vm. poolest teiste kultuurtaimedega ühte rühma kuuluvana. Vaheltharitavad, niisutatavad kultuurid. Tehnilised kultuurid, nagu lina, puuvill, päevalill, suhkrupeet. Kurk ja tomat on soojalembesed kultuurid. Uudismaale külvati esimese kultuurina kaer. Arutati, kui palju maad iga kultuuri alla võtta. || ‹sisekohakäänetes› (osutab millegi kultuurtaimena viljeldavusele). Münt oli ravimtaimena kultuuris juba antiikajal. Peamiselt lindude vahendusel on mõned taimed levinud kultuurist loodusmaastikku.
▷ Liitsõnad: aia|kultuur, avamaa|kultuur, eel|kultuur, heina|kultuur, hüdro|kultuur, järel|kultuur, karjamaa|kultuur, kasvuhoone|kultuur, katmik|kultuur, katse|kultuur, kaunvilja|kultuur, köögivilja|kultuur, marja|kultuur, mono|kultuur, puuvilla|kultuur, põllu|kultuur, rohumaa|kultuur, rühvel|kultuur, sega|kultuur, silo|kultuur, sööda|kultuur, teravilja|kultuur, toidu|kultuur, vahe|kultuur, vesi|kultuur, viinamarja|kultuur, vilja|kultuur, õlikultuur.
4. mets külvatud v. istutatud taimed v. noored puud; vastav külviala v. istandik. Kultuuri rajama. Kultuuride rohimine, tarastamine, harvendus, täiendus. Sajaani kuuse kultuur. Põdrakari on kultuure rüüstanud.
▷ Liitsõnad: istutus|kultuur, kase|kultuur, kuuse|kultuur, külvi|kultuur, metsa|kultuur, männi|kultuur, tammekultuur.
5. biol mõnede katse- ja uurimisobjektide (söötmel) kasvatamise moodus; selliselt kasvatatud mikroobid vms. Tuberkuloosipisikute, kooleravibrioonide kultuur. Pärmseente kultuurid. Kudede, bakteriofaagide kultuurid. Tööstuslikult saadakse piimhapet vadaku kääritamisel piimhappebakterite kultuuridega.
▷ Liitsõnad: bakteri|kultuur, juuretis|kultuur, koe|kultuur, mikroobi|kultuur, puhas|kultuur, pärmi|kultuur, segu|kultuur, vesikultuur.

kultuur|pärm
puhaskultuurina kasvatatud pärmseened. Erinevate kultuurpärmide abil saadakse erisuguse maitsega veinisorte.

kuuse|istik
mets alatisele kasvukohale istutamiseks kasvatatud kuusetaim. Nelja-aastased kuuseistikud.

kuuse|seemik
mets kuuseseemnest kasvatatud taim

lava|kurk [-kurgi]
aiand lavas kasvatatud kurk. Avamaa-, kasvuhoone- ja lavakurgid.

lava|köögivili
aiand lavas kasvatatud köögivili

lõua|habe
ainult lõua piirkonda kasvatatud habe

mahe|mesi
puhtalt korjemaalt pärinev mahepõllunduse võtetega kasvatatud mesilaste mesi

männi|seemik
mets seemnest kasvatatud männitaim

oma|juurne ‹-se 2› ‹adj›
aiand juurevõsundeist v. mulla sisse painutatud okste juurdumise teel kasvatatud. Omajuursed kirsi- ja ploomipuud, roosid. Viljapuude omajuurne paljundamine.

oma|kasvatatud partits
enda kasvatatud, kodukasvatatud. Omakasvatatud tubakas, tomatid.

pirni|seemik
seemnest kasvatatud noor pirnipuu

põsk|habe

1. ainult põskede piirkonda kasvatatud habe. Vurrude ja põskhabemega kindral, ohvitser, härrasmees, isand. *Peremees, hall põskhabe kummagi kõrva ääres.. M. Metsanurk.
2. (loomadel:) pikemad karvad põskede tagaosas. Tiigri, ilvese põskhabe. Laia põskhabemega kährik.

seemik ‹-u 2› ‹s›
aiand mets seemnest kasvatatud taim. Kaheaastane seemik. Seemikutest kasvatatakse puukoolis istikud. Pookimisel kasutati alusena metsõunapuu seemikuid.
▷ Liitsõnad: kirsi|seemik, kuuse|seemik, männi|seemik, pirni|seemik, tamme|seemik, õunapuuseemik; hübriidseemik.

šampanja ‹6› ‹s›
Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas kasvatatud viinamarjadest erimenetlusel saadud vahuvein (üldisemalt ka teiste maade vahuveinide kohta). Kuiv, poolkuiv, poolmagus, magus šampanja. Ehtne šampanja (Champagne'ist). Kihisev, vahutav šampanja. Klaas, pudel šampanjat. Banketi alguseks pakuti šampanjat. Külalised jõid šampanjat kristallpokaalidest.

tamme|seemik
mets seemnest kasvatatud tammetaim

tehis|kristall
laboratooriumis v. tööstuses kasvatatud kristall