[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 494 artiklit, väljastan 250.

aasa|hein
aasal kasvav, aasalt niidetud hein. Aasahein on parem kui soohein.

aas|lina
bot niitudel kasvav väike valgeõieline rohttaim (Linum catharticum)

agarik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›
bot mere rannavööndis kasvav punavetikas, furtsellaaria

ahvi|leivapuu
bot väga jämedaks kasvav jahukate söödavate viljadega heitlehine savannipuu, baobab (Adansonia digitata)

aia|umbrohi
hrl. aias kasvav umbrohi. Põllu- ning aiaumbrohud.

aje|puu
mets kiiresti kasvav puuliik, mis pannakse kasvama põhipuuliigi alla selle kasvu kiirendamiseks

alpi|kann [-i]
bot Lõuna-Euroopa mäestikes ja Vahemere mail kasvav püsik, meil potilill (Cyclamen). Punased, roosad, valged alpikannid.

alraun ‹-i 21› ‹s›

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

alss ‹alsi 21› ‹s›
bot niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)
▷ Liitsõnad: sooalss.

amarüll ‹-i 21› ‹s›
bot
1. Kapimaal kasvav taim, meil toataim (Amaryllis belladonna)
2. ratsuritäht

ambroosia ‹1› ‹s›

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

angerpist ‹-i 21› ‹s›
bot loopealseil, loometsades jm. kasvav angervaksa perekonda kuuluv sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula hexapetala)

angervaks ‹-a 23› ‹s›
niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria). Angervaksadest lõhnav võsaalune.

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

araalia ‹1› ‹s›
bot Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias kasvav dekoratiivne puu, põõsas, poolpõõsas v. rohttaim (Aralia). Meil kasvatatakse mandžuuria araaliat ehk kuradipuud.

araukaaria ‹1› ‹s›
bot Austraalias ja Lõuna-Ameerikas kasvav väärtusliku puiduga okaspuu (Araucaria); selle üks liik toataimena. Kõrge araukaaria ehk toakuusk.

aru|hein

1. arul kasvav, sealt niidetud hein. *.. juba hakkab jõeäär tahenema ja soorohi taganema aruheina ees. I. Sikemäe.
2. bot pöörises pähikutega kõrreline rohttaim (Festuca). Harilik, punane, suur aruhein.
▷ Liitsõnad: lamba-|aruhein, liiv-|aruhein, roog-aruhein.

aru|mets
mets mineraalmuldadel kasvav mets

astel|põõsas
bot subtroopilises ja troopilises Ameerikas ning Aasias kasvav igihaljas põõsas (Ilex)

aubrieeta ‹6› ‹s›
bot Vahemere maade ja Lähis-Ida mäestikes kasvav madal ristõieline püsilill, meil hrl. kiviktaimlataim (Aubrieta)

austerservik ‹-u 2› ‹s›
bot hrl. kobaratena lehtpuude tüvedel ja kändudel kasvav lihakas söögiseen (Pleurotus ostreatus)

baanian ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
Indias kasvav hiigelviigipuu, bengali viigipuu

balsa|puu
bot troopilises Ameerikas kasvav puu (Ochroma lagopus)

ema|putk [-e]
bot niiskeil niitudel kasvav kõrgevarreline sarikõieline taim (Ostericum palustre)

gartsiinia ‹1› ‹s›
bot Aasia troopikametsades kasvav lehtpuu v. -põõsas (Garcinia). Harilik gartsiinia 'mangostanipuu'. Gartsiinialt saadakse ka kummivaiku ja head tarbepuitu.
▷ Liitsõnad: gummigutigartsiinia.

granaadi|puu
bot subtroopikas kasvav punaste õite ja viljadega (granaatõuntega) ilu- ja viljapuu (Punica)

haava|riisikas
ka bot hrl. haabade all kasvav riisikas (Lactarius roseozonatus)

habe|samblik
bot puudel kasvav habemekujuline põõsassamblik, puuhabe (Usnea)

hagu|hein
bot liivastel ja kuivadel kohtadel kasvav kõrreline rohttaim (Koeleria)

hala|paju
ka bot hrl. põõsana kasvav sinakaspunaste v. -pruunide vitsjate okstega paju (Salix acutifolia)

halfa|hein
bot Vahemere maades kasvav tehniliseks otstarbeks kasutatav heintaim, esparto (Stipa tenacissima)

haljas|väetis
põll äsja niidetud v. kasvav taimestik orgaanilise väetisena

halofüüt ‹-füüdi 21› ‹s›
bot soola sisaldaval pinnasel kasvav taim

hammas|juur
bot Põhja- ja Lääne-Eesti salumetsades kasvav heleroosade õitega jürilill (Cardamine bulbifera)

hane|paju
bot niisketel rannaniitudel kasvav (hallikas)roheliste lehtedega põõsaspaju (Salix repens)

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

hapu|oblikas
hapu oblikas, niitudel, teeäärtel kasvav söödavate hapukate lehtedega rohttaim

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

hein ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana. Suur, paks, tihe hein. Pikk, lühike, kõva hein. Hein kasvas hea, halb, vilets, kidur. Osa põlde on heina all. Heina niitma. *Nende kõigiga pidi jõudma mäele veel enne, kui vikat sai heina. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, põld|hein, põllu|hein, sega|hein, soohein; kulu|hein, leht|hein, ristikhein; alus|hein, pealis|hein, seemnehein.
2. ‹hrl. pl.› loomasöödaks mahaniidetud ja tavaliselt ka kuivatatud rohi. Kuiv, märg, haljas, värske, toores hein. Sületäis, koorem, saad, kuhi heinu. Heina tegema. Heinu, heina kaarutama, riisuma, kokku panema, kuivatama, laiali laotama, hanguma. Heinad veeti metsast koju. Heinu, heina saadu, kuhja, küüni panema. Hobusele pandi heinu ette. Sel aastal saadi heintega läbi. *..kus varajase niidu tõttu kasvas nii ilus ädal, et teda oleks võidud heinaks teha. A. H. Tammsaare. || ‹hrl. väliskohakäändeis adverbilaadselt› heinategemine, heinategu, heinatöö. Heinal käima. Heinale minema, sõitma. Nad tulid heinalt koju. Olime terve nädala soos heinal. *..milline värviderikkus valitseb siin juuni alguses ja enne heina.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, lehma|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, press|hein, põld|hein, põllu|hein, ristik|hein, sega|hein, soo|hein, vitamiinhein.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb paljudes rohttaimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|hein, (h)eller|hein, huul|hein, härg|hein, juss|hein, kaste|hein, kera|hein, lõik|hein, maarja|hein, meri|hein, nälg|hein, oras|hein, rebas|hein, täht|hein, vesi|hein, võtme|hein, ängelhein.

hein|putk [-e]
bot niisketes kohtades, metsades, soovõsades jm. kasvav kõrge õõnsavarreline taim (Angelica)

helgik ‹-u 2› ‹s›
bot niiskeis kaljulõhedes ja koobastes kasvav väike lehtsammal, mis helgib hämaras smaragdroheliselt

hellik2 ‹-u 2› ‹s›
bot tuleasemeil, karjamaadel ja raiesmikel kasvav väike lehtsammal (Funaria hygrometrica)

henna|põõsas
bot Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvav suur põõsastaim, millest saadakse hennat (Lawsonia inermis)

hiid|sekvoia
bot USA lääneosas kasvav hiiglasuur okaspuu, mammutipuu (Sequoiadendron giganteum)

hiie|puu
hiies kasvav v. muistsest hiiest säilinud puu. Hiiepuudeks olid tammed, pärnad, pihlakad ja muud lehtpuud, harvemini okaspuud.

hiilakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot meil peamiselt Loode-Eestis kasvav kolmekandilise varrega ja süstjate lehtedega rohttaim (Liparis)

hingamis|juur
‹hrl. pl.› bot hapnikuvaeses keskkonnas kasvavatel taimedel maa-alusest osast üles kasvav juur õhust hapniku omastamiseks

hirss|tarn
bot niiskeil ja soostunud kohtadel kasvav hallikas- v. sinikasroheliste lehtedega tarn (Carex panicea)

hobu|madar
bot kuivadel ja liivastel kohtadel kasvav kollaste õite ja kitsaste lehtedega taim (Galium verum)

humal|lutsern
bot kuivades kohtades kasvav väikeste kollaste õitega lamav rohttaim (Medicago lupulina)

hundi|nui
ka bot vesistes kohtades kasvav mõõkjate lehtede ja rullitaolise õisikuga (tõlvikuga) taim (Typha). Järvesopp oli hundinuie täis kasvanud.

hundi|paju
bot niiskel maal kasvav põõsaspaju (Salix rosmarinifolia)

hõbe|maran
bot kuival liivasel pinnasel kasvav valge- v. hallviltjate lehtedega maran (Potentilla argentea)

härm|paju
bot kollakasvalkja vahakirmega kaetud võrsete ja okstega kõrge põõsana v. väheldase puuna kasvav paju (Salix daphnoides)

ihu|karv
‹hrl. pl.› inimese kehal kasvav karv; juuksekarv. Heledad, tumedad ihukarvad. Leil kipub ihukarvu krussi tõmbama.

ilang|-ilang
bot Kagu-Aasias kasvav väga aromaatsete õitega puu, ilang (Cananga odorata); selle puu õitest valmistatud eeterlik õli, mida kasut. parfümeerias ja aroomteraapias

jaani|leivapuu
bot Vahemere mail kasvav punaste liblikõitega puu (Ceratonia siliqua)

juga|puu
bot igihaljas, meil põõsana kasvav punase seemnerüüga okaspuu (Taxus baccata)

juht|oks
aiand ülespoole kasvav põhioks puu võras

juss|hein
ka bot puisniitudel, niitudel, lodudel tihedate puhmikutena kasvav karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)

jõgi|putk [-e]
bot jõgedes, järvedes, kraavides kasvav putk, mille veepinnast kõrgemal asuvad ja veesisesed lehed on erinevad (Sium)

jõhvikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. soodes ja rabades kasvav roomavate varte ja punaste marjadega igihaljas taim (Oxycoccus)
2. selle söödav tumepunane hapu mari, kuremari. Jõhvikaid korjama. Liiter, kilo jõhvikaid. Lähme homme jõhvikale 'jõhvikaid korjama'. Naised käisid jõhvikal 'jõhvikaid korjamas'. Tulime rabast jõhvikalt 'jõhvikaid korjamast'.

jänese|kapsas
bot hrl. metsa all kasvav ristikheina meenutavate lehtedega hapumaitseline madal rohttaim (Oxalis)

jänese|kastik
bot liivikuil ja raiestikes kasvav hallikasroheline karedate lehtedega kõrreline (Calamagrostis epigeios)

järvikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot kallastel, madalas vees ja riimveelistes loikudes kasvav madal rohttaim (Littorella)

järv|kaisel
bot järvede, jõgede, tiikide ja suuremate ojade kaldavees hrl. suurte kogumikena kasvav kaisel (Schoenoplectus lacustris)

jüri|lill
bot heinamaadel jm. niisketes paikades kasvav valgete v. lillakate õite ning sulgjate lehtedega ristõieline rohttaim (Cardamine)

kaar|kollakas ‹s›
bot niisketes paikades rohumaa-umbrohuna kasvav veidi kaarjate kõtradega kollakas (Barbarea arcuata)

kaela|sulg [-sule]
‹hrl. pl.› kaelal kasvav sulg. Faasani, kotka kaelasuled.

kahe|aastane

1. kahe aasta vanune. Kaheaastane laps. Hobune on alles kaheaastane. Kaheaastased kuusetaimed.
2. kaks aastat kestev v. kahe aasta pikkune. Kaheaastane teenistusaeg sõjaväes. Kool on kaheaastase õppeajaga. Linn vallutati pärast kaheaastast piiramist. Kaheaastane tutvus, vanusevahe.
3. (taimede kohta:) kahel vegetatsiooniperioodil kasvav ja teisel aastal viljuv. Porgand, kaalikas on kaheaastane taim.

kail ‹-u 21› ‹s›
bot kääbuspõõsana kasvav uimastava lõhnaga igihaljas rabataim (Ledum). Kailude lõhn pani pea pööritama.
▷ Liitsõnad: sookail.

kalda|puu
kaldal kasvav puu

kalda|taim
bot mageveekogude kaldavees v. üleujutusalal kasvav taim

kalju|puju
bot kuival rähal, loometsades, loodudel kasvav puju (Artemisia rupestris)

kalju|taim
bot kaljusel pinnasel, kivimipragudes v. rusukalletel kasvav taim, litofüüt

kalmus ‹-e 4› ‹s›
bot veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtede ja rulja tõlvikuga omapäraselt lõhnav rohttaim (Acorus calamus). Järves kasvas kõrkjat, pilliroogu ja kalmust. Kalmustesse kasvanud tiik. Kalmused lõhnasid vängelt.

kampri|puu
bot Jaapanis ja Hiinas kasvav eeterlikku õli sisaldav igihaljas puu (Cinnamomum camphora)

karbe ‹karpe 18› ‹s›
murd puul kasvav samblik. *Kui sinna jõudsin, hubisesid metsa veeres lõkke ahtad leegid, sohver aga korjas puude alt kuivi karpeid. O. Kool.

kare|putk [-e]
bot metsades ja puisniitudel kasvav kõrge sarikaline taim (Laserpitium). Laialehine kareputk.

karik|seen
bot varakevadel kõdunevatel lehtpuuokstel kasvav ereda värvusega lehtri- v. kausikujuline mittesöödav seen (Sarcoscypha). Verev karikseen.

karu|kold
bot kuivades metsades ja nõmmedel kasvav tugevasti haruneva roomava varrega kold (Lycopodium clavatum). Kuuseokstest ja karukoldadest vanik.

karu|sammal
bot rabades, nõmme- ja soostunud metsades kasvav lehtsammal (Polytrichum). Tavalisemaid karusamblaid on käolina. Heidab pehmele karusamblale pikali.
▷ Liitsõnad: palu-|karusammal, raba-karusammal.

kase|pilvik
bot hrl. kaskede läheduses kasvav rohelise kübaraga pilvik (Russula aeruginea)

kase|puravik
bot hrl. kaskede läheduses kasvav puravik (Leccinum scabrum)

kase|riisikas
bot hrl. kaskede läheduses kasvav roosa karvase äärega riisikas (Lactarius torminosus). Lapsed korjasid kase- ja kuuseriisikaid.

kassi|käpp
bot kuivadel liivastel kinkudel ja niitudel kasvav madal hallviltjas valgete kuni punaste õitega korvõieline püsik (Antennaria). Põndakul õitsesid kassikäpad. Küngas kirendas kassikäppadest.

kassi|ristik
bot kuivadel liivastel kohtadel kasvav madal pehmekarvaste varte ja lehtedega ristik (Trifolium arvense)

kassi|saba
bot kuivadel kohtadel kasvav süstjate lehtede ja helesiniste õitega mitmeaastane rohttaim (Veronica spicata)

kassi|urb
bot niisketes kohtades kasvav viltkarvane väikeste putkõitega korvõieline rohttaim (Gnaphalium)

kaste|kaer
bot hrl. väikeste tihedate mätastena kasvav kaera meenutav kõrreline rohttaim (Sieglingia)

kera|hein
bot põll mättalaadsete puhmastena kasvav hall v. sinakasroheliste lintjate lehtedega kõrreline heintaim (Dactylis glomerata)

kerss ‹kersi 21› ‹s›
bot madalas vees v. niisketes kohtades kasvav ristõieline rohttaim (Rorippa)
▷ Liitsõnad: soo|kerss, vesikerss.

kevad|seen
kevadel kasvav seen. Mürklid on maitsvad kevadseened.

kibu|vits
ka bot looduslikult kasvav ogaliste varte ja roosakaspunaste õitega põõsas (Rosa). Harilik, pehme, nahklehine, näärmekas kibuvits. Varemete ümber kasvasid, õitsesid kibuvitsad.
▷ Liitsõnad: koer-|kibuvits, mets-kibuvits.

kiire|kasvuline
kiiresti kasvav. Kiirekasvuline puuliik, kala.

kilp|jalg
bot kuivades metsades ja raiesmikel kasvav suurte kolmnurksete sulgjate rõhtsalt asetsevate lehelabadega sõnajalgtaim (Pteridium aquilinum)

kirbu|rohi
bot hrl. umbrohuna kasvav sõlmilise varre ja väikeste õitega rohttaim, mille mõnede liikidega on peletatud kirpe (Polygonum). Harilik, kahar, mõru kirburohi.

kivi|imar
bot kividel kasvav nahkjate lihtsulgjate lehtedega igihaljas sõnajalg (Polypodium vulgare)

kivi|samblik
bot kividel kasvav samblik (Placodium)

kivi|ürt
bot kividel kasvav madal sõnajalgtaim (Woodsia)

kodu|laps [-e]

1. (endisajal:) koolis mittekäiv, kodus õppiv laps. *Pastori koostatud nimekirja alusel jaotati noorukid igal aastal kodulasteks ja koolilasteks. L. Andresen.
2. (tänapäeval:) kodus kasvav laps (vastandina lasteaialapsele)

koera|-pöörirohi
bot prahipaikades umbrohuna kasvav piklikmunajate lehtedega mürgine taim, maruhein (Hyoscyamus niger)

kold|kaer
bot hrl. puhmikutena kasvav kollakate pähikutega kõrreline rohttaim (Trisetum)

kolla|nutt [-nuti]
bot põõsjalt kasvav kollane, pruun v. punane kännuseen (Hypholoma e. Naematoloma)
▷ Liitsõnad: suits-kollanutt.

konna|kilbukas
bot aeglasevooluliste v. seisuveekogude kaldavees kasvav valgeõieline sõõrjate ujulehtedega taim (Hydrocharis morsus-ranae)

konna|osi
bot soodes ja veekogude kaldavees kasvav sileda varrega osi (Equisetum limosum). Järves kasvab rohkesti pilliroogu ja konnaosja.

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

kontroll|taim
põll tavalistes tingimustes kasvav taim katsetaimedega võrdlemiseks

kookos|palm
bot troopikamaades eriti rannikualadel kasvav kõrge sulglehine palm (Cocos nucifera). Kookospalm on igivana kultuurtaim.

kopli|mets
koplis kasvav mets. *Vana paju otsas vilistab kuldnokk ning koplimetsas kukub kägu. K. Põldmaa.

kopsu|samblik
bot lehtpuudel kasvav suurehõlmine lehtsamblik, rahvameditsiinis kopsuhaiguste ravim (Lobaria pulmonaria)

korgi|tamm [-e]
bot Vahemere maadel kasvav igihaljas tamm, mille tüvelt kooritakse korki (Quercus suber)

kraav|luga
bot kraavides, teeservadel, luhtadel kasvav püstiste peente vartega luga (Juncus bufonius)

krapp2 ‹krapi 21› ‹s›

1. bot Vahemere maades, ka mujal kasvav punast värvainet andev taim, punavärvik (Rubia tinctorum)
2. selle taime juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kreek|türn
biol troopikas ja lähistroopikas kasvav puittaim, mille suhkrurohkeid vilju jujuube tarvitatakse toiduks

krooton ‹-i, -it 2› ‹s›
bot soojadel maadel kasvav taimeperekond piimalilleliste sugukonnast (Croton)

kuke|hari

1. lihakas sakiline peanahamoodustis kukkedel. *.. puhtaks pestud pohlamarjad, / punased kui kukeharjad .. H. Jürisson.
2. bot kuival pinnasel kasvav lihakate lehtedega rohttaim v. poolpõõsas, ka ilutaim (Sedum)
3. (harilik) kukeseen
4. kõnek (turris juuste, soengu kohta)

kuke|mari [-marja]
bot rabades, rabametsades ja liivikutel kasvav okkataoliste ruljate lehtede ja mustade hapukate marjadega madal igihaljas kääbuspõõsas (Empetrum)

kuld|tulikas
bot peam. puisniitudel kasvav kuldkollaste õitega tulikas (Ranunculus auricomus)

kuller|kupp
ka bot hrl. niitudel kasvav kuldkollaste kerajate õitega püsik (Trollius). Niit kollendab kullerkuppudest. Enne jaanipäeva on kullerkuppude ja pääsusilmade õitsemise aeg.

kummel ‹-i 2› ‹s›
ka bot teeservadel, põldudel ja õuedel kasvav sulgjaguste lehtedega lõhnav korvõieline rohttaim (Chamomilla). Eestis kasvavad lõhnav kummel ja teekummel. Korjasime ja kuivatasime kummeleid. Apteegid ostavad kummelit. Kummelisse kasvanud õuemuru.

kuninga|kübar
bot metsa all kasvav hästi lõhnava suure valge ratasja õiega rohttaim (Moneses uniflora)

kuradi|käpp
bot niitudel ja rabastuvates metsades kasvav kahvatulillade õite ning sõrmjalt lõhestunud tumedate juuremugulatega rohttaim (Orchis maculata)

kure|kael

1. bot põldudel ja aedades umbrohuna kasvav roosakaspunaste õitega kaheaastane rohttaim (Erodium)
2. kõnek (pika, peenikese kaela kohta). Kurekaelaga pudel. *Aadam ajab oma kurekaela uhkelt õieli.. J. Tuulik.

kure|kellukas
bot kuivades kohtades kasvav lillakassiniste õitega rohttaim (Campanula rapunculoides)

kure|mõõk
bot (Lääne-Eesti niitudel kasvav) gladiool

kuuse|riisikas
bot peam. kuuskede läheduses kasvav oranž- v. telliskivipunane roheka varjundiga riisikas, väga hea söögiseen (Lactarius deliciosus). Marineeritud kuuseriisikad. Korjasin mitu korvitäit kuuseriisikaid.

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

kõrbe|taim
kõrbes kasvav, kõrbele omane taim. Kaktused, saksauulid on kõrbetaimed. Paljudel kõrbetaimedel puuduvad lehed.

kõrbe|taimestik
kõrbes kasvav, kõrbele omane taimestik

kännu|mampel
bot lehtpuupuidul, hrl. kändudel kolooniatena kasvav pruuni, keskelt mesikollase kübaraga söögiseen (Kuehneromyces mutabilis). Kännumampleid süüakse värskelt, soolatult, marineeritult ja kuivatatult.

käo|kuld
bot kuival liivasel pinnasel kasvav mitme püstise v. tõusva varre ning kuldkollaste õitega korvõieline rohttaim v. (pool)põõsas (Helichrysum)

kääbus|paju
kääbuspõõsana kasvav paju (näit. polaarpaju). Tundras kasvab kääbuspajusid ja -kaski.

külma|mailane
bot niitudel ja metsades kasvav siniseõieline rohttaim (Veronica chamaedrys)

külma|seen
bot kändudel, ka elavatel puudel põõsasjalt kasvav kollakaspruun kübarseen (Armillaria e. Armillariella)

küüvits ‹-a 2› ‹s›
bot soodel ja rabadel kasvav igihaljas valkjasroosade v. valgete kupjate õitega mürgine kääbuspõõsas (Andromeda)

laane|mets
ka mets parasniiskel saviliivmullal kasvav mets

laanik ‹-u 2› ‹s›
bot palu- ja laanemetsades kasvav lehtsammal (Hylocomium)

lahna|rohi
bot veekogudes ning soodes kasvav eostaim (Isoetes)

lakmus|samblik
bot lõunamerede kaljustel rannikutel kasvav samblik (Roccella)

lamba|-aruhein
bot väheviljakatel muldadel, luidetel ja liivikutel kasvav aruhein (Festuca ovina)

lapik|samblik
bot laikudena kasvav madal lehtsamblik (Parmelia)

lauka|puu
bot Euroopa stepivööndis võsana kasvav, Eestis haruldane astlaline mustade luuviljadega põõsas (Prunus spinosa)

lavendel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›

1. bot peamiselt Vahemere mail kasvav huulõieline (pool)põõsas, mille üht liiki kasvatatakse ilu- ja lõhnataimena (Lavandula)
2. sellest saadav parfüüm. Parfüümidest sobib meestele lavendel. Lõhnab lavendli järgi.

leht|liilia
bot Ida-Aasias kasvav väikeste kausikujuliste õitega rohtne püsik (Aspidistra). Kõrge lehtliilia on vähenõudlik toataim.

lepa|riisikas
bot leppade läheduses kasvav väike pruunikaslilla riisikas (Lactarius lilacinus)

liiva|lembene
bot liival, liivikul kasvav. Liivalembesed taimed.

liiv|-aruhein
bot liivastel aladel kasvav aruhein (Festuca sabulosa)

liiv|tarn
bot liivamaadel kasvav roomavate võsunditega tarn (Carex arenaria)

liiv|-vareskaer
bot kõrge puhmana kasvav jäikade sinakashallide lehtedega liivalembene kõrreline (Leymus arenarius)

lille|põõsas
kõrge puhmana kasvav lill. Pojengid ja muud lillepõõsad.

lina|tuder
bot lina umbrohuna kasvav rohttaim (Camelina alyssum)

linnu|kapsas
bot umbrohuna kasvav korvõieline rohttaim (Lapsana)

linnu|tuder
bot umbrohuna kasvav ristõieline üheaastane rohttaim (Neslia)

loo|mets
mets loopealsel kasvav mets. Lääne-Eesti loometsad.

lopsakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. jõudsalt ning (mahlaka ja) tugevana kasvav v. kasvanud. a. (taimede kohta). Lopsakas rohi, oras, vili. Suurte lopsakate lehtedega kapsad. Lehmad söövad lopsakat ristikuädalat. Liigirikas ning lopsakas alusmets. Lopsaka kasvuga põõsad, puud. Mõnel sõstrapõõsal on lopsakad marjad, mõnel peenikesed ja kidurad. Lopsakas südasuvine rohelus. b. (juuste jm. karvade kohta). Lopsakad juuksed, patsid, kulmud, vurrud. Ta kunagine lopsakas juus on hõredaks jäänud. Lopsaka täishabemega mees.
2. (inimese vm. olendi keha v. mõne kehaosa kohta:). a. lihav, täidlane, priske. Laiapuusaline lopsakas naisterahvas. Naine oli kehalt lopsakas, lopsaka kehaga, lopsakate vormidega. Lopsakad käsivarred, kintsud, rinnad, puusad. Paksud lopsakad huuled. Lopsakad lotid lõua all. Suur lopsakas ämblik. *Aeglasevõitu ja lopsaka Anna kõrval on tündersepalesk ootamata käbe luider eit. J. Kross. b. suur. Lopsaka kasvuga, lopsakat kasvu noormees. *Ühtlasi tõuseb värava lähedalt üks loom, haigutades ja oma lopsakaid kõrvu raputades. O. Luts.
3. (hrl. piiskade v. lumeräitsakate kohta:) suur, jäme, lai. Langes esimesi lopsakaid vihmapiisku. Sajab laia lopsakat lund. Lopsakate pintslilöökidega maalitud maastik. *Jahe ja rõske oli: vankriredelite külge korjus sõidul lopsakaid veetilku .. R. Sirge.
4. piltl rikkalik; värvikas, mahlakas. Lopsakas fantaasia, muinasjutulooming. Rahvakeele lopsakad ütlemised, võrdlused. Lopsaka ütlemisega, sõnaga, huumoriga mees. Kirjeldab oma seiklusi lopsakates värvides. Põlispuud annavad õuele lopsaka maalilise ilme. Lopsaka ornamendiga tiitelleht. Lopsakate kroogetega valge pluus. Tal on mõnus lopsakas hääl.

lubikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
bot madal mätastena kasvav kõrreline (Sesleria)

luga ‹loa 24› ‹s›
bot niisketel aladel kasvav kitsaste v. redutseerunud lehtedega rohttaim (Juncus). Harilik, lapik luga. Kraavis kasvasid load ja hundinuiad. Lugadest punutud toolipõhi.
▷ Liitsõnad: kraav|luga, rand|luga, tuderluga.

luha|hein
luhas kasvav looduslik hein. Aru- ja luhahein.

luht|-kastevars
bot mätastena kasvav rohumaade umbrohuna levinud karedaroodsete lehtedega kõrreline (Deschampsia cespitosa)

luht|tarn
bot luhaniitudel kasvav tarn (Carex elata)

luide|kaer
bot rannaluidetel tihedate kogumikena kasvav kõrge kõrreline (Ammophila)

luude|rohi
bot meil jäänukina läänesaartel kasvav igihaljas tumeroheliste nahkjate lehtedega ronitaim, eefeu (Hedera)

maa|heinik
bot eriti männimetsades kasvav väike halli kübaraga heinik (Tricholoma terreum)

maa|mõõl
bot kuivemates kohtades kasvav kollaste õitega mõõl (Geum urbanum)

maarja|hein
bot looduslikel rohumaadel kasvav madal kullaläikelise pööristähaga puhmikuline kõrshein (Anthoxanthum). Lõhnav maarjahein.

maarja|sõnajalg
bot niisketes segametsades ja võsastikes kasvav lehterjalt asetsevate lehtedega sõnajalg (Dryopteris filix-mas)

madala|kasvuline
väikese kõrgusega, mitte kõrgeks kasvav. Madalakasvulised (vilja)puud, taimed, põõsad. Aiatee servas on madalakasvulised astrid. Krookused on madalakasvulised. || (inimese v. looma kohta). Madalakasvulised jahikoerad. *Madalakasvuline tüse poiss pööras aeglaselt oma valgejuukselise pea ema poole .. M. Rebane.

mangli|puu
bot troopikarannikuil mangroovitaimena kasvav kurgjuurtega puu (Rhizophora)

meri|humur ‹-i 2› ‹s›
bot liivasel ja klibusel mererannal kasvav paksude lehtedega madal püsik (Honckenya peploides)

meri|kann [-i]
bot liivastel aladel kasvav kitsaslineaalsete juurmiste lehtede ja nutitaolise keraja õisikuga püsik, ka ilutaim (Armeria)

metsa|lill
metsas (vm. looduslikul alal) kasvav lill. Aia- ja metsalilled. Kimp metsalilli. Sinilill ja võsaülane on varakevadised metsalilled.

metsa|taim
metsas (vm. looduslikul alal) kasvav taim. Niidu-, raba- ja metsataimed. Varjulembesed metsataimed.

mets|-hiirehernes
bot metsades ja põõsastikes kasvav valgeõieline hiirehernes (Vicia sylvatica)

mets|kastik
bot laanemetsades kasvav läikivate lehtedega kastik (Calamagrostis arundinacea)

mets|-kuukress
bot varjukates lehtmetsades (Eestis põhjaranniku paekalda jalami all) kasvav kuukress (Lunaria rediviva)

mets|lauk
bot puisniitudel ja niitudel kasvav lauk (Allium scorodoprasum)

mets|-nõianõges
bot metsaaladel kasvav pruunikaspunaste õitega nõianõges (Stachys sylvatica)

mets|vaarikas

1. metsikult kasvav vaarikas
2. selle mari. Metsvaarikad on väiksemad kui aedvaarikad.

mets|ülane
bot lubjarikkal pinnasel (näit. loopealsetel, paekallastel) kasvav valgete siidjate õitega ülane, anemoon (Anemone sylvestris)

muda|taim
mudas kasvav taim. Kalmus on vee- ja mudataim.

mugul|sibul

1. bot sibul, milles säilitusained ei kogune soomustesse, vaid sibulakanda. Gladioolide, krookuste mugulsibulad.
2. kõnek hariliku sibula põhiline maa all kasvav osa

mugul|timut
bot kuivemates kohtades kasvav väiksem timut (Phleum bertolonii)

munga|lill
bot peam. Lõuna-Ameerikas kasvav värvikate õitega ronirohttaim, mille mõnd liiki kasvatatakse aia- ja amplitaimena (meil ka kressi nime all) (Tropaeolum). Rõdudel kastides õitsevad kollased, oranžid, sarlakpunased mungalilled.

muru|nurmikas
bot ühe- v. kaheaastane, eriti looduslikus murus kasvav nurmikas (Poa annua)

muskus|lill
bot peam. põhjaparasvöötmes (kohati ka Eestis) kasvav väike varakevadel õitsev kollakasrohekate õitega püsik (Adoxa moschatellina)

mustikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. hrl. okasmetsas kasvav heitlehine sinakasmustade söödavate marjadega kääbuspõõsas (Vaccinium myrtillus). Mustikas juba õitseb.
2. selle põõsa mari. Mustikaid korjama. Lapsed söövad mustikaid. Käed, suu mustikatest must. Mindi mustikale 'mustikaid korjama'. Käidi mustikal 'mustikaid korjamas'. Tulime metsast mustikalt 'mustikaid korjamast'. Tänavu on palju mustikaid.

mustik|paju
bot soistel aladel ja lodumetsades madala puhmana kasvav mustika- v. sinikalehti meenutavate lehtedega paju (Salix myrtilloides)

mägi|ristik
bot kuivadel kinkudel, nõlvadel, (puis)niitudel jm. kasvav valgete v. kreemikate õitega ristik (Trifolium montanum)

mägi|tarn
bot kinkudel, nõlvadel, puisniitudel ja hõredates metsades kasvav tarn (Carex montana). Võsaülane ja mägitarn õitsevad kevadel vara.

männi|liimik
bot männikus kasvav (punakas)pruuni kübaraga söögiseen (Comphidius rutilus)

mätas|tarn
bot tihedate tortidena kasvav hele- v. kollakasroheline tarn (Carex cespitosa)

mülgas|kannike
bot niisketel niitudel ja siirdesoos kasvav kannike (Viola persicifolia)

mürk|tulikas
bot niisketes kohtades kasvav mürgine tulikas (Ranunculus sceleratus)

mürt ‹mürdi 21› ‹s›
bot Vahemere mail makjas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)

mütsik ‹-u 2› ‹s›
bot kuuse- ja segametsades kogumikena kasvav väike õhukese kübaraga seen (Mycena). Lilla, roosa, pihkane, kleepuv mütsik.

müür|look
bot kuivades kohtades kasvav peente vähelehiste vartega ristõieline rohttaim (Arabidopsis)

nada|hein
bot sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)

naiste|sõnajalg
bot hrl. varjukais metsades kasvav kuni meetrikõrgune lehterjalt asetsevate heleroheliste kaheli v. kolmeli sulgjate lehtedega sõnajalg (Athyrium)

niidu|-kuremõõk
bot Eestis looduslikult kasvav lillaõieline kuremõõk (Gladiolus imbricatus)

niidu|rohi
niidul kasvav rohi. Pikas niidurohus kisendab rukkirääk.

niidu|umbrohi
niitudel umbrohuna kasvav taim

nokk|hein
bot murusalt kasvav peente vartega rabataim (Rhynchospora). Valge, tume nokkhein.

nurm|nelk
bot liivikuil, kuivadel niitudel jm. kasvav madal väikeste lillakaspunaste õitega nelk (Dianthus deltoides)

nõia|kold
bot niiskeis varjukais metsades kasvav õrn väikeseõieline püsik (Circaea)

nõmme|mänd [-männi]
(nõmmedel kasvav, neile iseloomulik). Jässakad nõmmemännid.

nõmm|kannike
bot liivastel (nõmme)aladel kasvav väikeste helesiniste v. sinilillade lõhnata õitega kannike (Viola arenaria)

nõmm|-liivatee
bot liivastel (nõmme)aladel padjanditena kasvav hrl. helelillade õite ja karvaste vartega madal rohttaim (Thymus serpyllum). Nõmm-liivateed tuntakse loodusliku maitsetaimena.

nõmm|luga
bot märjal liivasel pinnasel kasvav hallroheline tihedaid mättaid moodustav luga (Juncus squarrosus)

nõmm|nelk
bot kuivadel (nõmme)aladel hrl. tiheda kogumina kasvav madal valgete lõhnavate õitega mitmeaastane nelk (Dianthus arenarius)

nõrga|kasvuline
aeglaselt kasvav; madalakasvuline. Nõrgakasvuline taim. Nõrgakasvulised ehk kääbusviljapuud.

nälg|hein
bot teede ääres, liivikuil ja põlluumbrohuna kasvav kitsaleheline kuparviljadega rohttaim (Spergula)

näo|karv

1. ‹hrl. pl.› näol kasvav karv. *.. pani Ako enesele uued rõivad selga, kärpis juukseid ja pügas näokarvu .. E. Kippel.
2. van näojume. *Ta silmitses ta süsimusti juukseid, ta tõmmukat näokarva .. E. Vilde. *Aga eitede silmi ei peta, need tunnevad [raseda tüdruku] jalaastumisest, .. näevad näokarvast .. A. H. Tammsaare.

ohu|lill
bot jõe- ja tiigikallastel kasvav, meil harva esinev mürgine valkjate õitega rohttaim, mürgine ohulill (Gratiola officinalis)

oja|kapsas
bot niiskel savipinnasel v. madalas vees kasvav heleroheliste lehtede ja nõrga varrega taim (Peplis)

oja|mailane
bot kraavides ja ojades kasvav eresiniste õite ja rulja varrega mailane (Veronica beccabunga)

oja|mõõl
bot niisketel aladel kasvav kolmejaguste lehtede ja longus õitega mõõl (Geum rivale)

oja|tarn
bot niitudel, madalsoodes ja lodumetsades kasvav tarn (Carex oederi)

oras|-tähthein
niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres sageli kasvav väikeste valgete õite ja nõrga varrega tähthein (Stellaria graminea)

padjand|floks
bot padjandina kasvav floksiliik, meil hrl. kiviktaimlataim (Phlox subulata). Punaseõieline padjandfloks.

padjandiline ‹-se 5› ‹adj›
padjandina esinev v. kasvav. Padjandiline nõmmliivatee.

padjand|taim
bot tiheda madala padjandina kasvav püsiktaim v. poolpõõsas

padu|tarn
bot niiskeis ja soostunud kohtades kasvav tarn (Carex buxbaumii)

pael|rohi
bot meil niisketel aladel kasvav kõrge kõrreline (Phalaris). Harilik, kanaari paelrohi.

palderjan ‹-i, -i 10› ‹s›

1. bot niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)
2. kõnek palderjanitinktuur. Ehmatuse korral võetakse palderjani.

palu|-härghein
bot peam. palumetsades kasvav härghein (Melampyrum pratense)

palu|-karusammal
bot liivastes metsades kasvav sinakasroheline pruunide lehetippudega karusammal (Polytrichum juniperinum)

palu|-liivkann
bot liivastes männimetsades kasvav väike habras rohttaim (Arenaria stenophylla)

palu|mets
mets keskmise kuni hea viljakusega muldadel kasvav männik (ka kuuse v. kase manulusega)

palu|männik
mets parematel muldadel kasvav männik

pandan ‹-i, -it 2› ‹s›
bot troopilistel rannikualadel kasvav mõõkjate lehtede ja tugijuurtega puu v. põõsas, kruvipuu (Pandanus)

park|hein
bot niisketel aladel kasvav huulõieline rohttaim (Lycopus)

part|hein
bot märgadel aladel kasvav roomava risoomiga kõrreline rohttaim (Glyceria)

peekoni|siga
peekoni saamiseks nuumatav siga. Eesti peekonisiga 'peekoninuumaks sobiv kiiresti kasvav seatõug'. Taludes kasvatati peekonisigu.

peetri|leht
bot hrl. niisketel aladel kasvav suurte süstjate lehtede ja siniste õienuttidega rohttaim (Succisa pratensis)

peni|keel
bot üleni vees kasvav pika lookleva varre ja veesiseste v. ujuvate lehtedega õistaim (Potamogeton). Ujuv penikeel. Niitjas, kähar, pikk, väike penikeel. Poolseisvas vees vohasid penikeeled. Järvedes kasvab rohkesti penikeelt.
▷ Liitsõnad: kaelus-|penikeel, kamm-|penikeel, läik-penikeel.

pilliroog ‹-roo, -roogu 21› ‹s›
ka bot veekogudes ja niisketel aladel kasvav kõrreline püsik (Phragmites, hrl. Phragmites communis). Pilliroog kasvab madalas vees, jõgede ja järvede kaldail, soodes ja luhaniitudel. Kalda ääres kasvas mõni harv pilliroog. Pilliroogu täis kasvanud merelaht. Tõi mererannast koorma pilliroogu. Pilliroost katusega talumaja. Mees ei tohi olla nagu pilliroog, mis paindub iga tuulehoo järgi. Pilliroona sihvakas tüdruk. *.. lubas kiskuda jõest pikki, ilusaid kõrkjaid ja jämedaid pillirooge.. A. H. Tammsaare. || seda taime täis kasvanud ala, roostik. Kõrge pillirooga palistatud jõesäng. Pilliroost kostab lindude sädinat. Peitis end kaldal kasvavas kõrges pillirohus.
▷ Liitsõnad: suhkrupilliroog.

pohl ‹-a 22› ‹s›

1. madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Rhodococcum). Eestis kasvab harilik pohl ehk palukas. Pohl on rabataim. Liivikul paistsid pohlade läikivrohelised lehed ja roosakad õied. Pohl ravimtaimena.
2. selle söödav valmina punane hapu mari. Pohli korjama, puhastama, sööma. Korvitäis pohli. Pohlad on alles valged, veel roosad. Käisime eile pohlal, pohlil 'pohli korjamas'. Homme läheme jälle pohlale, pohlile 'pohli korjama'. Tulime just pohlalt, pohlilt 'pohli korjamast'. *Luulet ja luuletajaid sigib nagu pohli 'palju, rohkesti'. V. Panso. *Silmer ka ingliskeele mees! Paneb kui pohli! 'oskab keelt hästi'. V. Anslan.

pudel|tarn
bot kaldavees kasvav tarn (Carex rostrata)

puhmas|taim
puhmana kasvav taim, puhmas. Puhmastaimed ja rohttaimed.

puidu|heinik
bot sageli kändudel kasvav punaka kübara ja kollase lihaga söödav seen (Tricholomopsis)

puju ‹11› ‹s›
bot rohttaime v. poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia). Harilik puju kasvab umbrohuna. Koirohi ja estragon on ravitoimega pujud. Pujud poolkõrbe taimkattes. *Väike preili, vaeneke, sängis haige, peenike ja kuiv nagu puju.. A. Haava.
▷ Liitsõnad: kalju|puju, koi|puju, meri|puju, põld|puju, sidrun|puju, ussipuju.

punajalg|-sametpuravik
bot tammede all kasvav punaka jalaga puravik (Xerocomus chrysentenon)

puna|nupp
bot niisketel niitudel ja võsastikes kasvav tumepunaste nuttõitega taim (Sanguisorba)

pune2 ‹-me 3 või pune 6› ‹s›
bot kuivades metsades, võsastikes ja teeservadel kasvav väikeste lillade v. roosade õitega lõhnav ravim- ja maitsetaim (Origanum). Harilikku punet kutsutakse ka vorstirohuks.

puu|käsn
puu küljes kasvav käsn (3. täh.)

puu|seen
puudel v. puidul kasvav parasiitseen