[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

altari ette astuma ~ minema
oma laulatusele minema; (kellegagi) abielluma

arutama ‹37›

1. aru pidama, kaalutlema, läbi v. järele mõtlema. a. (omaette, endamisi). Kõndis edasi-tagasi ning arutas, millest rääkida. Ta oli seda mõelnud ning arutanud unetutel öödel. Arutas ja arutas, kuni lõpuks tegi otsuse. b. (kellegagi mõtteid, arvamusi vahetades). Seda küsimust tuleb ühiselt, teistega arutada. Istuti ning arutati päevasündmusi. Neid probleeme tuleks koosolekul, konverentsil arutada. Hakati arutama, mida ette võtta. Mis siin enam arutada, kõik on selge. Kohus arutas asja tagaselja.
2. millessegi selgust tooma. Küll aeg kõik asjad arutab.

asi ‹asja 31› ‹s›

1. ese, hrl. olmega v. tööga seotud tarbeese, vahend, riist, toode vms. Tal on taskud igasuguseid asju täis. Tarbetuid asju ärge kaasa võtke! Pakkisin oma asjad kohvrisse. Igaüks peab oma asjad korras hoidma. Ostis meelsasti ilusaid asju. Külmutuskapp on hädavajalik asi. Remondi ajal tuli asju ühest toast teise kanda. Lapsel lasti pärast mängimist oma asjad kokku korjata. Lapsed aitasid emal lauda kraamida ja asju pesta. Õpilane pani juba õhtul asjad koolikotti valmis. Kogusin mustad asjad kokku ja hakkasin pesu pesema. Mis asjad need siin maas on? Orja peeti asjaks, mitte inimeseks. Ega asi süüa küsi. *Loendamatu hulk asju ümbritseb inimest igapäevases elus. Hooned ja tööriistad, rõivad ja masinad, igasugused tarbeesemed .. V. Beekman. || ‹hrl. sg.› materjal, aine; söödav v. joodav. Lauda, tsementi, värvi, lakki – iga asja läheb ehitajale tarvis. Peolaual oli igasuguseid häid asju. Sõja ajal oli ühest kui teisest asjast puudus – polnud liha, võid ega suhkrut. *Ainus asi, mis ta [= haige] võtab, on paar lonksu külma vett. O. Luts. || (kirjandus-, kunsti)teos. „Loomingu” viimases numbris on mitu huvitavat, head asja. Kunstinäitusel meeldisid talle Vive Tolli asjad. „Vanemuises” tuleb lavale kaks uut asja. Kontserdil mängiti tuntud asju. *Isa armastas klassikalist muusikat, mina olen jõudumööda juurde ostnud [heliplaatidena] meie sajandi asju. E. Vetemaa. || kõnek suguti. *.. kippus oma asja püksist välja võtma. A. Ilves.
▷ Liitsõnad: antiik|asi, ehte|asi, ilu|asi, kooli|asi, moe|asi, mängu|asi, nips|asi, tarbe|asi, väärtasi; kuld|asi, metall|asi, raud|asi, saviasi.
2. probleem, arutatav, lahendamist vajav küsimus; juhtum, lugu, sündmus. Võttis koosolekul asja üles. Töö asjus peame veel rääkima. Asi on keerulisem kui arvasime. Neis asjus tuleks pöörduda ministri poole. Asi on otsustamata, seda uuritakse. Selles asjas ma pole sinuga nõus. See on kahe otsaga asi. Ta ei saanud asjast aru, ei tabanud asja tuuma. Asi on selge, otsustatud. Eks igaüks tea oma asju kõige paremini. Milles asi seisab? Milles on asi? See ei puutu asjasse. Asi on selles, sai alguse sellest, et .. Ärge kalduge asjast kõrvale. Asja juurde! Asi võttis tõsise pöörde. Seal juhtus igasuguseid asju. Kodus oli asi teistel juba teada. Asja tuleb uurida. Ära asja nii suureks puhu! Kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja! See pole küll õige asi. || õigusrikkumine, süü-, kohtuasi vms. Asja võidakse arutada kõigis kohtuis. Asja kohtulik uurimine. Asi läks kohtusse. *Läksid koos rahukohtusse, asi tuli ette ja solvaja sai kolm päeva. J. Smuul. || plaan, kavatsus. Jaan oli asjaga nõus, päri. Tema pole asjasse pühendatud.
▷ Liitsõnad: era|asi, ise|asi, korteri|asi, maitse|asi, majandus|asi, pea|asi, pisi|asi, tüliasi; raha|asi, riigi|asi, sise|asi, töö|asi, usu|asi, välisasi; kohtu|asi, kriminaal|asi, süü|asi, tsiviilasi.
3. asjaolu, seik; nähtus. Esimene asi, mis silma torkas .. Kuidas sa nii lihtsa asja peale ei tulnud! Haigus on tõsine asi. On asju, millest ei räägita. Niisugust asja ma ei salli. Ära seda tühja asja nii südamesse võta. Sõprus on kuldaväärt asi. Nende asjad 'omavahelised suhted' on sassis. *Ta oli neid asju, mis temalt [koolis] küsiti, küll juba kord õppinud, aga nüüd unustanud .. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ime|asi, moe|asi, tõsi|asi, üksikasi; armu|asi, südameasjad.
4. olukord. Asi on üsna räbal, sant. Asi läheb tõsiseks, hulluks, segaseks, keeruliseks. Asjad on halvasti. Püüdis asja paremas valguses näidata. Küllap asi paraneb. || omadused, olukord v. situatsioon, mis on kellelegi v. millelegi omased. Vanainimese asi – samm tönts, nägemine vilets. Sakste, ülemuste asi – peavad aga uhkeid pidusid. Kirjutis oli üsna üldsõnaline. Algaja asi. *Rinde asi. Siin võib laskmist tulla .. L. Vaher.
5. filos teadvusest sõltumatult eksisteeriv objektiivse maailma ese v. nähtus. Asi iseeneses 'asi omaette, tegelikult, olenemata sellest, kuidas ta esineb meie jaoks, meie tunnetuses'.
6. töö, tegevus, toiming, (asja)toimetus; kohustus, ülesanne. Ajame asjad joonde, jutti, korda. Mul on keskuses, ministeeriumis asju ajada. Asjad õiendatud, sõitsime koju. Üks tee, kaks asja. Kui sul linna asja on, astu ka meile sisse. Küll ta eksami ära teeb, kui asja tõsiselt võtab. Ta on ihu ja hingega asja juures. Esimene asi – labidas kätte ja kaevama. Selle asjaga pole kiiret. Ta on iga asja peale mees. Ta tunneb asja. Kella parandamine on tema käes väike asi. Toidutegemine on perenaise asi. Mehed käisid merd, põllutöö oli naiste asjaks. Müüja asi on müüa. Mille taga asi seisab? Töö on au ja kuulsuse asi. Mis see sinu asi on, see pole sinu asi 'see ei puutu sinusse (keeluna)'. Aja tühi asjale, karga ise kannule. *Teevad vedureid ja masinaid, asi neil siis see pott terveks teha. M. Raud. || ühiskondlik, poliitiline üritus. Kogu rahvas on ühise asja eest väljas, seisab ühise asja eest. || kõnek (loomulike vajaduste õiendamise kohta). Ei julge pimedas välja asjalegi minna. Mees läinud võssa oma asja õiendama. Käidi asjal ära ja mindi magama. *Ja et siit saadik Eespere koer aina käis oma asju toimetamas Tagapere akende all .. A. H. Tammsaare. || asja kõnek (kellegagi, millegagi); tegemist, pistmist. Mul pole sinuga asja. Mis on temal sellega asja, mis me teeme? Miks igaühel on asja minu vanusega?
▷ Liitsõnad: ameti|asi, töö|asi, äriasi.
7. (midagi tingiv) põhjus v. vajadus. Kas tulid asja pärast? Kas ta käis niisama või oli tal asja ka? Läheb iga väikese asja pärast arsti juurde. Kes norida tahab, leiab igalt poolt asja. Tal ei peaks asja olema meiega nuriseda. Nüüd on neil asi, mille ümber nalja teha. Tuleviku pärast pole meil asja muretseda. Sai asja eest 'põhjusega'! Mis asja 'miks, mis põhjusel' sa siin kolad?
8. (hrl. püsiühendites:) miski omaette väärtus, midagi kõlblikku, vastuvõetavat, kasulikku vms. Lastest pole töö juures veel asja. Tammsaare „Tõde ja õigus” – see on juba asi! Kui paremat pole, siis asi seegi. Ekskursioonist ei saanudki asja. Sellest käsikirjast võib asja saada. Aega läheb, aga asja saab. Sõjaväes tehakse poisist veel asi. Pole tast asja kõnet pidama. Pisut väike see labidas, aga asjaks ikka. Kus (veel) asi, kah asi, mõni asi, asi nüüd, mille pärast muretseda! Ennäe, ena, õige mul asja – kellele seda tarvis peaks olema! Asi veel, mida säilitada ja hoida! Temal, tühjal, mõni auto või asi! Jaan ka mõni mees või asi! Kui võid pole, käib margariin ka asja ette, on asja eest. Temast pole, ei saa suur(ema)t asja. Õunad pole sel aastal suure(ma)d asjad. *Hea tükk asja nisuke kuldkapslitega „Moser” [= taskukell]! E. Rannet. *Olid ikka mul meheks ja asjaks ja lastel isaks ja kõik. E. Särgava. | ‹adj› kõnek. Ta pole midagi asi mees. See pole eriti asi raamat. Need pole suured asjad noad. *Kas see on ka asi talu? J. Mändmets. *Olgu mis on, asjemaks see Riidalu [talumaja] oli sellega [värvimisega] saanud. H. Ranna.

ea|kaaslane
kellegagi samas vanuses v. vanusejärgus isik. Oleme sinuga eakaaslased. Oled minu eakaaslane. Tema eakaaslased teenivad praegu sõjaväes. Meie noortekoondis võitis Valgevene eakaaslased 3:2.

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

eest
I. ‹adv›
1. eestpoolt küljest, esiküljelt; eesmisest otsast.; ant. tagant. a. eestpoolt teat. kauguselt. Eest tõusis suitsu. Rünnati eest ja küljelt. Üks tõmbas eest, teine lükkas tagant. Poisid uurisid autot eest ja tagant 'igast küljest'. Pani mul tee eest kinni. Igas ürituses peab olema keegi, kes eest veab. Bussi tagumine uks oli kinni, tuli eest peale minna. Ta oli rivis eest viies. b. eesmisest otsast, esiküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Eest on maja kollaseks värvitud. Pluus on eest märg. Tal olid mantlihõlmad eest lahti. Hobune raius, lõi eest ja takka üles. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. omalt kohalt esiküljel ära, esipoolelt (oma otstarvet täitmast) küljest ära. Võttis põlle, lipsu eest. Võtab prillid eest. Võta mask eest! Kuuel on nööp eest ära. Võtsin uksel võtme, aidauksel taba eest. Lükkas uksel riivi eest. Tõmbas aknal kardina eest kõrvale. Õhusurve lõi akendel klaasid eest. Võta hobune eest! Rakendasin hobuse eest lahti.
3. segamast, takistamast, tülinast ära. Mine eest! Eest ära, või muidu sõidan otsa! Käi tee pealt eest! Tee, et sa eest kaod! Ma tulin neil tülist eest ära. Lükkas tooli eest kõrvale. Lõhkus kraavil tammi eest. Vesi murdis kõik takistused eest. *Mida saab Ene sinna parata, et tegemata töid kiiremini juurde kuhjub, kui ta suudab eest ära teha. V. Lattik.
4. kasut. koos põgenemist, kõrvalehoidmist, vältimist väljendavate verbidega. Jooksis, pages, põgenes mul eest ära. Olin teda juba kätte saamas, kuid ta hüppas äkki eest kõrvale. Haavatud lind ei jõudnud eest ära lennata.
5. ‹hrl. ühenduses verbiga leidma› varem kohal, varem olemas, varem ees. Kodus leidsin ainult õe eest. Kui kohale jõudsime, leidsime seal juba hulga inimesi eest. Leidis eest tühja korteri, mõned kirjad. Pani osa leiba kappi tagasi, siis õhtul hea eest võtta. *Nad läksid välja ja leidsid eest muutunud ilma – sadas tihedat laia lund. M. Raud.
6. varemalt, enne endale, nii et keegi teine ilma jääb. Varasemad tulijad napsasid huvitavamad raamatud, paremad kohad eest ära. Kellega ma tantsin, kui teised poisid on ilusamad tüdrukud eest ära võtnud.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki v. kellestki eestpoolt, esikülje v. liikumise suunast; ant. tagant. Läks maja eest mööda. Astusin kaardi, tahvli eest kõrvale. Võttis käe silmade eest. Rongkäik liikus tribüüni eest mööda. Poisikesed jooksid meie eest läbi. Päikesevarjutuse ajal läheb Kuu Päikese eest läbi. Laskis veel korraks päevased sündmused silmade eest läbi. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Särk oli rinna eest verine. Hääled kostsid kaupluse eest. Pühkis ja koristas natuke trepi eest.
2. millegi küljest, millegi esiküljelt (oma otstarvet täitmast). Tõmbas kardinad akna eest kõrvale. Võta võti ukse eest ära! Võttis tropi augu eest. Rakendas hobuse vankri eest lahti.
3. kelleltki otsust saamast, kellelegi aru andmast, kellegi jutult vms. Eksamisessioonil käib komisjoni eest läbi palju õpilasi. *Jenseni Kristast sai korraga Kristiine-proua. Mis sellest, et altari ja õpetaja eest läbi käimata. H. Sergo.
4. osutab sellele, kelle v. mille kartusel põgenetakse, kõrvale hoitakse, keda v. mida välditakse. Põgenes tagaajajate eest. Nekrutid pagesid pika kroonuteenistuse eest võõrsile. Läks sõja eest pakku. Ära jookse mu eest ära! Pani meie eest putku. Mõisnikud põgenesid talupoegade viha ja kättemaksu eest linna. Ta püüab end minu eest kõrvale hoida. Hoidu rongi eest! Mul õnnestus pea löögi eest kõrvale tõmmata. Säärane mees ei kohku millegi eest tagasi 'võib kõigega hakkama saada'. *Ent vaatamata kõigile pingutustele ei pääsenud ta siiski mälestuste eest .. A. Jakobson.
5. osutab kellegi v. millegi suhtes kaitstud, varjatud olekule v. kaitsmise, varjamise, hoidmise vajadusele. Lukud ei hoidnud röövlite ja varaste eest. Ta hoiatas mind nende kättemaksu eest. Ta on halb inimene, hoia end tema eest! Parvel oli ta metsloomade eest kaitstud. Kuusehekk varjab aeda põhjatuulte eest. Kuuse all olid nad vihma eest varjul. Tema eest tuleb uks kinni hoida. Ma ei varja sinu eest midagi. Tema eest hoiti kõik salajas. Seda tehti vanemate eest salaja. Põlde tuli liigvee eest kaitsta. Muul kaitseb sadamat ummistumise eest. Hoia end kahjulike mõjude eest! *.. arvas end seega kõige suuremate tooruste eest kaitstud olevat .. E. Krusten.
6. asemel, asendajana, ülesannetes. Kes selle töö tema eest ära teeb? Rektori eest kirjutas alla prorektor. Mine sa täna minu eest nõupidamisele! Õienda minu eest see asi ära! Maksa minu eest ka! Ta juba vastas meie mõlema eest. Tädi oli vaeslastele ema eest. Nad kasvatasid teda lapse, poja eest. Ta oli härral nii toapoisi kui ka kutsari eest. Tuhatoosi eest käib alustass. Viletsal ajal oli kartul ka leiva eest. *Karjapoistele see puu oli kella eest – tema vari näitas, millal on õige aeg lõunale minna. J. V. Veski. || võrdselt kellegagi v. millegagi. Poisid olid tööl juba mehe, täismehe eest väljas. Töötab, rabab tööd mitme inimese eest. Rammu oli tal kolme mehe eest. Sõi ja jõi mitme eest. Vihma ei olnud kaste eestki. *.. aga kui naerab, siis ragistab kolme eest. O. Luts.
7. (ajaliselt:) tagasi, varem. Paari aasta eest polnud veel seda maja. Hiiumaa asustati umbes 700 aasta eest. Sellest oli juttu juba aastate eest. Ta sai paari kuu, mõne nädala eest kaheksakümmend täis. Ta käis paari-kolme päeva eest meil. Ta tuli mulle natukese, vähe aja eest vastu. See juhtus nüüdsama, mõne minuti eest.
8. vastu (andes v. saades); väärtuses. Seda ei saa raha eestki. Sularaha eest osteti vähe. Selle palga eest võib juba töötada. Tegi seda väikese tasu eest. Andis 100 krooni eest kella pandiks. Andis viimase kauba poole hinna eest. Mõne penni eest sa ei saa midagi. Must loovutas lipu kahe vankri eest (males). Tegi seda vaid hea sõna eest. Ülesostjad ostsid kokku suurte summade eest. Kaupa on siin praegu 5000 krooni eest. Kopika eest asja, rubla eest lärmi. *.. ta pidavat paljalt aitäh eest tegema kõike väga põhjalikult. V. Gross.
9. osutab sellele, mille tasuks midagi makstakse v. mille vastutasuks midagi toimub. Nende tööde eest makstakse hästi. Plaani täitmise eest anti preemiat. Sai artikli, raamatu eest honorari. Sai kurkide eest head hinda. Kui palju sa selle eest tahad? Tasus remondi, aparaadi parandamise eest. Suur osa palgast läks korteri ja toidu eest. Maksis viletsa toapugeriku eest 1000 krooni kuus. Tegi peremehele maalapi eest päevi. Sai oma hoolikuse eest kiita. Õpilane sai vastuse eest viie. Ma olen veel selle eest võlgu. Teda edutati hoolika ja korraliku töö eest. Suur aitäh abi eest! See on küll mitte millegi eest saadud. Ma olen selle eest sulle surmani tänulik. Nõuan selle eest kahjutasu. || osutab sellele, mille pärast kedagi karistatakse, kritiseeritakse vms. Mille eest teda karistati? Mõisteti riigivastase tegevuse eest 7 aastaks vangi. Istus hobusevarguse eest kinni. Teda trahviti laimamise eest. Ülestõusust osavõtmise eest ootas surmanuhtlus. Talle määrati varguse eest rahatrahv. Poiss sai ulakuse eest tutistada. Iga väikseimagi eksimuse eest peksti. Ta vallandati tööluuside eest. Selle eest ma maksan neile veel kätte! Kas sulle selle eest midagi ei tehta, et nii kaua puudusid?
10. osutab sellele, keda v. mida kaitstakse, kelle v. mille pärast võideldakse vms. Nad võitlesid, langesid, andsid elu kodumaa eest. Võitlus rahu eest. Olin alati ise enda eest väljas. Kellegi eest seisma, kostma. Käis oma poja eest mõisnikku palumas. Nad seisid, võitlesid oma õiguste eest. Töö tulemused kõnelevad ise enese eest. Üks kõigi, kõik ühe eest. *Oli aeg, kus olin valmis surema Su eest. O. Luts. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes hoolt kantakse, korrasolekuks kõik tehakse vms. Perekonna eest hoolitsemine. Hoolitseb laste, haigete, külaliste eest. Minu eest kantakse siin hästi hoolt. Lapsed hoolitsevad küülikute eest. Pakkide korrashoiu, ruumide puhtuse eest kantakse pidevalt hoolt. Hoolitse selle eest, et laud oleks kaetud! *Parem muretsege selle eest, et teil enestel igav ei oleks olla, kaks vanapoissi ... A. Kitzberg. || osutab sellele, kelle v. mille suhtes ollakse vastutav. Mina vastutan teie kõikide eest. Sina vastutad välitööde, kauba ärasaatmise eest! Oma tegude eest annad sa veel vastust!
11. osutab isikule, kes teiste kiirema toimimise tõttu millestki ilma jääb. Kes kiirem oli, kahmas ka teiste eest paremad palad endale. *Ta sõi üldse palju. Ta sõi ka minu eest kõik ära. K. A. Hindrey.
12. esineb fraseologismides, näit.:. Elu, hinge eest. Iga hinna eest. (Mitte) mingi hinna eest. Ilma eest. Jumala eest. Kopika eest; ei ole (mitte) kopika eest(ki). Marja eest. Nina eest napsama, näpsama. Ust nina eest kinni lööma, tõmbama. Täie eest käima, minema. Võileiva (hinna) eest.
Omaette tähendusega liitsõnad: otsa|eest, see-eest

elama ‹37›

1. elus olema, eksisteerima, olemas olema; ant. surnud olema. Jäi imekombel elama. Kas ta elab? Kui isa-ema veel elaksid! Vastsündinu elas vaid lühikest aega. 80 aastat juba elatud. Üks vendadest on surnud, teised elavad. Haige ei tahtnud enam elada. Kotkas elab väga vanaks. || ‹käskiva kõneviisi 3. pöördes interjektsioonilähedaselt› õnnitlus-, juubeldus- v. poolehoiuväljendites. Elagu noorpaar! Elagu juubilar! Elagu olümpiavõitjad! || (hrl. elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma. Näos elasid ainult silmad. Rõõm paneb näo elama. Kunstnik oskab oma maastikke elama panna. Iga noot muusikas peab elama. Orel lausa elab ta käes. Mõnda osa on laval raske elama panna. Hommikuti hakkab maja elama. Leek lõi tuules jälle elama. Vesi lõi äkki elama – väikesed kalapojad kihutasid siia-sinna. *Kogu [kevadine] loodus elas ja kees häältest. J. Mändmets.
2. päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma (hrl. täpsustatult elamise laadi, viisi, tingimuste vms. poolest). Elame, näeme. Kes sind keelab elamast? Ela ise, lase teisi ka elada. Pole kurta, on ikka elatud ka. Nüüd võiks alles elama hakata! See mees juba oskab elada! Elati täisverelist, huvitavat, sisukat elu. Meie elame oma elu, elagu nemad oma! See pole kellegi elu, mis ta elab! Elab niisama päevast päeva, päevast teise. Kuidas ta oma elu elatud saab? Elu tahab elada. Mis elu sa vahepeal oled elanud? Kuidas sa elad? Elan ilusasti, hästi, õnnelikult, muretult, lahedalt, tagasihoidlikult, vaeselt, halvasti. Rahamehed elasid laialt, suurelt, uhkesti, toretsedes, pillates, üle jõu. Elab siidis ja sametis 'rikkuses, toretsedes'. Elab hooleta kui linnuke oksal. Elab kui saks, kuninga kass 'hästi, toredasti'. Ela nagu tuule peal 'ebakindlalt'. Elab kui vanajumala selja taga 'rahulikult, kaitstult, kartmata'. Katsume paremini elada kui tänini. Elab vaikselt ja omaette. Elab kõlvatult, viltu, ula. Ela hästi! (hüvastijätuvormel). Igaüks elab nii, nagu oskab. Elab vaest viisi, vaesuses, ebainimlikes oludes. Pääseme ükskord inimeste moodi elama. Elab vanemate hoole all. Elab teiste kulul, teiste armul, teiste armust, teiste kaela peal. Poeg elab omas leivas, oma käe peal. Koolipõlves elasime temaga ühe katla peal, ühes leivas. Elab nagu putukas puukoore all, vahel 'vaikselt, enesessetõmbunult'. Elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub, uudisteta'. Pidi elama hulkudes ja põgenedes. Revolutsionäärid pidid sageli põranda all 'illegaalselt' elama. Elas kasulapsena onu peres. Püüab elada vale ja pettusega. Elab kõigi õpetuste vastu. Elab seaduste järgi. Elati hirmu all, raske paine all. Elame töö tähe all. Elatakse ootuses ja lootuses. Elati rahus, sõpruses, üksmeeles. Naabrid olime ja sõbru elasime. Elasid omavahel vaenus, riius. Elavad kassi ja koerana, nagu kass ja koer 'tülitsedes, riius'. Elavad abielus, vabaabielus, meest-naist. Elab üksi. Elavad naisega kahekesi. Toakeses elati viie-kuue inimesega. Elavad registreerimata koos. Aastate kaupa on lahus elatud. Elab eilses, homses, oma ajast kaugel ees. Linn elas kõige harilikumat argipäeva. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsistus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.
3. elunema, asuma. Kus ta praegu elab? Kuskil peab ju inimene elama. Elab Alutagusel, Tartus, pealinnas. Elab oma majas, avaras korteris. Kütmata kambris ei elatud kunagi. Elame kuuendal korrusel. Matkajad elasid telkides. Elame nendega samas majas, naabermajades, üleaia, ühe katuse all. Teisel pool seina elab meil orkestrant. Elame äärelinnas, Tähe tänavas, kooli(le) lähedal, kaupluse kõrval. Võin elada kas või metsas kuuse all. Kolisime linna elama. Elasin mitu aastat maal. Nad on hiljuti meie kanti elama asunud. Tagalas elades õppis korralikult ära vene keele. Vanaema elab meie juures. Tädi elab meilt 3 km kaugusel. Inimesi elab kõigis kliimavöötmeis. Mutt elab maa all. Troopikataimed elavad meil ainult kasvuhoonetes. | piltl. Oh kui palju kurjust elab selles inimeses! Kes teab, mis teise südames elab. Hinges elab igatsus, rahutus, lootus, vaimustus. Ta silmades elas hirm. *Väsimatu kangelasjõud näis tema käsivarres elavat. E. Bornhöhe.
4. millelegi pühendunud v. millestki haaratud olema. Elab ainult oma tööle, kunstile, õpingutele. Ema elab oma lastele. Elab hetkele, käesolevale silmapilgule, tulevikule. Tal on, mille eest, nimel elada.
5. toituma; elatuma, elatist saama, ära elama. Ta on viimasel ajal elanud ainult teest ja leivast. Söö tublisti, ega paljalt õhust ja armastusest ei ela! Šaakal elab raipest. Kasvatas kartuleid ja nendest elaski. Rannarahvas elab kalastusest. Elab pensionist, stipendiumist, honoraridest. Elab oma tööst, teiste tööst, vargusest, dividendidest. Elab vanemate varast, toetusest. Kelle vaevast te olete elanud?! | piltl. Kirjanik elab sulest 'kirjatööst'. Linn elas eeskätt turistidest. Ajakirjandus elab uudistest.
6. säilima, püsima. Mõned vanad tavad elavad tänapäevalgi. Dante „Jumalik komöödia” on elanud ja elab veel sajandeid. Ta töö elab üle aegade. Mälestus sinust jääb meis elama. Varjud elavad, kuni on valgust. Vana on sitke elama ja visa kaduma.
7. hrl van kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema, kokku elama. Peremees elanud oma teenijaga. Aeles ringi, elas kõlvatute naistega. Mees on haige, naine elab teistega.

kokku elama
kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema. Nad pole abielus, elavad niisama kokku. *Naine ootas [oma meest] aasta, aga teist enam ei oodanud, hakkas siin kokku elama ühe vanapoisiga .. K. Ristikivi.

hammas hakkab peale
‹hrl. eitusega› keegi saab kellestki v. millestki jagu, suudab kellegagi v. millegagi toime tulla. Tema peale ei hakka kellegi hammas. Sellele ülesandele ei hakka minu hammas peale. *.. korjasin ja kogusin, lõpuks hakkas hammas kolmekümne kahe hektarise koha peale. P. Kuusberg.

harjuma ‹37›

1. ‹ma-infinitiiviga› mingi tegevuse kordamisel v. millegi korduval kogemisel selles harjumust, vajalikke oskusi ja kogemusi omandama, viluma; kommet omandama, viisiks võtma. Harjusin vara tõusma ja vara magama heitma. Olen harjunud õhtuti nooremate laste eest hoolitsema. Ta polnud harjunud linnas elama. Vaidluste puhul oli ta harjunud vaikima. On vaja, et õpilased harjuksid iseseisvalt mõtlema ja oma mõtteid väljendama. Ta on harjunud autot, kombaini, traktorit juhtima. Isa oli harjunud igasuguseid töid tegema. Koer harjus mööda küla hulkuma. *Siis harjusid väikesed rebased omaette olema ja ema ootama. R. Roht. || harjunud sissejuurdunud; kogenud, vilunud. Harjunud kombe järgi, kohaselt. Haaras harjunud liigutusega telefonitoru. Dirigendi harjunud kõrv tabas iga valeheli. Elu läks oma igapäevast harjunud rada. Harjunud suitsetajal ei teki ägedaid mürgistusnähte. Kirurgi harjunud käe all operatsioon õnnestus.
2. ‹hrl. komitatiiviga› kellegagi, millegagi kodunema, kohanema, midagi (algselt võõrast, kogematut) omaks võtma, nii et see muutub harilikuks ja loomulikuks. Harjus kaaslastega, naabritega, seltskonnaga. Peeter harjus pikapeale kasuvanematega. Hundikutsikas harjus inimestega kergesti. Harjutakse teineteisega ja elatakse ilma armastusetagi. Harjus peagi distsipliiniga, uue ametiga, tööga. Ei harjunud müraga, paberossisuitsuga, üksindusega, uue ümbrusega. Ta oli hea eluga, mugavustega harjunud. Randlane on mere ja tormidega harjunud. Lõunamaalane ei harjunud põhjamaise kliimaga. Silmad harjusid toas valitseva hämarusega. Pikkamööda harjub keha külmaga. Ma ei ole veel harjunud mõttega, et.. Kas suudan ma harjuda selles võhivõõras paigas? Algul hämmastasid meid tema naljad, kuid hiljem harjusime (nendega). Mees oli (sellega) harjunud, et naine kõik kodused tööd tegi. *Isegi meie vanaisad ei harjunud tõsiselt võttes päris õigesti linnameesteks. V. Beekman.

heitma ‹heidan 46›

1. viskama, paiskama; hooga midagi kuhugi panema v. laskma. Ketast, vasarat, granaati heitma. Heitis tulle kuivi oksi, ahju uusi halge. Heidab mapi hooga lauale. Heidab uppujale köieotsa. Vanasti heideti sellesse allikasse ande. Külvaja heitis seemne mulda. Heitsin õnge jõkke, vette. Kalurid heitsid nooda, võrgud merre. Heidab mütsi varna, jaki toolikorjule. Heitis seljakoti, mantli, riided seljast. Heitsin säärikud ahju otsa kuivama. Ta heitis endalt teki ja tõusis. Ema heitis salli õlgadele ja väljus. Heitsin kuue ülle. Hobune heitis ratsaniku seljast. Laev heitis sadamas ankru. Lennukid heitsid vaenlase kindlustustele pomme. Tuul heitis liiva näkku. Emaskala heidab marja vette. Põrandale laiali heidetud ajalehed ja raamatud. | piltl. Heitis kõik oma oskused vaekausile. Ta heitis väljakutse kogu maailmale. Heitke see mõte, kavatsus, rumalus peast! Kogu mu töö on tuulde heidetud 'raisatud'. || järsku liigutust tegema, järsu liigutusega mingisse asendisse viima. Heitis pea kuklasse, selga. Heitis ühe jala üle teise. Naine heitis käed mehele ümber kaela. Eit heitis suures hirmus risti ette. *..ruun heidab sabaga vihkat-vehkat.. L. Promet. || end millestki vabastama. Jõed on heitnud endalt jääkatte. Kaitseks auramise vastu heidavad puud endilt lehed. Koer heidab karva, aga ei heida ametit. *..kõik noored [tedre]kuked, kes heitsid juba verisulgi.. A. H. Tammsaare. | piltl. Kellegi iket, ülemvõimu endalt heitma.
2. kuhugi v. mingisse olukorda toimetama, minema sundima v. suunama. Vaenlase dessant purustati ja heideti merre. Mees heideti vangitorni, -kongi, vanglasse, vangi. Maarahvas heideti raskesse orjusse. Taheti teisi enda alla heita 'alistada'. *Masinad heidavad arvamatul hulgal saadusi turule.. A. H. Tammsaare. || (vaadet) korraks kiiresti kuhugi suunama; ka piltl. Heitis sõpradele imestunud, uuriva, rahutu pilgu. Pilku, silma peale heitma 'korraks üle vaatama'. Heidame nüüd pilgu (tagasi) näitleja noorusaega.
3. endast välja saatma v. kiirgama; levitama (hrl. valgust, helki, varju jm.). Kuu ja tähed heidavad ümberringi kahvatut kuma. Kevadpäike heidab kõikjale säravat, eredat valgust. Õhtutaevas õhetab ja heidab lumele punaka läike. Hubisev küünlaleek, vilkuv laternatuli heitis enda ümber vaid nõrka helki. Puud heitsid kuuvalgel pikki varje. Taskulamp heitis enda ette ümmarguse valgusringi. | piltl. *Aeg [= Saksa okupatsioon] heitis oma sünge varju ka teatritööle. M. Möldre.
4. midagi vahele v. vastu ütlema, lühidalt lausuma. Heitis ainult mõne sõna, küsimuse, vaimukuse teiste jutu sekka. „Jõudu!” hüüdis tulija. – „Jõudu tarvis!” heitis mees reipalt vastu. Nalja heitma 'naljatama, midagi naljakat ütlema, vigurijuttu ajama'. *„Mis ülemus mina sulle olen!” heitis Joosep üle õla. J. Smuul. *„Mis siis?” heitis Julius pahaselt, isegi veidi väljakutsuvalt. L. Promet.
5. kuhugi v. mingisse olukorda siirduma (ka mitmesugustes vananenud, vananevais v. kindlaks kujunenud ühendites). a. (mingisse asendisse) laskuma, langema. Kõhuli, selili, külili, kummuli, põlvili heitma. Diivanile, kušetile (pikali) heitma. Magama, puhkama heitma. Väsinult heideti õhtul voodisse, asemele. Poiss heitis tüdruku kõrvale heintele. Koer heitis põrandale siruli. Ta heitis lähima kivi varju. Kaste heidab maha. *..su rüppe heidan unele, / mu püha Eestimaa! L. Koidula. *Päike läheb looja, ehapuna kustub pikkamisi, öövarjud heidavad raba ja võsastiku üle. E. Vilde. b. kellekski hakkama; mingit elukutset, ametit pidama hakkama. *Oi, Andres, sina peaksid üsna sellesse ametisse heitma. L. Koidula. *Ordu ja piiskopi liitlaseks heitnud läti ülikud said uusi võimalusi endale häid relvi .. muretseda. A. Vassar. c. ‹koos sõnadega hulka, kilda, leeri, mesti, sekka, seltsi, abielusse, paari vms.› kellegagi liituma, seltsima. *Kas ma heidan nende kilda, / olla, kes ei enam malda? H. Visnapuu. *Kuidas sa selle peale tuled, et ma peaksin varastega heitma ühte mesti? J. Mändmets. *Kolmandal eluaastal ..heidavad [toonekured] paaridesse ja alustavad perekonnaelu. K. Põldmaa. d. (tuule kohta:) pöörduma v. vaikseks jääma. *Poolsaare käänakul, kuna tuul oli heitnud, langes puri.. A. Saareste (tlk). e. ‹kasut. väljendeis ennast, endid kellegi alla heitma› alistuma. *..ei palu jumalat, ei heida ennast ülemate alla.. A. Hint. f. ‹kasut. väljendis ankrusse heitma› ankrut sisse heitma, ankrusse jääma

hinge|sugulane
see, kel on kellegagi hingesugulust. Me oleme sinuga mõneti hingesugulased. Jaan ja Jaak on omavahel hingesugulased.

hoidma ‹hoian 45›

1. millestki v. kellestki kinni pidama, seda haardesse jätma, haardest mitte vabastama. Hoiab mappi kaenlas, saapaid näpu otsas, raha peos. Hoia mu kätt (oma käes). Hoidsin last põlvel, kätel, süles. Hoiab piipu hambus, suitsukoni hammaste vahel. Hoidsin hobust ohelikust. Hoidis last käest. Hoidis kassipoega, kassipojal turjast. Hoidsin hammastega nööriotsast ning sikutasin. Palun hoia mu kohvrit. Käsi hoidis kangi, viiulipoognat. Kass hoidis hiirt suus. Kull hoidis saaki küünte vahel. Rooli, tüüri hoidma. Ohje hoidma (hobuse juhtimiseks). *Naine jooksis käega seelikut ülal hoides aida poole.. A. H. Tammsaare.
2. midagi v. kedagi mingis kohas olla laskma v. olema sundima, teda sinna jätma. Ema hoidis haiget last terve nädala toas. Mind ei hoitud enam haiglas. Hitlerlased hoidsid teda mitu aastat vanglas, koonduslaagris. Hoidis käed taskus, silmade ees. Tööriistu hoitakse kuuris. Liha hoiti vardaga tulel. Ta hoidis laual poja fotot. Hoian raha harilikult lauasahtlis. Rasked kivid hoiavad paati merepõhjas. Naasklit kotis ei hoia.
3. midagi v. kedagi teat. olukorras, seisundis olla laskma v. olema sundima, teda sellesse jätma. Midagi salajas, saladuses, tallel, enda teada hoidma. Kedagi ahela(i)s, kammitsas, kütkes, vangis hoidma. Kedagi oma mõju, võimu all hoidma. Korras hoidma. Peidus, redus, luku taga hoidma. Vibu pingul, lippu kõrgel hoidma. See juhtum hoidis külarahva hirmul, meeled elevil. Viha hoidis ta oma võimuses. Võõrasema hoidis mõnikord lapsed söömata. Hoia käed minust eemal! Teda hoiti elus vereülekannetega. Lind hoiab oma pesa puhta, puhtana. Tehas tuleb iga hinna eest käigus hoida. Suvel hoidsime aknad lahti, pärani. Konksud hoiavad kardinapuud ülal. *..„Johanna” oli üks neid väheseid laevu, mida firma suutis veel sõidus hoida. A. Hint. || teat. asendis olla laskma v. olema sundima. Hoidis käed rusikas, silmad maas, pea viltu, kuklas. Hoidsin sõrmed harali, laiali. Suutsin end vaevu püsti hoida. Ta hoidis silmad lahti, pilukil. Hoia end tasakaalus! Hoia selg sirge! Hobune hoiab kaela rõngas. Pael hoidis juukseid koos.
4. midagi säilitama, alal hoidma; midagi säästma, säästlikult kulutama v. kasutama. Korda, puhtust hoidma. Distantsi hoidma. Midagi tagavaraks, varuks hoidma. Midagi alles, alal, mälestuseks hoidma. Hoiab saladust, hoiab saladuse endale. Igaüks hoiab oma elu. Hoia oma tervist, oma silmi! Hoia mulle kohta! Hoia see kell endale! Neiu hoiab saledat joont. Ta ei suutnud tasakaalu hoida. Jooksja püüdis tempot hoida. Püüdsin kuidagi jutujärge ülal hoida. Ema hoidis paremad palad laste jaoks. Küpsised hoiame õhtuks. Kartuleid hoitakse kuhjas. Laev hoidis kurssi, suunda Virtsu sadamale. Ta hoiab raha, iga kopikat. Eit hoidis oma kõigest väest. Toas oli pime, sest hoiti küünlaid. Kes hoiab, sel on. *Anni ise oli kohustatud oma häält hoidma pika soolopartii jaoks.. A. Hint. || millegagi (kellegagi) hoolikalt, ettevaatlikult ümber käima, midagi heaperemehelikult kasutama. Ta hoiab oma asju, raamatuid. Uut vaipa hoitakse ikka rohkem kui vana. Aino hoidis soengut, et õhtul teatrisse minna. Hästi hoitud ülikond. Hea peremees hoiab hobust. *Tööd teed sa hästi, autot hoiad nagu iseenda oma. O. Tooming.
5. midagi v. kedagi tagasi hoidma, ohjeldama, tõkestama, pidurdama. Ei teda hoia vihm, tuul ega põhjatu tee. Ta ei suutnud end hoida ja hakkas valjusti laulma. Tüdrukud ei saanud naeru, nuttu hoida. *Hoian hingamist, et see mind ära ei annaks. J. Semper. || midagi ebameeldivat, ebasoovitavat v. ohtlikku vältima, selle teoks saamist takistama. Argus hoidis meest oma kavatsust täide viimast. Sool hoiab toiduaineid riknemast. Mõõdutunne hoidis kunstnikku liialdustesse sattumisest. Kogemused hoidsid teda saatuslikest vigadest. Hoidke tuletikke laste eest! Mart hoiab oma silmi ereda valguse eest. Koer oli nii tige, et lambaid pidi tema eest hoidma.
6. kellegi eest hoolitsema; kellegi, millegi järele valvama. Last hoidma 'lapsehoidja(ks) olema'. Karja hoidma 'karjane, karjaseks olema'. Väike Jüri jäi vanaema hoida. Perekonna vanima lapsena tuli tal hoida nooremaid õdesid-vendi. Ants hoidis põllul lehmi ja lambaid. Vanataat jäeti kodu hoidma. || ettevaatlik olema, hoolt kandma, et midagi halba ei sünniks. Parem hoida kui ohata. *Tihane pidi end nüüd hoolega hoidma päeval kui ka öösel, et lahits teda kätte ei saaks.. R. Roht.
7. kellessegi v. millessegi kiindunud olema, temasse armastuse ja poolehoiuga suhtuma. Hoidsin sind nagu oma last. Poiss ja tüdruk hakkasid teineteist hoidma. Ta hoiab väga kõiki loomi. Piia hoiab eriti väikest sinisilmset nukku. *Ja selleks, et peni oma kodu hoidma hakkaks, pandi ta ketti. E. Krusten.
8. hoiduma (1., 2. täh.). a. Hoidke veidi eemale, kaugemale! Hoidsin kuulide eest suure kivi varju. Hakid hoiavad parvedesse. Teinekord hoiavad metsloomadki inimese lähedusse. Kiiresti käies hoidis ta vimma. Mehe silmad hoidsid kissi. Juuksed hoidsid pisut lainesse, lokki. Ta sõrmed hoidsid konksu. Hoidke vasakule, vasakut kätt! Meil polnud aimugi, kuhupoole hoida, kas läände või itta. Tütred hoidsid alati ema poole. Marguse süda hoidis Tiina poole. Hoidke eest (ära), alt! Hoia metsas ussi eest! Haige peab tervetest eemale, kaugemale hoidma. Hoia isa millegagi vihastamast. *Põhja pool on kodu, aga Vallaste hoiab sinna lääne poole.. J. Parijõgi. b. ‹hrl. imperatiivis, koos eitava et-kõrvallausega›. Hoia, et sa häält ei tee! Hoia, et ema sind siit ei leia! Hoidke, et te sellest kellelegi ei räägi! *..pugesime meie tasakesi tuppa, hoidsime, et ukselink ei koliseks. A. H. Tammsaare.

hulgas
I. ‹postp› [gen]
1. (kellegi) keskel, seltsis, (kellegagi) koos (hrl. samast tegevusest osavõtvana v. samas seisundis), seas. Poiss mängis teiste laste hulgas. Linda lahkus peolt esimeste hulgas. Sul hakkab nende hulgas igav. Nägin Juhanitki saabunute hulgas. Kõndis laadaliste hulgas ringi. Teda ei ole enam elavate hulgas 'ta on surnud'. Muude paberite hulgas seda kirja ei olnud. Vähe oli rõõmsaid hetki kurbade hulgas.
2. osutab keskkonnale, kus midagi esineb, toimub v. levib, seas. Suremus oli eriti suur laste hulgas. Kartul sai peagi tuntuks ka talurahva hulgas. See raamat saavutas eriti suure populaarsuse noorsoo hulgas. Hästi edenes selgitustöö rahva hulgas. Kuulajate hulgas tekib sosin. Teadlaste hulgas teda ei hinnata.
3. osutab rühmale v. kategooriale, mille koosseisu v. üksikliikmete v. -osiste kohta midagi lähemalt mainitakse, seas. Õppejõudude hulgas oli kolm doktorit. Õpilaste hulgas on häid joonistajaid. Tuleval aastal ilmuvate teoste hulgas on mitu noorsooromaani. Kas teie hulgas on mõni, kes tunneb sepatööd? Tema lemmikharrastuste hulgas on tähtsal kohal margikogumine. Esimese kümne hulgas meie jooksjaid ei olnud.
4. sees, (hrl. mingile ainele) lisaks. Aganate hulgas oli teri. Piima hulgas on vett.
II. ‹adv› millelegi põhilisele, üldisele lisaks, seas. Aina kased, mõni üksik kuusk hulgas. Vaevalt et nad toime oleksid tulnud, kui sind poleks hulgas olnud. Kohvil on konjakit hulgas. Kruupidel oli liivateri hulgas.
▷ Liitsõnad: muu|hulgas, sealhulgas.

hulgast
I. ‹postp› [gen]
1. (kellegi, millegi) keskelt, seltsist, (kellegagi) koos tegutsemast v. olemast ära, seast. Ta lahkus vaikselt pidutsejate hulgast. Tuli ja kutsus mind teiste hulgast pisut kõrvale. Võttis raamatute hulgast endale vajaliku. Ajalehe reporterite hulgast on mitmed lahkunud. Ta on elavate hulgast lahkunud 'ta on surnud'. || osutab mingile kogumile, rühmale, kust kedagi v. midagi otsitakse, leitakse, kus midagi esineb vms., seast. Piduliste hulgast ma teda ei leidnud. Otsisin teda rahva hulgast. Kask paistab teiste puude hulgast kaugele silma. Kostis vahelehüüdeid publiku hulgast.
2. teat. rühma, kategooriasse, liiki kuuluvaist, teat. rühmas, kategoorias, liigis ettetulevaist (samas funktsioonis enamasti ka põhisõna elatiiv v. partitiiv), seast. Ta on parem kui ükski teine meie hulgast. Ega temagi ole kõige rumalamate hulgast. Selle kooli kasvandike hulgast on võrsunud mitmeid suurmehi. Ühel tuhande hulgast võib siin õnne olla.
II. ‹adv› mingist rühmast, koosseisust, kogumist välja. Kui Jaan hulgast maha arvata, siis jääb järele veel kaheksa meest.

[kelle(le)gi] hõlma alla pugema
end kellegagi sõbraks tegema, kellegi ümber mehkeldama (sellest mingit kasu lootes). Tema juba teab, kuidas ülemusele hõlma alla pugeda. Ta on populist, teab, kuidas rahvaga suhelda, talle hõlma alla pugeda.

jagama ‹37›

1. osadeks tegema, jaotama. a. iseseisvateks osadeks tegema; tükeldama. Jagas leiva kolmeks tükiks. Jagasime õuna neljaks. Praad jagatakse portsjoniteks. Vara, raha, saak jagati pooleks, kolme võrdsesse ossa. Jagas mündid nelja hunnikusse. Rabarberit saab paljundada puhmaid jagades. Õpetaja jagas õpilased kahte rühma: ühed jooksma, teised palli viskama. b. tervikut osadeks tegema osi üksteisest lahutamata. Eesriie jagab toa pooleks. Tabel on lahtriteks jagatud. Joonte abil ruutudeks jagatud paber. Mets on kvartaliteks, kvartalitesse jagatud. Ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Romaan jagatakse harilikult peatükkideks, näidend vaatusteks. Aasta on jagatud 12 kuuks. *..arvutud talad, sarikad ja korstnajalad jagasid ruumi risti-rästi paljudeks eraldatud nurgakesteks. V. Beekman. c. liigitama, klassifitseerima. Häälikud jagatakse täishäälikuteks ja kaashäälikuteks. Tulbid jagatakse kahte suurde rühma: aedtulbid ja metstulbid.
2. mat kolmandat arvu (jagatist) leidma nii, et leitud arvu ja teise antud arvu (jagaja) korrutis oleks esimese antud arvu (jagatava) suurune. Kaheksa jagada neljaga on kaks. Jagage kümme kahega! Kiiruse leidmiseks tuleb läbitud tee jagada selleks kulunud ajaga.
3. midagi (osade, jao- v. tükikaupa) mitmele v. paljudele andma, jaotama v. osaks saada laskma. a. isikutele. Ema jagas lastele kompvekke. Sõduritele jagati väliköögist suppi. Kes jagab mängijatele kaardid? Kas näitlejaile on osad juba jagatud? Võitjatele jagati auhindu, medaleid. Riik jagas kunstnikele abirahasid, stipendiume. Ettevalmistustööd jagati mitme peale. Jagab kõigile käske, korraldusi, ülesandeid. Noor korvpallur on õppinud hästi söötusid jagama. Jagas mükse, võmmusid, matse, kõrvakiile. Jagas vastasele hoope paremale ja vasakule, kuhu aga juhtus. Jagab noomitusi, karistusi, ihunuhtlust. Kaunitar jagas ümberringi naeratusi, õhusuudlusi. Isa jagas poegadele õpetusi, nõuandeid, näpunäiteid. Meister on jaganud oma oskusi, kogemusi paljudele õpilastele. See kool on juba 100 aastat lastele õpetust, teadmisi jaganud. Lektor jagas kuulajaile reisimuljeid. Kellelegi kiitust, laitust, tunnustust jagama. Kellelegi lohutust, troosti, meelitusi jagama. b. mingile ajavahemikule, alale jne. Tööd jagati mitmele päevale, mitme päeva peale. Õpitu kordamine tuleks jagada pikema aja peale. Päevane toidukogus jagatakse 6 toidukorrale. Surve on jagatud ühtlaselt kogu pinnale.
4. kellegagi midagi ühiselt kasutama, omama v. valdama; kellelegi enda omast osa loovutama v. ise teise omast osa saama. Ta on harjunud kõike alati kellegagi jagama. Kellegagi korterit, kupeed, kajutit jagama. Neil tuli kahekesi väikest tuba jagada. Jagasime ühiselt leivapalukest. Tüdruk jagas oma võileiva võrdselt koeraga. Kaks võistlejat jäid võrdsel punktiseisul esikohta jagama. Ta ei võinud oma saladust kellegagi jagada. See naine olevat mitme mehega aset, voodit jaganud 'seksuaalelu elanud'. || kellegagi ühiselt v. ühtmoodi läbi elama; kogema v. tundma sedasama mis teine v. teised. Riik jagas hiljem oma naabermaade saatust. Kellegagi rõõme ja muresid, õnne ja õnnetust jagama. Kellegi kurbust, leina jagama. Ma ei jaganud ta vaimustust, indu, õhinat. Jagan täielikult ta maitset, seisukohta, arvamust, hinnanguid, vaateid, põhimõtteid. Mees ei jaganud naise kahtlusi, kartust, kõhklust tuleviku suhtes.
5. kõnek taipama, aru saama. Ei tema jaga põllumajandusest midagi. Ma pole matemaatikat kunagi jaganud. Kas ta kunstiküsimustes ka üldse midagi jagab? Ma ei jaga, kuidas sa ilma võtmeta tuppa pääsesid. Kas nüüd jagad, milles on asi? Pea, nupp, kolu jagab (hästi, kenasti). Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad. *Kõike edasist, mis Mehin rääkis, Vanda enam hästi ei jaganud. R. Sirge.
6. kõnek jagelema, tülitsema, sõnelema. Mis te jagate ja tülitsete siin! Jäta järele, mul pole aega sinuga jagada! *„Mis sest õhtul jagada, mis uue päeva asi,” arvas Tähve. A. Mälk.

jahtima ‹jahin 42›

1. jahti (1. täh.) pidama, küttima. Jäneseid, linde jahtima. Käisid ahinguga hauginolke jahtimas. Kass jahtis hiiri. Puukoristajad jahivad puupragudest putukaid. Ristleja jahtis vastase allveelaevu.
2. piltl püüdma kedagi v. midagi kätte saada. Raha, varandust jahtima. Uusi elamusi, kerget elu jahtima. Jahib naisi, tüdrukuid, plikasid. Ants jahtis medaleid, rekordeid, au ja kuulsust. Pool tundi jahtisin taksot. *Ojari ei jahtinud odavat tähelepanu. R. Sirge.
3. kõnek millegagi v. kellegagi tegelema, sekeldama, jändama. Jahtis terve päeva mootoriga, mootori kallal. Ei maksa ilmaaegu jahtida, sellest tööst su jõud üle ei käi. Mis sa jahid, rikud veel raadio päris ära. Mul on kiire, pole aega sinuga jahtida. Õigeid töömehi pole, jahi siin poisikestega. Mis te seal naistega jahite. Ära jahi, anna rahakott tagasi! *Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid! A. Kitzberg. *Kas ta sinuga abielluda tahabki, jahib niisama, kuni tüdineb.. M. Traat.

jugama ‹37›
murd siunama, kiruma; tõrelema, kellegagi pahandama. *Vaheajal jugas ta noori inimesi, kes jälle küla liivaaukude maal maharaiutud kiige asemele uue olid asutanud.. J. Oks.

jutlema ‹jutelda 49›
kellegagi juttu ajama, kõnelema, vestlema. Naabriga, tuttavaga, sõpradega jutlema. Juteldi ilmast, tervisest, puhkuse veetmisest. Mehed jutlesid omavahel. Nad jutlesid mingis mulle võõras keeles. Naised jutlevad tänavanurgal. Jutlesime valjusti, vaikselt, elavalt.

jutt ‹jutu 21› ‹s›

1. vestlus, kõnelus, keskustelu. Naiste, meeste, poiste omavaheline, vali, elav jutt. Juttu alustama, üles võtma. Kellegagi juttu rääkima, puhuma, vestma, veeretama. Juttu vadistama. Juttu millelegi viima, keerama, juhtima. Jutusse sekkuma. Ma ei tahtnud nende juttu segada. Kellegagi jutule, jutu peale saama, sattuma. Mehed ajasid omavahel sõna juttu. Tegin, sobitasin külalisega juttu. Püüdsin juttu edasi viia. Ta otsis minuga juttu. Toas käib lõbus mitmekeelne jutt. Meie jutt hakkas sobima, vedu võtma. Jutt jooksis meil maast-ilmast. Sinust pole meil temaga juttu olnud. Jutt läks, kaldus laste tervisele. Jutt keerles, liikus kevadtööde ümber. Lapsed ei sega täiskasvanute jutu vahele. Jutud, jutt jätta! Kuulasin teiste juttu pealt. Jutt ei taha hästi edeneda, laabuda. Jutt vaikib, soikub, katkeb. Jutule, jutusse tuli vaheaeg. Jääb siis nii, nagu meil jutt oli. Luges jutu lõpetatuks ja lahkus. Jõudsime sind oodates pikad jutud ära rääkida. Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Lapeteus jäi üldisest jutust kõrvale. P. Kuusberg. *Ann on lahtisema suuga kui Juhan ja nii ta rohkem üksi juttu hoiabki. H. Kiik. || ‹väliskohakäänetes› (kellegagi (hrl. ametiasjus) kõnelemise kohta). Direktori, õpetaja, ministri, komandandi jutule minema. Kellegi jutule saama, pääsema, tulema. Poisse ei tahetud jutulegi võtta. Käisin raamatupidaja jutul. Tulin direktori jutult. || kõneaine, arutlusobjekt. Ootamatu sündmus oli igal pool jutuks. Eks sa küsi, kui jutuks tuleb, satub. Kellest on jutt? Ajalehtedes on juttu heinatööst. Koosolekul tuleb juttu töödistsipliinist. Sellest on varemgi juttu olnud. Jätame nüüd selle jutu! Jääd koju ja jutul lõpp 'asi on otsustatud, sellest rohkem ei räägita'. *Kaua aega ootas Jussi, et lubatud leping jutuks võetaks.. H. Lepik (tlk).
▷ Liitsõnad: era|jutt, kohvi|jutt, neljasilma|jutt, sala|jutt, tööjutt.
2. see, mida keegi räägib v. ütleb. Tõsine, tähtis jutt. Räägib õiget, tarka, mõistlikku, asjalikku, naljakat, segast, rumalat juttu. Mul on sulle üks jutt 'tahan sinuga millestki (olulisest) rääkida'. Hännatu 'rumal, alusetu' jutt. Ära aja hullu juttu! Su jutul pole saba ega sarvi 'jutt on rumal, sisutu'. Lõpuks tegime juttu kojuminekust. Teist juttu tegema 'uut kõneainet valima'. Heietab, veeretab, kerib aga peale oma juttu. Õpetaja jutt läks poisil kõrvust mööda. Ta suured plaanid on ainult jutuks jäänud; ta pole jõudnud juttudest tegudeni. Küll sel tüdrukul alles jutt jookseb, voolab. Naabrinaisel juba juttu jätkub. Lapse jutt oli veel pudikeelne. Kaasvestleja juttu ei sobi katkestada. Sinu juttu ei saa puhta kullana võtta. Ära niisuguse jutuga minu juurde tule! Jutt jutuks, aga kuidas asi ikkagi tegelikult oli? Mine (metsa) oma jutuga! See jutt ei kõlba kuhugi, kassi saba allagi. Mis jutt see on, olgu! Vaat kus jutt ja jalad all! Kuule nüüd juttu! See pole kellegi jutt! || ‹komitatiivis adjektiiviga› iseloomustab inimese vestlemisvõimet v. -viisi. Suure, väikese, vähese, hea, aeglase, ladusa, mõnusa jutuga mees. Naine oli lahtise jutuga. *Kas sina oled see endine vaikne, tõsine ja harva jutuga poiss? F. Tuglas (tlk). || ‹ka pl.› üldiselt räägitav, suust suhu leviv kuuldus, kuulujutt. Tühje jutte tegema, levitama. Igat juttu ei maksa uskuda. Tema kohta käivad, liiguvad igasugused jutud. Sellel jutul on vist põhi all 'jutul on vist alust'. Lõpuks jõudsid need jutud temagi kõrvu. Jutud läksid lendu, lahti, välja, et poes on vargad käinud. Naabriperest keerutati inetuid jutte. Käisid kõvad jutud rahareformist.
▷ Liitsõnad: hundi|jutt, jahimehe|jutt, jonni|jutt, kalamehe|jutt, kiidu|jutt, kiusu|jutt, klatši|jutt, kosja|jutt, kuulu|jutt, kõmu|jutt, laimu|jutt, lapse|jutt, loba|jutt, lori|jutt, mehe|jutt, patu|jutt, petu|jutt, piibu|jutt, tõsi|jutt, udu|jutt, viguri|jutt, ümbernurgajutt.
3. lugu; kirj üks eepika väikevorme. Huvitav, põnev, õpetlik, igav jutt. J. Liivi jutt „Peipsi peal”. Ajalehe joonealune jutt. Vilde esimesed jutud ilmusid 19. saj. 80-ndail aastail. Rahvasuus liigub jutte Kalevipojast. Poisid lugesid indiaanlaste jutte. Habemega 'vana, tuntud, kulunud' jutt. *Armsad olid mulle need õhtud, millal isa meile ennemuistseid jutte puhus.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: ajaviite|jutt, hirmu|jutt, järje|jutt, kalendri|jutt, kriminaal|jutt, küla|jutt, linna|jutt, looma|jutt, lühi|jutt, mere|jutt, muinas|jutt, mõistu|jutt, nalja|jutt, pilke|jutt, põnevus|jutt, rahva|jutt, rebase|jutt, reisi|jutt, röövli|jutt, seiklus|jutt, sõja|jutt, tondi|jutt, ulme|jutt, uudis|jutt, õudusjutt.

üles kaaluma

1. millegagi, kellegagi võrreldes kaalukamaks, olulisemaks, hinnatavamaks osutuma. Ainuüksi Ants oma oskustega kaalub üles mitu meest. Töö tulemused kaaluvad kuhjaga üles kulutatud aja. *.. oma raha poolest kaaluvad nad [= pärisperemehed] nii mõnegi mõisniku üles. J. Pärn.
2. (üles rõhutab tegevuse lõpptulemust:) kaaluma (4. täh.) Ühise jõuga kaalume selle kivi küll üles.

kaasa ‹adv›

1. kellegagi ühes, seltsis, koos (mingist tegevusest osa võttes v. selleks et osa võtta). Tulen sinuga natuke maad kaasa. Koer jooksis kõikjale poistega kaasa. Kutsu mõni poiss veel kaasa! Lapsed kippusid, tükkisid emaga külla kaasa. Pidutses, jõi, laulis teistega kaasa. Mari hullas mõni aeg lastega kaasa. Ta tegi lärmaka seltskonna kõik tembutused kaasa. Kõik hakkasid naerma, Ottki muigas kaasa. Saali laulab, Leeni ümiseb õele kaasa. Sammub ajaga, arenguga, uuendustega kaasa. | ‹elliptilistes ütlustes›. Õnn kaasa! Jumal kaasa! || (märgib hrl. mingis ürituses osalemist). Ta on kaasa teinud mitmes filmis, lavastuses. Lõi agaralt kaasa seltsielus, ühistegevuses, vaidlustes, mõttetalgutel. Mart tegi viimase sõja algusest lõpuni kaasa. Põlisrahvas ei saanud sajandeid kaasa rääkida oma maa saatuse otsustamisel. || (märgib milleski, millegi puhul lisategurina mõjumist). Ta aitas ürituse kordaminekuks südilt kaasa. Niisuguse arvamuse levimisele aitasid kaasa kaks asjaolu. Siin rääkisid kaasa ka materiaalsed kaalutlused.
2. ‹hrl. üksnes koos transitiivsete verbidega› ühes. Võtke kaasa kolme päeva toit! Mis sa sellest ranitsast kaasa vead, tassid? Vargad on kaasa viinud hulga väärtesemeid. Õde pani, tegi talle tee peale mõned võileivad kaasa. Tõi ekspeditsioonilt kaasa rohkesti keeleainestikku. Annan sulle paar asjakest kaasa. Võttis poja, lapsed, koera maale kaasa. Ta tiris mind kättpidi kaasa. Jõgi, veevool kannab kaasa igasugust risu. *.. tänavune septembri keskpaik tõi kaasa vinget tuult ja pilves ilmu .. H. Pukk. || (juba toimuvasse tegevusse v. üritusse) kaasama, kaasa haarama. Ta oskas veenda ja teisi kaasa kiskuda. || (enda) mõjusfääri, mõju alla, mõju võimusesse. Raamat, film kiskus kaasa. Ta oskas oma esinemistes rahvast kaasa tõmmata. Need ideed, mõtted haarasid mind kohe kaasa. Juta laskis end teiste rõõmust ja vaimustusest kaasa kiskuda. || (koos verbiga osutab, et mingi olukord v. nähtus põhjustajana toob midagi ühes). Käsust üleastumine tooks kaasa karmi karistuse. Üks muutus toob kaasa teise.
3. (koos verbiga märgib millestki tunnetega osavõtmist). Sul on raske, tunnen kaasa! Ta elab kaasa oma rahva rõõmudele ja muredele. *Harilik, et haigetele ja vigasaanutele kaasa õhatakse. R. Sirge.
4. millelegi lisaks, mingi teise tegevuse juurde. Pillimees laulis oma mängule kaasa. Kusti tõmbas lõõtsa ja lõi jalaga takti kaasa.
5. kellegi, millegi hulka (arvatuna). Mehed tulid kõik, kaasa arvatud Jakob. Kasutati kõiki vahendeid, kaasa arvatud otsene ähvardus.

kaas|aegne

1. ‹adj› kellegagi v. millegagi samaaegne. Ta oli oma kaasaegseist ametivendadest tublisti ettevõtlikum. || tänapäevane, nüüdisaegne. Kaasaegne teadus, tehnika, dramaturgia, muusika. Kaasaegne viievõistlus van sport moodne v. nüüdisaegne viievõistlus. *Kaasaegne inimene sööb kala purkidest ja karpidest, pipra ja paprikaga, õlis või tomatis... R. Sirge.
2. ‹adj› nüüdisnõuetele vastav, moodne, ajakohane. Pakistani pealinn Islamabad on täiesti kaasaegne linn. Ruumide sisustus on kaasaegne. Relvastus peaks olema kaasaegsem.
3. ‹s› kellegagi v. millegagi samal ajal elav isik. Jannseni kaasaegsed. Käsu Hans oli Põhjasõja kaasaegne. Need autorid on kaasmaalased ja kaasaegsed. Järelpõlved hindasid teda tema kaasaegsetest palju enam. || tänapäeval, meiega samal ajal elav inimene. *Kes meist ei rõõmustaks, kui ilmub hea algupärane raamat kaasaegsetest! O. Jõgi.

kaasa|laulja ‹s›
kellegagi kaasa laulev isik. Jaak võttis laulu üles, kohe leidus ka kaasalauljaid.

kaas|ametnik
kellegagi koos töötav ametnik (teiste suhtes). Kaasametnikud muutusid tema ametikõrgenduse puhul kadedaks.

kaasa|minek
kellegagi koosminemine v. mingis tegevuses ühinemine. Küsis isalt sõpradega kaasaminekuks luba. Kaasaminek uute moevooludega.

kaasas

1. ‹adv› kellegagi ühes, koos, seltsis (midagi tegemas). Kes sinuga kaasas oli? Käisin seal teistega kaasas. Poisil oli koer kaasas. Haritud mehena püüdis ta ajaga kaasas käia. || (osutab millegi toimumist v. esinemist millegagi seoses). Kapitalismi arenguga käis kaasas suurtööstuse kasv.
2. ‹adv› (endaga) ühes (võetuna). Mul pole täna raha kaasas. Külalisel oli pudel veini kaasas. Mis sa vihmavarjust kaasas kannad? Kogu elu kandis ta rasket süütunnet endaga kaasas.
3. ‹postp› [gen] (kellegagi, millegagi) koos, ühes, -ga. *Käisin seal teiste töömeeste kaasas tapeetimas ja värvimas. H. Sergo. *Nüüd arvavat kapten, et tütar ujub näkineiuna laeva kaasas ja kutsub tedagi enda juurde. J. Parijõgi.

kaasas|olek
kellegagi ühes, kaasas olemine. Kas minu kaasasolek on tingimata vajalik?

kaasa|sõit
kellegagi ühes sõitmine

kaasa|sõitja
kellegagi ühes, kaasa sõitev isik. Autojuht sai surma, kaks kaasasõitjat vigastada.

kaasa|tulek
kellegagi ühes, kaasa tulemine. Ma ei kahtle nende kaasatulekus. Mine üksinda, minu kaasatulek pole vajalik.

kaasa|tulija ‹1› ‹s›
kellegagi kaasa tulev isik. Mina hakkan minema, kas kaasatulijaid on?

kaas|lavastaja
kellegagi midagi koos lavastav isik. Kirjanik oli ühtlasi ka teose kaaslavastaja.

kaaslema ‹kaaselda 49›
hrl zool kellegagi koos elutsema. Pardid kaaslevad sageli kajakatega.

kaas|maalane
kellegagi samalt maalt pärit inimene. Kohtasin võõrsil sageli kaasmaalasi. Verhaeren ja Maeterlinck olid kaasmaalased. Paul Keres oli meie kuulus kaasmaalane.

kaas|mängija
kellegagi koos mingist mängust (ka etendusest vms.) osavõtja. Püüdis pokkeris kaasmängijaid petta. *.. aga kui eesriie kerkis, üllatasid kaasmängijaid tema ootamatud mänguvõtted, kordumatud improvisatsioonid. V. Panso.

kaas|valdaja ‹1› ‹s›
jur kellegagi midagi ühiselt valdav isik

kaas|valitseja
kellegagi koos valitsev isik. Augustuse kaasvalitseja Agrippa.

kaas|vang [-i]
kellegagi koos vangis olev isik (teiste suhtes). Põgenes laagrist koos kahe kaasvangiga.

kaas|vastutav ‹-a 2› partits
kellegagi koos vastutav. Kaasvastutav isik.

kaas|vastutus
kellegagi koos vastutamine

kaas|üürnik

1. jur kellegagi koos ühist korterit üüriv isik
2. allüürnik. *Aonurme tuppa oli juba ammu siginenud keegi vorstivedaja, kes ametlikult oli kaasüürnikuks ja magas oma nurgas sirmi taga. R. Roht.

kaltsutama ‹37›
murd kellegagi v. millegagi hoolimatult ümber käima. *Nagu nukku oled sa mind kaltsutanud. J. Smuul.

kambaline ‹-se 5› ‹s›
(kellegagi) kambas olija, kambamees. *Olnud nende kompaniis paar-kolm seltskonna- ja ärituusa pojukest ning Miilen osanud kenasti nende kambaliseks pugeda. I. Sikemäe.

kamba|mees
(kellegagi) ühes kambas, ühes mestis olija; kaaslane (mingis ettevõtmises). Ta olnud kurjategijate kambamees. Küll joodik kambamehi leiab! Ta on igas vembus, igas ettevõtmises kindel kambamees. *.. kutsusime teda rammusale haltuuraotsale kambameheks .. O. Tooming.

kamp1 ‹kamba 23› ‹s›
(väike) salk, rühm (ühiselt tegutsevaid) inimesi. Poiste, noorukite kamp. Äritsejate, omameeste, varaste, kaardimängijate kamp. Kamp noori, poisse. Neljameheline, mõnemeheline kamp. See oli Kuuse Atsi kamp, Kuuse Ats oma kambaga. Kamp purjus mehi, päevavargaid. Ei ole temagi parem, üks kamp kõik. Tõmbas, kutsus, võttis mind oma kampa. Tulid kambaga, kambas kallale. Ajame kamba kokku ja läheme. Mindi kambas, suure kambaga. Neid oli paras kamp koos. Kamp läks laiali. Ta on end igasugustest kampadest lahku löönud. Kõrtsist väljus lõbus kamp. Kui Ants on kambas, saab alati nalja. Osteti kamba peale raadio. Mis sa sinna tükid, neil oma kamp. *Koduhoovi ja sellele sõbralike kampade poisid olid viimseni kadunud, viimseni haihtunud. T. Kallas. || ‹illatiivis ja inessiivis› (ka üldse kellegagi koos, seltsis olemist märkivana). Ta ei saanud kedagi kampa, tuli üksinda minna. Küllap ta käis seal Mihkliga kambas. Otto lõi kohe kampa ühe Tartu poisiga. Lõi varastega, mässajatega kampa. *Harjunud vanaaegse käsitöölise kombel omaette nokitsema, ei meeldinud talle kedagi kampa võtta. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: jooma|kamp, poiste|kamp, röövli|kamp, suli|kamp, vargakamp.

kana kitkuma ~ katkuma
kellegagi tülitsema, jagelema, mingit tüliasja lahendama. Meil tuleb hakata sinuga vist jälle kana kitkuma. *„Seda teate ise paremini, kellega teil kana on katkuda,” vastas taat. E. Särgava.

kantseldama ‹37›
kõnek
1. kedagi vaos, teat. korra all hoidma, karjatama; taga sundima, käsutama. Lapsi kantseldama. Tüdruk kantseldab kodus nooremaid õdesid-vendi. Vali isa kantseldas kindla käega kogu peret. Ta on pehme mehike, laseb end naisel kantseldada. Ise ta töömees ei ole, aga teisi kantseldab küll. Suvel kantseldas karjapoisina kodutalu loomi.
2. kellegagi tegevuses olema, askeldama, õiendama. Ema kantseldab lastega, loomadega. Mis sa aina kantseldad nende võõrastega! || kellegagi kurameerima, mehkeldama. *Väga huvitav, kas tante Sohvi peaks teadma, et mees kantseldab Siisiga? O. Luts.

karjuma ‹42›

1. valju (ebameeldivat) häält kuuldavale tooma. a. (inimeste kohta). Karjub hirmu, valu pärast. Karjub heleda, kileda, kriiskava häälega. Karjus metsikult, täiest kõrist, mis kole. Laps ehmatas ja jooksis karjudes ema juurde. Poiss pistis, pani, kukkus, hakkas suure häälega karjuma. Nuheldav karjus, nii et õu kajas. Piinatav karjus kohutavas valus. Karjub nagu ratta peal. Karjuv laps. *Esimesed hoobid panevad ta karjuma, järgmised juba röökima. E. Vilde. b. (loomade ja lindude häälitsemise kohta). Kassid karjusid koleda häälega. Lehm karjub laudas. Karjub nagu siga aia vahel. Kajakad karjuvad mere kohal. Kullid, varesed karjuvad. Vihmakass karjub vihma. c. piltl. Oli väga külm, lumi karjus reejalaste all. Süda otse karjub sees seda ülekohut nähes. Määritud ratas ei karju. *Tuul hakkas rannamajade õlgkatuste räästais ikka kiledama häälega karjuma. A. Hint.
2. kõva häälega rääkima v. hüüdma. Kuulake, keegi karjub appi. Ründajad lähenesid hurraa karjudes. Karjusin abi kutsudes hääle kähedaks. Karjus midagi eemalseisjaile. Räägi vaiksemalt, ära karju! Miks sa vastu ei hüüdnud, kui ma sind karjusin? „Miina, Miina ae!” karjus perenaine tüdrukut. „Tee vabaks!” karjus keegi. „Räägi siis ometi!” karjus mitu häält. Ta pistis karjuma, et aitab juba teiste kulul elamisest. Nad karjusid laulda, nagu kõri võttis. Karjus kõnet pidades oma hääle ära. Asi on nii hull, et karju või appi. *Siis hakkasid nad omavahel vaidlema ja karjusid üksteisele näkku. E. Niit (tlk). || kellegagi kõrgendatud häälega, kärkivalt rääkima. Ülevaatajad karjusid tööliste peale. Pani, pistis, kukkus meie peale karjuma. Mis sa karjud ta kallal! || millestki palju, korduvalt rääkima v. kirjutama, pasundama. Sellest pole mõtet kogu maailmale karjuda! *Las karjuvad Tallinna lehed, las pauguvad ministeeriumi uksed! A. Kaal.
3. kõnek kurtma. Tüdruk karjub kanget kõhuvalu. *.. ka tervise on suure rabamisega ära tapnud, karjub rindealust. A. Hint. | piltl. *Kartul karjub kuiva. Kui nüüd ometi sajaks! E. Rannet.
4. piltl midagi tungivalt, hädasti vajama. Käed otse karjuvad tegevuse järele. See tegu karjub kättemaksu järele. *Kas ta tõesti selleks pidi koju sõitma, et näha, mis siin tegemist karjus? V. Saar.

kokku kasvama
kasvades liituma, üksteise külge kinni kasvama, ühte kasvama. Kaks puud on kokku kasvanud. Liblikõielistel taimedel on kaks alumist kroonlehte kokku kasvanud. Murdunud jalaluu kasvas valesti kokku. Kulmud on ninajuurel peaaegu kokku kasvanud. Lahti lõigatud leib ei kasva enam kokku. *Kuid nõnda vist peabki olema – kodupinnaga nagu kokku kasvanud. E. Raud. || ühinema, ühte sulama. Asulad on üksteisega kokku kasvanud. Temas on kunstnik loodusteadlasega kokku kasvanud. || piltl millegagi v. kellegagi väga tihedalt kokku puutuma, nii et see väga lähedaseks muutub. Ta on loodusega, metsaga, maatööga varakult kokku kasvanud. Rannarahvas kasvab merega paratamatult kokku. Nende ruumidega oleme nii kokku kasvanud, et kahju on lahkuda. *.. oli ju Juuli mitu aastat õpilaste internaadis kokaks ja kasvas kooli perega kokku. A. Kaal.

kauge ‹1›
I. ‹adj› ant. lähedane
1. pika vahemaa taga asuv. Kauged troopilised maad. Ta on kaptenina kaugetel meredel sõitnud. Sõja ajal viibisid nad kauges tagalas. Nii kaugetes kohtades pole poisid käinud. Esindajaid oli saabunud riigi kõige kaugematest nurkadest. Elab kuskil linna kaugemas servas. Kaugel silmapiiril ajab üles pilverünkaid. Kaugete tähtede helk. Kõik kaugem oli tiheda udu peidus. || kaugele ulatuv, pikk. Kauge tee, reis. Meile pole ükski teekond liiga kauge. Möödub temast kauges kaares. Neile jäeti sõita kaugemad otsad. || kaugusest, eemalt kostev. Kauge kellahelin, kahurimüra, müristamine. || kaugelt saabunud v. pärit. Kauge külaline, võõras.
▷ Liitsõnad: inim|kauge, ülikauge.
2. pika ajavahemikuga eraldatud. a. ammuses minevikus olev, sinna kuuluv, sealt pärinev. Kauge muinasaeg. Kauged esivanemad, sugupõlved. See juhtus kauges minevikus. Mälestus kaugetest aegadest. Arheoloogide arvates kuulub leid veelgi kaugemasse aega. Vanaisa meenutab kaugeid noorusaegu. Kauged noorusmälestused. b. käesolevast momendist eespool, tulevikus olev. Kauged eesmärgid. Kaugem perspektiiv. See kõik on alles kauge tulevik. Noorukid peavad juba kaugemaid plaane.
3. kellegagi v. millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras. Aafrika kombed ja traditsioonid on meile kauged. Need probleemid jäävad talle liiga kaugeks. Vaatamata kooselule jäid nad teineteisele kaugeks. Abstraktne kunst kipub paljudele kaugeks jääma. Peategelane jääb vaatajaile ikkagi kaugeks. *Mees laskis tal nutta, lausumata sõnagi, endal näoilme kinnine ja kauge. M. Traat. || (suguluse kohta). Kauge sugulane, sugulus. Need keeled on geneetiliselt kauged. Lapi keel on meie kaugemaid sugulaskeeli.
▷ Liitsõnad: aja|kauge, elu|kauge, kunsti|kauge, loodus|kauge, rahvakauge.
II. ‹s› hrv suur, ulatuslik vahemaa. Mehed teretavad teineteist suurelt kaugelt. *Arno tahtis veel midagi öelda, aga juba oli teine suurel kaugel. O. Luts.

ühist keelt leidma
kellegagi kokku leppima, vastastikust arusaamist saavutama. Ühesuguste huvidega inimesed leiavad kergesti ühise keele. Isa ei leidnudki poegadega ühist keelt. Ühise vaenlase ees leiti kiiresti ühine keel.

keskel
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaigas, keskkohas. Laud oli toa keskel. Atolliks nimetatakse rõngakujulist saart, mille keskel on laguun. || millestki, kellestki ümbritsetuna. Maja asub metsa, puude, pargi keskel. Konjakipudel oli keset lauda toitude keskel. Poiss kükitas kuuris vana koli keskel. Lause keskel olev üte eraldatakse komadega. Ta seisab kogu aeg sündmuste, elu keskel. || vahel. *.. tulime kolmekesi – Miia, Miilen ja mina – mööda hommikueelset tänavat, tüdruk meie keskel, ja olime oma arust lõbusad. I. Sikemäe.
2. kellegi, millegi seltsis, hulgas, kellegagi, millegagi koos (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtvana). Elas hulga aastaid võõra rahva keskel. Kurjategija viibib meie keskel. Veetsin pühapäeva perekonna, omaste keskel. Teiste inimeste keskel oli tal kergem kui üksi oma mõtetega. *.. nii ta liikus nagu vari teiste saatjate keskel viletsas matuserongis. J. Kärner. *Üks mustajuukseline naine istus .. pingil, patjade keskel, mingi õmblemistööga. G. Helbemäe.
3. seas, hulgas (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kus midagi esineb, on levinud). Rahva keskel puudus üksmeel. Teoorjus kutsus talupoegade keskel esile rahutusi. Argoo on eriti levinud varaste, sõjaväelaste ja õpilaste keskel. Õpetlaste keskel oli selle üle vaidlusi. Poiste keskel oli sellest juba varem juttu.
4. (ajaliselt:) keskpaiku, keskpaigas. See juhtus detsembrikuu, aprilli keskel. See on mahajäänud maanurk, kus veel 20. sajandi keskel usuti nõidust. *Ka sündinud oli ta aasta keskel – juunikuu viimasel päeval. E. Raud.
II. ‹adv› keskkohas, keskpaigas. Ringmängus oli üks osavõtja keskel. Jões on vesi keskel külmem. Pudrul on võisilm keskel. Pikemad poisid seisid keskel, väiksemad äärtel. Teed mööda liikus voor, hobuveokid koormatega keskel, saatemeeskond ees ja taga. *Veskikivid, keskel nabad, / müürit seina. M. Under. || vahel. *Härra istus ühel pool, daam teisel, mina keskel. A. H. Tammsaare.

täis kiiluma
tihedalt, tuubil täis toppima v. pressima; (kellegagi v. millegagi) väga arvukalt täitma. Torm kiilus lahe jäärüsi täis. Riiulid on raamatuid viimse võimaluseni täis kiilutud. Tuba on mööblit täis kiilutud. Bussid kiiluti juba algpeatuses täis. Inimesi, inimestest täis kiilutud ruum. Parkimisplatsid on autosid täis kiilutud.

killas
‹postp› [gen]
1. (kellegi) hulgas, seltsis, seas, keskel, kambas, (kellegagi) koos (hrl. samast tegevusest osavõtvana). Viibis enamasti omaealiste killas. Teda pole enam elavate killas 'ta on surnud'. *Tehtud lõbu ja heidetud nalja nagu noorte killas kunagi. M. Raud.
2. (kellegi, millegi) hulgas (teat. rühma, kategooriasse, liiki kuuluvana). *Linna tegelinskite killas on eredaimaks kujuks hangeldaja Küüslauk .. V. Alttoa.

kiuste

1. ‹adv› kiusu ajamiseks, kiusu pärast, kiusamiseks, vihuti; millestki mitte hoolides v. midagi trotsides. Toimis kiuste kõigi nõuannete vastu. Või tema keelab, just kiuste lähen! Kiuste astuti keelust üle. Justkui kiuste anti ülesandeid, mis talle ei meeldinud. Mineku eel hakkas nagu kiuste sadama. Tuul puhus nagu kiuste kogu aeg vastu. *Me jäime vihma kätte ja rügasime kiuste edasi, et pimedaks [künniga] valmis saada. J. Kross. || ‹koos võrdlussõnaga› meelehärmi tekitavalt. Riie meeldis, aga nagu kiuste ei olnud raha kaasas. Olukord oli piinlik, aga nagu kiuste ei tulnud midagi vabanduseks meelde. *Kumbki nendest ei tahtnud niisugust vahekorda, siiski tekkis ta nagu kiuste. A. H. Tammsaare.
2. ‹postp› [gen] millestki, kellestki hoolimata, nagu millegagi või kellegagi kiusu ajades, seda trotsides; kellegi kiusamiseks, kiusuks. Kõige, kõigi raskuste, kõigi takistuste kiuste. Raskete aegade kiuste säilis rahvas elutahe. Seda tehti otsekui saatuse kiuste. Tormi kiuste mindi merele. Tuldi kohale karistuste ja ähvarduste kiuste. Ta tegi seda meie kiuste. Tüdruk abiellus vanemate kiuste.

külge kleepima

1. midagi kleepides kuhugi kinnitama. Pakkidele kleebiti lipikud külge. | piltl. *.. siis kleebitakse mulle külge mitmesuguseid nimetusi – pöörane, tuisupea, poolhull .. E. Krusten.
2. kõnek kellegagi visalt, pealetükkivalt sõbrustada püüdma, kaasa kippuma vms. Ega mina teda kaasa kutsunud, ise kleepis (end) külge. Epule hakkas peol üks noormees külge kleepima. *Suure kampaania ajal kleebib külge alati ka rämpsu. O. Samma (tlk).

kohtama ‹kohata 48›

1. (juhuslikult) kokku sattuma, kokku juhtuma; kellegagi kokku saama. Tuttavat, sõpra kohtama. Kohtasin Marti juhuslikult tänaval, teatris, peol. Töölt koju tulles kohtan teda sageli. Ma ei kohanud teel inimhingegi. Olen, pole seda inimest varem kohanud. Nii sõbralikke inimesi olen harva kohanud. Metsavahelisel teel kohtas 'võis kohata' harva inimesi. Kohtasin metsas hunti. | (pilkude, vaate kohta). Kohmetus tüdruku kelmikat pilku kohates. || millegagi kokku puutuma. Maareform kohtas mõisnike, mõisnikelt ägedat vastupanu. Kohtas plaani elluviimisel ootamatuid raskusi.
2. kokkulepitult, hrl. kurameerimise eesmärgil kokku saama. Poisid-tüdrukud käivad pargis kohtamas. Ants läks Maiega kohtama.
3. millegi esinemist märkama, tähele panema v. avastama. Veel maikuu algul võis siin-seal kohata lumelaike. Siseveekogudel võib sõtkaid ja jääkosklaid kohata vaid harva. Saaremaal kohtab kadakat pea igal sammul. *.. mõnegi näos kohtasin tuttavaid jooni, kuid ei suutnud meenutada, kes ta on. O. Tooming.

kohtlema ‹kohelda 49›
kellegagi (harvem millegagi) teat. viisil ümber käima, kellegi suhtes teat. viisil käituma. Kedagi viisakalt, hästi, sõbralikult kohtlema. Sul pole õigust mind niiviisi kohelda! Tädi oskab lapsi kohelda. Õpetaja kohtles teda rohkem sõbrana kui õpilasena. Kohtleb külalisi lugupidamisega, taktitundega. Meid koheldi kui väikesi lapsi, parimaid sõpru. Kohtleb loomi toorelt. *Tegelikult oli ta nüüd Soosaare peremees, nõnda koheldi teda kodus ja väljaspool. M. Metsanurk. *Puruks rebisime ta seltsi, ja tema maailmavaadet ei kohelnud me paremini. F. Tuglas.

kohtuma ‹37›

1. kellegagi (v. millegagi) kokku sattuma v. ettekavatsetult kokku saama. Nad kohtuvad sageli, mõnikord. Sõbrad kohtusid täiesti juhuslikult. Me oleme kusagil kohtunud. Kohtusin temaga esimest korda Tartus. Kohtusin sõbraga, tuttavaga teatri ees. Vahest kohtume tunni aja pärast! Noored kohtusid vanemate teadmata. Saadikukandidaat kohtus oma valijatega. Kirjanik kohtub lugejatega. Nende pilgud, silmad, huuled kohtusid hetkeks. Laevad kohtusid avamerel. Siin kohtuvad kaks hoovust.
2. sport omavahel võistlema. Võrkpallis kohtusid Tallinna ja Tartu esindus. Järgmises voorus kohtus P. Keres R. Fischeriga. Venemaa ja Rootsi kohtusid hokis. Poksijad kohtusid tiitlimatšis.
3. mingit esinemust täheldama, kohtama. *Nendesamade teemadega, rõõmutu lapsepõlve ja noorusaastate motiividega kohtume [D. Vaarandi] luuletustes „Rannatüdruk”, „Traktorist” jt. E. Nirk.

kohtumis|õhtu
kellegagi kohtumiseks korraldatav õhtune koosolek v. koosviibimine. Kultuurimajas on korraldatud kohtumisõhtuid kirjanike ja heliloojatega. Naaberkoolide lõpuklassid korraldasid kohtumisõhtu.

kokku ‹adv›

1. ühtekokku (eri osade, eri elementide liitmise summa, ka millegi kogusumma, koguhulga kohta). Kolm ja viis on kokku kaheksa. Kõik kokku teeb umbes sada krooni. Meid oli kokku kenake hulk mehi. Sinuga kokku on meid kuus. Ta teab rohkem kui meie mõlemad kokku. Kahe peale kokku saime tööga toime. Majas oli kokku kümme korterit. Raamatus on kokku üle 500 lehekülje. Kokku moodustati 15 valimisjaoskonda. Sõda kestis kokku kolm aastat. Sinine ja kollane kokku annavad rohelise. *Ei, ei see polnudki päris sumin, see oli jorin, mõmin, kumin, urin – kõik kokku. R. Roht.
2. ühte kohta, üheks rühmaks. Kannab kive kokku. Hein, kuiv loog riisuti kokku. Metsamaterjal veeti laoplatsile kokku. Korja klaasikillud põrandalt kokku! Tuisk ajab lund hangedesse kokku. Korjas oma kimpsud-kompsud kokku. Kahmiti kokku, mis ette juhtus. Pakib oma asjad kokku. Külarahvas käsutati, aeti kokku. Ostis toiduaineid, vilja, kariloomi kokku. Ajab, ahnitseb, kraabib raha, vara kokku. Korjandusega saadi kokku mitusada krooni. Koosolek, istungjärk kutsuti kokku. Komisjon tuleb homme kokku. Muljeid võib kokku võtta paari-kolme lausega. Hakati eeskava kokku seadma. Külalisi oli mitmelt poolt kokku sõitnud. Rahvast tuli murdu kokku. Siia jookseb mitu teed kokku. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Võtab kogu jõu, julguse kokku. Tuleb end kokku võtta. Siia jooksid kõik niidid kokku. || (arvude liitmise, tähtede sõnadeks lugemise kohta). Kokku arvama, rehkendama. Laps õppis sõnu kokku veerima. Õhtul võeti arved kokku. Loeb kopikaid kokku.
3. teineteise vastu v. päris lähedale. Nende õlad puutusid kokku. Autod põrkasid kokku. Jooksis vastutulijaga kokku. Lauad lükati kokku. Litsus, pigistas, surus huuled, hambad tugevasti kokku. Sõdur lõi kannad kokku. Naine lõi üllatusest käsi kokku. Sünnipäevalapse terviseks löödi klaasid kokku. Tõmbas aknakardinad kokku. Poisid läksid käsitsi, rinnutsi, sülitsi kokku, panid, pistsid rinnad kokku. Tüdrukud pistsid pead kokku ja hakkasid sosistama. *Kostis vägev sulpsatus, vesi lõi üle ta pea kokku .. H. Mänd. || vastamisi, kontakti, kokkupuutesse. Juhtus, sai, trehvas tuttavaga tänaval kokku. Soodus juhus viis meid paari aasta pärast taas kokku. Oma elus oli tal tulnud kokku puutuda väga mitmesuguste inimestega. Põrkas oma töös kokku mitmesuguste raskustega. Ma ei ole varem seesuguste probleemidega kokku puutunud.
4. (eri osade tervikuks v. üheks rühmaks ühendamise, üksteise külge liitmise v. liitumise kohta). Kokku jootma, kleepima, liimima, monteerima, keevitama. Sidus oma pambud paelaga kokku. Ajakirjad on aastate kaupa kokku köidetud. Sõlmib nöörijupid kokku. Paberilehed on klambritega kokku pandud. Palmitses juuksed kokku. Asulad kasvasid aja jooksul kokku. Murdunud luu kasvas valesti kokku. Teeharud jooksevad eespool kokku. Taevas sulas silmapiiril merega kokku. Kiiruga kokkuklopsitud barakid. || (inimeste kohta:) kellegagi v. millegagi ühte, ühtekuuluvaks. Nad olid omavahel nagu kokku laulatatud. Mul on raske lahkuda, olen sinuga nende aastate jooksul kokku kasvanud. Salme elavat ühe teetöölisega kokku.
5. mingi ainega määrdunuks v. kaetuks. Riided said poriga, käed liimiga kokku. Määrisin näo ööseks kreemiga kokku.
6. koomale, vähem ruumi võtvaks, ka kägarasse, nutsakuks vms. Kokku suruma, käänama. Matkajad panid telgi, välivoodi kokku. Kortsutas, kägardas paberi, kirja kokku. Surus, pigistas taskuräti nutsakusse kokku. Puulehed keerdusid palavaga kokku. Rullib maakaardi kokku. Ema pani särgid korralikult kokku. Keris köie kokku. Murdis paberi, ajalehe neljaks kokku. Pani rihma kahekorra kokku. Vajutab liigendnoa kokku. Riie tõmbus pesemisel kokku. Põrandalauad kuivavad kokku. Tool vajus kokku. Maja varises kokku. Koor ei tahtnud kokku minna. Piim läks keetmisel kokku. || ahtamaks, kitsamaks. Kuduja hakkas sukapöida kokku võtma. || tiheda(ma)lt, kindla(ma)lt millegi ümber. Mantel on vööga kokku tõmmatud. Ohelik, nöör jooksis käe ümber kokku. Blokaadirõngas tõmbus üha enam kokku.
7. (koos vastava verbiga nõrkemise, hukkumise, hävimise, kahanemise vms. kohta). Mees vajus väsimusest, ülepingutusest, nõrkusest kokku. Langes ühel päeval oma töölaua taga kokku. Plaanid, lootused, unistused varisesid kokku. Raha, teenistus otse sulab kokku.
8. esineb ühisele otsusele jõudmist märkivates ühendites. Lepiti kokku kohtuda kell viis. Lepiti hinna suhtes kokku. Räägiti kokku, et asutakse varakult teele. Pikema tingimise ja kauplemise järel saadi kaubad kokku. *Siis pidasid poisid päeval nõu kokku, et võtavad ise paar kärge mett sellest puust välja .. J. Parijõgi.
9. esineb (omavahelist) kooskõla, sobivust väljendavais ühendites. Nende iseloomud ei sobinud kokku. Need värvitoonid ei hakka kokku. Tunnistajate seletused, arvamused ei langenud päriselt kokku. See ei käi tema mõttelaadiga kokku. Tema teod ei lähe alati sõnadega kokku. Püüti erinevaid arvamusi kuidagi kokku klapitada. || (ühendites, mis osutavad kellegagi ühel nõul, üksmeeles olekule v. tegutsemisele). Sõbrad hoidsid alati kokku. Ta oli äraandja, mängis vastasega kokku. || (ühendites, mis märgivad ühtelangevust, kattuvust). Tuleb vaadata, et koosolek ajaliselt kokku ei langeks mõne teise üritusega. Joonise kokkumurdmisel peavad punktid A ja B kokku langema.
10. ‹ühendverbi osana› kõnek esineb rääkimist, samuti mõningates tegevust märkivates ühendverbides ning rõhutab tulemuse ebamäärasust, segasust, mittesoovitavust vms. Mida ta küll kokku rääkis, kokku valetas. Vaata, et sa prohmakat kokku ei keera! Milliseid rumalusi küll inimene võib kokku mõelda! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.
11. ‹koos verbiga hoidma› väljendab säästmist. Raha, materjali, tööaega kokku hoidma. Hoidsin kõiges kokku. *Kõige selle kujutamisel ei hoia autor kokku värve .. R. Parve.

kokku|mäng

1. omavahel kooskõlas toimuv, kooskõlastatud mängimine (näit. pallimängudes, orkestris). Meie võrkpalluritel ei klappinud täna kokkumäng sugugi. Harjutati kokkumängu. Orkestri hea kokkumäng.
2. kellegagi varjatult kooskõlas tegutsemine teiste petmiseks. Kogu see lugu oli sohk ja kokkumäng. *.. üldse terve kinnitussumma olevat fiktiivne, lausa kokkumäng kinnitusseltsi agendiga. M. Mõtslane.

kokku|sobimatu
millegagi (v. kellegagi) mitte ühtesobiv, mitte kooskõlas olev. Omavahel kokkusobimatud seisukohad.

kollitama ‹37›

1. kummitama, kollina hirmutama. Kodukäijad, vaimud kollitavad. Surnud Mihkel käivat kollitamas. Vana veski juures kollitanud tondid teekäijaid.
2. kedagi kellegagi v. millegagi hirmutama. Käis akna taga kartlikke kollitamas. Kirik kollitab rahvast viimsepäeva ja põrguga. Ära kollita mind nende juttudega. *Ennemuiste kollitanud aga emad sõnakuulmatuid lapsi Hiienurme muruhaldjate ja näkkidega. O. Tooming.
3. muret tekitama v. häirima. Kollitasid igasugused haigused. Enne kevadet hakkas kollitama söödapuudus. Rahapuudus kollitas igal sammul. Suurmeistrit hakkas kollitama ajahäda. Kollitas veel üks hädaoht, mõte. Näitekunstis hakkas kollitama ühekülgsus.

konsulteerima ‹42›

1. ‹komitatiiviga› kellegagi nõu pidama. Selles küsimuses peaks erialainimestega konsulteerima. Ma pean enne otsuse tegemist kolleegidega konsulteerima. Konsulteeri mõne arstiga, kuula, mis nõu nad annavad!
2. ‹partitiiviga› kelleltki nõu küsima. *..[ema] muretses väga tema tervise pärast ja konsulteeris paljusid arste. P. Viiding.
3. ‹partitiiviga› kõnek kellelegi nõu andma, konsultatsiooni andma. Professor konsulteeris üliõpilasi.

kontakteeruma ‹37›
kellegagi kontakti (1. täh.) sattuma; kellegagi kontakti leidma v. võtma. Läänemeresoome ja balti hõimud kontakteerusid juba varases minevikus. Raivo kontakteerub kergesti töökaaslastega. Linnainimene kontakteerub loodusega filmi vahendusel.

kooli|kaaslane
kellegagi koos samas koolis õppija. Ta on minu kunagine koolikaaslane.

koopia ‹1› ‹s›

1. originaaliga täpselt ühtiv kirja, dokumendi vm. kirjutise ärakiri v. fotokoopia. Kirja, käskkirja koopia. Ürikust, dokumendist tehti koopia. Teose originaal on kaduma läinud, kuid on olemas selle käsikirjaline koopia.
▷ Liitsõnad: foto|koopia, ksero|koopia, valguskoopia.
2. kunstiteose vm. toote jäljend. Rembrandti tööde koopiad. Mikrofilmide koopiad. Skulptuuride kipsist koopiad. Vimpli koopia. | piltl. Kunstiteos pole kunagi täpne tegelikkuse koopia.
▷ Liitsõnad: filmikoopia.
3. piltl kellegagi v. millegagi väga sarnane inimene, ese vms. Tütar oli peaaegu oma ema koopia. Nende laev oli täpne viikingilaeva koopia.

koos|kõlastama ‹37›
midagi kellegagi v. millegagi kooskõlla viima; koordineerima. Plaane, seisukohti, konverentsi temaatikat kooskõlastama. Allasutused kooskõlastasid töö keskusega. Püüdsin kulusid tuludega kooskõlastada. Kooskõlastatud, kooskõlastamata tegevus. *.. mina kooskõlastasin muusika ja tantsud. U. Toomi. *.. tõenäoliselt kooskõlastas ta oma stsenaariumi juba ka juhendajatega. E. Vetemaa.

koos|käimine

1. kellegagi ühes, seltsis käimine
2. korduv kogunemine v. kokkutulek. Noorte kooskäimised rahvamajas. *Vaidluse ühes kõrvalliinis kurtis J. Jung, et eestlastel puuduvat organisatsioonid kooskäimiseks.. R. Põldmäe.

koos|mäng
mäng kellegagi koos (hrl. laval v. orkestris); kokkumäng (1. täh.) Keelpillikvarteti, orkestri täpne ja stiilipuhas koosmäng. Lavastus on hea, kuid näitlejate koosmäng jätab veel mõneti soovida.

koos|viibimine ‹-se 5› ‹s›

1. viibimine kellegagi üheskoos. Nende sagedane koosviibimine äratas tähelepanu.
2. oleng, pidulik koosistumine vms. Tagasihoidlik kodune koosviibimine. Korraldati seltskondlikke koosviibimisi. Sünnipäeva tähistati väikese koosviibimisega. Aktuse järel oli koosviibimine teelauaga.

kurameerima ‹42›
kellegagi tõsisemalt flirtima; vastassugupoolega armusuhetes olema, armatsema. Tüdruk armastab kurameerida. Ta kurameerib korraga mitme tüdrukuga. Nad kurameerisid enne abiellumist kaks, mitu aastat. Peol sai tantsida ja veidi kurameerida. Ta kurameeris sinuga kergelt terve õhtu. *Me olime ainult head tuttavad, kurameerinud polnud me kunagi. J. Peegel.

kurjustama ‹37›
pahandama, tõrelema, kellegagi riidlema. Ega ta meiega eriti ei kurjustanudki. Lastega ei tohi liigselt, ilmaasjata kurjustada. Karjane kurjustab loomadega. Ärge kurjustage, mina pole süüdi. „Kas sa jätad oma tembutamise!” kurjustas vanaisa. *Peremees kurjustas prae üle: kas pole ta küll öelnud, et maks peab olema pooltoores! K. Saaber.

kutse|kaaslane
kellegagi samal kutsealal töötav isik (teiste suhtes); ametivend. Läti ajakirjanikud käisid külas oma eesti kutsekaaslastel. Vana puutöömehena oli ta oma noorematest kutsekaaslastest palju hoolikam.

kuuluma1 ‹37›

1. [allat] kellegi oma, päralt, valduses olema. Maa kuulub riigile. Teravmäed kuuluvad Norrale. See maja kuulus rikkale kaupmehele. Vabrik kuulub aktsiaseltsile. Mõisnikele kuulusid suured maavaldused. Need jäljed ei kuulunud ühelegi tuntud loomale. Tüdruku süda kuulub teisele 'tüdruk armastab teist'. Tema kõik õhtud kuuluvad 'on pühendatud, määratud' perekonnale. Meie võistkonnale kuulus teine koht. Teosele kuulub kindel koht meie kirjandusloos. Sulle kuulub algataja au. Tema poolehoid kuulub noortele. *Armastasin sind. Tahtsin, et sa kuuluksid mulle ihu ja hingega. P. Krusten. || kellegagi armastusvahekorras olema. Tüdruk ei ole kuulunud veel ühelegi mehele.
2. liikmena v. koostisosana millegi koosseisus olema; kellegi, millegi hulka, mingi liigitusrühma alla käima. Ta ei kuulunud ühtegi parteisse, organisatsiooni. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu 1965. a-st peale. Noormees kuulus hulk aastaid Eesti korvpallikoondisse. 16. saj. lõpul ja 17. saj. algul kuulus Eesti Poola koosseisu. Komisjoni kuulub kolm liiget. Poiss kuulub arvatavasti mingisse kampa. Suguvõsa kuulus linnakodanike jõukamasse kihti. Ta kuulub meie ujujate paremikku, ettevõtte paremate töötajate hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tulp kuulub liilialiste sugukonda. Kivimi koostisse kuulub mitu mineraali. See romaan kuulub kirjaniku silmapaistvamate saavutuste hulka. Riho ei kuulu lobisejate kilda. || teat. maa-ala, territooriumi v. ajajärguga seotud olema. Euroopa kuulub põhiliselt parasvöötmesse. Lihula kuulub Lääne maakonda. Talu kuulus Valtu mõisa alla. Rüütlilüürika kuulub keskaega. A. H. Tammsaare loomingu põhiosa kuulub aastaisse 1920 – 1940. See kalme kuulub 11. või 12. sajandisse. || millegi tegevus-, mõjupiirkonnas v. valdkonnas olema. Selle piirkonna elanikud kuuluvad Tõnismäe polikliiniku alla. Selle maja elanikud kuuluvad valimisringkonda nr. 3. See ei kuulu minu kompetentsi. Isa oli juba vanem ega kuulunud mobilisatsiooni alla. Selline ütlus kuulus hea tooni juurde. *Sõnelusi ikka tuli ette, aga see kuulus elu juurde. M. Seping.
3. [allat] hrl. koos teise verbi teonimega osutab, mida tuleb, on vaja, on ette nähtud teha. Asi kuulub otsustamisele järgmisel koosolekul. Kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Kahju kuulub hüvitamisele. Kõik isikud kuuluvad arstlikule läbivaatusele.
4. kuhugi ette nähtud olema; sobivas paigas olema. Tumeda ülikonna juurde kuulus tingimata valge triiksärk. *Raidnaine kuulunuks näitusesaali, lossiparki või muuseumi – ilu ei tohi vaka all hoida. A. Beekman.

kõrisse ~ kõrri (kinni) kargama, kõris(t) kinni (olema)
kallale kargama (ka sõnadega); kimbutama, ahistama hakkama; kellegi kallal, kellegagi vaenujalal olema, kellegagi kisklema. Põrnitsevad vastamisi, valmis teineteisele kõrri kargama. Üks igavene tüli ja riid, vend vennal kõris kinni. *.. peaaegu kogu maailm põleb, rahvad on üksteisel kõrist kinni .. E. Krusten.

kõrval
I. ‹postp› [gen]
1. asetuselt kellegi, millegi külje ligidal, juures, ääres, veeres. Istusin ees autojuhi kõrval. Laps magab ema kõrval. Nad lamasid, istusid külg külje kõrval. Ta ujus päris minu kõrval. Poisike astus arglikult võõra mehe kõrval. Mehed kõndisid koorma kõrval. Seisis ukse kõrval nurgas. Lauda kõrval on kuur. Labidas on käru kõrval maas. Tee kõrval on metsasalu. Õlg õla kõrval 'lähestikku' seisma, töötama, võitlema. *Siin on palju panku, rahavahetusasutusi ja äri äri kõrval kinni. J. Sütiste.
2. osutab tihedale, pidevale ajalisele järgnevusele (seejuures põhisõna kordub). Ta oli päev päeva kõrval ametis. Tüütab ära päev päeva kõrval kuulata üht ja sama juttu. *Õhtu õhtu kõrval võisid nad üheskoos kõndida ja oma unistusist rääkida.. A. H. Tammsaare.
3. peale millegi, kellegi lisaks, paralleelselt, samaaegselt millegagi v. kellegagi. Selle kõrval, mida vaja läks, ostsime tarbetutki. Pedagoogitöö kõrval tegeles ta sordiaretusega. Kutseliste näitlejate kõrval esines filmis isetegevuslasi. Kreutzwaldi kõrval tuleb siin mainida veel Faehlmanni ja Kunderit. Kuuse kõrval oli tähtis tarbepuu kask. Toit peab valkude, rasvade ja süsivesikute kõrval sisaldama mineraalsoolasid ja vitamiine.
4. millegagi, kellegagi võrreldes. Minu töö ei ole sinu oma kõrval midagi. Mis on lepad põlismändide kõrval! Mis sina tema kõrval ka oled. See kõik ei ole veel midagi selle kõrval, mis mina tean. *Kõrboja on suurem ja Katku väiksem, Katku pole Kõrboja kõrval midagi. A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. külje suunas päris juures v. väga lähedal. Kes tal kõrval käib? Ärgates märkas, et keegi magas kõrval. Seiske, käed vabalt kõrval! Vanamees istus, kepp kõrval. Tal peab alati olema nõuandja kõrval. *..ei ees ega taga, ei kõrval sul muud / kui kõleda tuule käes kohavad puud.. M. Nurme.
▷ Liitsõnad: käekõrval.
2. (millestki) eemal. Hooned on maanteest mõnisada meetrit kõrval. Talu seisab kõikidest teedest kõrval. || (millestki) mitteosavõtvas seisundis. Ta seisis ühiskondlikust elust kõrval. *Ühtepidi oleks hea, kui vana seisaks kõigest kõrval. Teistpidi parem, kui ta teab. R. Sirge.

kõrvalt
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi külje ligidusest, juurest, äärest, veerest. Astus akna, ukse kõrvalt eemale. Hoidis hobust suu kõrvalt kinni. Heinasao kõrvalt tõusis keegi mees. Kivi kõrvalt kargas jänes jooksu. Mine minu kõrvalt kaugemale!
2. samaaegselt, paralleelselt millegagi v. kellegagi. Õppis, lõpetas keskkooli töö kõrvalt. Treeningute kõrvalt jäi vahel vaba aega. Poiss õppis lugemise paar aastat vanema venna kõrvalt selgeks. *Kalalkäimise kõrvalt parandas Martin Alajõe äkked-adrad, kõpitses katust.. H. Sergo.
3. millegi arvel (kokku hoides). Näpistas mõned kroonid suu, kõhu kõrvalt 'hoidis söögi arvel kokku'. Ostis toiduraha kõrvalt kinopileti. *Kehtad sa siis põllu kõrvalt nii palju sõnnikut ära viia, et ka puudele-põõsastele jätkuks. H. Sergo.
II. ‹adv›
1. külje lähedalt, naabrusest, lähedusest. Õhk voolab künkast kõrvalt mööda. Vanainimene toimetas kõik üksinda, vahel ainult käis keegi kõrvalt abiks. *..ei tulnud ta tagasi endisi jälgi mööda, vaid meetrit sada kõrvalt. Joh. Tamm (tlk).
2. mitteasjaosalisena, mitteosavõtvana. Vaatab kõrvalt pealt, kui teised palli mängivad. Kõrvalt on hea teisi õpetada, aga katsu ise teha. Kõrvalt hinnates näib viigimängu moodi. *..aga sel hetkel nägi ta end kõrvalt, otsekui kellegi teise pilgu läbi.. T. Vint.
3. millelegi põhilisele lisaks; mitteametlikult, eraviisil. Saab palga ja teenib ka veel kõrvalt. Ta on korralik abielumees, ei vaata kõrvalt. *Tuliriista kandmiseks luba ei ole, see on kõrvalt muretsetud – tuleb konfiskeerida. A. H. Tammsaare.

kõvadune ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› kellegagi v. millegagi võrreldes sama kõva. Poeg ei olnud oma isa kõvadune.
▷ Liitsõnad: sama|kõvadune, ühekõvadune.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

kaasas käima

1. kellegagi koos kõndima, liikuma v. kulgema. Ta käis minuga igal pool kaasas. Ma käisin nendega niisama, ajaviiteks kaasas. | piltl. Kõikjal käis nendega, neil ebaõnn kaasas. Püüdsime ajaga, moega kaasas käia.
2. millegagi koos esinema, kaasnema. Põletikuga käib kaasas naha punetus. *Ent nüüd ei käinud selle nutuga enam kaasas sääraseid kannatusi, nagu varem. A. Jakobson.

ümber käima
kõnek
1. ‹komitatiiviga› kohtlema; kellegagi, millegagi käituma, ringi käima (3. täh.). a. (inimeste vm. elusolendite puhul). Ta oskab inimestega aupaklikult, viisakalt ümber käia. Haigega tuleb hellalt ja taktitundeliselt ümber käia. Vangidega käidi halvasti, toorelt ümber. Kes siis oma lapsega niimoodi ümber käib! Linnalaps ei oska hobustega ümber käia. b. (asjade vm. puhul). Kas niimoodi käiakse raamatutega ümber! Õnnetus tuli sellest, et käidi tulega hooletult ümber. Rahva varaga ei tohi nii hoolimatult, pillavalt ümber käia. See mees oskab rahaga ümber käia. Pead oma tervisega paremini ümber käima. Käib oma ajaga oskamatult ümber.
2. ‹komitatiiviga› käsitsema. Ta oskab põllutöömasinatega ümber käia. Noormehi õpetatakse relvaga ümber käima. Kas sa oskad fotoaparaadiga ümber käia? *Niidi ja nõelaga käisime varsti oskuslikult ümber.. S. Kadari (tlk).
3. ringi käima (1., 2. täh.) Jürnas käis päev läbi pahuralt ümber. Pea käib ümber. *Ta laskis oma silmad nende seas ümber käia.. A. Saal. *Leivapala käib suus ümber, aga alla ei lähe. J. Parijõgi.

käituma ‹37›

1. ümbruskonna välismõjude suhtes teat. viisil reageerima, end ülal pidama. a. (inimeste jm. elusolendite kohta). Käitub viisakalt, taktitundeliselt, korrektselt, soliidselt. Õpilased käitusid korralikult. Nooruk käitus väljakutsuvalt, ülbelt, toorelt, nagu mats. Miks sa nii inetult käitusid? Ta käitus halvasti, sobimatult, mõtlematult, argpüksina. Käitub, nagu see on kohane hästikasvatatud tütarlapsele. Seltskonnas, lauas peab oskama käituda. Mees käitus nagu kavaler, nagu sõjamees kunagi. Käitusime ohtlikus olukorras külmavereliselt. *Nad [= rasvatihased] käituvad juba kevadiselt: laiutavad tiibu, ajavad saba püsti.. K. Põldmaa. b. (ainete, esemete vms. kohta). Vedel heelium käitub sellisel temperatuuril nagu iga teinegi vedelik. Oleviku partitsiibid käituvad täiendi positsioonis nagu adjektiivid.
2. kedagi teat. viisil kohtlema, kellegagi mingil viisil suhtlema, ümber käima. *Pulmades manitsetakse peigu, kuidas kohelda naist ja kuidas käituda äia-ämmaga. Ü. Tedre. *Mari-Ann oskas hästi käituda hobustega. Ta oskas seda juba kümneaastasena. A. Taar.

mis kärbes [kedagi] hammustas
mis (kellegagi) lahti on, mis juhtunud on, et keegi ebatavaliselt käitub. *„Ei tea, mis kärbes sind täna on hammustanud?” imestas Elmar. A. Beekman.

kärkima ‹kärgin 42›

1. kellegagi järsul toonil valjusti ja kurjalt pahandama. Peremees hakkas vihaselt, kurjalt kärkima ja põrkima. Ta kärkis oma alamate peale. Valvur kärkis ja paukus poiste peale. Kus kümnik kukkus meestega kärkima! Kärgib kui kõu. Sai vihaseks ja hakkas kärkima, et miks teda nii tühise asjaga tülitatakse. *„Kuule, madrus, see on juba lausa häbematus!” kärkis külaline.. H. Sergo.
2. korduvalt kärgatama (hrl. äikese kohta). Kõu, pikne, äike kärgib. *Kahur kärkis, linna märkis, / paukusid pahad panused.. G. Suits.

kärmune ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› kärmuses kellegagi v. millegagi võrreldav, teat. kärmusega. Võidujooksus ei suutnud keegi olla naabri Kalle kärmune.
▷ Liitsõnad: ühekärmune.

[kellelegi] (oma) kätt andma
hrl van (kellegi) abieluettepanekut vastu võtma, (kellegagi) abielluma. *Teadke, et Agnes Mönnikhusen oma kätt iialgi mõõgata mehele ei anna. E. Bornhöhe.

[kelle(le)gi] külje alla pugema ~ tikkuma
end kellegagi sõbraks tegema, kellegi ümber mehkeldama. *Ta kippus sõduritega juttu ajama, sõbramehena neile külje alla pugema. M. Rebane. *.. õppis punase ässitustöö selgeks. Tikkus ka teine mu ainsale tütrele külje alla ... I. Pau.

ringi laskma
kõnek hrl hlv ringiratast liikuma; laialt, paljudes kohtades käima, ringi liikuma, ringi hulkuma, ringi kolama. Lapsed lasevad maja mööda ringi. Hobune laseb keti otsas ringi. Sai terve päev linna mööda ringi lastud. *Markus ei teadnud enne, et ilmas nii palju litse ringi laseb. A. Beekman. || (kellegagi) amelema, kurameerima, ringi ajama, ringi tõmbama. Joob ja laseb naistega ringi. Mare on truu naine, tema ei lase ringi. *Tüdruk on süüdi, tema see poisse hullutab; täna lastakse Jaaniga ringi, homme Jüriga. I. Sikemäe.

laulatama ‹37›
kirikl kiriklikult abiellu õnnistama. Ants ja Mari laulatati jaanipäeval Kaarli kirikus. Õpetajal oli mitu pruutpaari laulatada. Nad lasksid end laulatada. Pastor laulatas nad paari, meheks ja naiseks. Tema laulatatud naine, mees. || piltl kellegagi, millegagi v. kuhugi lahutamatult ühendatud olema. Ega ma sõpradega laulatatud ole, et nendega igal pool kaasas pean käima. Kas ta on sinna kantseleisse, töö külge laulatatud, et paremat kohta ei otsi?

leppima ‹lepin 42›

1. (millegagi v. kellegagi) rahul olema, küllalt heaks, kõlblikuks v. piisavaks pidama, mitte paremat, enamat v. muud nõudma; nõustuma, nõus olema. Lepi sellega, mis on. Lepib vähesega, piskuga. Tuli leppida kehva toiduga. Pidi paratamatusega, oma saatusega leppima. Olukord on talumatu, sellega ei saa kauem leppida. Ma ei saa kuidagi leppida mõttega, et .. „No olgu siis nii,” leppis Jaan lõpuks. Mullune maailmameister pidi seekord leppima neljanda kohaga. Mustsõstar ei lepi liivamaaga, see nõuab sügavat musta mulda. || leplikuna kellegagi (kokku) sobima. *Ta nägi, et koduõues loomad leppisid üksteisega hästi ja kuulasid inimeste sõna. R. Sirge.
2. viha pidamast, tülitsemast, vaenujalal v. pahuksis olemast lakkama. Vahel nad tülitsevad ja on vihased, siis jälle lepivad. Meil pole midagi leppida, me pole tülis olnudki. Tulin sinuga leppima.
3. kokku leppima. Lepime nii, et kohtume homme õhtul kell kuus raekoja ees. Suurmeistrid leppisid 52. käigul viigile. *Võtsin .. sulase ja tüdruku majasse, esimesele leppisin nelikümmend rubla, teisele kakskümmend rubla aastas palka .. J. Sandra. || kõnek kihla vedama. Lepime, et söön 20 muna korraga ära! Mille peale lepime? – Pudeli õlle peale.

liha [kellegi] lihast ja luu [kellegi] luust, [kellegagi] üks luu ja liha, luu [kellegi] luust ja liha [kellegi] lihast
kellegagi veresuguluses; kellegagi lahutamatult seotud. Ta on mu poeg – liha minu lihast ja luu minu luust. Nad on ju vennad – üks luu ja liha.

liitlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
kellegagi liidus olija; kellegi pooldaja, toetaja. USA ja tema liitlased. Aleksander I liitlased Pühas(t) Liidus(t). Liivlaste vanemast sai ordurüütlite liitlane. Endale liitlasi otsima, leidma. Need riigid võitlesid sõjas liitlastena.

liituma ‹37›

1. millegagi v. kellegagi ühinema. Tappseotises liituvad puitdetailid tihedalt ja täpselt. Luud liituvad liigeste vahendusel. Kalal liitub pea otse kehale. Vaarikal on leherootsuga liitunud abilehed. Osa sõjaväge liitus ülestõusnutega. Alustasime tööd kahekesi, hiljem liitus veel Jaan. Kas ma tohin teie seltskonnaga, seltskonda liituda? Sügisel liituvad kuldnokad parvedeks. Kirdes liitub Kopli poolsaarega Paljassaar.
2. millelegi lisaks, juurde tulema. Sulg jookseb, rida liitub reale. Oma hädadele liitus mure sõbra tervise pärast. *Tema püüdlikkusele oli poolteise aasta jooksul liitunud tubli annus julgust ja pealehakkamise vaimu. K. Ristikivi. *Tund liitus tunnile ja alles sügavas öös märkasid nad mõelda unele. R. Janno.

lootma ‹loodan 46›
midagi väga soovima; selle täideminekut uskuma ja ootama. Iga inimene loodab, et ta lapsed jõuavad elus kaugemale kui ta ise. Igaüks loodab õnne leida, õnnelikuks saada. Ta oli andekas, temast loodeti palju. Loodab pojast oma töö jätkajat. Tahaks väga loota, et kõik läheb hästi. Kuni elame, loodame. Loodame kõige paremat! Midagi head pole sealt loota. Loodan, et mõtled mu ettepaneku üle järele. Jääb loota, et asi laheneb meile soodsalt. Ära tühja looda! Seda me ei julgenud, ei osanud lootagi. Loodab väitekirja kevadeks valmis saada. Loodame, et meid enam ei tülitata. Loodab maal vaikust ja rahu leida. Raha ma talle ei laena, ärgu ta lootku(gi)! Läksime baari, lootes sealt midagi hamba alla saada. Loodetud võit jäi meeskonnal saamata. || kedagi v. midagi usaldades kelleltki v. milleltki abi, tuge, turva ootama, kellelegi v. millelegi toetuma, kellegagi v. millegagi arvestama. Loodab jumala, looja peale. Tuleb loota iseendale, iseenda peale. Pole kellelegi, kellegi peale loota. Millele, mille peale sa loodad? Ei maksa õnnelikule juhusele lootma jääda. Loodab oma teadmiste, kogemuste peale. Üks loodab teise peale ja asi jääbki korda ajamata. Ei saa ühiselamu peale loota, tuleb erakorter otsida.

[kellegi] lugu on lauldud
(keegi) on omadega läbi, (kellegagi) on lõpp. *Varem või hiljem pistetakse trellide taha, ja siis on lugu lauldud. P. Kuusberg.

lööma ‹lüüa, lõin 40›

1. lööki v. lööke andma, löögiga v. löökidega mingisse seisundisse viima, kuhugi suunama vms. Lööb rusikaga, peoga, jalaga, vitsaga, piitsaga. Lööb õrnalt, kõvasti, valusasti, kõigest jõust. Nähvab, laksab, raksab, virutab, äigab, kopsab, patsab lüüa. Lööb nii et nätsub, laksub, mürtsub, lööb nätsuga, laksuga, mürtsuga, lööb nätsti, laksti, mürtsti. Lööb pähe, näkku, kõhtu, allapoole vööd. Lööb teise jalust maha, pikali, uimaseks, sandiks, surnuks. Lööb teisel hambad kurku, silma siniseks, kulmu lõhki, huule verele, nina verd jooksma, vere välja. Ära löö, valus on. Mehed hakkavad, lähevad lööma 'kaklema'. Lõin joostes varba vastu kivi, kukkudes põlve marraskile. Lõi teisel noa käest, mütsi peast. Lõi halu pooleks, aknaklaasi katki, kausi puruks, tükkideks. Pann on mõlki, lömmi, lössi löödud. Löö suhkrupea küljest tükke. Vanasti löödi vargal käsi otsast. Lõi tulekivist, tulerauaga tuld. Lõin kirjale templi peale. Löö paar muna pannile. Ma löön su selja lumest puhtaks. Eit muudkui lõi risti ette. Lõin palli auti, üle otsajoone, väravasse. Meeskond lõi kolm väravat. Lööb vaia, teiba maasse, kirve puusse, naela seina. Välk lõi kõrgesse kaske, majja sisse, lauda põlema. Rahe on õrnemad taimed puruks löönud. Maaslamajat ei lööda. Küsija suu peale ei lööda. || löögi andmisega kellekski kuulutama. Rüütliks lööma. Ants lõi Peetri kulliks. || naelte, pulkade vm. sisselöömisega kinnitama, (sel teel) midagi millegagi katma. Katust lööma. Lõin katuse peale. Aialatid lüüakse postide külge, lattide külge lüüakse lipid. Lööme nagi seina, pildi seinale. Kingadele löödi kontsaplekid. M. Luther lõi oma 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Kristus löödi risti, ristile. Plekiga, nahaga löödud uks. *Seal Kõrbojal on kena laudadega löödud ja tumeroheliseks värvitud lahe ja ruumikas elumaja. A. H. Tammsaare. || löömist meenutavate liigutustega vm. rütmilise liikumisega midagi tegema. Võtsime vikatid ja läksime heina lööma 'niitma'. Kaare löön, siis puhkan. Munakollane, koor tuleb vahule, vahtu lüüa 'kloppida'. Löö 'pumpa' mulle pang vett. Aitab pumpamisest, ära kaevu tühjaks löö. Süda, pulss lööb 'tuksub' normaalselt, rahulikult, aeglaselt, tugevasti, kiiresti, korrapäratult, nõrgalt. Sekretär lööb 'kirjutab masinal, tipib' koosolekukutseid. Ta lööb kiiresti, vigadeta. Masin lööb 'stantsib' plekist, plastmassist vajalikke detaile. Linn hakkas oma raha lööma 'müntima'. *Sel ajal istus ema piimakambri lävel ja lõi võid. Juh. Liiv.
2. löögiga heli tekitama. Trummi, gongi, trianglit lööma. Lööb klaveril paar akordi. Kellamees lööb hingekella. Kella lüüakse, kuskil vist põleb. Lokku lööma '(endisajal) tööaja alguse v. lõpu kuulutamiseks lokulauda taguma'. Klaasi lööma '(endisajal) vahikorra vahetuse kuulutamiseks märgukella lööma'. Lööb keelega laksu, sõrmedega nipsu, kätega plaksu, jalaga tümpsu. Kala lõi sabaga lupsu, sulpsu. || kella heli (täistunni vm. märkimiseks) kuuldavale laskma. On südaöö, raekoja kell lööb 12 kumisevat lööki. Kas see kell lööb ka? Kell lõi pool kaks. Kell on kaks löömata 'pole veel kaks'. Tulekahjukell lööb, kuskil vist põleb. Kirikukellad löövad.
3. (hooga liikudes) paiskuma. Tuuleiilid löövad näkku. Lained löövad üle parda, vastu kaldakive. Tuli levib, leegid löövad juba räästani. Lõi välku ja müristas. Kohvilõhn lõi juba lävel ninna. Häbist, piinlikkusest lõi veri näkku.
4. piltl purustavat hoopi andma, purustama. Vaenlast lööma. Sõjas, lahingus lüüa saama. Ta lõi eelkõneleja väited pihuks ja põrmuks. || võitma, võitu saavutama; ületama. Meie korvpallimeeskond lõi vastast 78:72. Noor odaheitja lõi kõiki oma konkurente. Tribüünidel juubeldati – kaugushüpperekord oli löödud 7 sentimeetriga. || tugevasti mõjuma. Häält pole sel poptähel ollagi, ta lööb oma vambiliku seksapiiliga. || (lauamängudes:) käigu tegemisega nuppu mängureeglite kohaselt laualt eemaldama. Partii oli pingeline: esimene malend löödi alles 32. käigul. Järgmisel käigul lööb must vanker h7 – h3. || löödud (ka:) lüüa saanud, kaotanud; masendatud, rõhutud meeleolus vms. Astub löödud inimese raskel sammul. Tudeng oli eksamil läbikukkumisest väga löödud.
5. (otsustavalt, järsku ning) energiliselt midagi tegema. Lööb koorma peale ja läheb. Löö masin käima. Löö uks lukku ja ära kedagi sisse lase. Lapsed löödi hommikul vara maast lahti. Lööb pläru ette, suitsu, piibu näkku. Lõi kähku riided selga, kaabu pähe. Lõin kingad läikima. Hobune löödi aiste vahele. Suli löödi vangi, trellide taha. Lõi talu paari aastaga korda. Lööb lahkumisavalduse lauale. Lõi käed mehele ümber kaela. Näljane lõi ahnelt hambad leivasse. Kuri koer võib hambad säärde lüüa. *.. siis laske [kitsepraad] pannil pruuniks ja lööge potti hauduma. V. Lattik. || (keha v. mõne kehaosa asendi järsu muutmise kohta). Lööb end sirgu, sirgeks. Lööb pea kuklasse, jalad harki, jala üle põlve, käe tervituseks kõrva äärde. Lööb käed puusa, laiali, üle pea. Lööb silmad, pilgu seinale, kellale. Lind lõi tiivad laiali, suled kohevile. *.. siis lõid kõik lehmad korraga sabad selga ja kihutasid tulisel ajul järve .. J. Vahtra. || põikama. Mul õnnestus end kõrvale lüüa ja kokkupõrget vältida. *Ta lõi end tee kõrval kasvava kahe suure kadaka varju. J. Mändmets. || (vägisi, sunniga kuhugi saatmise kohta). Looderdajad löödi tööle, töölt minema. Jaan löödi kaheks kuuks kordusõppustele. || piltl heitma, viskama. *Kuu tõusis maja tagant ja lõi selle varju üle õuemuru. F. Tuglas. *Päike tõuseb .. ja lööb oma esimesed kiired Tallinna tornidesse. A. Hint.
6. midagi hoogsalt (ja kestvalt) tegema (vahel täh. nõrgenenud kuni ühendi verbiks vormistajani). Tantsu, tralli, lusti lööma. Uperpalli, uperkuuti, hundiratast lööma. Talled löövad kepsu. Vurrkann lööb tiiru, keeru. Uss lööb õnge otsas vinksu. Kalad löövad jões lupsu. Laulu, vilet, lärmi lööma. Kass lööb nurru. Luuslanti, luuslanki lööma. Loodrit lööma 'looderdama'. Litsi lööma 'liiderdama, hoorama'. || mängima, taguma. Mehed lõid päev läbi kaarte. Noored kogunesid õhtuti palli lööma. Poisid lõid jalgpalli, vutti. || pidama. Lahingut lööma. Koosolekul löödi ägedaid sõnalahinguid. || kokku ajama, hankima. Kasu, profiiti, ränka raha lööma. *Romaanidega on mõnedki eesti kirjanikud endale kapitali löönud. O. Luts.
7. järsku mingisuguseks muutma, mingisse uude seisundisse viima. Autotuled lõid tee valgeks. Järsk valgus lööb silmad pimedaks. Püssipauk lõi kõrvad lukku. Tuulehoog lõi lipud lehvima, purjed paisuma, soengud sassi. Vapustus, õnnetus lõi ta nagu segaseks. Ehmatus lõi pea klaariks. Uudis lõi mu tummaks, pahviks, kogu küla kihama. Ootamatu vahejuhtum lõi plaanid segi. Mees löönud südame kõvaks ja hakanud minema. Kevadel lõi soe vihm puud lehte, maa haljaks, rohetama.
8. (järsku) hakkama; järsku mingisuguseks muutuma, mingisse seisundisse üle minema, kuhugi asuma jne. Õitsema, õitsele lööma. Mets lööb rohetama, muru haljaks, kaasik hiirekõrvule. Idataevas lõi helendama, valgeks, pilve. Seelik lõi tuult täis, kohevile. Heinaküün lõi üleni leegitsema. Vesi lööb lainetama, keema. Purjed lõid laperdama. Prilliklaasid lõid uduseks. Mets lõi kohama, mühama. Põsed lõid õhetama, punetama. Tundsin, et lõin vankuma, vaaruma, tuikuma. Süda lõi värisema, põlved lõid nõrgaks. Silmad löövad särama. Ta nägu lõi muhelema, laiale naerule, pilve, tõsiseks. Lõin kartma, araks, kõhklema, põnnama. Süda lõi äkki valutama, haledaks. Ihu lõi imelikuks, üleni higiseks. Nahk lõi sügelema, korpa. Silmade ees lõi mustaks, virvendama. Mootorid lõid mürisema, laevakere lõi võbisema. Kogu klass lõi kihama. Ta positsioon, autoriteet lööb kõikuma. || järsku ilmuma, (kuhugi) tekkima. Valu lõi sisse, kõhtu, pähe, kuklasse, südamesse. Kramp lõi jalga. Haava sisse lõi põletik. Pisted löövad rindu. Gripile lõi juurde kõrvapõletik. See on paha köha, võib kopsugi lüüa. Seale olid täid selga löönud. Naermisel löövad ta põskedesse armsad lohukesed. Halvasti õmmeldud mantlil lõid käeaugu kõrvale voldid. || kõnek kellegagi seltsima, ühinema, liituma. Me lähme jahile, kas lööd ka (meie, meiega) kampa? Kolm-neli meest löövad punti, mesti ja hakkavad äri ajama. Ära sa nende, nendega nõusse löö! Sõjavägi lõi rahva, ülestõusnute poolele. *Lõpuks oli Vähkmann nõus kompanjoniks lööma. O. Luts. *Löövad äkki paari, rahad ja firmad kokku .. A. Hint. || kuhugi asuma. Matkajad lõid männiku alla laagrisse. *Prussakaid on kivide vahele pesitsema löönud .. V. Uibopuu. || hrl van (kellekski) hakkama. *Olin ma üks issanda lollkapsas, kui lõin siia orjaks! Nüüd ei saa enam lahti kah! R. Roht.

maadlema ‹maadelda 49›

1. ka sport teineteist haardes hoides vastast (lihaste jõu ning eriliste võtetega) seljatada püüdma; maadluse kui spordialaga tegelema, sel spordialal võistlema. Poisid, mehed maadlevad õuemurul. Kutsuti üksteist rinda pistma, katsuti maadeldes jõudu. Ta maadleb keskkaalus, raskekaalus. Maadles esimese vastasega viiki. || teineteisega sülitsi võitlema. Mees maadelnud karuga ning tapnudki selle. Lahingus satuti vahel vaenlasega rinnutsi kokku, maadeldi elu ja surma peale. *Nad maadlesid põlvini porri vajudes, silmad mõlemal täis ääretut viha ja pähe voolavat verd. A. Jakobson. | piltl. Tormiga maadeldes jõudis laev lõpuks randa. Ta maadles kaua haigustega. Vanainimene maadlevat juba surmaga. Maadlesin pealetükkiva unega, köhaga. Tuli maadelda mitmesuguste hädade, raskuste ja muredega.
2. piltl kellegagi protsessima, õiendama, vaidlema vms. Kes saab ülemuste, sakste, võimumeeste vastu, kes suudab nendega maadelda! Käidi kohut ja maadeldi iga tühja asja pärast. Erakonnad maadlesid omavahel. Tee, mis tahad, jõuan siis mina sinuga kogu aeg maadelda! *Nii tuli maadelda selle mehega nädalapäevad, enne kui ta vana halli [= hobuse] meile tagasi tõi. P. Vallak. *Kust tulevad need tüübid, kellega maadleme koolis, kohtus, trammis ja rongis? H. Angervaks.
3. millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima. Kivide ja kändudega, sooga, liigveega maadeldes rajati uut põldu. Palk, tala on raske tõsta, annab päris maadelda. Koolis maadlesin matemaatika ja füüsikaga. Noorel näitlejal tuli vanakese osaga kõvasti maadelda. Mõnel õpilasel on kirjand juba valmis, mõni maadleb alles sissejuhatuse kallal, sissejuhatusega. See on sama probleem, millega meiegi siin maadleme. Maadlesin kaua iseendaga, oma kahtlustega, enne kui otsustasin.

maid ~ maad ~ puid ja maid jagama
(kellegagi) jagelema, tülitsema, vaidlema, vahekordi klaarima, õiendama. Tal on alailma naabritega millegi pärast maid jagada. Mis nad nägelevad, mis puid ja maid neil jagada on? *Julius heitis seekord käega – hakka nendega maad jagama. L. Promet.

madal ‹-a 2›

1. ‹adj› ümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2. ‹adj› maapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3. ‹adj› väikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4. ‹adj› (hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5. ‹adj› arenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6. ‹adj› seisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7. ‹adj› ilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8. ‹adj› moraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9. ‹adj› (heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10. ‹adj› keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11. ‹s› madala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

magama ‹37›

1. uneseisundis olema, mitte ärkvel olema. Magama heitma, minema. Pugesime, kobisime vaikselt magama. Ants ei jäänud, uinunud kohe magama. Keeras enda heintesse magama. Magab voodis, diivanil, põrandal. Magab selili, külili, kõhuli, kõveras. Magab rahulikult, vaikselt, magusasti. Magab nohinal, norinal, norsates. Magas kui kott, nott, surnu. Mees muudkui põõnas, norises magada. Magab rasket, sügavat, õiglase, õndsa und. Magab lõunani, hommikuti kaua. Magasin päeval mitu tundi, korraliku peatäie, une täis. Magasin talvelgi lahtise aknaga. Ema pani lapsed magama. Ei saanud öösel silmatäitki magada, olen kaks ööd magamata olnud. Kaua sa ikka magada jõuad! Mind ei lastud enam kauem magada. Aja isa magamast üles! Merekohin uinutas (mu) magama. Magas end (purjusolekust) klaariks, pea selgeks. Tüdrukud magasid suvel aidas. Sõdurid magavad lahtise taeva all. Magasin öö sõbra pool. Küla magab alles, üheski aknas pole valgust. Halvasti magatud, peaaegu magamata öö. Kass magab päikesepaistel. Metsas sattusime magavale jänesele. Karu magab talveund. | piltl. Põllud magavad, maa magab lumevaiba all. Kõik on vaikne ja liikumatu – meri magab ja mets magab. *Päike magab alles, aga juba tõuseb isa ja võtab kase oksast vikati. R. Soar. || piltl surnuna lamama, surnuna puhkama. Igavest und magama. Isa magab juba ammu mullas. Jaan sängitati kodukalmistule magama. Selles lahingus läks, pandi palju mehi magama. *Meid magab siin üldiselt vähe, mitte nii nagu Hilovos, kuhu on maetud peaaegu terve eesti pataljon. J. Peegel.
2. piltl (hrl. inimese kohta:) tegevusetu olema v. väga aeglaselt midagi tegema. Mis te magate, tegutsege! Meie koondasime vägesid, aga ega vaenlanegi ei maganud. Astu, liigu, liiguta end kiiremini, mis sa magad! *Mina ei saa aru, mis nad siin sügisel magasid, et ei saanud küntud. M. Traat. || mitte toimima, otsekui uinuvas seisundis olema. Aastaid maganud ürginstinktid võivad taas ellu ärgata. *Lollid kelmust ei tee. Loll on püha, tema ajud magavad ... E. Rand (tlk).
3. kõnek kellegagi seksuaalvahekorras olema, suguliselt läbi käima. Rolf kelgib, et on seitsme tüdrukuga maganud. Kergete elukommetega naine magab ükskõik missuguse mehega. *Nad magavad oma armukesega, aga kodus teab naine, et neil on koosolek .. T. Vint. *See kristlaste kuningas tahab mu tütart endale magada saada. H. Saari (tlk).

magatama ‹37›

1. kellegagi seksuaalvahekorras olles koos magama. Tüdruk magatab poisse ja abielumehigi. Mees joob ja magatab teisi naisi. *„Miks su tütar siis minu poega magatab, kui sina minu koda ei himusta?” küsis Pearu nüüd [Andreselt]. A. H. Tammsaare. *Elli polnud lihtsalt magatada plika, keda võetakse üheks ööks ja asi otsas. A. Valton.
2. magada laskma; magama panema. *Tütre eest kandis ta [= isa] päris emaliku õrnuse ja oskusega hoolt, jootis, söötis ja magatas teda. E. Vilde. *Kas te kurjadvaimud ajate karja sööma! Või magatate loomi – ei viitsi sööta! .. R. Roht. | piltl. *Mis sa sest lõõtsast magatad? Ega ma pole pannud rauda ääsi ette hapnema .. A. Mälk.

mehkeldama ‹37›
poolehoiu, usalduse, soosingu, armastuse vm. võitmiseks kellegagi lipitsevalt, meelitavalt v. koketeerivalt tegelema. Mehkeldab ülemustega, tähtsate tegelastega. Mis ta mehkeldab ja poeb! Naised mehkeldasid Saksa ohvitseridega. Sekretäriplika mehkeldavat direktoriga. *.. aga mismoodi seesinane peenike Mihkel ta [= Russowi] enese majas tema naise ümber vaga mehkeldamist mehkeldas, seda ta ei näinud ... J. Kross. || selliselt käitudes korda saatma; sokutama, sahkerdama. Oskab ligi pugeda ja end sõbraks mehkeldada. Mehkeldas tütre ministrile naiseks. On enda laoülemaks mehkeldanud. Oskab end ebameeldivatest kohustustest vabaks mehkeldada. *Salavedajate laev, tahab ilma tollita rauda, soola, suhkrut ja piiritust maale mehkeldada! A. Hint. *Kindral mehkeldab maha armee või riigi, sõdur müüb paari kroonu saapaid. E. Tennov.

kaasa minema
kellegagi koos, ühes minema. Nad hakkavad kohe minema, mina lähen ka kaasa. Ta ootab, et sa temaga kaasa läheksid. || piltl (aatelise, poliitilise jm. koostöö mõttes). Revolutsiooniga kaasa minema. Mindi uue võimuga kaasa. Ma ei suuda tema mõttekäiguga, fantaasiaga kaasa minna.

muu ‹15› ‹pron›
I. umbmäärane asesõna, mis substantiivselt näitab, et tegemist on millegagi v. kellegagi, mis v. kes ei ole sama kui kõne all olnu, jääb väljapoole mainitut
1. ‹ainsuses› (millegi elutu kohta:) hrl. tähistab midagi ebamäärast ja abstraktset, asjaolu(sid), olukorda, tegevust, nähtusi v. nähtust. Tahan teada, kes seda tegi; muu mind ei huvita. Lind on harjunud alati puuris olema ega oska muud tahtagi. Ma pidin mööbli ära müüma, muud ei jäänud enam üle. Asi pole mitte selles, kus ja kellega ta käis, vaid hoopis muus. Kõigepealt õpi koolitükid ära, alles siis võid muuga tegelda. Ma tahaksin sinult küsida sootu muud. Raha teda ei huvitanud, ta mõtles muule. Vaasi purunemine on muuga võrreldes väike õnnetus. Ta oli unustanud, et maailmas võib peale töö veel muudki olemas olla. Nad rääkisid raamatutest, filmidest, matkamisest ja veel paljust muust. Kõigeks muuks võib ta võimeline olla, ainult mitte loominguks. Ta meisterdas kõige muu kõrval isegi viiuleid. Aitab haigustest, räägime parem millestki muust. Teda ei huvita miski muu peale filateelia. Ega sel plikal muud peas ole kui tants ja poisid. Sina aga muud ei tee, kui irvitad! Tal ei jäänud enam muud üle, kui minema hakata. Ei siin pole muud, kui hakka aga astuma. Mis muud kui marjule. Ta ei taha midagi muud kui magada. Nüüd ei aita miski muu, kui sina pead ka appi tulema. Temast oleks võinud oodata kõike muud kui seda. Poiss õppis kunstiklassis veel muudki kui joonistamist. Ega seal palju muud tehtudki kui söödi. Siin pole tegemist muuga kui lohakusega. *Pole veel viga, kui ta [= kivi] varitseb maa peal, aga kui ta lömitab maa all, siis pole muud kui aina ragin taga. A. H. Tammsaare. *Süda kripeldas veel muugi pärast: ta ei suutnud unustada Marinat. E. Maasik.
2. (tähistab mingit isikut (v. olendit) peale mainitu, hrl. täh.:) teine. Ta jäi muudest hiljemaks tulema. Realistlikest kirjanikest rääkides nimetas ta muude seas ka Ibsenit. Mina olen alati seal, kus muudki. Õpetaja arvas teisiti kui kõik muud. Anna kiri Tiina enda kätte, mitte mõnele muule. Jüri ei armasta kedagi muud kui Marit. See olin mina ja ei keegi muu. Karl oli tugevam kui keegi muu. Kellest te räägite? – Eks ikka sinust, kellest siis muust. Vaata sina mu kalade järele, kelle muu hooleks mul neid jätta on. Kes need muud olid kui meie poisid. Ei olnud see keegi muu kui vanahärra ise. Kes see muu seal krõbistab kui hiir. *Ära muile lausu, hakkavad nurisema. V. Uibopuu.
II. umbmäärane asesõna, mis adjektiivselt osutab (vastandavalt) rühma vm. terviku mainimata, täpsustamata osale: ülejäänud, teistsugune, teine
1. põhisõna tähistab midagi elutut. Võsa, soo ja muu kõlbmatu maa. Seda kala leidub mitmes muuski järves. Lapsi ei huvitanud enam joonistamine, nad otsisid juba muud ajaviidet. Müüdi värsket kurki ja muud head-paremat. Lisaks kõigele muule vajalikule saime ka seljakotid. Ei taha enam doominot, mängime mõnda muud mängu. Ei olnud lampi ega mingit muud valgust. Arutati õppeedukust ja muid küsimusi. Miks sa ainult valsse mängid, kas sa muid lugusid ei oska? Peale dekaanikohustuste oli tal palju muidki ülesandeid. Pärast läks jutt muude asjade peale. Muu jutu seas mainisin ka, et .. Tal pole muud muret kui kõhutäide. Ei olnud muud väljapääsu kui kõik ära rääkida. Ei aidanud muu nõu, kui pidime ema appi kutsuma. Asjast saame ehk üle mõnel muul moel. Luges kriminaalromaane ja muud seesugust.
2. põhisõna tähistab elusolendit. Saabusid õpetaja ja muu peenem rahvas. Ta lahkus koos muude pidulistega. Ta rõõmustas pühade üle nagu kõik muudki inimesed. Ta ei tunnista muud seltskonda kui kunstnike oma. Muude klassivendadega saan hästi läbi, ainult Antsuga on naginaid. Vahib aga Malle, nagu muid tüdrukuid poleks olemaski. Nägin peale põtrade veel mitut muudki looma. Kuldnokad, pääsukesed ja muud rändlinnud on juba ära lennanud. Kas sa muid kalu ei saanudki?

mõtte|kaaslane
kellegagi sama mõttesuuna, samade ideede järgija. C. R. Jakobsoni mõttekaaslased ja toetajad. Leidis temas kindla mõttekaaslase. Moodustas koos mõne mõttekaaslasega erakonnas omaette fraktsiooni. Ega ta üksinda, küllap tal oli mõttekaaslasi.

no ‹adv›

1. rõhuta modaalsõnana lause alguses v. teatava sõna ees aitab esile tuua öeldava tundetooni, väljendada teatavat suhtumist. a. (meelepaha, hurjutamist, noomimist v. põlastust). No on tobu, ohmu! No kes siis nii teeb! No pagan võtaks, no taga paremaks! No nüüd on lugu lahti, no nüüd on hull väljas! No mis sa ütled lollile, no mis sa hulluga teed! No ütle nüüd! No kus sa sellega! No tema pole minu keelaja! No oota sa. No katsu sa! No mis sa vahid, hakka minema! No noh, ära otsa jookse! No küll on tegelane, tüüp! No kuulge (, mis liig, see liig)! No aitab juba! *„Polla, no mis sa ...!” tõreles tüdruk [koeraga] .. K. Ristikivi. *.. ilmus [kära peale] kooliõpetaja .. ja sõnas: „No poisid, poisid, ärge lage pealt ära tõstke.” O. Luts. b. (möönmist, millegagi v. kellegagi nõustumist, väite kategoorilisust, ka imestust jm.). No olgu (nii, pealegi), ma tulen! No (seda) muidugi, no seda küll. No siis on hästi. No nüüd sa oled mul käes, peos. Ma tulen, no tingimata tulen. Kas sa siis tõesti ei saa? – No mitte kuidagi ei saa. – No siis pole midagi teha. Ära kiirusta, no küll me jõuame. Kas ma tohin ka tulla? – No muidugi. No see ei ole õige. No mitte iialgi, no mitte kunagi. No oli see alles vana! *No olid närused ajad, no maksti viletsat palka .. I. Sikemäe. c. (imestust, üllatust v. pahandamist). No kas siis naerda ka enam ei tohi? No mis see siis tähendab? No millal see maja siis ükskord valmis saab? No kuidas sul siis elu läheb? No kuhu nüüd? No mis siis Tartus ka uudist? d. (palvet, kehutust jne.). No lähme, no käime ära. No ära nüüd sellepärast pahanda. No lepime ära. Söö nüüd midagi, no maitse vähemalt. No ära sellepärast nuta, pahane ole. No las ma proovin vähemalt. No säh, võta! e. (soovi, tervitust, kirumist jms.). No tere, tervist, poisid! No nägemiseni, no jumalaga siis. No kõike head teile! No aitäh sulle! No tohoh kurat! No tohoo tonti! No vaat sulle säh! No vat kus lops! f. (mõttepööret, vastandamist). Oma maja oleks ju tõesti tore, no aga raha, kust see tuleb? Lähete lahku – no aga mis lastest saab? Aastaid hiljem, no siis selgus mõndagi. Ta pole kõnemees, no aga koolivenna juubelil tuli mõni sõna öelda.
2. murd nüüd, n'd. *Teadagi, egas käbi kännust kaugele ei kuku – ei noh, kussa no sellega! O. Luts. *Tulge no sisse, mis me siin seisame. Istume meie pool! R. Roht. *Mis ma tast [= karjatüdrukust] no sellepärast [peksan] ... A. Taar.

noh
I. ‹interj› esinedes lause alguses v. teatava sõna ees v. järel annab öeldavale tugevama tundetooni, rõhutab teatavat suhtumist
1. alustab tuttavlikku (sageli imestust, üllatust väljendavat) küsimust; omaette lausena väljendab küsimust v. vastuküsimust. Noh, kuidas sul siis elu läheb? Noh, kuidas elad? Noh, kas saite asjad korda? Noh, mis Tartu pool ka uudist? Noh, kuhu nüüd? Noh, mis see siis tähendab? Noh, kas siis nalja teha ka enam ei tohi? Kas sa tead, keda ma linnas nägin? – Noh? Sul on üks naljakas komme. – Noh? *Ma teadsin, mis kirjas oli, ent küsisin ometi: „Noh?” L. Promet. *„Noh, seljakont ajab tuld välja küll?” rohmas Mart .. küsida. H. Väli.
2. alustab tuttavlikku tervitust vm. suhtlusväljendit. Noh, terekest kah! Noh, nägemiseni siis! Noh, kõike head teile! Noh, adaa! Noh, aitäh sulle! Noh, olge tänatud kõige hea eest! Noh, õnn kaasa!
3. rõhutab palvet, soovitust, kehutust, millekski veenmist v. õhutamist. Noh, näita ometi mulle ka! Tule kaasa, noh, ma üksi ei julge minna! Ära nüüd nuta, noh. Noh, roni aga kähku autosse. Noh, las käia! Noh, võta ometi, kui pakutakse! Noh, palun nüüd kõiki lauda. Noh, noh, tehke kiiresti! Noh, ruttu-ruttu, muidu jääte ilma! Noh poisid, hakkame minema. Noh räägi ometi, mis siis juhtus.
4. rõhutab möönmist, millegagi v. kellegagi nõustumist. Noh, seda minagi arvasin. Noh, võtku see pealegi endale. Noh, võin ju proovida. Noh miks ma ei aita, muidugi aitan. Noh olgu (nii, pealegi), ma tulen. Noh hästi, nõndaks, heakene küll. Noh seda parem. Ei noh, nõu pole laita. Ei noh, tingimata lähme.
5. rõhutab, kinnitab väidet, väite tõesust. Ma ei taha, noh! Kas sa olid tõesti eile Pärnus? – Olin, olin, noh! Ma üksi lihtsalt ei julge, noh. Tunnen küll, noh, miks ma Jaani ei tunne! Usu, usu, ufo oli noh! Kes tegid? – Külapoisid, noh.
6. rõhutab parastust, meelepaha, hurjutamist, ähvardust. Noh, nägid nüüd! Noh, said, mis tahtsid! Noh, seda võis arvata! Noh, seda me veel vaatame! Noh, see nali ei lähe tal läbi. Noh, Peetrist pole nagunii asja.
7. rõhutab vastandamist, uuele mõttele siirdumist v. öeldu täpsustamist. Auto oleks hea asi, noh aga pole ju raha. Tuleval aastal, noh siis olen juba pensionil. Kui siin pole tööd, noh, maailm on lai.
II. ‹adv› rõhutuna annab öeldavale kõhkleva, ebaleva varjundi. Laena, noh ütleme, paarsada krooni. Läheb veel noh nii pool tundi. Võtame noh kas või sellegi näite. Noh, ma ei tea ütelda, kas tulen või ei. Noh, kes seda enam täpselt mäletab. Käis see, noh, mis ta nimi nüüd oligi.. Poeg võib tal olla noh (umbes) 5–6-aastane. *.. sest mõistan poola keelt ... noh nii ... peaaegu mitte sugugi. O. Luts. *.. nii noor ja värske nagu ... noh roosinupp. R. Sirge.

[kellegagi] nugade peal olema, [kellegagi] nugade peale minema
(kellegagi) tülis, teravas vahekorras olema; tülli minema, vaenutsema hakkama. Olen temaga olnud kogu aeg nugade peal. Millest nad niimoodi nugade peale läksid?

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

näole saama

1. kedagi näha, kellegagi kokku saama. Sain vana koolivennaga üle aastakümnete näole. *Mul maal pruut kutsus külla – pole enam aastapäevad näole saanud .. H. Sergo.
2. ‹eitavas lauses› võrrelda saama, võrrelda andma. On ilus tüdruk, siinsed plikad ei saa näolegi. Spordis ei saa teie kool meile näolegi.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

oma|ealine
kellegagi samaealine. a. ‹adj› Mul polnud omaealisi mängukaaslasi. Välimuse järgi pidasin teda umbes omaealiseks. b. ‹s› Tüdruk mängib omaealistega. *.. nüüd tahtis ta ometi natukenegi teiste, omaealiste hulgas liikuda! L. Kibuvits.

omama ‹37›

1. evima, midagi omandina v. enda omana valdama, kellelegi kuuluma v. kellegi (püsivaks) omaduseks olema; kellelgi olemas olema (sageli soovitavam olema + adessiiv, näit. keegi omab venda asemel kellelgi on vend). Omab kogemusi, teadmisi. Tahaks omada maja, autot, suvilat. Pole tähtis see, mida keegi omab, vaid see, milline ta ise on. On vajadus omada keskharidust, elukutset, töökohta. Antud juhul see ei oma tähtsust, kaalu. Maa pole korrapärane pöördellipsoid, vaid omab keerulisemat kuju. *Eesti rahvaluule olemust ei saa mõista, omamata üldist ettekujutust muistsest ellusuhtumisest .. Ü. Tedre. *.. milline õnn oleks omada last... F. Tuglas.
2. hrv omandama, endale v. enda omaks saama. *.. mõni vana krobeline tüvi omab äkki otsekui kuldse sära.. O. Luts. *Ma aiman: aardeid veelgi rikkamaid / meil elult üllatavalt omab pihu. M. Under. || kellegagi suguakti sooritama. *.. jumal Paan omas püsti seistes sasipäist hamadrüaadi.. M. Luht (tlk). *.. mind põletab kirg omada sind, kuid sina aga püsid rahulikuna ja külmana .. S. Kabur.

oma|mees
kõnek sõbra- v. kambamees, semu; kellegagi kuhugi kitsamasse kildkonda kuuluv isik. Omameeste kamp, punt. Omameeste poliitika. Oskas ruttu omameheks saada, end omameheks teha. Püüab esineda, näida omamehena. Sealne meister on mul(le) omamees. Rääkis nendega omamehe toonil, maneeris. Ta on ülemustega omamees. Jäägu see kokkulepe omameeste vahele. *Schiffer oli ministeeriumis omamees, kellega suletud uste taga pikki läbirääkimisi peeti. H. Sergo.

omapead ‹adv›

1. omal algatusel, tahtel v. volil, nõu v. luba küsimata, iseenese tarkusest; kõrvalise abita, iseseisvalt. Ei osanud omapead kuhugi minna, metsast välja tulla, teed leida, asja otsustada. Esimest korda teen nii suure ostu omapead. Ehitaja ei tohi projekti omapead muuta. Tüdruk oskab juba omapead toitu teha. Ega ta seda omapead teinud, teised käskisid, soovitasid. Ei oska omapead midagi ette võtta. Ravimeid ärgu kasutatagu omapead. *Pidime täna seltsis välja sõitma, tema aga .. pani omapead ajama. A. Jakobson.
2. ilma kontrollita, järelevalveta; juhtimata v. juhendamata; enda hooleks jäetuna. Poiss kasvas üsna omapead. Ratsanik laskis hobusel omapead astuda. Kari läks omapead vilja. Pean minema, lapsed jäid omapead koju, on omapead kodus. Seni harjutasin omapead, nüüd treeneri juhendamisel. Kass, kes kõnnib omapead. Lõke oli omapead põlema jäetud. Masinad töötasid omapead. Sündmustel lasti omapead areneda.
3. omaette, segamatult (üksinda v. kellegagi koos), teistest sõltumata v. teistega kokku puutumata; eraldatult, endasse süvenenult. Vanad elasid omapead. Tema on harjunud omapead olema. Istub nukralt omapead. Siin oleme sama hästi kui omapead ja võime kõigest vabalt rääkida. *Nad [= mees ja naine] olid nagu kaks isemoodi ärakulunud rattakest, mis jooksevad kumbki omapead .. R. Sirge.

oma|suurune
sama suur kui keegi v. miski ise, kellegagi v. millegagi ühesuurune. Nägi tänaval omasuurust tüdrukut. Omasuurune mees, aga palju tugevam.

oma|vahel ‹adv›

1. vastastikku üksteisega v. teineteisega. Peame asja omavahel kokku leppima. Nad on omavahel pahuksis, tülis, tülitsevad omavahel. Nad on omavahel head sõbrad, tuttavad. Saak jagati omavahel ära. Nende lapsed on omavahel äravahetamiseni sarnased. Vahetasid omavahel andmeid, kirju, mütsid, istekohad. Puutuvad omavahel tihti kokku. Arstid kasutasid omavahel ladinakeelseid termineid, millest haige aru ei saanud. Käigud olid omavahel ühendatud. Õiel on omavahel kokkukasvanud kroonlehed. Lõngad läksid omavahel sassi, keerdu. Nii erinevaid nähtusi ei saa omavahel võrrelda. Sirged on omavahel paralleelsed, 45-kraadise nurga all. Nende ringide pindalad suhtuvad omavahel nagu 1:2:3. Omavahel sobivad, sobimatud värvitoonid.
2. kellegagi omaette, ilma teiste juuresoleku v. osavõtuta. Noored tahavad omavahel olla. Oleme siin sinuga täiesti omavahel. Poistega omavahel olles kipub Ants laiutama. Ma lähen ära, kui te omavahel rääkida tahate. Sünnipäev peeti perekonnas päris omavahel ilma ühegi külaliseta. || (usalduslikkust rõhutades). Omavahel öeldes on olukord täbar. (Olgu) omavahel öeldud, omavahel öelda – ta paistab natuke imelik. Omavahel rääkida on ta üle pea võlgades.

oma|vahele ‹adv›

1. kellegagi omaette, ilma et kõrvalised isikud segaksid (rõhutatakse sellise seisundi saabumist). Isa ja poeg jäid kabinetti omavahele. Kui jäime sõpradega omavahele, läks jutt kohe ladusamalt.
2. ainult enda teada, ilma et kuuldut edasi räägitaks. See jutuajamine jäägu meil omavahele.

oma|vanune

1. ‹adj› samas eas, sama vana kui keegi ise. Lapsel ei olnud omavanuseid mängukaaslasi. Näib omavanuste poiste seas täismehena.
2. ‹s› kellegagi ühevanune, samaealine isik. Sobib teiste omavanustega hästi. Ta tundub paljudest omavanustest noorem.

paari ‹adv›

1. paari moodustavalt kahekaupa kokku. Pane sokid paari! Hakkame meie (sinuga) paari! Lapsed, võtke paari! Erik sattus paari ühe pika poisivolaskiga. *Jaak oleks muidugi võinud [kalapüügiks] heita paari mõne naabriga.. A. Mälk. *Vägimeestel on tavalisesti suur jõud napilt mõõdetud tarkusega paari pandud.. M. J. Eisen.
2. (mehe ja naise kohta:). a. ‹koos verbidega minema, heitma, hakkama, saama jne.› märgib abiellumist. Ann ja Märt läksid paari. Johannes polnud enam noor, kui ta oma naisega paari läks. Noored olid salaja paari läinud. Kurat kulutab enne kümme paari pastlaid läbi, kui kaks inimest paari saavad. *Marit Jussi, kui teie tõesti paari lähete, siis teen mina teile pulmad, mis pulmad on. A. H. Tammsaare. || suguküpsete loomade ja lindude puhul koos verbiga heitma märgib nende paariviisilist kooselu. Toonekured heidavad paari kolmeaastaselt. *Emahunt heidab võitjaga paari ning pöördub kuu lõpul samasse kohta tagasi, kus ta eelmisel aastal pesitses. K. Põldmaa. b. ‹koos verbidega panema, laulatama› märgib kellegi abieluni viimist, abielluma panemist v. ametlikku abielusõlmimist. Tahab tüdrukut vägisi oma pojaga paari panna. Perekonnaseisuametnik pani noored paari. Ta vanemad olid Simuna kirikus 1900. aastal paari pandud, laulatatud. || piltl kellegagi v. millegagi jäädavalt ühte. *Neil siin pole muud meeles kui meri, otsekui oleksid nad juba sündides merega paari pandud. A. Uustulnd.

pahemus ‹-e 5› ‹s›
pahem-olek kellegagi v. millegagi võrreldes. Teie plaani, ettepaneku pahemuseks on see, et..

paremus ‹-e 5› ‹s›
parem-olek kellegagi või millegagi võrreldes; seda osutav seik, omadus vms. Püüdleme paremuse poole. Samm, pööre paremuse poole, paremusele. Uue kirjaviisi paremus selgus üsna pea. Meie mängijad suutsid oma paremuse maksma panna. Vastasmeeskond alistati 10-punktilise paremusega. Suurmeister saavutas juba avangus paremuse. Asbesti paremus(t)eks on kuumakindlus ja mittepõlevus. *.. tegin rasket tööd, orjasin, aga elu jäi ikkagi viletsaks – paremust ei tulnud. A. Taar. *.. püüdis igal viisil vana usu paremusi uue usuga võrreldes näidata.. A. Kalmus.

patsima1 ‹42›

1. kõnek kellegagi käsi laksuga kokku lööma, patsi lööma; kihla vedama. Mehed teretavad ja patsivad. Patsib kätt ja annab musi. Mille peale te patsisite? Patsime pudeli limpsi peale, et ta homme ei tule. *Hallo, Martin! Patsime, sa ei aimagi, kes sinuga kõneleb. J. Seilenthal (tlk).
2. (pihkude vahel) patsutama, pätsima. *.. tegi oma pisikeste pihkudega pats-pats. Nagu püüaks sääski või patsiks [liivast] kooki. H. Lepik (tlk).
3. patsuvalt astuma, kõndima. Poisid patsivad paljaste jalgadega. *Luusis teine lepikud, patsis läbi padrikud, – ei midagi. E. Särgava.

piirama ‹piirata 48›

1. midagi ümbritsema, millegi ümber olema. Eestit piirab kahest küljest meri. Vahemerd piirab peaaegu igast küljest mander. Põhja-eesti keskmurde ala piiravad põhjas rannikumurre, läänes läänemurre ja idas idamurre. Soodega piiratud ala. Rabast piiratud metsajärv. Tihe kuusik piiras kaarena heinamaad. Kahest küljest piiras küla kõrge mäeahelik. Põldusid piirasid kiviaiad. Ümberringi piiravad madalat hoonet põlised puud. Ehitusplatsi piirab kõrge plank. Hekiga piiratud viljapuuaed. Traataiaga piiratud vangilaager. Kindlust piiras vallikraav. Kloostrit piirasid paksud müürid. Hoonetest piiratud õu. Lumehangedest piiratud onnile oli raske ligi pääseda. Aknaid piiravad pruunid raamid. Lõuga piiras võruna tihe habe. Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Ta silmi piirasid kortsukeste võrgud. | piltl. Küünal kustus ja pilkane pimedus piiras mind äkki. *Ta tahtis .. mõneks ajaks kõigest sellest tüütavast ja üksluisest eemale pääseda, mis teda Karjamäel piiras. M. Traat. || (inimeste kohta:) koondununa ümbritsema. Õnnetuspaika piiras tihe rahvahulk. Noormeeste summ piiras uut autot. Uudishimulik lasteparv piiras maalivat kunstnikku. *.. jalavägi püssidega ja kasakad hobuste seljas, kes voori tihedalt piirasid, hoidsid kõik neist [= vangidest] eemale. E. Vilde.
2. midagi millegagi ümbritsema v. piirjoontega, piirimärkidega tähistama. Mu vanaisa piiras põllud kiviaedadega. Istandus piirati taraga kaitseks metsloomade eest. Koppel piirati lattaia või traadiga. Tööstusettevõtte territoorium peab olema millegagi piiratud. Tulease piirati kividega. Ujumisala on piiratud poidega. Enne võistlusi tuli spordiväljak piirata valge joonega. Puude langetamise koht tuleb piirata keelumärkidega. Seinnoodapüügil piiratakse kalaparv poole kilomeetri pikkuse noodaga, mis siis alt kokku veetakse.
3. tiirutades millegi v. kellegi läheduses liikuma; millegi v. kellegi kohal tiirlema. Kass piiras nurru lüües perenaise jalgu. Liblikas piirab õit. Mesilased piirasid õitsvat pärnapuud. Parmud piirasid hobust. Poiss piiras hulk aega ümber maja ega julgenud sisse astuda. *Äkisti lendasid kaks suurt kulli minu poole ning jäid mu pea kohale piirama. A. Saal. || millestki kaarega mööduma. *Õhtuti nähti mõnd noormeest naabrusse minemas, lompisid piirates, kivilt kivile hüpates.. M. Metsanurk. *Nad piirasid [laevaga] ümber Skandinaavia põhjanurga, rand nihkus kaugemale, aga jäi siiski kogu ajaks tüürpoordi. A. Hint.
4. kedagi v. midagi mingi eesmärgiga luurama, jälitama v. passima. Kull piiras õuel siblivat kanakarja. Jahimehed hakkasid hunti piirama mitmest küljest. Vargad piirasid pikemat aega kauplust, oodates soodsat hetke. Ta langes tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Lehemehed piirasid olümpiavõitjat. Väljarändajate hulgad piirasid konsulaati. *Järvamaa piiril on liikumas foogti sõjasulaste salgad, piiratakse vabadusse pagenud maarahvast. A. Sinkel. *Mõni päev hiljem piiras ta silla juures seisvaid autosid. Pidi ju padruneid kusagilt saama.. M. Rebane.
5. kellegagi lähemat kontakti taotlema, ligi tikkuma, kellegi tähelepanu, poolehoidu, sümpaatiat, armastust taotlema. Jaan piiras ja jahtis Malle. Noormees oli piiranud tüdrukut kauemat aega: oli kutsunud teda jalutama, kinno ja tantsupidudele. Haigla õed hakkasid noort arsti piirama. Sõbranna on Riina meest piirama hakanud. *Kogu oma vaba aja pühendas Loog tutvuste ja sidemete soetamisele. Tükk aega piiras ta pataljoni adjutanti. P. Kuusberg.
6. sõj mingit vastase objekti v. väeüksusi piiramisrõngasse võtma ning vallutada v. hävitada püüdma. Linnust, kindlust, linna piirama. Liivi sõja ajal piirasid Tallinna edutult Vene väed. Vanad kreeklased piirasid Troojat kümme aastat. Mitu päeva piirati maja, kus asus ülestõusnute staap. Mässuliste poolt piiratud kindlus alistus.
7. millegi v. kellegi esinemusele, levikule, tegevusele, toimele kindlaid, hrl. kitsendavaid piire seadma, midagi v. kedagi tõkestama, tagasi hoidma v. midagi vähendama. Suitsetamist, joomist, söömist piirama. Peame oma väljaminekuid, tarbimist piirama. Mu väitekirja teemat piirati. Kalapüüki järves tuli ajutiseks piirata. Piirati relvade, alkoholi müüki. Peaks piirama autode kiirust. Seltsi juhatuse liikmete arv piirati kümnelt seitsmele. Üürikasarmute kõrgust piirati tollal 21 meetrini. Piirati vastuvõetavate õpilaste arvu. Huntide arvu peab piirama nii, et nad säiliksid vaid liigina. Esinemisaega ei piiratud. Jahiaeg, kalapüügiaeg on kuupäevadega piiratud. Põllumeeste piiramata tööpäev. Piiramata vabadus, võim. Saate asjaajamiseks piiramata voli. Rootsi valitsus piiras Liivimaa aadli poliitilisi õigusi. Ilmalik võim hakkas pikapeale vaimulikku võimu piirama. Mu liikumisvabadust piirati paljude keeldudega. Meie tegevus on mitmesuguste eeskirjade ja määrustega üsnagi piiratud. Termini puhul võib sõna üldkasutatavat tähendust piirata. Rõugepuhanguid õnnestus kiiresti piirata ja lokaliseerida. Väike palk piiras ta ostuvõimalusi. Veekogude reostatus piirab nende kasutamist. Ajalehtede levikut piiras esialgu rahva umbusk kirjasõna vastu. Antibiootikumid ei ole alati suutelised puhkenud epideemiat piirama. Fanatism piirab silmaringi. Igal pool piirasid mind mu kohustused. Tundis end vabana: miski ei seganud ega piiranud. Silmaringi piirav mets. Nähtavust piirav sadu. Tegevusvabadust piiravad asjaolud. *.. algul veel paluvad, siis juba raevused / nõuded, et šahh ja ta nõunikud piiraksid / liiale minevat kuberner Iraxit. J. Kross. *Piirata ennast [= oma tarbimist] aastate jooksul, koguda rubla rubla kõrvale, et siis istuda peremehetundega rooli taha – mina pole selleks võimeline. Mart Kalda. || ‹hrl. tud-partitsiibis› vähene, kitsas, (liiga) väike, kitsendatud, limiteeritud. Vorsti sortiment on piiratud. Uudistoodet valmistati piiratud koguses. Uuendusi võidi teostada piiratud ulatuses. Raamatu piiratud maht ei luba teemat põhjalikumalt käsitleda. Kikkapuu levimisala Eestis on väga piiratud. Teose tegelaste arv on üsna piiratud. Piiratud majanduslikud võimalused. Orkestri võimed olid piiratud: osati mängida ainult mõnda marssi. Selline ettekanne on mõistetav väga piiratud auditooriumile, ainult selle eriala spetsialistidele. Vigastatud liigese liikuvus on piiratud. Turistide majutusvõimalused on esialgu väga piiratud. Nõupidamine oli ajaliselt piiratud. Piiratud aeg ei luba mul siia kauemaks jääda. Selle ajalehe tellimine on piiratud.
8. piiratud mitte eriti arukas v. arenemisvõimeline, vaimselt vähe arenenud, kitsarinnaline, ahta silmaringiga. Piiratud mõistusega, huvidega, võimetega, silmaringiga inimene. Ta on tubli töömees, ehkki mõnevõrra piiratud. Ta on üks piiratud ja nüri inimene. Mida piiratuma muusikalise silmaringiga kuulaja, seda vähenõudlikum ta on. Tema vaadetes on veel palju naiivset ja piiratut. *Tema jutuaine on harilikult piiratud: mõni jube anekdoot, ajalehe kriminaalne sõnum.. F. Tuglas.
9. (korrapäraselt) lõikama, kärpima; pügama. Juukseid, habet piirama. Laskis kord kuus endal juukseid piirata. Ta vurrud olid alati korralikult piiratud. Nüriks piiratud habe. Nudiks piiratud pea. Piirake oma küüsi igal nädalal. Piirasime hobuse lakka, saba. Aednik piiras kääridega hekki, põõsaid. Piiramata kuusehekk oli suureks kasvanud.

pingi|naaber
kellegagi kõrvuti ühes (kooli)pingis istuja. Rein oli viiendas klassis minu pinginaaber. Poisid olid kogu algkooli pinginaabrid. Kirjutas pinginaabri pealt maha.

puhul ‹postp› [gen]
korral, juhul, millegi v. kellegagi seoses, ühenduses. Mets kohiseb iga tuulehoo puhul. Naine võpatas iga krõpsatuse puhul. Erutuse puhul läheb ta näost punaseks. Laps karjub, nälja, külma, halva kohtlemise puhul. Külmetuse puhul joo vaarikateed. Haigus, mille puhul vajatakse neuroloogi abi. Mees ei virise raskuste puhul. Helistan ainult tarbe puhul. Tema puhul läks ennustus täppi. Pühade puhul tehti saia. Palju õnne sünnipäeva, juubeli puhul. Õnnetuse puhul makstav toetus.

punt ‹pundi 21› ‹s›

1. hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp. Punt lilli, porgandeid, pilpaid, kaustikuid. Sibulapealsete punt. Keeras paraja pundi õisi paberisse. Sahtlis on puntide viisi pliiatseid. Kalamees võttis õngeritvade pundi rihmaga õlale. Tüdruk seob juuksed kukla taha punti. *Ma tõin sulle midagi puhtamat selga. Aja need, mis seljas, maha ja keera ühte punti.. R. Põder. | piltl. *Võib lugeda kümneid .. teadlasi, kes sidusid ühte punti Atlantise eksisteerimise tõendid ja Platoni müüdi.. E. Pillau (tlk).
▷ Liitsõnad: linapunt.
2. kõnek väiksem salk (ühiselt tegutsevaid, ühiste huvidega) inimesi, kamp. Naabripoiste, jahimeeste, varaste punt. Punt mehi, poisikesi. Viieliikmeline punt. Ta kuulub meie punti, on Vello pundis. Karla liitus pundiga, eraldus pundist. Pundi ilusaim tüdruk. Panime, võtsime pundi kokku ja istusime terve päeva kohvikus. Punt isaseid koeri kihutas hoovi. || ‹illatiivis v. inessiivis› (kellegagi koosolemist v. kokkukuulumist märkivana:) kokku, koos. Kai ja Mai hoiavad punti. Sattusime rongis lätlastega punti. Enamasti tulevad nad koolist (ühes) pundis. Ta on peremeestega (ühes) pundis. Lööme punti ja teeme töö lõpuni! *Jändja inimesed hoiavad ühte punti, aga Kriilevälja omad on kuidagi eraklikud. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: meeste|punt, poistepunt.
3. kõnek ansambel, bänd. Mis pundis ta laulab, mängib? Verinoore pundi esimene teleesinemine.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

puudutama ‹37›

1. (korraks, kergelt, põgusalt) kedagi v. midagi katsuma, (riivamisi) kellegi v. millegi vastu minema. Puudutasin sõrmeotsaga triikrauda. Ema puudutab huultega lapse põske. Puudutab keeleotsaga huuli. Tüdrukud tahaksid kassipoegi puudutada. Kullimängus peab tagaaetavat käega puudutama. Noormehe käsi puudutas tüdruku küünarnukki, tüdrukut küünarnukist. Sõrmed puudutavad taskus viiekroonist. Ta seisatas, käsi prille puudutamas. Julges kummipuulehti lapiga vaid õrnalt puudutada. Sai vaevalt oksa puudutada, kui marjad juba varisesid. Puudutan kergelt pillikeeli. Hobune sõi poisi käest, mokkadega tema pihku puudutades. Tantsiti lahus, teineteist puudutamata. Uinus kohe, kui pea patja puudutas. Linaserv puudutab põrandat. Tugeva tuulega puudutavad oksad elektriliini traate. Auto puudutas kurvis maad vaid kahe rattaga. Lennuk puudutab juba maandumisrada. Kui mees püsti seisis, puudutas ta pea laetalasid. | piltl. Päike puudutab juba kuuselatvu. Kerge tuul puudutab põski. Päevavalgusest puudutamata nurgatagused. Ta pilk, silm puudutas mind õela vaatega. Paitavalt kõrvu puudutav muusika. Ööviiulite lõhn puudutas mu nägu. Teda on puudutanud lootuse soe käsi, kaduviku julm hingus. *Sügisest puudutatud ergava oksaga vaher jäi majanurga varju. M. Traat. || seksuaalselt lähenema. Sõbra naist ei puudutaks ta kunagi. *[Tütar:] Meie oleme Sandriga juba pikemat aega vabaabielus.. Sander: Mina pole teie tütart sõrmeotsagagi puudutanud. A. Antson.
2. toiduks tarvitama; millekski kasutama; võtma. Haige koer ei puudutanud toitu. Söönud pole ta midagi, vett ainult vahetevahel vaevalt puudutab. Mul jäigi hommikusöök puudutamata. Linnud ei puuduta soolast pekki. Pärast kooli ta raamatuid enam ei puudutanud. Ära puuduta võõrast vara!
3. vägivalda tarvitama, liiga tegema. Küla vallutati, aga kedagi ei puudutatud. Naised ja lapsed jäetagu puudutamata. Juuksekarvagi ei tohi kellelgi puudutada! Sinu õigusi ja vabadust ei puuduta siin keegi. *Kuul muud ei puudutanud kui ainult abaluud. E. Soosaar (tlk).
4. (põgusalt) millestki v. kellestki rääkima, midagi (riivamisi) käsitlema. Puudutasime veidi tulevikuplaane, möödunut. Palun seda teemat minu kuuldes mitte puudutada. Rahaküsimust enam ei puudutatud. Tundeid ei ole nad sõnagagi, ainsagi sõnaga, sõnadega puudutanud. Ema ei puudutanud seda lugu poolel sõnalgi. Puudutas pikantseid seiku, huvitavaid juhtumeid oma elust. Puudutas möödaminnes, jutu seas oma tutvust ministriga. Räägiti ühte ja teist ning puudutati ka koduseid olusid. Jutuajamine lõppeski põhilist puudutamata. Konverentsil, nõupidamisel puudutati tervishoiuküsimusi. Puudutatav teema ei huvitanud kedagi. Ülevaade puudutas lähemalt keeleküsimusi. Siinkohal tuleks puudutada relatiivsusteooriat. || arvustama, taunima. Kiru kommuniste, aga ära rahvuslasi puuduta. Arvab, et tema töö on pühadus, mida puudutada ei tohi. Ei häbenenud oma juhtkirjas presidentigi puudutada.
5. mõju(s)tama, mõju avaldama. a. (sündmuste, nähtuste kohta). Võimuvahetus Venemaal puudutas ka Eestit. Uusim mood pole seda maanurka veel puudutanud. Barokist puudutatud interjöör. || kahjustama. Kriisist puudutatud majandusharud. Sõda puudutas meie peret rängalt. Laastavad põlengud on puudutanud kõigi metsaelanike elu. b. (tunde-, hingeelulisega seoses olevana:) tundeid tekitama, kellelegi korda minema, tähtis olema. Tõeline armastus pole teda veel puudutanud. Ema kiri puudutas mind südamepõhjani. Ta saatus puudutab me südant. Näitleja üritas publiku tundekeeli, hinge puudutada. Õe surm ei puudutanud venda kuigivõrd. Ta pole isamaalistest aadetest puudutamata jäänud. Judinad jooksevad üle selja, kui miski väga-väga puudutab. *.. kirjaniku sõna peab inimhinge ärevalt puudutama kui tornikella kuma, mida antakse kuulda enne torme.. Ü. Tuulik. *Ja siis puudutab meid kauge huik – eemal läksid luige järel luik. D. Vaarandi. c. hingele haiget tegema, haavama, häirima. Olen sest jutust puudutatud, lausa solvunud. Kolleegi edutamine puudutas teda valusalt. Laimav artikkel, asjatu süüdistus, negatiivne hinnang puudutas teda väga, sügavalt. See repliik tema au ei puudutanud. Puudutatud inimene on kuri. Ta on avalikust tähelepanust piinlikult, ebameeldivalt, ebamugavalt puudutatud. Vanemad olid meie armuloost äärmiselt puudutatud. Tundis ennast puudutatuna, end puudutatud olevat. Puudutatud enesetunne, eneseuhkus, enesearmastus. d. heldima panema, liigutama. Olen puudutatud sõprade poolehoiust. Olen meelitustest puudutatud.
6. kellegi, millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Otsis teatmeteosest Aafrikat puudutavaid andmeid. Seadus, mis puudutab eraettevõtjaid. See käskkiri meie osakonda ei puuduta. Uuendused puudutavad eeskätt töökorraldust. Need on vahetult kohtuasja puudutavad küsimused. Olümpiamänge puudutav näitus, raamat. Õppeprogrammid usu ajalugu ei puudutanud. See jutt, afäär, skandaal puudutab ka mind. Me vestlus, ta küsimus puudutas hindu. Asi puudutab Peetrit. Ta ei jäta tegemata midagi, mis laste heaolu puudutab.

puutuma ‹37›

1. (kergelt) kellegi v. millegi vastu minema v. ulatuma; kedagi v. midagi (põgusalt) katsuma, puudutama. Vaata, et käsi (vastu) pliidirauda ei puutuks. Kaevas, kuni labidas millegi kõva vastu puutus. Nii madal ruum, et pea puutub (vastu) lage, lakke. Paadipõhi puutub veealust kivi. Pikk hein puutub kõditades sääri. Ta soe hingeõhk puutus mu nägu. Me käed puutusid vastamisi.Puutus mööda minnes vaasi külge, vastu vaasi, nii et see laualt maha kukkus. Hüppe pikkust mõõdetakse sealt, kus kand maad puutub. Lõpuks puutuvad jalad põhja. Külma rauda ei tohi keelega puutuda. Puutus vaid moepärast huultega veiniklaasi. Nagu poiss midagi puutub, nii on tükid taga. Mida enam pori puutud, seda laiemale laguneb. *Jõgi oli, aga see ei puutunud Sooniku piire.. A. H. Tammsaare. | piltl. Tüdruku silm puutus poisi küüru. Laul ei ulatunud ta hinge põhja puutuma. Näpud on hakanud kukru, tasku põhja puutuma. *Naine, sa räägid arutuid sõnu, kurbus on su meeli puutunud. A. H. Tammsaare. || seksuaalselt lähenema. Karl ei puutunud ühtki tüdrukut, hoidis pigem kõrvale. Puutumata 'süütu' tüdruk. *Kui mees temasse puutus, ei äratanud see iha, vaid trotsi ja vastikustunnet. M. Traat. *Kaks aastat elasid abielu ja enne seda ka, sest ega Erna pulmaööl enam puutumata olnud, kus seda. V. Ilus.
2. (kätte võttes) midagi millegagi tegema: (toiduks) tarvitama, kasutama; (loata) võtma. Poisid jätsid toidu puutumata, nad ei puutunud laualt midagi. Me ei puutunudki võileibu. Jook, hommikueine jäi (minust) puutumata. Hea laps ei puutu tuletikke. Tooreid marju ei tohi puutuda! Pole aega õppida, raamatud seisavad puutumata. Minu poolest mädanegu need palgid, mina neid ei puutu. Imelik, voodi on täitsa puutumata. Mahajäetud majas on tänini kõik puutumata. Varusid me ei puutunud. Kas sina puutusid isa tööriistu? Puutumata bensiinikanistrid. Inimesest, inimtegevusest puutumata loodus. Need on puutumata 'puutumatud' tagavarad. || varastama. Mina pole tema taskust sentigi puutunud. Kes siit ikka võtab, võõrad on kaugel ja omad ei puutu. Kustas olevat peremehe rahasse puutunud. Ta pole elu sees võõrast vara, asja puutunud. || piltl midagi muutma, ümber tegema, sekkuma. Proovigu toimetaja juttu puutuda! Võimude korraldustesse ametnik puutuda ei saa. Riik ei tohiks kiriku probleemidesse puutuda.
3. kallale minema, liiga, kurja tegema, vägivalda tarvitama; kahjustama. Ära löö, ära puutu minusse! Ole rahulik, ega öökull lapsi puutu. Koer linnupesadesse, linnupesi ei puutunud. Tulgu veel mind togima, puutugu veel! Ära puutu mind, virutan vastu! Võõrasema ei puutunud kunagi kasulastesse. Needki, kes kellessegi polnud puutunud, võeti kinni. Proovigu venna külge puutuda! Mehed võeti kinni, naised-lapsed jäeti puutumata. Ise jäime heitluses puutumata, ükski kuul meid ei puutunud. Pikne lõi puusse ja jättis maja puutumata. Makedoonia kuningas ei puutunud Jeruusalemma. Surmast, sõjast puutumata küla. || puutumata rikkumata, rüvetamata; puhas. Ta on suutnud kodu puutumata hoida. Laastatud metsade taga kohiseb puutumata põlislaas. Puutumata ja püha hiis. See oli väga ilus, imeliselt puutumata koht.
4. hingeliselt haavama, riivama, haiget tegema. See märkus, vihje, lause, tõsiasi puutus teda väga. Ta vaikimine puutub mind valusalt. Perekonna, rüütli au ei tohi puutuda! Oli nii kibestunud, et ei jätnud kedagi puutumata. Laitus puutus otse ta südant. || millestki delikaatsest, haigettegevast (vihjamisi) rääkima. Olnud tülidesse ei puutunud neist kumbki. Jätame selle teema puutumata. *Kui mina räägin oma pattudest, siis kuulad sa üsna rahulikult .. aga niipea kui ma julgen puutuda sinu patte .. siis kaotad sa kohe tasakaalu ja mina olen tõbras. A. H. Tammsaare.
5. kellegi v. millegi kohta käima, kellegagi v. millegagi seoses olema. Armastas täpsust, eriti kui see puutus teistesse. See fakt puutub ministri eraellu. Teda huvitab kõik, mis lindudesse puutub. See on mu sünnikohta puutuv legend. Tahaksin küsida paari töösse puutuvat asja. Haridusse puutuvaid küsimusi ei arutatud. Mis puutub su paksusesse, siis see pole suur õnnetus. Ära räägi emale tülist, ta ei puutu asjasse. Jutt on ebameeldiv, aga puutub asja(sse). Asjasse puutumata lõigud on tekstist välja jäetud. Oli häbelik, kui asi naistesse puutus. Ta rääkis lastele asjust, mis neisse ei puutunud. Mis puutub see siia, keda ma ootan. Ma ei puutunud kuidagi temasse, aga ta hoolitses mu eest. Ema ei kuulnud enam kunagi midagi, mis puutunuks ta pojasse. *Kõik puutub kõige juurde, nõnda on juba inimese elu seatud... M. Traat. *.. kõik puutub ju kõigesse. Kõik! A. H. Tammsaare. || (väljendab mingi seose olulisust v. mitteolulisust kellegi jaoks:) korda minema, asja, pistmist, tähtsust olema. Maameeste mured ei puutu linnameestesse. See, kuidas sul asjad edenevad, puutub minusse küll. Ta soovid ei puutunud minusse. Nad ei huvitanud kedagi – kellesse puutukski vaesed inimesed. Mis puutuvad meisse elu argiaskeldused! Nende eraelu ei puutu teisse ega meisse. See ei puutu muidugi minusse, aga.. Mis puutub see võõrastesse, mida ma teen! Mis see sinusse puutub? Ei puutu teistesse, kellega ma elan. Andres ei puutu sinusse, ta on minu laps! | van. *Jaa, jaa, härr Oili, mis puutub sõda meile! O. Luts. *Mis puutub see teile, / kes armas on mull'.. A. Haava.
6. sattuma, juhtuma (3. täh.) Tüdruk puutus üha sagedamini naabertallu. Teel puutus sõber vastu. Autod puutuvad siiakanti harva. Mees polnud seni kohtu alla puutunud. *Puutub külapoiste sekka, irvitavad need, hambad laiali, kui koerad. Juh. Liiv. *.. palus Jaani, kui see linna puutuvat, teda vaatama tulla. E. Vilde. | (püsiühendites). Laps sõi seda, mis kätte puutus. Klassikateosed puutusid poisile juba varakult kätte. Haaras esimese toika, mis pihku puutus. Hoidku taevas teda praegu isa(le) pihku puutumast. Peale vihmakrabina ei puutunud midagi kõrvu. Sauna Antsu kaudu puutus asi peremehe kõrvu. Lugu puutus politsei(le) kõrva. Mulle on kõrvu puutunud, et... Ega mu piip pole sulle silma puutunud?

kokku puutuma

1. üksteise vastu minema, vahetus kontaktis olema. Nende käed, sõrmed, õlad puutusid kokku. Puuladvad puutuvad vee kohal kokku. Jäätükid liitusid kokku puutudes pankadeks. Silmapiiril puutuvad taevas ja maa kokku. Õhuga kokku puutudes muutus muumia tolmuks. Mürkainetega, kiirgusega kokkupuutuvatel inimestel avastati tervisehäired. | piltl. Meie teed ei puutu enam kunagi kokku.
2. kellegagi kohtuma, suhtlema. Puutume sageli, harva, juhuslikult kokku. Isiklikult ei tunne, olen temaga vaid põgusalt, üks kord elus kokku puutunud. Me pole (üldse, iialgi) kokku puutunud. Nunnad ja mungad ei tohtinud kokku puutuda. Ma ei tahtnud tulijatega kokku puutuda. Lipsas kellegagi kokku puutumata tuppa. Ta on paljude ministritega kokku puutunud. Oli kena kõigi vastu, kes temaga kokku puutusid. Nad puutuvad kokku, aga sõbrad ei ole. Häbi oli inimestega kokku puutuda. Mäletab kõiki, kellega on elus lähemalt, sügavamalt kokku puutunud. || millegagi tegemist tegema; midagi täheldama, märkama. Millal puutusite esmakordselt kokku näitekunstiga? Ma pole aiandusega kokku puutunud. Koduse eluga puutub mees harva kokku. Kardab eluga, surmaga, kurjusega, kaosega kokku puutuda. Puutus raamatut lugedes ajaloo võltsimisega kokku. Pole selle terminiga varem kokku puutunud. Sedeldas kõik talle tundmatud sõnad, millega kokku puutus. *Tuhat tühisust, millega inimesel tuleb kokku puutuda.. N. Baturin.

põlvkonna|kaaslane
kellegagi samasse põlvkonda kuuluv isik. Ta on oma põlvkonnakaaslaste hulgas üks eredamaid isiksusi.

[kellelegi] põrgut tegema
(kellegagi) kõvasti riidlema, (kedagi) läbi võtma. Küll ma talle selle tembu eest põrgut teen! *Kui Antsoni vali tenor oli pool tundi telefonitorus põrgut teinud, siis sai nii mõnigi asi korda aetud. A. Vaarandi.

põrkama ‹põrgata 48›

1. hooga millegi vastu minema; selle mõjul kuhugi paiskuma. Laev põrkas vastu jäämäge. Lained põrkavad vastu kaljusid. Sahk, paat põrkas vastu kivi. Pimedas ruumis põrkasin vastu lauda, ühe tooli otsa, millegi vastu. Põrkas peaga vastu uksepiita. Lakas ronimisel põrkas mitu korda vastu sarikaid. Lennuki rattad põrkasid sujuvalt vastu betoonrada. Mürsk põrkas vastu veepinda ja sealt rikošetiga üles. Kuulid põrkasid kiivrilt kõrvale. Kastanimuna plaksatas maapinnale põrgates katki. Pall põrkas aknasse. Uksed põrkavad lahti. | piltl. Hääl põrkab vastu kiviseina ja hääbub. Meie pilgud põrkasid vastamisi. || (ootamatult) kellegagi kokku sattuma v. millelegi juhtuma. Uksel põrkasin otsitavaga vastamisi, silm silma vastu. Ajalehti sirvides, arhiivis põrkasin huvitavatele sündmustele. *Seegi kord põrkasime teineteisele juhuslikult, üle pikkade aastate, meenutasime ülikoolipäevi.. O. Tooming.
2. millegi tõttu kuhugi kiiruga (suunda muutes) sööstma, kargama v. tõmbuma. Jänes põrkas üle tee võsasse. Põgenik põrkas maja varju. Ründaja eest õnnestus mul kõrvale põrgata. Vastutulijad põrkasid ehmunult eemale. *Maksab akvalangistil paar korda käega vehkida, kui kalad minema põrkavad.. V. Beekman. | piltl. Selline suli, kes ei põrka kõige räpasemagi asja eest kõrvale. || kõnek (korraks) kuhugi minema, mööda minnes sisse astuma. Põrkan õhtul sisse, siis räägime pikemalt. *Kui midagi ei klapi, põrgake töökojast läbi, olen päev läbi seal. O. Tooming.
3. piltl mingile takistusele sattuma, vastuseisu v. vastupanu kohtama. Hoone ehitamisel põrgati ootamatutele raskustele. Selle plaani elluviimisel oleme põrganud paljude takistuste vastu. Ettepanek, taotlus põrkas tugevale vastuseisule. || konflikti, vastuollu sattuma. Varanduse jagamisel põrkasid vennad vastamisi. Meeste arvamused põrkasid vastamisi.
4. kõnek põnnama; kõhklema. *„Kuule, Johannes, võta mind endaga kaasa.” – „Võid tulla, kui põrkama ei löö.” V. Panso.
5. kõnek pahandama, põrkima, peale põrkama. *„Mis sa seal jälle lobised?” põrkas Kristjan.. R. Janno.

ligi pääsema

1. millelegi (v. kellelegi) lähedale, juurde pääsema. a. (ruumiliselt). Autoga on majale võimatu ligi pääseda. Sinna pääseb ligi ainult jalgsi. b. (millegi kallale tegutsema). Tikud pandi kapi otsa, et lapsed ligi ei pääseks. Põld on pehme, traktoriga ei pääse ligi.
2. kellegagi kontakti saavutama. Mis tema hinges peitus, sellele ei pääsenud ligi. *Poisil aga ilmselt kibeles midagi südamel, ainult et ta ei teadnud, kuidas sõnaahtrale sulasele ligi pääseda. E. Valdna (tlk).
3. ‹hrl. eitavalt› kõnek omadus(t)e poolest võrreldav olema. Jõu poolest ei pääse sa talle ligi(gi).

rahul|olematu

1. ‹adj› millegagi v. kellegagi mitte rahul olev. Eluga, saatusega, iseendaga rahulolematu inimene. Rahulolematud töötajad, kliendid. Tuli vallamajast tagasi rahulolematuna. Ta on alati tujust ära ja rahulolematu. On meist veelgi rahulolematumaid. Mehe nägu, ilme oli rahulolematu. Vastas midagi rahulolematul toonil. Rahvahulgast kostis rahulolematuid hüüdeid, rahulolematut mõminat.
2. ‹s› rahulolematu (1. täh.) inimene. Rahulolematute jõugud. Rahulolematute nurinast palju ei hoolitud. *Juba tollal oli rahulolematuid, kes end patriootideks nimetasid ja keda valitsus jälitas. Ü. Kurvits (tlk).

rahvus|kaaslane
kellegagi samast rahvusest isik. Meie võõrsil elavad rahvuskaaslased.

riidlema ‹riielda 49›

1. tõrelema, kurjustama, kellegagi pahandama. Sain emalt, ema käest hirmsasti riielda. Riielda said kõik, ka need, kes süüdi polnudki. Ta ei riidle lastega, ainult noomib neid vahel. Minu vanemad ei riidle kunagi, kui ma koolis kahe saan. Õpetaja riidles ilmaasjata, tühja asja pärast. Ära hakka jälle riidlema! Niikuinii kukutakse riidlema, et ma kooli ei läinud. Vanaema pistis lõhutud akna pärast riidlema. Sõjakas eit, aina riidleb ja kärgib. „Oota nüüd, ajad mul kõik sassi,” riidles poiss.
2. tülitsema. Mees ja naine riidlevad omavahel. Selles peres riieldakse alalõpmata. Nad kisuvad ja riidlevad iga tühja asja pärast. Jonnivad ja riidlevad nagu lapsed. Muudkui riidleme ja lepime jälle. Miks te läbi ei saa, mis te ometi riidlete kogu aeg? || kaklema. Isarebased riidlesid emase pärast. *Riieldagi ei osatud enam meeste moodi. Ei osatud enam õieti karvust kiskuda ega pöidlaid silma ajada .. A. H. Tammsaare.

ripsutama ‹37›

1. piserdama, piisutama, ripsima. Ema ripsutab enne triikimist linadele vett.
2. (tiivaga vastu keha) lööma. Kukk, isatuvi ripsutab tiiba.
3. piltl kellegi ümber mehkeldama, keerutama, kellelegi külge lööma, kellegagi kurameerima. Kas sa ei karda, et su naine kellegagi tiiba ripsutab? Poiss on kange tüdrukute ümber ripsutama. *Mees ripsutab tiiba, naine jookseb armukadedusest varbad villi. R. Kaugver. *Ei aidanud ka see, et Erna kellegi naisemehega ripsutama hakkas. V. Ilus.

ründama ‹rünnata 48›

1. kellelegi (v. millelegi) kallale tungima, peale tungima. a. (jõuga v. massiga). Vaenlase positsioone, kaitseliine ründama. Vaenlane ründas suurte jõududega, laial rindel. Õhust ründas laevu lennuvägi. Autokolonni rünnati varitsusest. Raske oli üle lageda maastiku rünnata. Ülestõusnud ründasid kasarmuid. Vang ründas valvurit ootamatult selja tagant. Toibusin ja asusin ise kallalekippujat ründama. Jahimehed ründasid karu piikidega, odadega. Haavatud karu ründas jahimeest. Koer ründas võõrast. Kuri kukk ründas kanade ligi tulnud last. Mesilased ründasid kärjeröövleid. *Nüüd rünnati autot: sõiduk piirati ümber, klaasid peksti malkadega puruks.. E. Kippel. || (spordis:) värava, korvi, punkti saavutamiseks peale tungima. Esimesel poolajal ründasid meie jalgpallurid küll raevukalt, kuid värav jäi siiski löömata. Esimesel kolmandikajal oli ründavaks pooleks vastasmeeskond. Valge ründas kuningatiival. b. (sõnadega, kriitikaga). Mitmes sõnavõtus rünnati ägedalt seltsi juhatust. Teda rünnati etteheidete ja nõudmistega. Ajakirjandus ründas linnavolikogu korrumpeerunud liikmeid. Kirjanik ründab oma romaanis tõusiklikkust. Ründas oma kirjutistes pärisorjuslikku korda. Hakkas kohe ründama, et miks mina nende kaitseks välja ei astu. Ründav sõnavõtt, kirjutis. c. piltl. Tuul ründas aknaluuke. Orkaan ründas USA idarannikut. Lained hakkasid vihaselt laeva ründama. Paisuv jõgi ründab raevukalt kaldaid. Teel ründas meid ootamatu vihmavaling. Palavus ründas järelejätmatult. Õhtutundidel hakkasid teda ründama mälestused. Kurvad mõtted kippusid ründama. Koduigatsus ründas uue hooga. *Ühel tänavanurgal ründavad isa ja tütart köögilõhnad.. N. Toiger (tlk).
2. millegagi v. kellegagi (raskuste v. takistustega võideldes) aktiivselt tegevuses olema. Päevatöö tehtud, istusin laua taha inglise keelt ründama. Kuldnokad ründavad parvedena aedu. Röövikud ründavad ka elujõulisi puid. *.. kohmetud, põllutööd mittetundvad noored inimesed, ilmselt mõni õpilasmalev, ründavad vikatitega heina.. E. Vetemaa. || kedagi pealetükkivalt ja agaralt piirama; kellelegi ligi pressima. Noormees ründas tüdrukut lakkamatute tähelepanuavaldustega. Autogrammikütid ründavad filmitähte. Reporterid, fotograafid ründasid parves värsket maailmameistrit. Uustulnukat rünnati igasuguste küsimustega. „Noh, kuidas läks?” rünnati eksamilt tulnut. *.. miks peab üks vana mees suutma vastu seista, kui noored naised teda ründavad.. A. Beekman. || midagi agara tegutsemisega saavutada v. vallutada püüdma. Rekordeid ründama. Meistritiitlit valmistus ründama kaheksa pretendenti. Alpinistid asusid mäetippu ründama. Maailmaruumi, meresügavusi, põhjanaba ründama.
3. tõtates liikuma, kiirustama, tormama, sööstma. Mul pole aega poode mööda rünnata. Kõik ründasid tõugeldes akna juurde. *.. ta ilmuski enamasti ootamatult ning ründas oma valgel hobusel mööda välju ja metsakurusid.. K. Rumor. *.. kihutaks [laevaga] täie auru all otse edasi! Ründaks nagu maruiil üle karide.. F. Tuglas.
4. murd (tööd) rühmama, rügama, rahmeldama. *.. mehe teenistus näis lubavat naisele ulavat laisklemist, kuna teised pidid ründama hommikust õhtuni.. A. H. Tammsaare.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

saatel
‹postp› [gen]
1. kellestki saadetuna (midagi tehes), kellegagi koos. Läksime peremehe saatel põllule. Käisin seal mõned korrad Kalle saatel. Peagi tuli komandant tagasi relvastatud meeste, kahe politseiniku saatel. Asusin paari kaaslase saatel teele. Vangid toimetati kohale konvoi saatel.
2. osutab sellele, mis mingi tegevuse v. olukorraga nagu saatjana kaasas käib. Marssisime orkestri saatel. Tantsiti plaadimuusika, akordioni, torupilli saatel. Proua Asta esitas klaveri saatel paar lugu. Kõik martide etteasted toimusid laulu saatel. Leinaviisi saatel asetati pärjad mälestussamba jalamile. Lahkusime lavalt saalis istujate marulise aplausi saatel. Pulmarong liikus teel pillimängu, hõisete ja kisa-kära saatel. Jutustas seda lugu kuulajate üldise naeru saatel. Pihtis nuuksete saatel oma loo. Lahkusime mahajääjate heade soovide saatel. Äikesepilv lähenes välkude ja kõuekärgatuste saatel. *Töö ja teotsemise, väikeste rõõmude ja suurte murede, õppimise ja kavatsemiste saatel möödus talv imekiiresti. M. Mõtslane.

saatma ‹saadan 46›

1. kellegagi (v. millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema (näit. seltsiks, kaitseks, abiks vms.). Ronald saatis sageli isa tema ärireisidel. Läbirääkimistele minejaid saatis kaitsemeeskond. Vange saatsid konvoisõdurid. Saani, tõlda saatis mitu relvastatud ratsanikku. Ma tahtsin üksi minna, kuid õde tuli saatma. Ma saadan sind natuke maad, suure maanteeni. Nad läksid teda terve kambaga bussijaama saatma. Saatsin tütarlapse pärast pidu koju. Mart saatis külalise väravani. Tants lõppenud, saatis noormees tütarlapse taas kohale tagasi. Ema käis lastel abiks karja karjamaale saatmas. Poisid saatsid mööda kallast tükk aega palgiparve. Koer saatis truult oma peremeest. Laeva saatis karjuv kajakaparv. *.. peenramaad haris pirakas kukk, keda saatis kümmekond kana. M. Varik (tlk). | piltl. Õnn saatis teda kogu elu. Saatku sind ikka vanemate õnnistus! Kõik need päevad saatis teda mure koduste saatuse pärast. Laul on meie esivanemaid saatnud hällist hauani. Meie sportlasi saatis edu 'nad olid edukad'. Jõgi saadab maanteed mitu kilomeetrit. *.. varjud, mis kahte teekäijat saatsid, muutusid üha pikemaks. E. Kippel. || midagi liikuvat pilguga jälgima. Saatis silmadega, pilguga möödujaid. Ema saatis mu toimetusi nukra pilguga. *Oskar Põdrus tajus, et teda saatsid kõigi saalisviibijate pilgud. P. Kuusberg.
2. kellelegi mänguriistal saateks kaasa mängima v. kaasa laulma. Lauljat, viiuldajat klaveril saatma. Laulja saatis end ise kitarril. Lauljaid võidi saata mitmesuguste pillidega. Koori saatis orkester. Nende laulu saatis viiul. Eeslauljat saadab koor. *Ringmängu saatis õige ühetooniline laul. K. A. Hindrey.
3. mingi tegevuse v. olukorraga kaasas käima, sellega koos esinema. Pulmapidu saatsid laul ja pillimäng. Ennemuiste saatis talveõhtusi töid ja toimetusi sageli laul. Meie lavalt lahkumist saatis aplaus. Teekäijat saadab koerte käre haukumine. Lindude ägedat tegutsemist saatis vihane kädin. Etenduse käiku saatis sageli publiku lõbus naer. Haige iga liigutust saatis terav valusähvatus. Vihmakohinat saatsid piksekärgatused. *.. nende teemade käsitlust saadab enamasti pastorlik moraliseerimine. A. Vinkel.
4. kedagi (v. midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms. Ema saatis poja vett tooma. Haige poiss saadeti koolist koju. Mis ta siin asjata logeleb, saada ta minema. Kus Anton on, saada ta siia! Saatke kedagi arsti järele! Kui abi vaja, saada mulle Ats järele! Peremees saatis sulase veskile, naabrile paar sulast appi. Külalistele tuleb auto jaama vastu saata. Sind tuleks haiglasse saata. Isa saatis poja linna kooli. Kool saadab ellu järjekordse lennu lõpetajaid. Ta saadeti pensionile, erru. Saatis oma perekonna sõja eest pakku. Karistussalgad saadeti rahutusi maha suruma. Saarele saadetud dessant ebaõnnestus. Teda saadeti mõneks aastaks välismaale tööle. Rindele saadetakse järjest uusi vägesid. Kurjategijad saadeti sunnitööle, asumisele. Sind tuleks selle eest vangi saata 'panna'. Inkvisitsioon saatis inimesi tuleriidale. See ei ole õige mees, saada ta oma asutusest kohe minema! 'vallanda ta töölt'. Ta on nii vihane, et saadab sulle veel koerad kallale. Ta saadab sulle veel politsei, oksjoni kaela. Moor oskavat nõiakunste ja võivat teistele haigusi või surma saata. Tüdrukud saatsid lahkuva rongi suunas õhusuudlusi. Üks raadiojaam saatis öö läbi head muusikat. See asjaolu on mulle kui jumalast saadetud. | piltl. Vanataat saatis mulle uuriva, etteheitva pilgu. Istus tee ääres ja saatis aeg-ajalt pilke kodu poole. Talle saadeti ähvardusi, pilkesõnu järele. Jõgi saadab oma veed merre. Päike saatis taevast kuldseid kiiri. || kellegi lahkumist pidulikult tähistama, tema lahkumiseks ettevalmistusi tegema vms. Külarahvas oli tulnud nekruteid saatma. Lahkunut oli viimsele teekonnale saatmas palju rahvast. *See oli Reedal esimene poeg merele saata, ja ta oli ta kasti hoolega pakkinud. A. Kalmus. || kedagi, midagi teat. olukorda viima, teat. olukorda jõudmist põhjustama. Valitsus, riigikogu, parlament saadeti laiali. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali. Saatis oma pillamistega talu haamri alla 'põhjustas oksjoni'. Sa saadad meid veel rahva naeru alla. Andke andeks, ärge saatke mind hukatusse, hukka! Kurat saadab su hinge hukka. *Ja paari nädala pärast olin niikaugel, et saatsin Kaljukotka hästi sihitud paremsirgega istukile. A. Kork. || kõnek (vandumissõnu tarvitades) millestki lahti ütlema, seda mitte arvestama v. kedagi mitte kuulda võtma. Saada kogu see kupatus pikalt ja tule tulema. See on sul asjata käik, ta saadab sind lihtsalt pikalt. Saatis eidekese kõigi tema nõuannetega kassi saba alla. Oma käreduses võis ta teise saata sinna, kus pipar kasvab. *Kui arvab, et tal on õigus, võib ükskõik millise ülemuse rumalasse kohta saata. J. Peegel. || kõnek esineb mitmes tapmist väljendavas ütluses. Selline röövel võib iga inimese teise ilma saata. Ta olevat saatnud võlausaldaja, oma isa teise ilma. Segastel aegadel saadeti inimesi ilma kohtuotsuseta mullatoidule, mättasse. Ei seal kohut olnud, saadeti inimene kohe looja karja. Vaenlane oli kõige hirmsamate piinade läbi saatnud hukka hulga inimesi. *On inimsüdameid, mis võimaldavad nende omanikel tappa koguni oma emasid, saata surma vastsündinud lapsi! L. Kibuvits.
5. kellegi, millegi kaudu v. vahendusel kellelegi midagi lähetama v. teada andma. Kirja, meili, telegrammi, pakki saatma. Ta saatis mulle vahetevahel tuttavatega, posti teel veidi raha. Pension saadeti mulle koju kätte. Saatke mulle post Berliini järele! Reet saatis Juhanile kirjaga oma pildi. Korrespondendid saadavad ajalehtedele kaastööd, sõnumeid. Peokutsed on juba laiali saadetud. Saadame tuttavatele pühadeks õnnesoove, õnnitlusi. Ta saadab mulle aeg-ajalt tervitusi. Kes sulle saatis roose, selle kingituse? Kõik asjad on autoga kohale saadetud. Saatsin talle teate ema surmast. Isa saatis sõna, et tulgu ma kohe koju. Kui sa ei saa tulla, katsu mulle sellest kuidagi sõna saata.
6. virutama, viskama, heitma, lööma. Jõi pudeli tühjaks ja saatis selle siis tagantkätt põõsasse. Haaras maast kivi ja saatis selle koera suunas. Saatis läbiloetud kirja paberikorvi. Madis saatis kapatäie vett kerisele. Mängija saatis palli hoogsa löögiga üle võrgu, otse vastase väravasse. *Ta saadab Lontule paraja hoobi otse südame auku, nii et vastasel hing kinni jääb. H. Pukk. || (tulistamise kohta). Saatis laengu valgustatud aknasse. Metsa vahel saadeti talle kuul selga, tina keresse.
7. (aja kohta:) veetma, mööda saatma. Mis vanal inimesel enam, muudkui saada päevi surma poole. *Aga eks see ole ükskõik, kuidas me oma päevad õhtusse saadame. O. Luts.
8. van põhjustama, valmistama, tooma. *Ma rääkisin talle .. tähtsatest ajaloolistest meestest, kelle töö nii palju maailma rahvastele kasu saatnud.. Juh. Liiv. *.. oli ta seisukord niisuguseks kujunenud, et ta venna raha oma ärist, sellele kahju saatmata, ei võinud välja võtta. E. Vilde.

saatuse|kaaslane
kellegagi saatust jagav isik (v. loom). Saatusekaaslane Patarei vanglast. Põgenes paljude saatusekaaslastega välismaale. *.. kuulen, kuidas traati pidi kõriseb peni ahel ja kuidas Mart kõnetab looma südamlikult kui saatusekaaslast. L. Hainsalu.

sala|side [-me]
salajane side, seos kellegagi v. millegagi. Tal olnud salasidemed välisluurega. Mingid salasidemed vedasid teda lapsepõlvepaikadesse. *Mulle meenus, kreeklased arvasid, et surnud on lakkamatult mingites salasidemetes elavate maailmaga.. L. Metsar (tlk).

sama ‹7› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna; sün. seesama
1. mitte teine, mitte muu kui juba teada olev, mainitud v. mainitav, sellega identne. Sama mees käis siin ka pool tundi tagasi. Õpetaja küsis täna täpselt samu õpilasi, keda eilegi. Kas see on ikka sama tee, mida mööda me tulime? Samas lehes on veel teinegi huvitav artikkel. Lubas tulla mõne päeva pärast, aga tuli juba samal päeval. Võis olla umbes sama kellaaeg mis praegu. Vana maja on hävinud, samas kohas on uus moodne hoone. Rannikul on pehmem kliima kui samadel laiustel sisemaal. Pojal on isaga sama eesnimi. Punane mööbel ja sama värvi kardinad. Jätkake samas tempos, samas vaimus! Ta tunneb sama mis sinagi. Kõik nõuded on jäänud samaks. Maja pihta avati tuli, sealt vastati samaga. Sinu esivanemad on kõik põldu harinud, miks sina ei võiks sama teha. Töötas arstina, kuid võttis samal ajal 'ühtlasi' aktiivselt osa seltsielust. *Kõik oli sama: puud olid samad, inimesed olid samad, taevas oli sama. M. Unt. | koos sõnaga üks, mis aitab rõhutada samasust, identsust. Need vargused on sooritanud tõenäoliselt üks ja sama isik. Ta tõuseb igal hommikul ühel ja samal ajal. Üks ja sama sõna võib tähendada mitut eri asja. Kuidas see kõik on tüüdanud – hommikust õhtuni üks ja sama. *Lapsel polnud uut jutule lisandada. Kordas üht ning sama mitmes teisendis. K. Rumor. | ‹ühendsidesõna osana› samal ajal kui vt kui
2. samasugune, kellegagi v. millegagi ühesugune. Neid tabas sama saatus. Ta oli minuga samal arvamusel. Ta ei suutnud artiklit enam samana taastada. *Üldiselt olid nad samad, nagu neid mäletasin, ja ei olnud ka. O. Tooming. *Ühtemoodi mundrid, .. ühesugused hoolitsetud vurrud, ühesugused portupeed, sama mütsikalle. E. Org (tlk).
3. osutab, et miski asi, nähtus v. olukord on ühine kahele v. enamale. Ants ja Peeter käisid samas koolis, kuigi eri aegadel. Elasin temaga ühiselamus samas toas. Nad on sama ema lapsed. *Tempod on erinevad, inimesed on erinevad, siht on sama. Kurgja kutsub. M. Kahu.
Omaette tähendusega liitsõnad: too|sama, ükssama

sammu pidama (~ käima)

1. kellegagi v. millegagi mingis tegevuses v. olukorras kaasas käima, selles mitte maha jääma. Vanamees pidas tükk maad noortega sammu, siis väsis. Ta on kiire astumisega, ei sina suuda temaga sammu pidada. Katsu sammu pidada, me ei lähe ju kiiresti! Poiss tugeva kondiga, peab juba heinaniidul teistega sammu. On õppimises maha jäänud, ei suuda enam teistega sammu pidada. Ajaga, teaduse arenguga tuleb püüda sammu pidada. Teod ei suutnud tal plaanidega sammu pidada. *.. kurtis pastoriproua omaenese tüseduse üle, mis ei lase tal moega sammu käia .. J. Semper.
2. marsitaktis kogu aeg õige jalaga astuma, ühte jalga käima. *Kõik pataljonid peavad sammu: Vasak! Vasak! Vasak! J. Smuul.

sarnanema ‹37›
‹hrl. komitatiiviga› kellegagi v. millegagi sarnane (1. täh.) olema. Tütar sarnaneb välimuselt emaga. Teie sarnanete teineteisega nagu kaks tilka vett. Poiss püüdis kõiges isaga sarnaneda. Mõned ülikud sarnanesid oma positsioonilt juba väikevürstidega. Vanema tertsiaari imetajad sarnanesid vähe praegustega. Kogu linn sarnanes pigem suure külaga. Maapirn sarnaneb suurel määral tavalise päevalillega. Tema elukäik sarnaneb paljus teiste noorukite omaga. Mille poolest nad sarnanevad, mille poolest erinevad? *.. talle tundus, et kaabuga sarnaneb ta välismaalasele. H. Lepik (tlk).

sarvi kokku lööma ~ panema
vastamisi, vastuollu, tülitsema minema; kellegagi oma võimeid proovima. Selle maatüki pärast lõid vennad kõvasti sarved kokku. Otsis juhust, kus naabrimehega sarved kokku panna. *Vanade ja elatanud põllupidajatega pani Hiiumäe Pärtel juba julgesti jutus ja kõnes sarved kokku. P. Vallak.

seas
I. ‹postp› [gen] hulgas
1. kellegi, millegi keskel, seltsis, kellegagi koos. Ta istus vahetevahel ka meie seas. Tuppa tuli trobikond noormehi, nende seas ka Jaan. Silmasin Mallegi laadaliste seas. Tundis end noorte seas noorena. Omasuguste seas on poiss kange mees. Ta elas kaua võõra rahva seas. Ma ei armasta üksindust, tahan inimeste seas viibida. Ta on teiste seas nagu valge vares. Kanade seas askeldas ka paar tuvi. Muude asjade seas oli ka üks taskunuga. See oli nagu pühapäev argipäevade seas. Küsisin nii muu seas, mis ta asjast arvab. *Paisu ees, veekasvude seas mängivad väikesed kalapojad.. O. Luts.
2. osutab keskkonnale, kus midagi esineb, toimub v. levib. Meeste hulgas on seda haigust rohkem kui naiste seas. Alkoholi kuritarvitus on kasvanud eriti noorte seas. Argood esineb sõjaväes, meremeeste hulgas, varaste seas ja mujalgi. Oma kaaslaste seas on tal suur autoriteet. Selle kohta on rahva seas mitmesuguseid arvamusi, ütlusi. Need kombed olid eriti levinud randlaste seas. Matsalu on õngemeeste seas populaarne paik. Loomade seas maksab tugevama õigus.
3. osutab rühmale v. kategooriale, mille koosseisu v. üksikliikmete v. -osiste kohta midagi lähemalt mainitakse. Võistlejate seas on mitu meistersportlast. Meie koor tuli ülevaatusel meeskooride seas teiseks. Algkõrguse ületas viis meest, nende seas ka J. Tarmak. Pühajärv on suuruselt Eesti järvede seas 16. kohal. Sõnavõttude seas oli päris huvitavaid. *Kõikide koerte seas moodustavad laevakoerad erilise seisuse. J. Smuul.
4. sees. *Selle kuldse nisu seas on palju koirohtu. F. Tuglas (tlk).
II. ‹adv› millelegi põhilisele lisaks, hulgas. Tee ääres aina lehtmets, väga harva mõni kuuserääbakas seas. Paksud tumedad juuksed, veel mitte ühtegi halli karva seas.
▷ Liitsõnad: muuseas.

see|sama ‹sellesama, sedasama, sellessesamasse e. sessesamasse pl needsamad, nendesamade, neidsamu, nendessesamadesse e. neissesamusse› ‹pron›
näitav omadussõnaline asesõna, (rõhutavalt:) sama
1. mitte teine, mitte muu kui juba teada olev, sellega identne. Täna käis siin seesama mees, kes eilegi. Kas sa rääkisid sellest naisest? – Sellestsamast. Kõik on endine: seesama ketiga kaev, needsamad õunapuud. Jõudsime tagasi sellesama maja juurde, kust olime minema hakanud. Sa võid täna kedagi südamest armastada ja homme sedasama inimest tuliselt vihata. Lugu juhtus siin, just sellessamas paigas. Nendesamade kingadega käis ta nii tööl kui teatris. Kohtume homme selsamal kellaajal. Olukord ei olnud enam päris seesama mis mõne aja eest. Me ei ole enam needsamad mis koolipõlves. *Kiri seltsamalt Ingalt, kellest mõnes mu varasemas loos on juttu olnud. J. Kross. *Seesama nuga tabagu mõrtsukat ennast, seda tõotan ma teile siinsamas surnu juures! E. Kippel. | ‹substantiivselt›. Päevast päeva kordub aina seesama. Meil käis külaline – seesama, kellest ma rääkisin. Sa oled lihtsalt laisk. – Vist küll, ema räägib sedasama. Kui oskaksin, ütleksin sedasama inglise keeles. Peremees tõstab endale toitu ette ja palub teistel teha sedasama. Tüdruk lehvitas ja saatjad vastasid sellesamaga. *Sinu poeg Ahti. [Kirjas all.] Tervita kõiki mu sõpru ja tuttavaid. Ja ülepea kõiki. Seesama. A. Kaskneem. | koos sõnaga üks, mis aitab rõhutada samasust, identsust. Kirjandites kordusid ikka ühed ja needsamad vead. Nad langesid ühel ja selsamal päeval. *.. üks ja seesama arstirohi võib ühes veas aitajaks, teises surmajaks saada.. F. R. Kreutzwald. *.. kirjutas tihti, ühel ja selsamal aadressil, ühte ja sellessesamasse väliposti. M. Lepik (tlk). | ‹substantiivselt›. *Igaüks mõtles oma mõtteid, kuid kõikide peas keerles üks ja seesama – puusepa äsjane surm. H. Sergo.
2. samasugune, kellegagi v. millegagi ühesugune. Tal on just seesama kõnnak nagu isal. Seesama inimene, milline ta sulle paistis, seesama oli ta ka oma tegudes. Kõik teised on muutunud, aga tema on jäänud ikka sellekssamaks. Vanad räägivad alati sedasama juttu, et enne oli kõik parem. Teeme sedasama tööd mis teisedki. Eks neil ole needsamad mured mis meilgi. *Just kui isa. Seesama hoolimatus. Seesama uhkus ja kiitlemine.. Chr. Rutoff. *Neli-viis Männa organisatsiooni kaasvõitlejat oli küll kutsutud ja umbes seesama arv noori preilisid. P. Viiding.
3. osutab, et mingi asi, nähtus v. olukord on ühine kahele v. enamale. *.. aga mehed on ju rumalad kui lambad: hakkavad kord üht naisterahvast ilusaks kiitma, siis laulavad kõik sedasama laulu.. J. Kõrv.

seisma ‹seista, seisan 44›

1. (inimeste ja loomade kohta:) hrl. jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema. Seisab kivil, pingil, mingil alusel. Poiss seisab kiigelaual, vankris, koorma otsas püsti. Keegi seisab keset õue, ukse taga, väravas, väraval. Seisis laua taga, tahvli juures, kõnepuldis. Seisab sirgelt, liikumatult, kühmus, vabalt. Laps seisis, jalad harkis ja kõht punnis. Rivis seisvad sõdurid. Kikivarvul, ühe jala peal ei seisa kuigi kaua. Mõned istusid, mõned seisid. Mis te seisate, istuge ometi! Suurest väsimusest seisin vaevu jalul. Pakub külalisele istet, ise jääb seisma. Õpetaja käsutas klassi püsti seisma. Fotograaf seab lapsed kolme ritta seisma. Mati seisis 'jäi, asus seisma' maaliva kunstniku kõrvale. Invaliid ajas end vaevaliselt karkudele seisma. Õpilased seisid ringis ümber õpetaja. Ta paremal käel seisab tütar, vasemal poeg. Seisa siin ja oota! Avanud ukse, seisan silm silma vastu kellegi tundmatuga. Kes seismast väsib, kükitagu. Kunstnik on kujutanud teda seisvas poosis. Eks katsu käte, pea peal seista! Loom seisis hüppevalmis. Koer küsis tagajalgadel seistes süüa. Mehed seisavad vastamisi nagu tigedad kuked. Seisab nagu nui nurgas, nagu post, nagu soolasammas. Poiss seisis nagu vaene patune. *„Võta hobune lahti!” käskis Vello. „Kaua loom rakkes seisab.” E. J. Voitk. | piltl. Praktiline inimene seisab kahe jalaga maa peal. Vanaisa seisis ühe jalaga, teise jalaga juba hauas. Ta ei taha vanematest sõltuda, vaid omal jalal seista. Haige tunneb, et seisab kodustel tee peal, risti teel ees 'on takistuseks'. Ei maksa uue poole seljaga seista 'olla uue vastu'. Tundis, et terve klass seisab tema poolel, tema selja taga. Kes selle varjunime taga seisab? Seisab elutee algul, teelahkmel, kuulsuse tipul, viiekümne lävel. Seaduse silmis seisame kõik ühe pulga peal. Seisame oma kogemuste najal. Seisab varguse pärast süüpingis, kohtu all. *Et valgus võidab, selles olime Erikuga surmkindlad, sest võitlus selle eest käis igal pool. Ja selle najal meiegi püsti seisime. H. Laipaik. || (pikemat aega teat. eesmärgil). Roolis, vahis, vahipostil seisma. Kirstu juures seisavad auvalves lahkunu töökaaslased. Seisti tundide viisi sabas, järjekorras. Vallatul poisil tuli pahatihti nurgas seista.
2. (millegi kohta:) jalgadele vm. toetudes püstiasendis olema. Kolme jalaga taburet ei seisa kindlalt. Vedur seisab ratastel. Jõulukuusk pandi metallist jalaga toanurka seisma. Tee ääres seisab kilomeetripost. Ehitusplatsil seisis kõrge tornkraana. Nisu seisis nagu müür. Kolm kõrvuti seisvat kastanit. Mäe otsas seisab tammesalu. Kahel pool teed seisid õitesse mattunud majad. Et lobudik püsti seisaks, pandi seintele toed alla. Põllul seisavad reas viljarõugud. Mesilastarud seisavad ridadena. Akna all seisab laud. Taburetil seisab veeämber. Pani raamatu riiulile teiste vahele seisma. Vikat seisab seina najal. Külma pärast seisid ihukarvad püsti. Vanamehel ei seisa enam kõnek peenis ei jäigastu. Tühi kott ei seisa püsti. *.. tema uhke pea seisis tugevatel õlgadel püsti, kui ta möödus Martat märkamata. E. Rängel. | piltl. Totalitaarne riik seisis savijalgadel. See asutus seisab püsti loterii ja hasartmängude varal. Asja lahendus seisab veel mõningate formaalsuste taga. Minevik seisis kogu aeg ta kõrval. Märkas, et kevad seisab juba ukse ees. See sündmus seisis tal üha silme ees. Surm seisis silma ees, suu ääres. *.. kuid et laeva valmis teha, pidi siin ka lell Tõnise rahavägi järel seisma. A. Hint.
3. (üldisemalt:) olema; asuma, asetsema. Noormehel seisis kübar uljalt kuklas. Uksel seisab mingi silt. Lõunaajaks peab toit laual seisma. Kontuse talu seisab maanteest üsna kaugel. Linn seisis mägede vahel orus. Surnuaed seisab mäerinnakul. Laevad seisavad sadamas, reidil. Must pilvesein seisis silmapiiril. Päike seisab seniidis, pooles lõunas. Meri olevat varem kõrgemal seisnud. Tal seisid pisarad silmas, kurgus. Otsaesisel seisab külm higi. *Meil oli suur kahekordne maja ja meie eneste tarvitada seisis tervelt kuus tuba. A. Jakobson. *Seisis lõpmatu vaikus üle maa ja taeva, suur ja hirmuäratav. J. Vahtra. | piltl. Kodused tööd seisavad ikka naise õlul, kaelas. Mul seisis paras vastus kohe keelel. Räägi siis, mis sul südame peal seisab! Meil seisab ees pikem matk. Olen mitu korda seisnud surmasuus. Kõrgel ametikohal seisnud isik. Nüüd seisame küll keerulise küsimuse ees. Kahekümneaastasel seisab elu alles ees. Purjelaevad seisid tollal oma hiilguse tipul. Kunst seisab ilu teenistuses. Kodukaunistamine seisab alles madalal järjel. Uudistesaates seisab esiplaanil poliitika. Teen kõik, mis minu võimuses seisab. Tundsin, et õigus seisab minu poolel. Koolmeister seisis suures lugupidamises, suure au sees. Ta ei seisa oma ülesannete kõrgusel. Ülemuste juures seisab ta heas kirjas. Kui vaja, tuleb poisilgi mehe eest seista. *Niisugune tõele väga lähedal seisev pilt saadi metsavahipoju jutustusest, kes oli lugu pealt näinud.. E. Krusten. || (harjumuspärases, teada olevas kohas). Aiatööriistad seisavad kuuris. Ma ei tea, kus teil väravavõti seisab. Sõnaraamatud seisid tal alati käepärast laual. Kus tal see raha seista võiks? || (mingis asendis v. seisundis). Rukis seisis juba hakkides. Puud-põõsad seisavad kevadel õieehtes, talvel raagus. Uks seisis öösel lukus. Aken seisis pärani lahti, veidi irvakil. Turbasoo seisab leekides. Maja seisis varemeis. Laev seisab ankrus, triivis. Vihad seisid saunaesikus valmis. See krunt pidavat müügil seisma. Kõrb on seisnud talus ainult sõiduhobusena. Karjamaa seisab kevaditi kaua vee all. Musta kuningas seisab aktiivselt. Etturid ei pääsenud liikuma, sest valge vankrid seisid nii hästi. Spasski seisab paremini Larseni vastu. Lapse silmad ei tahtnud väsimusest enam lahti seista. Silmad seisavad tal sageli pisarais, vees, vett täis. Ema süda seisab vaevas, mures. Meeleolu seisab elevil. | piltl. Pärast vanemate surma seisin ilmas nagu täiesti üksi. Töö seisab laokil, aga mehed purjutavad. Oma teadmiste poolest seisab ta meist palju kõrgemal. See juhtum seisku ainult meie endi teada. Tuleb uurida, kuidas asjad, lood seisavad. *Ta süda hakkas aimama, mis nende sõnade taga varjul seisis. A. Saal. || ka piltl (kellegagi v. millegagi mingis vahekorras). Sõjajalal, vaenujalal seisma. Seisab naabritega heal jalal. Igaüks püüab seista ülemusega heades suhetes. Meie perekonnad seisid elavas läbikäimises. Need asjad peavad omavahel mingisuguses ühenduses seisma. Seisan teie teenistuses, käsutuses. Talupojad seisid mõisniku rõhumise all. Vanemad seisid ägedalt poja väljavalitu vastu. Kuuldavasti seisvat ta naise päka all. Ada oli talle kunagi väga lähedal seisnud. Ta on seisnud loodusega silm silma vastu. Päranduse asjus seisis õde vennaga vastamisi. Luule seisab tegelikust elust eemal. || kirjas, kirja pandud, loetav olema. Loeb ette, mis paberil seisab. Kas nendes paberites siis midagi täpsemalt ei seisa? Lehes seisis rasvaste tähtedega trükitud kuulutus. Raamatus, õpikus seisab selle kohta ainult paar rida. Nõnda seisab piibliski. Visiitkaardil seisis: Meelis Mägi, fotograaf. Kirja lõpus seisab allkiri. Silmad ei seleta hämaruses, mis sildil seisab. Nimekirjas seisis 18 inimest. Nõnda seisab siin must valgel lugeda. *„Kas sa usud, et inimese saatus seisab tähtedes üleval?” küsis Johannes viimaks. B. Kangro.
4. mingis kohas v. seisundis püsima; vastu pidama, säilima. Põrmugi ei seisa kodus, muudkui hulgub ringi. Haige ärgu kõndigu ringi, vaid seisku voodis. Kiusliku perenaise juures ei seisa teenijad üle ühe kuu. Poiss mujal ei seisakski kui sadulas. Laps on ära hellitatud, mujal ei seisagi kui süles. Poiss on nagu elavhõbe, ei seisa pudeliski. Õppisin basseinis vee peal seisma. Et kübar peas seisaks, õmble pael külge. Nõel ei taha kuidagi seista külmast kangete sõrmede vahel. Tuba on kaua kütmata seisnud. Majal on uksed-aknad sisse löödud, aga seinad seisavad. Kaua see vana lobudik veel ülal seisab? Ega sinu suu naljalt kinni ei seisa (inimese kohta, kes ei oska vait olla). Tema suu seisab kindlalt lukus. Laps seisku vait, kui teised räägivad. Taat seisab ikka veel hinges, elus. Kanna hoolt, et seisaksid vormis. Tema käe all seisab majapidamine alati korras. Maja, korter on juba pikemat aega tühi seisnud. Saar seisis sajandeid asustamata. Imelik, et põrand nii puhas seisab. Ootan ja ootan, aga telefon seisab tumm. Terve suve on seisnud ilusad ilmad. Suvel seisavad õhtud kaua valged. Jää seisis tiigil kuni kevadeni. Pani kala külmkappi, et see värske seisaks. Märg suhkur ei seisa. Keeda moos läbi, siis seisab kauem. Kaua koeral vorst kaelas seisab. | piltl. Jaani käes raha ei seisnud. Poisil seisavad peas ainult autod. See sündmus seisab mul eluaeg meeles. Telefoninumbrid ei taha meeles seista. Teenib vaid nii palju, et hing sees seisab. Mõtted seisavad üha ootamatu kohtumise juures. Niikaua kui maailm seisab, jäävad ka vastuolud. Ülekohus ei seisa kotis. *Vanamees seisis nädal aega pilves, siis leppis.. A. Hint. *Maarahva, talupoege vaba maa, / jää vabaks sa! Jää seisma sa! H. Visnapuu.
5. ühel kohal olema; mitte liikuma v. tegutsema. Elav laps ei seisa paigal minutikski. Seisan tükk aega aru pidades paigal, enne kui uuesti minema hakkan. Paat, jääpank seisis tükk aega paigal. Jõevool on nii nõrk, et vesi seisab peaaegu paigal. Võõras jäi uksele seisma. Anni jäi ootamatusest tulbana seisma. Külamees tõmbas hobuse seisma. Seiske, mis te tormate! Malev seisab linnuse all laagris. Rinne seisis parajasti Väike-Emajõe joonel. Vaenlase edasitung pandi seisma. Rong seisis jaamas mitu tundi. Auto nõksatas seisma. Tormiga pannakse laevaliiklus seisma. Masin, mootor seisab. Kell oli seisma jäänud. Vabrik kord töötab, kord seisab. Oli raske majanduskriis: mitmed tehased ja ettevõtted jäid sootuks seisma. Töö jäeti seisma ainult pühapäevaks. Vihmaga põllutööd seisid. Talvel kaubavedu saarele seisab. Sõda pani majanduse arengu seisma. Otsitakse kiiresti uut õpetajat, kooli ei saa ju seisma jätta. Ajaleht 'ajalehe väljaandmine' pandi seisma. Perenaise käed ei seisa iial paigal. Teadja osanud verd seisma ja jooksma panna. Süda ähvardas seisma jääda. Haigel jäi hingamine seisma. Tuulgi jäi seisma 'vaikis, lakkas'. *Haav mädanes ja seda ei saadud kuidagi seisma panna. Joh. Tamm (tlk). | piltl. Mehe silmad jäid nagu naelutatult neiu peale seisma. Pika ootamisega jäi mõtegi peas seisma. Aeg, meie elu ei seisa paigal. | seis(a) (käsklusena, käsuna). Rühm, paigalsammu marss, seis! Seis! Käed üles! „Seisa!” kisendas keegi põgenejale järele. || (tegevuseta, liikumata, kasutamata oleku kohta). Aktiivsel inimesel on piin jõude seista. Lase mul ka midagi teha, mis ma muidu seisan! Müü auto ära, mis ta niisama seisab. Tuhandeid hektareid soostunud maad seisis kasutult. Raha seisab pangas mustade päevade jaoks. Riputas kleidi kuni järgmise peoni kappi seisma. Ladudesse seisma jäänud kaup. Käsikirjad jäävad toimetusse liiga kauaks seisma. Ei tea, kus see kiri nii kaua seisnud on? Kangas seisis poes terve suve, keegi ei ostnud. Liha pannakse marinaadi ja jäetakse ööpäevaks seisma. Valmis segatud tainas peab paar tundi seisma. Enne trepi ehitamist lastakse pinnasel seista ja vajuda. See konjak on kümme aastat seisnud 'laagerdunud'. Võttis pitsi kanget kadakamarjade peal seisnud viina. Hõbe läheb seistes tumedaks. Seisev vesi läheb haisema. Võil oli seisnud maitse. Seisnud ja läppunud õhk.
6. kellegi v. millegi eest hrl. rääkimisega kaitsvalt välja astuma v. vastutama. Ta ei oska, julge enese eest seista. Ta on sind kogu aeg nöökinud, ja sina seisad veel tema eest! Igaühe eest ma küll seisma ei hakka! Ema on alati valmis tütre eest seisma. Terve elu on ta eesti keele eest seisnud. Seisab kindlalt uuenduste, oma õiguste eest. Mis ma öelnud, selle eest tahan ka seista. Kes seisab selle eest, et see lugu tõsi on? *Sealt tullakse juba, ja kui teid siit leitakse, siis ei või ma millegi eest seista. A. Saal.
7. ‹inessiiviga› seisnema; olema. Ma ei taipa, milles asi seisab. Asi ei seisnud üksnes reisirahas, vaid palju enamas. Asi seisab selles, et.. Küsimus seisis ainult põhimõttes. Põhiline häda, viga seisab selles, et pole õiget peremeest. Milles seisab sinu töö? Arvas ekslikult, et õnn seisab rikkuses. Ma ei teagi, milles tema süü õigupoolest seisis. *.. mõnda aega ei hooligi Hans tööst, sest ega elu mõte ju rassimises ja orjamises seisa. H. Sepamaa (tlk).

sekka
I. ‹postp› [gen] hulka
1. kellegi, millegi keskele, seltsi, kellegagi kokku. Kapten tuli tekile meeste sekka. Ainogi ilmus korraks piduliste sekka. Trügib eespool seisjate sekka. Meiegi võiksime teiste tantsijate sekka minna. Varas kadus rahvasumma sekka. Asus võõra rahva sekka elama. Mis sa seal kodus istud, tule inimeste sekka! Mina ei sobi teie sekka. Sandarmid tulistasid rahva sekka. Tuvide sekka lendab varblasi. Lammas jooksis karja sekka. Taevas kihutavate pilvede sekka ilmus päike. *.. läks ummisjalu lillede sekka, nagu tahaks ta nad kõik ära tallata või pihku noppida. A. H. Tammsaare. || osutab keskkonnale, kus midagi levitatakse. Kultuuri, teadmisi rahva sekka viima. Kihutuskõnelejad külvasid inimeste sekka viha ja ärevust.
2. millelegi käimasolevale, toimuvale vahele; millegi sisse, lisaks. Poetab teiste jutu sekka vahetevahel mõne sõna. Jutukõmina sekka kuuldus laulukatseid. Üldise naeru sekka kostis kellegi protestihääl. Mootorite undamise sekka kostab mingeid hõikeid. Sajukohina sekka kärgatas pikne. Ei maksa oma nina võõraste asjade sekka toppida. Üksluise toidupoolise sekka oli värske kala suur vaheldus. Terade sekka on sattunud aganaid. *Viimaks hakkas hingeldamise sekka tulema üksikuid sõnu.. E. Krusten. *Siis hakkas nende ja teiste murede sekka tunglema kauget püssirohu lõhna. A. Hint.
3. osutab kellegi v. millegi kuuluvusele teat. rühma, liiki, kategooriasse. Marie Under kuulub eesti kõige silmapaistvamate poetesside sekka. Teos on jõudnud meie romaanide paremiku sekka. Jäi võistlustel viimaste sekka. *Ka meie, eestlased, loeme ennast haritud rahvaste sekka. E. Vilde.
II. ‹adv› hulka
1. millelegi põhilisele vahele, sisse, lisaks. Kapsaste sissetegemisel riputati sekka jõhvikaid. Karaskitainasse pannakse köömneid sekka. Leivakõrvaseks oli kali, vahel sekka ka piim. Meidki arvati kaasasõitjatena sekka. Räägiti niisama lõõpimisi, sekka ka mõnel tõsisemal teemal. Pistis oma jutule mõne naljasõna sekka. Laskis teistel rääkida, sõnakestki sekka poetamata. Hoogu sattunud, viskab ta sekka inglise ja saksa keelt. Selles asjas on ka minul sõna sekka ütelda. *Mets oli täis elu ja siltsumist, sekka kostis mõne röövlinnu madal häälitsus. S. Ekbaum. || aeg-ajalt, mõnikord. Ilm oli külm, sekka vihmanegi. Elab töökalt, lubades vaid harva sekka mõne restoraniõhtu. Käisin kiiresti, lastes sekka väikest sörkigi. *Õhtud olid nüüd tühjad, sekka isegi kõledad. E. Rängel. || vähestena millegi, kellegi seas. Tunnistusel on kolmed-neljad, sekka mõni viiski. Lastest said tavalised tööinimesed, sekka ka paar haritlast. *Lammaste treitud kadakanutid, sekka päris küpressitaolisi.. J. Peegel.
2. osutab mingisse tegevusse lülitumisele v. lülitamisele. Nähes poisse rüselemas, kargas kohe sekka. Vaatas algul teiste kaardimängu pealt, siis lõi ka ise sekka. Tahaksin ka seltsitegevuses sekka lüüa. Juurdetulijad lõid vaidlusse sekka. Nooredki peaksid poliitikas sekka lööma. „Ah mis sest kasu!” sähvas ta teiste jutule sekka. *Kui suured löövad, ärgu väike sekka tikkugu! O. Kruus. *Algust [rammukatsumises] tegid poisikeseohtu mehed. Need kraaplesid ja jändasid, kuni sekka kisti ka täied mehed. A. H. Tammsaare.

seltsiline ‹-se 5›

1. ‹s› kellegagi koos viibiv, kaasas v. samas olukorras olev isik v. olend, kaaslane. Lõbus, ustav, hea seltsiline. Väikevend oli ta ainuke seltsiline. Leidis endale uue seltsilise. Õpilane viibib koolis oma seltsiliste keskel. Lapsel on üksinda igav, talle on vaja seltsilist. Püüdis tüütust seltsilisest lahti saada. Vendadest pole nooremale õele seltsilist. Marjuline oli metsas seltsilised silmist kaotanud. Selle asemel, et tülitseda, võiksime olla üksteisele head seltsilised. Koer oli peremehele truu seltsiline. | piltl. Lõkketuli on hea seltsiline. Raamatud olid ta ainsad seltsilised. Puud ja põõsad olid rändurile teeäärseteks seltsilisteks.
▷ Liitsõnad: elu|seltsiline, jahi|seltsiline, jooma|seltsiline, mängu|seltsiline, reisi|seltsiline, tee|seltsiline, äriseltsiline.
2. ‹s› van seltsimees (kõnetlussõnana). Seltsilised töölised!
3. ‹adj› hrv seltsiga seotud, seltsile omane. *Aga veel palju algelisemadki seltsilise tegevuse viisid nõudsid õppimist ja harjutamist. F. Tuglas.

seltsima ‹42›

1. kellegagi läbi käima, suhtlema; sõbrustama. Teistega, omavanustega seltsima. Ei taha, ei oska, ei armasta kellegagi seltsida. Viimasel ajal seltsis ta vähestega, harva kellegagi. Teda salliti, kuid temaga ei seltsitud. Ema keelas poega naabrilastega seltsimast. Uustulnukatega seltsiti vähe. Ta seltsis meelsasti endast noorematega. Naabrid ei seltsinud kuigi palju. || (kellegagi) sobima. Lapsed seltsivad omavahel hästi. *.. Kaarel ei seltsinud kellegi teisega nii hästi kui Mihkel Mändsaarega. R. Roht. *.. valge suvikaabu alt mustendavad rasked tumedad juuksed, mis hästi seltsivad ta täidlase tõmmu näoga. H. Raudsepp. || kurameerima, mehkeldama. *.. naised tahavad ka lugu pidada neist, kelledega nad ... seltsivad. K. A. Hindrey. *.. üratas vahest mõnda laulugi, mis juhtus meelde tulema neilt ajult, kui ta üsna kohmakalt Santraga, oma praeguse naisega seltsis. M. Lepik (tlk). || (loomade kohta:) paarima. Metsavaht olevat näinud, mismoodi põdrad seltsivad.
2. kellelegi v. millelegi juurde, lisaks, seltsiks tulema, lisanduma. Seltsisime poistesalga juurde. Kuskilt seltsis üks laps ta kõrvale. Üks lindudest laskus põllule ning kohe seltsisid talle teised. Ühele hädale seltsib teine. Igavustundele seltsisid kurvad mõtted. Õhtul algas torm, öösel seltsis sellele veel lumesadu. Tuppa oli kuulda tuule vingumisele seltsivat puude kohinat. Metsas seltsib kuuskedele lehtpuid. *Õhku täitis vabrikuvile jäme bass. Peagi seltsis sellele teisi. P. Kuusberg. *Ja Robi jätkaski tööd, kuigi pihkude valusale kõditusele seltsis veel ka valu pihtades ja ristluis. M. Metsanurk. || (rühmaks) kokku tulema, salka kogunema. *Nägi, et siin [= parginurgas] aeg-ajalt seltsisid pealtnäha üksteisega võõradki inimesed. R. Sirge.
3. kellegagi v. millegagi liituma (hrl. üheks ja samaks tegevuseks). Varsti seltsis poiss teiste lastega, kes palli mängisid. Teelistega seltsivad veidi aja pärast veel mõned inimesed. Tulijad seltsisid lauas istujatega. Vanemad elevandid ei seltsinud karjaga. Laste kisaga seltsis isa kärkimine. Jõega seltsib mitu ojakest. *Ikka rohkem ja rohkem seltsis nendega ratsanikke .. maanteele suubuvailt külaradadelt. K. A. Hindrey. *Ja esimese kerkinud küsimusega seltsisid tuhat veel veidramat lisaks. E. Õun.
4. kaasnema, kaasas käima. Haigusega seltsib tavaliselt norutunne ja ükskõiksus. Üksi jäädes valdas teda hirm, millega seltsis meeleheide. Nende kodu sisustuses seltsib vanaaegne ultramoodsaga. *Ta suri joomahaigena ja elu lõpul seltsisid sellega langetõvehood. A. Hint. || kõrvu kulgema. Vahetevahel seltsib raudteega maantee. *Inimese jälgedega seltsivad siin koera jäljed .. A. H. Tammsaare.
vrd seltsiv

seltsimis|tung [-i]
vajadus v. tung kellegagi seltsida. Veelindudele omane seltsimistung.

seltsis
I. ‹postp› [gen komit] kellegi seltskonnas, kellegagi v. millegagi koos. Istus sõbra seltsis kinos. Kaaslaste seltsis möödus aeg kiiresti. Koerte ja kanade seltsis sibasid õuel ka lapsed. Tulge meie seltsis teed jooma! Neiut on nähtud kellegi noormehe seltsis. Tahtis venna seltsis koju sõita. Ta kasvas üles teiste laste seltsis. Kui kaua te saate meie seltsis viibida? Pidin teistega seltsis minema. Istus õhtul kaua raamatute seltsis.
II. ‹prep› [komit] koos kellegagi (v. millegagi). *.. kihutas mehe juurde metsa, kus see juba langetas suuri puid seltsis teiste töömeestega. V. Uibopuu. *Laine .. raksatas mind seltsis hobusega nii õrnalt kui võimalik vastu kaljut. L. Meri.
III. ‹adv›
1. koos, üheskoos. Poisid käisid seltsis kooliteed. Läksime seltsis mere äärde. Lapsed olid seltsis kasvanud. Võtame uue aasta seltsis vastu. Seltsis on hubasem kui üksinda. Seltsis on julgem läbi metsa minna. Hakkasime kahekesi, mitmekesi seltsis kiigeplatsi poole astuma. Õnn ja mure käivad seltsis. Hulgas hubasem, seltsis segasem.
2. murd kaasas. *.. mul oli suur mannergutäis koduõlut seltsis.. J. Tuulik.

seltskond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingi sündmuse, olukorra, tegevuse v. muuga seoses koos viibiv inimeste rühm. Lõbus, lustlik, rõõmus seltskond. Kirju, rahvusvaheline, valitud seltskond. Sõprade seltskond. Meil siin rohkem meeste seltskond. Õllesaalis istus seltskond kalureid. Sattusin mulle vastumeelsesse seltskonda. Postitõllas sõitis seltskond omavahel võõraid isikuid. Külla sõideti suure seltskonnaga. Nokastanud seltskond vajus kärarikkalt tuppa. Saabuti üksikult ja seltskondadena. Seltskonnas, kus oli naisi, käitus ta kavalerlikult. Paljud suitsetavad ainult seltskonnas. Ta armastas niisugust seltskonda, kus sai silma paista, seltskonna hing olla. Lahkusin eile õhtul varakult seltskonnast. Istusime mõnusas seltskonnas. *Albena mustasilmses öös mürtsub orkester, seltskonnad kobarduvad viigipuude alla.. L. Hainsalu. || seisuslikku, varanduslikku vm. ladvikusse kuuluvate isikute omavahel suhtlev ringkond. Püüdis pääseda kõrgemasse, paremasse seltskonda. Tütred olid juba selles eas, et seltskonda astuda. *Kutsuda [ballile] aga tahetakse ministrid, kindralid .., meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jahi|seltskond, jooma|seltskond, näite|seltskond, peo|seltskond, pulma|seltskond, reisi|seltskond, saunaseltskond; mees|seltskond, nais|seltskond, sega|seltskond, tõusikseltskond.
2. kaaslased, seltsilised, kellega koos ollakse, suheldakse; suhtlemisringkond. Aino seltskond on paar temaealist neidu. Tal ei ole (õiget) seltskonda. Seltskonnast hoolimata olen üksi. *Tüdruk pääseb nüüd hoopis teise seltskonda, omasuguste haritud inimeste hulka. L. Promet.
3. (kellegi) selts, juuresolek; kellegagi koos viibimine. Naiste seltskonnas muutus ta alati kohmetuks. Oli väsinud külastajate tüütust seltskonnast. Miks otsib ta just minu seltskonda? Kas võin sulle oma seltskonda pakkuda? Vihamehed pidid taluma teineteise seltskonda. Teda nähti tihti brüneti neiu seltskonnas. Tore, et sa tulid, sinu seltskond teeb mulle rõõmu. Olen sulle seltskonna eest tänulik. Ma lähen, ei taha sind oma seltskonnaga kauem koormata. Ma ei vaja kellegi seltskonda. Koer armastab inimese seltskonda. *Üksiolek rõhub mind. Seltskond samuti. A. Kurtna (tlk). *Küllap olin ka ainus mees, kelle seltskonda Vilipp oma naise usaldas. O. Tooming.
4. van ühiskond. *Tahaks midagi teha, midagi seltskonna kasuks, mingisugust rahvatööd.. M. Metsanurk.

semlak ‹-i 2 või -u 2› ‹s›
kõnek
1. kellegagi samast kohast pärinev v. samas kohas elanud inimene, samanurgamees, omakandimees. Kodulinnas võtsid semlakid olümpiavõitja juubeldustega vastu. Kuulsin ühelt semlakilt koduküla uudiseid.
2. sõbramees, sõber, semu. Küllap selle vembu on mõni su oma semlak teinud. Parajate semlakitega võis ta tundide kaupa koos istuda. Ta oskab kõigiga semlak olla. Sulle ja su semlakutele oleks malka vaja. *Teine asi on mõni Köögats! Sel olgu muidugi semlakid valitsuses ja pankades, sest muidu ei saa. A. H. Tammsaare.
3. kerge sõimu- v. kirumissõna. Oh te igavesed semlakud ja masuurikad! Selle semlakuga ära tegemist tee!
▷ Liitsõnad: poisisemlak.

[kellelegi, kellegagi] serva lööma ~ tegema
kellegagi flirtima, kellelegi lähenemiskatseid tegema, ligi tikkuma, külge lööma. Noormees on juba selles eas, et lööb tüdrukutele serva. Tean, et mu mees teistele naistele serva teeb. Mõisaproua tikkunud Antsuga serva lööma. Ah et Jüri ka Mariga serva löömas! Puhkuse ajal sai kõvasti serva tehtud.

skaipima ‹skaibin 42›
internetitelefoni Skype kasutama, sel teel kellegagi rääkima. Tasuta skaipida on mõnus. Skaibib oma USA-sõbrannaga niipalju, kui süda lustib.

sobima1 ‹37›

1. (kõigiti) mingitele tingimustele vastama ning seetõttu millekski, kuskile (hästi) kõlbama, kohane, paras (ja hea), vastuvõetav olema. Turvas sobib ahjus põletamiseks. Tüvi sobib tarbepuuks. See kreem sobib rasvasele nahale. Suurrätt sobis peale võtta magadeski. Ta sobib õpetajaks, juhi kohale, psühholoogi ametisse. Kui see eriala ei sobi, proovi teist. See taim meie kliimasse ei sobi. Võti ei sobinud lukuauku. Püksid on liiga lühikesed, aga kuub sobib. Üks ja sama kinnas ei sobi mõlemale käele. See korter, hind, variant, lahendus sobib meile. Võrdlus, mis sobib nagu rusikas silmaauku. Ta ei sobinud filmi. Kas sobib, kui ma tulen kell kaks? || viisakas, sünnis, tavadele vastav olema. Iga pisiasjaga ei sobi professorit tülitada. Külla ei sobi igal ajal minna. Raamatukogus ei sobi valjusti rääkida. Kuidas see sobib, kui ma lipsuta lähen? Naistel sobib isekeskis kõrtsi minna küll. Teiste ees tülitseda ei sobi.
2. omavahel v. millegagi, kellegagi kooskõlas olema, klappima (1. täh.), kokku sobima. Müts ja sall sobivad. Müts sobib salliga. Autojuhtimine ja alkohol omavahel ei sobi. Nad sobisid teineteisega, kahekesi võrratult. Me sobime naabritega. Lastega ma ei sobinud. Poiste samm ei sobinud. Lage maastik sobis hästi meeleoluga. Kalaga, kala juurde sobib majoneesikaste. Meikimine ei sobi tema eaga. Kaabu sobib noormehe näoga. || välimuse, olemusega harmoneerima. Mulle laiad püksid ei sobi. Kleit sobis oivaliselt, nagu valatult. Mõnele ülikond lihtsalt ei sobi. Talle sobivad pastelsed toonid. *Nimi Rebane sobis talle väga hästi. Tal olid punased juuksed ja alati irvakil hambad. A. Kork. || (ruumilise kooskõla kohta). See mööbel sobib vanasse majja. Kuhu see vaas kõige paremini sobib? Vanasse lossi sobiksid hästi kontserdid.
3. sujuma, laabuma, klappima (2. täh.); sõlmuma. Kõik olid kohmetud, jutt ei tahtnud sobida. Peagi sobis meil sõbralik vestlus. Lepitus hakkab tasapisi sobima. Tuju on parem ja töö sobib. Mäng, koostöö sobis. Meie vahel sõprus ei sobinud. Majakaup ei tahtnud kuidagi sobida. *Nõnda sobis Vargamäe nooriku esimene tutvus kõrtsi ees, kui ta vankril istudes oma meest ootas. A. H. Tammsaare.
vrd sobiv

sobitama ‹37›

1. sättides, kohandades vm. moel sobima pannes midagi (v. kedagi) kuhugi asetama, paigutama. Sobitas rehapulgad aukudesse. Raamid on paigas, kuid klaasid vahele sobitamata. Sobitab märki reväärile, halgu pinusse, võtit lukuauku, käepideme paremini pihku, sussid päkkade otsa. Luu sobitati paika ja jalg lahastati. Plokid on täpselt üksteise peale sobitatud. Sellele kapile saab riiuleid juurde sobitada. Kuidas seda ettekannet konverentsi kavva sobitada? Sobitasin õlarihma mugavamaks. *Toas sobitas Arumaa poisid kõigepealt istuma: kelle lauaservale, kelle pakk-kasti otsale. H. Pukk.
2. omavahel v. millegagi, kellegagi sobima panema, vastavusse, kooskõlla viima, kokku panema. Üritab teksti meloodiaga sobitada. Kodutuvi on end inimesega hästi sobitanud. Ümbritseva loodusega õnnestunult sobitatud hoone. Täpselt pea kujule sobitatud parukas. Vanu esemeid saab uutega kokku sobitada. Sobitasin doominokive kokku. Hoolikalt sobitatud tellised. Mehed sobitavad helitehnikat kokku. Sobitas mitu rahvaviisi ühte. Ta ei suutnud seadust ja südametunnistust sobitada. Oskab end kollektiiviga sobitada.
3. midagi sõlmida üritama v. sõlmima, korraldama. Sobitab maja ostukaupa. Nad sobitasid kokkuleppe. Sobitas uksehoidjaga tutvust. Oskab tutvusi sobitada. Sobita temaga lepitust. Mindi kosja(kaupa) sobitama. Sõprust, rahu sobitama. *Ants püüdis nüüd Paraga mitmel korral juttu sobitada. A. Uustulnd. || (paaripaneku, kosjasobituse kohta): vahendama. Tädi sobitas üleaedseid paari. *Ärge pange pahaks, vanadele meestele meeldib noori sobitada, kui nad vaid isekeskis sobivad. V. Gross. *.. tubli, töökas, sõnakuulelik tüdruk, keda ema võis rahulikul meelel korralikule mehele elukaaslaseks sobitada. E. Vilde.
4. sokutama. Juku sobitab end ikka tüdrukute kõrvale. Kutsikas on end kalale kaasa sobitanud. Ehk aitaksid mõne parema tööotsa sobitada.

soo|kaaslane
kellegagi samast soost isik. *Urve pilgu alla langesid sookaaslaste kleidid ja soengud. V. Gross.

sugulane ‹-se 5› ‹s›

1. kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik; hõimlane. Omaksed, sugulased ja võõrad. Mari on Peetri, Peetrile, Peetriga sugulane. Mari ja Peeter on sugulased. Lähedalt, ligidalt, kaugelt sugulane. Lähedane, kauge sugulane. Ema, isa, õde, vend on lähimad sugulased. Ta on mulle lihane sugulane. Ema poolt, emapoolsed sugulased. Isa poolt, isapoolsed sugulased. Kas olete Liivaku Hansu sugulasi? Pole tal sugulasi ega sõpru. Tal on rikkaid sugulasi. Pärandas oma varanduse sugulastele. Sõitis sugulastele külla. Pulma on kutsutud palju sugulasi. Sugulasi on mul vähe. Elab linnas sugulaste juures. Otsejoones sugulased (ühe isiku vahetul põlvnemisel teisest). Külgjoones sugulased (näit. vennad omavahel). Ülenejad sugulased 'kellegi vanemad ja nende eellased'. Alanejad sugulased 'kellegi järglased'. Mis sa seisad seal ukse juures nagu vaene sugulane, tule istu lauda! Said abiellumise kaudu sugulasteks. Parem hea võõras kui sitt sugulane. || sugulasrahvas v. -keel. Liivlased ja soomlased on meie sugulased. Eesti keele lähim sugulane on vadja keel. || (looma- v. taimerühmade puhul). Rabamuraka lähim sugulane on mesimurakas. Peipsi tint on meritindi kääbuskasvuline sugulane.
▷ Liitsõnad: ligi|sugulane, lähi|sugulane, mees|sugulane, nais|sugulane, veresugulane; keelesugulane.
2. piltl (omavahel sarnaste, samalaadsete, lähedaste inimeste v. nähtuste kohta). Hinge poolest, hingelt on nad sugulased. *Pide, mis koguduse tema külge köitis, jooksis kartuse ja aukartuse vahelt välja, oli sugulane sundusega. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hinge|sugulane, vaimusugulane.

suhtlema ‹suhelda 49›
ühise märgisüsteemi abil tähendusi edastama ja tõlgendama; (kellegagi) läbi käima, lävima. Inimesed suhtlevad üksteisega, omavahel keele abil. Kongressil suheldi inglise keeles. Me suhtleme kirja teel. Naabritega ma ei suhtle. Suhtleb kõrgema seltskonnaga, koorekihiga. Lastel oli keelatud võõrastega suhelda. See õpetaja lihtsalt ei oska õpilastega suhelda. Suhtleb kolleegidega ainult niipalju, kui see on hädavajalik. On eluaeg rohkem loomade kui inimestega suhelnud. Tööpäevadel suhtleb ta põhiliselt arvutiga. Ka loomad suhtlevad oma liigikaaslastega. *Selles kollektiivis suheldakse omavahel teietamise tasandil, siin ei sallita sinatamist ega omavahelisi seiklusi. V. Adams.

(nagu) [kellegi] suust kukkunud
kellegagi (välimuselt, iseloomult, mõttelaadilt vms.) väga sarnane (olema), millegagi ülimalt sarnanema. Ehitised uuslinnas tunduvad nagu üksteise suust kukkunud (olevat). *Tütar oli nagu isa suust kukkunud – niisama skeptiline. P. Kuusberg.

suust suhu

1. ühelt inimeselt (suuliselt) teisele edasi. Teade levis rahva seas kiiresti suust suhu.
2. ainult kahekesi, kõrvaliste inimeste juuresolekuta; kellegagi vahetus kontaktis olles, näost näkku. Tahaksin sinuga suust suhu kõnelda, et kuulda üksikasju kodusest elust. *Toas, seal on Mikanori isa ja ema, ei saa [noorpaar] suust suhu rääkida .. O. Jõgi (tlk).

sõber ‹sõbra, sõpra 31›

1. ‹s› kellegagi vastastikuse usalduse, sümpaatia, kiindumuse alusel seotud inimene vm. olend. Kindel, lähedane, suur, truu, ustav sõber. Nad olid lahutamatud sõbrad. Minu kõige parem sõber on Rein. Temast paremat sõpra ei saa ollagi. Oleme temaga ammused, vanad sõbrad. Ta on sulle halb sõber. Poisil oli palju sõpru. Nad said ruttu sõpradeks. Neist said peagi head sõbrad. Uskusin, et leian sinus tõelise sõbra. Ole, jää mulle sõbraks! Jüri on Marile sõber, mitte rohkemat. Koer sai lastega kiiresti sõbraks, oli kõikidega sõber. Peeter püüdis end teistega sõbraks teha. Võiksid selle töö mulle sõbra poolest ära teha. Kulla sõber, aita mind hädast välja! Sõber või asi: kui teda vaja, kaob kohe ära. Sõpra tuntakse hädas. Õige sõber kaalub enam kui kuld. | piltl. Parim sõber on inimesele raamat. *Mets sai lõpuks sõbraks, kuhu nii hubane oli kaduda ja enese päralt olla. H. Raudsepp. | iroon. Niiskete ilmadega annab end tunda mu vana sõber reuma.
▷ Liitsõnad: ameti|sõber, jooma|sõber, kirja|sõber, kooli|sõber, lapsepõlve|sõber, maja|sõber, mees|sõber, mängu|sõber, nais|sõber, noorpõlve|sõber, perekonna|sõber, rinde|sõber, sina|sõber, sõja|sõber, südame|sõber, topsi|sõber, äri|sõber, ülikoolisõber; sulissõber.
2. ‹s› poolehoidja, pooldaja, millegi austaja. Loomade, looduse, hea toidu sõber. Ta on suur raamatute sõber. Sport võidab rahva hulgas järjest uusi sõpru. Vanaema on suur kiriku sõber.
▷ Liitsõnad: džässi|sõber, haridus|sõber, inimeste|sõber, jalgpalli|sõber, kala|sõber, kino|sõber, kirjandus|sõber, kohvi|sõber, korvpalli|sõber, kunsti|sõber, looduse|sõber, looma|sõber, luule|sõber, male|sõber, muusika|sõber, raamatu|sõber, rahva|sõber, seene|sõber, teatri|sõber, viina|sõber, õllesõber.
3. ‹s› aj kindel partner teat. vastastikustes kauba-, ärisuhetes. *Nii nagu mujalgi Läänemeremaades, tuginesid ka Tallinna ümbruskonna rahvastiku sidemed väljastpoolt tulnud kaubitsejatega suurelt osalt vastastikusele partnerlusele ehk nn. sõprade süsteemile. E. Tõnisson.
▷ Liitsõnad: kaubasõber.
4. ‹adj› kõnek sõbraks (1. täh.) olev, sõbrana esinev. Rein on mul sõber poiss. Ta on kõikidele sõber mees. Matkal saime omavahel sõbremaks kui kunagi enne. Mõni sõbrem mees oleks võinud talle nõu anda. *Kumb neist sõbrem sõber oli, selle järelduse teeb lugeja ise .. A. Adson. *.. teadis, et mitmed temale sõbrad ja tuttavad tüdrukud ka omal ajal mehele läinud. O. Truu.

sõiduline ‹-se 5› ‹s›
hrv see, kes on sõitmas, kellegagi koos sõitja. *Kobitakse siiski peale ja isa mässib oma sõidulised jälle hoolega tekkidesse. V. Alttoa.

kaasa sõitma
kellegagi koos, seltsis sõitma. Sõida minuga kaasa, on seltsim. Oleks hea, kui õpilastega saaks ekskursioonile kaasa sõita ka mõni lapsevanem.

sõja|kaaslane
(hrl. kellegagi samas väeosas sõdinu kohta). Isale tuli külla kunagine sõjakaaslane.

sõltuma ‹37›
kellegagi v. millegagi (põhjuslikus) seoses v. suhtes olema; mõjutatud olema, olenema. Naine sõltus rahaliselt mehest. Ta ei taha majanduslikult kellestki sõltuda. Maja kütmine sõltub ilmast. Poliitiliselt sõltus väikeriik oma naabermaadest. Gaasi ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Seeneleminek sõltub sellest, milline ilm on homme. Tema arvamusest sõltub, kas meie plaan õnnestub. Sõltub sinust, kas suudad selle tööga toime tulla. Kõik sõltub minust enesest. Sõltumata sellest, mida otsustatakse, teeb tema ikka omatahtsi.

talitama ‹37›

1. teat. viisil end ülal pidama, toimima, käituma, tegutsema. Talitab targasti, ilusti, hästi. Ei tea, kas ma talitasin õigesti või valesti. Talitad ausalt, kui lähed sõbrale appi. Poeg peaks talitama ema nõuande, õpetuse, sõnade järgi. Impulsiivne inimene talitab ikka tunde mõjul. Ahv talitas inimeste eeskujul. Äriasjus ei talita ta kunagi uisapäisa. Raha jagamisel peab talitama erapooletult. Kes oma heategijat solvaks, see talitaks inetult ja jõhkralt. „Talita nõnda, nagu tarvilikuks pead,” ütles isa. Püüab talitada nii, nagu mäletab teisi teinud olevat. *Nii mõnigi kord elas ta kui edvistaja, talitas kui arg kõhkleja, pettes oma paremaid poolehoidjaid, reetes oma unistusi. A. H. Tammsaare. *Remmelgas talitas ruttu, andis oma kasti kaaluja kätte ja võttis ise pileti kaugemaa peale. J. Mändmets. || ‹hrl. komitatiiviga› kellegagi v. millegagi teat. viisil ümber käima. Ma ei lase endaga niiviisi talitada! Räägiti õudusjutte sellest, kuidas vangidega oli talitatud. Andis Jaanile korvi, nagu ta seni kõigi teistegi kosilastega oli talitanud. Sinu suhtes on küll ülekohtuselt talitatud. Igaüks võib oma varandusega talitada, nagu heaks arvab. *.. serbia keelt ei õppinud ta kunagi korralikult ära, ning talitas meelevaldselt käänete ja nimisõnade sugudega .. A. Kurtna (tlk). *On tulnud aeg Pihkvale õpetada, et meie pole nagu Vepsa ja Vadja, kellega saab talitada omatahtsi. A. Kalmus.
2. (majapidamistöid) tegema, toimetama, (ringi liikudes) askeldama. Talitab köögis, toas, majas, maja ümber. Perenaine talitab pliidi juures. Poisi töö oli puukuuris talitada ja tänavat pühkida. Kalurid talitasid hoolega võrkude kallal. Lapsed aitavad emal talitada: katavad laua, panevad söögi sooja ja tee keema. Talitab kogu päeva nobedasti ringi, käib sahvris, toas, aidas. Talus ei lõpe töö ilmaski, hommikust õhtuni muudkui tee ja talita. Pisemad tööd jäägu asetäitja talitada ja toimetada. Hakkab talitama oma igapäevaseid talitusi. Käis linnas ühte ja teist asja talitamas. Maaler talitab värvide ja pintsliga. Kanad talitasid virgalt põhukoorma ümber.
3. põetama, hooldama. Hooldusõel on talitada kaksteist nõtra vanainimest. Otsitakse inimest, kes talitaks halvatut. Käib päeviti voodihaiget meest talitamas. Tallimees talitab hobuseid, sulane veiseid ja sigu. Kari tahab juba varavalges talitada. || van teenindama. *Ta [= poesell] talitas ostjaid äärmise rahulikkuse ja väärikusega. H. Raudsepp. *See teeb ju igale majale au, kui tal on talitada ausad külalised. A. Saal.
4. van (mingit kombetalitust vm. kohustust) läbi viima, toimetama. Kirikuõpetaja talitab laulatust, ristimist. *.. rõõmsalt peetakse pidusid, lahkelt talitatakse valla ja kihelkonna nõupidamisi. J. Pärn.
5. van viima, saatma. Käskis kutsaril hobused koju talitada. *Talita siis minu asjad Krügeri võõrastemajasse .. M. Põdder.

kaasa tantsima
kellegagi koos tantsima; teiste tantsuga ühinema. Tantsib koolinoorte tantsupeol kaasa lasterühmas. Kui esimene paar on põrandale läinud, alles siis julgevad aremad kaasa tantsida. | piltl. *Pangu peainsener parkett kas või peldikusse, egas nendega pea kaasa tantsima. V. Lattik.

tegelema ‹-lda 38 või -leda 37›

1. mingil alal tegutsema v. töötama, millegi kallal töötama; mingi tegevusega pidevamalt seotud, hõivatud olema. Maarahvas tegeleb põllumajanduse ja loomakasvatusega. Kohapeal tegeldi sepisega. Töökoda tegeleb autoremondiga. Üks poeg tegeleb poliitikaga, teine äriga. Kavatseb tulevikus arhitektuuriga tegelema hakata. See nõunik tegeleb välispoliitika küsimustega. Migratsiooniküsimustega tegelev asutus. Millega sa tegeled? – Laste kasvatamisega. See poiss tüdrukutega ei tegele. || uurima, analüüsima. Aastaid neurokirurgia küsimustega tegelnud professor. Peaksid rohkem teooriaga tegelema. Vanema kirjandusega tegelev uurija. Selle probleemiga tegelevad nii teadlased kui võhikud. || harrastama, viljelema. Tegeleb kehakultuuriga, spordiga, poksiga, võimlemisega. On mitu aastat suusatamisega tegelnud. Noorena tegelesin peotantsuga. Mõned inimesed tegelevad vaimude väljakutsumisega. Ta füüsikust vend tegeleb luuletamisega.
2. toimetama, askeldama; midagi tegema, millegagi ametis olema. Ärge tegelge kõrvaliste asjadega! Koristajad tegelevad tänaval usinasti luudade ja rehadega. Tühjendati klaasid ja hakati tegelema nugade-kahvlitega. Üks hoidis rooli, teine tegeles purjedega. Kui ema tegeleb rahaasjadega, siis ei tohi teda segada. Tegelesin terve eilse õhtu klaverimänguga. Kumbki tegeles oma mõtetega. Poiste mõtted tegelesid hoopis millegi muuga. *Juhan tegeles hobuse nina ees, kinnitas rinnust, tõmbas rangide alt laka välja, pingutas sedelgat .. M. Metsanurk. *Oskar jätab tegelevad käed seisma, tõstab pea ja lausub .. P. Krusten.
3. kellegi v. millegi eest hoolt kandma; kellegagi suhtlema, mängima vms. Õpetaja pidi ka muusikaringiga tegelema. Tegeleb väga palju oma välimusega. Lastega tuleb iga päev tegelda. Kutsikatele meeldib, kui nendega tegeletakse. Uustulnukaga ei tegelnud keegi.

kaasa tegema

1. (milleski) osalema, kaasa lööma, (millestki) osa võtma. Lavastuses teeb kaasa palju noori näitlejaid. Ta on mitmes filmis kaasa teinud. Esimeseks tuli väljaspool võistlust kaasa teinud mees. Mul õnnestus ekspeditsioon kaasa teha. Tegin reisi kaasa rühmajuhina. Ants tegi kõik vembud meiega kaasa. Mina seda mängu kaasa ei tee! Ära jäta head nalja kaasa tegemata. || kaasa elama (1. täh.) *Mina ei oska teiste rõõmu kaasa teha, seda peab lapsest saadik õppima, aga mina põdesin noorelt kaua. A. H. Tammsaare.
2. millegagi v. kellegagi koos samu liigutusi tegema; sama suunda järgima. Tegin kehaga kaasa sõiduki võnkeid. Tormilatern tegi kaasa kõik laeva õõtsumised. Laev tegi kaasa jõe käänakuid. Kehva tantsijana ei suutnud ta partneri pöördeid kaasa teha.

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

teisik ‹-u 2› ‹s›
kellegagi v. millegagi väga sarnane olend v. ese, keegi v. miski teine samasugune. a. kellegagi välimuselt (ka vaateilt, iseloomult) väga sarnane inimene (harvemini loom). Poeg oli isa täielik teisik. Oled sa kunagi kohanud oma teisikut? Teisiku motiivile on rajatud mitmeid komöödiaid. Ta on minu vaimne teisik. Romaani peategelast ei saa pidada autori teisikuks. *Vahel oli tal viisiks lõõpida, et kui teda oleks kaks eksemplari, siis võtaks ta oma teisikule naise ja vaataks ise seda nalja naerdes kõrvalt. E. Nirk. || (kellegi peegelpildi kohta). Teen nägusid, ja mu teisik peeglis jäljendab mind püüdlikult. Aknaklaasilt vaatas vastu tema tõsise näoga teisik. b. millegagi (ehituselt, kujult) väga sarnane ese, koopia (3. täh.) *Aga teises taskus oli Pallul doktor Friesneri pitsatsõrmuse teisik. J. Kross.

ligi tikkuma

1. kellegagi kurameerima tikkuma, ligi ajama. Tänaval hakkas mulle üks võõras mees ligi tikkuma. Purjus noorukid tikkusid tüdrukutele ligi.
2. kallale tikkuma, võimust võtma kippuma. Kärbsed tikuvad ligi. Külm, hirm, vanadus tikub ligi. Nohu tikub ligi.

toime saama

1. mingit ülesannet v. tegevust tulemuslikult täitma, sellega valmis saama, millegagi hakkama saama. Sai oma tööga hiilgavalt toime. Lapsed saavad juba kõigi koduste töödega kenasti toime. Küllap saaksin minagi peenrakaevamisega toime. Mati sai ülesandega palju rutem toime kui Jaan. Prantsuse keelega ei saa ta hästi toime. Kas naisterahvas saab nii suure ettevõtte juhtimisega toime? Oli palju tegemist, aga kuidagi sain toime. *Peremees pakkus ennast abiks sõudma, aga Villiku arvas, et saab sellega üksi toime. M. Aitsam. || (halva teo kohta:) korda saatma, toime panema. Oli mingi vargusega toime saanud. Sai hullu teoga toime: pani endale nööri kaela. || kokku leppima. Valige aga kaup välja, küll me ka hinnaga toime saame.
2. kellegagi suheldes hakkama saama, toime tulema. Kui ametnikega tahad toime saada, pead oskama neid meelitada. Nooruke õpetaja sai lastega hästi toime. Tüdruk ei saanud hellitatud koeraga kuidagi toime. *Naine viis mu kõrvaarsti juurde, sest kurt ei saa arsti juures üksi toime. J. Jaik.

kaasa tormama
kellegagi v. millegagi rutates, tormakalt kaasa minema. Tormas mõtlematult seiklushimulistega kaasa. Kas maksab moevooludega kaasa tormata?

trehvama ‹trehvata 48›
kõnek
1. (juhuslikult) kohtama; kellegagi (juhuslikult) kokku sattuma, kokku juhtuma. Trehvasin tänaval naabrimeest, turul Marti. Lootsin teda kohvikus trehvata. Küll on hea, et ma just sind trehvasin. Olen teda veel mõned korrad trehvanud. Trehvasin ennist üht tuttavat, ühe tuttavaga. Tal on heameel, et trehvas omasugusega. Vanad sõjakaaslased trehvasid aastaid hiljem täiesti juhuslikult. Niisuguseid inimesi trehvab haruharva. Pole just lõbus tunne, kui trehvad vana metskuldiga silmitsi. *„Mägi ei saa mäega kokku, inimene inimesega ikka trehvab,” laseb mundrimees ladnalt oma rõõmu kuulda .. H. Kiik. || kokkulepitult, hrl. kurameerimise eesmärgil kokku saama. Poiss ja tüdruk käivad salaja pargis trehvamas. Hannes läinud oma kallimaga trehvama.
2. sattuma, juhtuma. Trehvasime heale marjakohale. Nüüd küll trehvasime õigesse kohta! Sellise harulduse peale ei trehva mitte iga päev. Viimaks ometi trehvasite tubli töömehe peale. Naabriteks on toredad inimesed trehvanud. Vahel trehvas mõrda ka mõni suurem kala. Ilm trehvas ka olema ilus. Toit oli nii, kuidas kunagi trehvas. Et kõik need pahandused ka ühe päeva peale pidid trehvama! Ega me talle haiget teha tahtnud, kogemata trehvas. Kui hästi trehvas, et me kohtusime! Äkki trehvab veel mõni õnnelik juhus! *„Ostsid põrsa?” – „Jah, ilus loomake trehvas, pika kere ja tömbi kärssninaga.. ” O. Tooming. || juhuslikult, ettekavatsematult mingis olukorras olema v. midagi tegema. Metsas trehvasin isegi hunte nägema. Ma ei taha, et ta trehvaks meid koos nägema. Trehvasin siit mööda minema. Trehvasin vist midagi ütlema, mis talle ei meeldinud.
3. tabama, pihta saama v. minema. Mees laskis ja trehvas karule otse silma. Trehvasin juba esimese pauguga. Tulistas, viskas kiviga, kuid ei trehvanud. Märkilaskmisel trehvas üks lask kaheksasse. Üks kuul trehvanud röövlite peameest. Poiste lumepallid trehvasid märki. *Ma virutasin puuhaluga. Ega ma tahtnud [tappa], aga ... trehvas liiga kõvasti. Jäi maha. O. Kruus. | piltl. Selle ütlusega trehvasin küll naelapea pihta. Tema sõnad trehvasid märki. *.. direktor Vigla käskkirja kõik paragrahvid seevastu trehvavad vääramatult kümnesse. V. Lattik.

trehvunks ‹-i 21› ‹s›
kõnek kokkulepitud kohtamine, kokkusaamine kellegagi, kohting. Meil oli siin Annega trehvunks määratud. Ütles sõbrannale, et tal on õhtul trehvunks. *Meie armastus õilmitses jaanuarist aprillini. Käisime trehvunksil, vaatlesime filme .. A. Mägi.

tugevune ‹-se 5› ‹adj›
‹hrl. liitsõna järelosana› kellegagi v. millegagi võrreldes sama tugev. Poiss ihkas saada vanema venna tugevuseks. Tuhande luksi tugevune valgus.
▷ Liitsõnad: sama|tugevune, ühetugevune.

kaasa tulema
kellegagi koos tulema. Minuga tuli kaasa veel kaks meest. Oota natuke, ma tulen kaasa! Pane koer tuppa kinni, muidu ta tuleb kaasa! || piltl (koostegevuse v. kaasaelamise kohta). Juhatus tuleb esimehe kavadega alati kaasa. Kui publik tuleb kaasa, on näitlejad rahul. *Siis hakkab keegi neist tasa laulu ümisema, teised tulevad kaasa .. M. Metsanurk.

tundma ‹tunnen 45›

1. (aistingute vastuvõtmise ja mitmesuguste organismi seisundite tajumise kohta). a. puudutust, temperatuuri, valu, lõhna, maitset vms. tajuma. Tunneb õrna puudutust, võõrast kätt õlal. Tundsin torget talla all. Laps tundis läbi une, et keegi tegi talle pai. Tunnen, kuidas sa värised. Äkitselt tundsin, et keegi kobab mu taskus. Tundsin, kuidas soe vesi mööda külgi alla jooksis. Katsu, kas tunned, kuidas mu süda peksab! Sõrmed tunnevad laua siledust. Jalad tunnevad mulla jahedust. Tüdruk ei tee nagu tundmagi, et poisi käsi tal ümber puusade haaras. Naine tundis, et tuba on läinud külmaks. Tunnen, kuidas põsed hakkavad õhetama. Pani käe lapse laubale – palavikku polnud tunda. Tundsin seljas valu, rinnus pisteid. Kas sa tunned siin imelikku lõhna? Ma ei tunne mingit maitset. *Alles nüüd tunneb Lembi oma lahtiläinud käehaava, kust veri läbi sideme sõrmi mööda alla valgub. H. Sergo. | piltl. Tundsin maad jalge alt kaduvat, verd soontes tarduvat. Kes suusatada ei oska, see talvest õiget maiku ei tunne. b. (seoses organismi seisunditega; koos enesekohase asesõnaga tarindeis, mis iseloomustavad enesetunde laadi). Janu, nälga, tühja kõhtu tundma. Pole aega väsimust tunda. Tunneb end näljasena, unisena, haiglasena. Kuidas te ennast tunnete, mis tervis teeb? Tunnen end hästi, täiesti tervena. Anne tundis end halvasti, pea käis ringi ja süda oli paha.
2. hingelist elamust kogema, läbi elama. a. (emotsioonide, emotsionaalsete seisundite kohta). Rõõmu, kurbust, pettumust, viha tundma. Kellegi vastu armastust, sümpaatiat, poolehoidu tundma. Laps tunneb kingi üle heameelt. Elust tuleb mõnu tunda. Ära minu pärast muret tunne. Isa tunneb poja üle uhkust. Punastasin piinlikkust tundes. Häbi, kahetsust, kergendust, kadedust, vastikust tundma. Tunneb südames tuska. Kõik tundsid tormi ees hirmu. Igavust tundvad pealtvaatajad. Tunnen sinust puudust 'igatsen su järele'. Poetessil on võimet sügavalt tunda ja oma tundeid kaunilt väljendada. Ma ei tea, mida ta praegu mõtleb ja tunneb. *Mõeldagu enne suuri mõtteid ja tuntagu suuri tundmusi ning leitagu siis vastavad sõnad. F. Tuglas. *Juba lapsepõlvest peale oli ta jahedavõitu meeltega poiss, kes rohkem mõistis kui tundis, enam aruga hindas kui tundega lähenes. R. Sirge. || (koos enesekohase asesõnaga tarindeis, mis iseloomustavad enesetunde laadi emotsionaalse, vaimse poole pealt). Tunneb end süüdi. Tunneb end õnnelikuna, üksildasena, üleliigsena, kõrvust tõstetuna. Tundsin end puudutatuna. Ma tunnen end seltskonnas hästi, suurepäraselt, nagu kala vees. Tema tahab end ka inimesena tunda. Tundke end nagu kodus 'vabalt, mugavalt'. Tunneb end ühtviisi kodus nii matemaatikas kui keeltes 'oskab ühtviisi hästi nii matemaatikat kui keeli'. b. (selliste seisundite kohta, kus emotsiooniga seondub ka mõistuslikku v. tahtelist). Tunneb vajadust, tahtmist südant puistata. Tundis kohustust oma sõpra lohutada. Ta ei tunne millegi vastu huvi. Tundsin huvi 'küsisin', kuidas tal läheb.
3. (vaistlikult, ebamääraselt) tajuma, aduma, aru saama; tundemeele kaudu teadlikuks saama; (ette) aimama. Tundsin seljaga, et keegi jälgib mind. Tundsin endal etteheitvaid pilke. Mesilased tunnevad aegsasti, et vihm on tulemas. Tundsin, et pimedas ruumis on peale minu veel keegi. Vahel ikka tunned, et sul pole õigus. Naine tundis, et midagi on juhtunud. See poiss on minu sõber, seda tunnen ma kohe. Tundis oma tunnikese lähenevat.
4. ‹sageli da-infinitiivis koos verbiga saama› kogema, maitsma. Olen tema vaenulikkust mitmel korral tunda saanud. Nüüd said ebaõiglust omal nahal tunda. Olen sinu pärast küllalt muret tunda saanud. Suurt ülekohut tunda saanud inimene. Poiss sai isa püksirihma tunda 'sai isalt püksirihmaga kere peale'. Rahast ta puudust ei tunne 'rahapuudust tal ei ole'. *Otsest puudust Veskiantsul ei tuntud, aga jõukusest oli asi kah kaugel. A. Hint. *Ässa neitsid .. tundsid sel Saksa võimu suvel hõlpu: töövägi laskis nad põllult ja heinaväljadelt vabaks. E. Tegova.
5. ‹da-infinitiivis koos verbiga andma› (end) nähtude, tagajärgede kaudu ilmutama; mõju avaldama. a. (seoses haiguslike nähtudega). Hammas lausa ei valuta, aga annab tunda. Süda, selg, neerud on hakanud tunda andma. Äsja paranenud kõrv annab end jälle tunda. b. (üldise enesetundega seotud juhtudel). Magamata öö annab tunda. Aastad annavad end igaühele tunda. Vähene treening andis algul tugevasti tunda. Tormiliselt möödasaadetud puhkepäevad andsid tagantjärele tunda. c. (emotsionaalses plaanis). Talle anti tunda, et ta ei ole oodatud külaline. d. (muudel juhtudel). Palavus annab end ikka veel tunda. Isevalitsuse surve andis end tugevasti tunda. *Kaheksateist lisavagonetti, see annaks siiski tunda. R. Kaugver.
6. ‹da-infinitiivis koos verbiga olema› tajutav, märgatav, aimatav olema. Köögis on tunda isuäratavat toidulõhna. Õhus oli tunda kevadet. Ümberringi on juba tugevasti sügist tunda. Etendusest on tunda ajastu hõngu. Raamatu igal leheküljel on tunda meistri kätt.
7. mingit valdkonda v. ainet teadma v. valdama; millegi kohta teadmisi omama; millestki teadlik olema. Tunneb loodust, linde, ravimtaimi. Tunneb elu, seadusi, peeni kombeid. Õppisin tundma ainete omadusi, võõraid maid. Vene kirjandust ei tunne ma kuigi hästi. Maailmas tuntakse 'on teada' üle 2700 maoliigi. Korjake ainult neid seeni, mida tunnete. Maaelu tunnen rohkem raamatute kui enda kogemuste järgi. Kirjanik tunneb ajastut, milles ta elab. Tunnen ümbruskonnas iga teerada. Vaatas kõheldes ringi, nagu ei tunneks teed. Tunnen seda kanti nagu oma viit sõrme, nagu oma taskut 'väga hästi'. Ta tunneb raha hinda, väärtust. Inimene, kes tunneb oma kohustusi. Tunnen oma vigu hästi. *Kes ajalugu ei tunne, on tume kui tuuravars. J. Tuulik. || midagi kasutada v. teha oskama. Laps tunneb tähti, numbreid. Sa ei tunne veel kellagi. Matemaatikat, raamatupidamist, mootorit ta tunneb. Peep tunneb kaarti ja oskab maastikul liikuda. Tunneb pisut vene keelt. Sepp tundis oma tööd hästi. Pole tööd, mida ta ei tunneks. Ta on kogenud ehitusmees, tunneb asja. Eit tundis ussisõnu, soonetasumist. || (kinnitab mingite nähtuste, oskuste olemasolu, levikut). Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Puu- ja juurviljakasvatust goodid ei tundnud. Niplispitsi kudumine oli tuntud kogu Eesti alal. Tol ajal paberit veel ei tuntud.
8. kedagi v. midagi mingi omaduse, välimuse, nime vms. järgi teadma. Teda tuntakse osava meistermehena, lobamokana, hea inimesena. Teda tuntakse kui vaikset ja endassetõmbunud inimest. Oma rühma mehi tundis ta nime- ja nägupidi. Lahingut tuntakse Jäälahingu nime all. Rahvasuus tuntakse niret Emajõe allikana. *Neil aegadel tunti Tallinna äärelinnas maju rohkem omaniku nime kui numbri järgi. U. Toomi.
9. kellegagi lähemalt v. varasemate kokkupuudete kaudu tuttav olema. Kas sa Ennu tunned? Kui kaua te teineteist tunnete? Tunnen teda töökoha kaudu, lapsepõlvest saadik. Antsu tunneb ja teab igaüks. Tegin näo, nagu ei tunneks ma teda üldse. Ta ei vastanud mu tervitusele, ei teinud tundmagi. || millestki kogemust omama; mõistma. Rannakülas kasvanud mehed merehaigust ei tunne. See mees nalja ei tunne (karmi, nõudliku inimese kohta). | piltl. Vaese pesu ei tunne pitsi. Vahemere-äärne loodus ei tunne videvikku.
10. kellegi olemust teadma ja mõistma (hrl. kogemuste põhjal). Ema tunneb oma last. Naine tunneb oma meest ja tema nõrkusi. Tundis oma sõpra läbi ja lõhki, läbi ja läbi. Ma tunnen teda ja tean, et teda ei või usaldada. Ta tunneb naisi, oskab neile meele järele olla. Tunne iseennast! Soovin teda paremini tundma õppida. Alles matkal õppisin su iseloomu tundma. See mees tunneb hobuseid. *Murra peremees tundis oma koera, sellepärast oskas ta teda ka õigesti kohelda. S. Truu.
11. teadma v. aru saama, kellega (tuttavatest) on tegu; ära tundma. Kas sa mind ei tunne – olen ju Andres! Tundsin häälest, et tulija on Ats. Kõik olid nii purjus, et vend ei tundnud venda. Meest tuntakse tegudest. Sõpra tuntakse hädas. *See [= lehm] tundis perenaise juba eemalt ja hakkas ammuma. A. H. Tammsaare. *Laevatekil eralduvad mõned inimkogud. Ma ei või neid kauguses veel ühtki tunda. F. Tuglas.
vrd tuntav
vrd tuntud

kaasa tõmbama

1. endaga kaasa, ühes kiskuma, vedama v. viima. Käru hakkas veerema ja tõmbas poisigi endaga kaasa. *Mu mees tõmbab mind endaga kaasa. Komistades, pooljoostes ronime künkale. T. Vint.
2. kellegagi ühinema panema, juba toimuvasse tegevusse hõivama, kaasa haarama, kaasama. Liikumisse tõmmati kaasa hulgaliselt noori. Üritusse tõmmati kaasa mitmed mõjukad mehed. Teid tahetakse vandenõusse kaasa tõmmata. Mindki püüti vestlusse kaasa tõmmata. Hakkasin laulma ja tõmbasin ka teised kaasa. || enda mõju alla haarama, kaasa kiskuma. Näitlejate mäng tõmbas kaasa terve saalitäie rahvast.

tõrelema ‹-lda 38 või -leda 37›
kurjustama, kellegagi pahandama. Õpetaja tõreles poisiga õppimata koolitüki pärast. Ema tõreles, kui tütar hilja koju tuli. Lapsed said ema käest, emalt tõrel(e)da. Vanaema ei kärkinud ega tõrel(e)nud lastega kunagi. Proua ainult tõreleb teenijatega. Sinuga ei saagi teisiti, muudkui noomi ja tõrele. Vanaisa hakkas, pistis valjul häälel tõrelema. „Mis te kisate!” tõreles kasvataja. Peremees tõreleb koeraga. Isa hääl muutus karmiks ja tõrelevaks. Kui välku lööb ja müristab, siis taevaisa tõreleb. || piltl (loomade häälitsuse kohta). *„Ah sina olidki see, kellega koer öösel nii kurjasti tõreles,” ütles isa Indrekule. A. H. Tammsaare.

kaasa töötama
kellegagi koos töötama; töös osalema. Kapten töötas meestega kaasa. Kevadel on raske tunnis kaasa töötada.

tükkis3
(esineb kaasasolu v. kaasaarvatust rõhutavalt)
1. ‹prep› [komit] koos, ühes millegagi v. kellegagi. Müüs talu tükkis tööriistadega. Tahtis maali tükkis raamiga ära osta. Varas viis liha tükkis tünniga. Ratsanik kukkus tükkis hobusega. Tõstis poisi tükkis seljakotiga õhku. Võttis pussi tükkis tupega vöölt. Viskas koti tükkis kõigega ära. Tuli tükkis kõigi poegadega metsa langetama. Armastab meest tükkis tema vigadega. Vajus tükkis oma raskete saabastega põhja.
2. ‹postp› [komit] millegagi v. kellegagi koos, ühes. Viskas ümbriku kirjaga tükkis ahju. Neelas kirsi kiviga tükkis alla. Tuli külla naise ja kõigi kolme tütrega tükkis. Vajus tooliga tükkis läbi põranda. Tõmbas puu juurtega tükkis maa seest välja. Hobune kihutas vankriga tükkis talli. Põles kõigega tükkis sisse. Mine või lastega tükkis kerjama. Miks ei surnud ma sinuga tükkis!
3. ‹adv› (ühes)koos. Lahvandus neelas hobuse, sõiduriista ja mehe tükkis.

vabastama ‹37›

1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks päästma. Meie väed vabastasid Tartu, Võru. Pealetungi jätkates vabastati üks asula teise järel. Maa vabastati vaenlasest. Talupojad vabastati pärisorjusest. Peremees vabastas mitu orja 'andis neile vabaduse'.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks laskma v. vabaks tegema. Ta vabastati vanglast, kolooniast ennetähtaegselt. Mees ei ole süüdi ja vabastatakse vahi alt. Ülestõusnud rahvas vabastas vangid. Galeeriori vabastati ahelaist. Vabastasin koera ketist, lamba aia vahelt. Neiu vabastas end noormehe käte vahelt, embusest. Püüdis oma kätt ründaja haardest vabastada. Katsuti laeva madalikult vabastada. Vabastas kalakese õnge otsast. Kevad on veekogud jääkattest vabastanud. *Hästiinformeeritud tuusad sosistasid omavahel, et Jaapan valmistuvat lahkuma Rahvasteliidust, vabastades käed pealetungiks Hiinale .. A. Kaal. | füüs keem (mingis protsessis). Fotosünteesis luuakse orgaanilisi aineid ja vabastatakse hapnik. || midagi lahti päästma. Vabastas ukse riivist. Mees vabastas püstoli kaitsevinnast. Vabastasin pikkamisi mantlinööbid. Ta oli ööseks juuksed soengust vabastanud. Alkohol vabastab pidurid 'sisemised tõkked millekski'.
3. mingist tegevusest v. kohustusest vabaks päästma. Tõnis vabastati mitmeks päevaks raskemast tööst. Poiss oli nõrga tervise tõttu võimlemisest vabastatud. Ta vabastati lühinägevuse tõttu sõjaväeteenistusest. Ansambli liikmed vabastati muudest ülesannetest. || töölt, ametikohalt vallandama, kellegagi töösuhet lõpetama. Kedagi töölt, ametist vabastama. Ta vabastati ministri käskkirjaga kantsleri ametikohalt. Politseiprefektuuri komissarid nimetab ametisse ja vabastab kohalt siseminister. Ettevõtte direktor vabastas peainseneri tema kohustest. *.. teenistust pole kuskil loota, aina vabastatakse temagi kutsealal tublisid mehi. M. Metsanurk.
4. millestki koormavast, ahistavast, rõhuvast vabaks tegema. Edukas üliõpilane vabastati õppemaksust. Ära püüagi end vastutusest vabastada! Püüan vabastada sind eelarvamustest ja kompleksidest. Olmetehnika vabastab inimesed paljudest raskustest ja muredest. See vann vabastab poorid sinna kogunenud rasust. Kõik ootasid lämbe ilma järel õhtust vabastavat jahedust. *Tal oli tunne, et peab end millestki vabastama, millestki, mis matab hinge ja rõhub õlgadele. E. Krusten.
5. midagi seljast, küljest, ümbert ära võtma. Hakkas ennast üleriietest vabastama. Vabastasime end riietest ja pugesime voodi. Vabastas enese mantlist, pintsakust, jalavarjudest. Vabastasin lilled paberist ja õnnitlesin juubilari. Ta vabastas ratsu valjastest. *.. vabastab kala osavalt noaotsaga luudest ja pistab pöialt appi võttes suhu. A. Alas (tlk).
6. midagi hõivatusest vabaks tegema. Vabastage kiiremini autodele tee! Rahvahulk tõmbus kõrvale, et vabastada lahkujale tee. Vabastasime uutele tulijatele mõned istekohad. Peame toa hotellis kella kaheteistkümneks vabastama. Kõigepealt tuleb maa-ala rusudest vabastada. *.. korraldas midagi oma kaupluses ümber, et vabastada Koljale kas või müüja koht. O. Samma (tlk).
7. hrv paljaks tegema v. jätma, paljastama. *.. seljas [Kerstil] Rumeenia hommikumantel, mis vabastas istudes rohkem kui põlved. K. Saaber.

vaidlema ‹vaielda 49›
kellegagi mingis asjas erineval arvamusel olles oma vastuväiteid esitama; vastuväiteid esitades (ägedalt) mõtteid vahetama. Vaidlevad omavahel ägedalt millegi üle. Palju on vaieldud kirjandus- ja kunstiprobleemide üle. Selle tühja-tähja üle pole mõtet vaielda. Kipub iga asja üle, iga asja pärast, igas asjas vaidlema. Isa vaidles kõigest hingest maalekolimise vastu. Põhimõttelised küsimused tuleb selgeks, lõpuni vaielda. Ära hakka ülemusega vaidlema! Sinuga on raske, võimatu vaielda. Kummalgi vaidleval poolel ei tulnud puudu argumentidest. Mis siin vaielda, kõik on niigi selge. Kas sinuga vaielda või vasikaga võidu joosta, see on ju üks ja seesama (tulutu vaidlemise kohta). Maitse üle ei vaielda. *„Sa ei kuulagi, ” ütles Hannes. – „Kuulan küll, ” vaidles Pärja. L. Promet.

vastas
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse kellegi v. millegi ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, millegagi kohakuti. Võistlejad seisid keset saali teineteise vastas. Istus rongis alati ühe ja sama noormehe vastas. Istub esimeses pingis, otse õpetaja laua vastas. Kamina vastas on diivan. Postkontori vastas on pood. Üle koridori meie vastas on vaba tuba. Teisel pool raudteed, vahimaja vastas, kössitab saun. || piltl (vastasseisu, opositsiooni väljendavana). *.. arhitektide vastas ei seisnud mitte niivõrd bürokraatia, mitte niivõrd loodus, kuivõrd elanikud ise oma konservatiivsuses. M. Unt. || esineb fraseologismi koosseisus. Silm silma vastas.
2. millegagi v. kellegagi vahetus kokkupuutes, millegi v. kellegi vastu toetudes. Ahju vastas on hea seista. Tüdrukud istuvad külg külje vastas. Noored tantsisid põsk põse vastas.
3. seoses kellelegi v. millelegi vastuminekuga. Poisike käib iga päev õhtuse rongi vastas.
II. ‹adv›
1. asendilt esiküljega (näoga) otse kellegi v. millegi esikülje (näo) poole suunatuna, otse ees; (tee, tänava vms. suhtes) otse teisel pool, kohakuti. Märkas, et vastas istuv naine on tukkuma jäänud. Otse vastas on mets. Ema elab siinsamas vastas üle tänava.
2. seoses kellelegi (v. millelegi) vastuminekuga, saabujate vastuvõtmisega. Tuleb rongilt, isa on tal hobusega vastas. Käis jaamas rongil, külalisel vastas. Naised olid kaluritel rannas vastas. Perenaine oli tulijatel värava juures vastas. Pikanäpumehel olid korravalvurid sadamas vastas.

vaste ‹18› ‹s›
millelegi (v. kellelegi) vastav, millegagi (v. kellegagi) kokkulangev, samalaadne asi vm. (sageli keelelise ekvivalendi kohta). Otsis romaani topograafiale vasteid maakaardilt. Umbahjudele leidub vasteid ka Põhja-Läti rehielamutes. Sel luuletusel on vasteid saksa kirjanduses. Kõnekäändudel on vasteid teiste rahvaste keeltes. Sedeli ühel pool on kirjas eestikeelne sõna, teisel pool selle soome vaste või vasted. Võõrsõna omakeelne vaste. Otsiti ingliskeelsetele terminitele eestikeelseid vasteid.
▷ Liitsõnad: tõlkevaste.

vastu
I. ‹postp› [gen]
1. asendi poolest esiküljega (näoga) otse kellegi esikülje (näo) poole, otse kellegi v. millegi ette; (tänava v. tee suhtes) otse teisele poole; vastas (I. 1. täh.) Kool ehitati lasteaia vastu. Võttis laua äärde isa vastu istet. Sulastemaja vastu seisab viinaköök.
2. millegagi v. kellegagi vahetusse kokkupuutesse, millelegi v. kellelegi toetuvaks v. nõjatuvaks; vastas (I. 2. täh.) Nõjatub aia vastu. Noored suruvad end teineteise vastu. Toetab pea poisi õla vastu. Surus raamatu rinna vastu. Särk on tihedalt ihu vastu. Seisti külg külje vastu. Istusid selg selja vastu. || löögiga, põrkega millegi pihta. Labidas kolksatab kivi vastu. Lind lendas akna vastu. Koputas piibu tubakakarbi vastu tühjaks. Lööb rusikaga ukse vastu. Mille vastu sa end ära lõid? || pühkides millegi külge, sisse. Pühkis käed kuue vastu puhtaks. Pühib käed põlle vastu kuivaks.
3. osutab millelegi vastuminekule, kellegi vastuvõtmisele. Poisid läksid rongi vastu. Läks sadamasse laeva vastu.
4. väljendab vastuseisu, vastuolemist kellelegi v. millelegi. Kes pole meie poolt, on meie vastu. Olen ettepaneku vastu. Hääletas otsuse vastu. Rahvas oli selle korralduse vastu. Vanemad olid poja abielu vastu. Mis neil küll meie vastu on? Mul ei ole töö vastu midagi. Kohalikud seisid suurehituse vastu. Saatus oli ta vastu. Surma vastu ei saa. Artikkel jahipidamise vastu. Rünnak juutide vastu. Sõda kõikide vastu. Võideldi salakaubitsejate vastu. Võitlus kiusatuse vastu. Tunnistas kohtus oma isa vastu. Astus valitsuse vastu. Kellegi vastu relva tõstma. Rahvast kellegi vastu üles kihutama. See jutt on igasuguse loogika vastu (ebaloogilise jutu kohta).
5. osutab, kellega v. millega on mingi tunne, suhtumine, tegevus seotud, kellele v. millele see on suunatud, kelle v. mille suhtes miski toimub v. ilmneb. Armastus isamaa vastu. Viha varaste vastu. Ükskõiksus kiriku vastu. Nõudlikkus enese vastu. Nõrkus viina vastu. Huvi keemia vastu. Lahke meel kõigi vastu. Tänutunne Jumala vastu. Teeb seda poolehoiust kaaslaste vastu. Muutus minu vastu sõbralikumaks. Kuidas uus hoidja lapse vastu ka on? Olge armulised vaeste patuste vastu. Oli kõigi vastu viisakas. Eksis kodukorra vastu. Kindlustas oma vara tulekahju, varaste vastu.
6. vältimaks v. eemaldamaks midagi. Tablett peavalu vastu. Kasutab vistrike vastu salvi. Selle haiguse vastu rohtu ei ole. Vahend koide vastu. Kaitses mind vägivalla vastu.
7. osutab millekski ettevalmistavale tegevusele. Valmistab end tulevaste näguripäevade vastu. Orav valmistab talve vastu. Valmistutakse pulmade vastu. Teeb reisi vastu ettevalmistusi. Matka vastu on kõik juba korraldatud. Tüdruk hakkab end väljamineku vastu ehtima.
8. (tasu, tagatise vm. sellisega ühenduses:) eest. Tegi seda väikese tasu vastu. Andis kümne krooni vastu kella pandiks. Sai allkirja vastu vabaks. Kaup anti käsiraha vastu. Vangilangenu vahetati lunaraha vastu välja.
9. (hääletuse, võistluse jne. arvulise suhtena väljendatud tulemuse kohta). Ettepanek lükati tagasi 12 häälega 7 vastu. Eestlased said kolm esikohta soomlaste kahe vastu. Kartuleid saadi kaks tonni eelmise aasta ühe tonni vastu. Vean tuhat ühe vastu kihla!
10. ‹eitusega› osutab, et keegi v. miski pole kellegagi v. millegagi võrreldav v. võrdne. Mis on kevadine tuul tuiskude vastu! Eilne töö polnud midagi tänase vastu. *Ei rukkileiva vastu pole teist vägevamat; tema see pea toitja ongi! E. Särgava. *Nõrk on see linnasuits, ei ole oma vastu. A. Mägi.
11. kasut. koos verbiga vahetama asendamise, ümbervahetamise kohta. Vahetas tööriided teiste vastu. Riided vahetati toidu vastu. Sõdurid vahetasid leiva tubaka vastu. On oma naise uue vastu vahetanud.
12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Silm silma vastu, hammas hamba vastu. Nina nina vastu. Vennaksed võitlesid külg külje vastu. Võideldi mees mehe vastu. Astla vastu (takka) üles lööma. Kätt tõstma kellegi vastu. Vorst vorsti vastu.
II. ‹prep› [part]
1. (hooga) millegagi vahetusse kokkupuutesse; vahetus kokkupuutes; pihta, külge. Koputas vastu seina. Lõi jalaga vastu maad. Tuul peksis oksi vastu akent. Auto sõitis vastu aeda. Lükkab tooli vastu lauda. Vesi loksub vastu paadikülge. Laev põrkas vastu kaljusid. Toetab käega vastu uksepiita. Lapsed ootavad ema, ninad vastu aknaruutu. Kuulab, kõrv vastu maad. Istub, nõjatub seljaga vastu ahju. Kass hõõrub end vastu perenaise jalga. Käed on tihedalt vastu külgi. Lund keerutab vastu nägu. Liiv paiskus vastu silmi. Pühib käed vastu mantlit puhtaks. || (ühendites löömise ja löödud saamise kohta); piki, mööda. Tõmbas, virutas, andis vastu hambaid, vastu vahtimist. Valas vastu nägu, vastu koonu. Sähvas paar laksakat vastu tagumikku. Lõi poisile vastu kätt. Sai vitsaga paar sirakat vastu sääri. Sai vastu kõrvu, vastu lõugu, vastu tatti, vastu molu. Vastu pead, vastu kukalt saama.
2. millegi liikumise suuna suhtes risti teistpidi, vastupidi; millegi poole, millegi suunas. Ujus vastu vett, vastu voolu. Hoidis paadinina risti vastu lainet. Keeras ketast käes vastu päeva. Seadis näo vastu tuult. Pööra kõht vastu päikest! Lipuvarras tõuseb vastu taevast. Raketid lendavad vastu taevast. Hundid ulusid, koonud vastu taevast. Vastu valget ei seleta silm tulija nägu. Vaatas röntgenipilti vastu valgust. Magamistoa aknad on vastu tänavat, vastu põhja, vastu päikest.
3. osutab (vahetult) millegi ääres v. vastas paiknemisele. Ta maja seisis otse vastu merd. Ta elab külaservas vastu metsa. Tallinn on üle lahe vastu Helsingit.
4. vahetult enne. Tuli koju vastu hommikut. Kuhu sa veel vastu ööd lähed? Ööl vastu tänast puhkes torm. Vastu kevadet lõppes aidast vili. Vastu talve koliti linna. Vastu suuri pühi kraamiti kogu maja puhtaks. Vastu õhtut läks pilve. Oli juunikuu öö, üheksas vastu kümnendat. Ta on valves ööl vastu pühapäeva. Suri ööl vastu kümnendat maid.
5. millegi vastaselt; kiuste. Abiellus vastu (isa) tahtmist. Otsustati vastu meie soovi. Sööb vastu oma harjumust väga ruttu. Toimis vastu tavalist kommet. Vastu ootusi ja lootusi tervis halvenes. Kinnitasin seda vastu oma veendumust.
6. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Vastu taevast saatma, põrutama, lendama. Sülitab vastu taevast. Vastu pükse saama. Vastu karva käima, olema. Kedagi vastu karva silitama. Peaga vastu müüri, seina jooksma. Kellelegi vastu kaela andma, tõmbama. Vastu kaela saama. Vastu muhku saama, andma. Sai valusasti vastu nina, sõrmi. Kedagi vastu seina suruma. Nina vastu lina.
III. ‹adv›
1. ‹liikumist märkivate verbide laiendina›. a. osutab, et keegi v. miski liigub kulgeja liikumisele vastupidises suunas. Tüdruk jooksis emale vastu. Koer tormas, kargas haukudes tulijale vastu. Laps astub võõrale vaprasti vastu. Ühtki autot ei tulnud vastu. Jõuti aeglaselt edasi, sest tuul oli, puhus vastu. Inimesed liiguvad päri ja vastu. | piltl. Teater läheb vastu uuele hooajale. Läks vastu oma surmale, saatusele. b. osutab kellegi vastuvõtmisele, millelegi vastuminekule. Läksime jaama vanaemale vastu. Mindi sadamasse laevale vastu. c. osutab kellegi v. millegi liikumisele kuhugi poole, kellegi v. millegi suunas. Haige sirutas käed õele vastu. Õienupud sirutusid, tõusid päikesele vastu. d. (lõhna vms. kellenigi levimise kohta). Vastu hoovab magusat lõhna. Keldrist lööb kopituse lehk vastu. Kuum leitsak lööb leiliruumist vastu. Vastu pahvab, paiskub auru. e. osutab millenigi jõudmisele. Viimaks tuli meri vastu. f. (muu millegi suhtes vastassuunalise tegevuse kohta). Hoia kõvasti vastu, muidu puu kukub valesti. Poisid tirisid köit oma poole, tüdrukud sikutasid vastu.
2. väljendab vastuolemist, vastuseisu, vastupanu, keeldumist, eitamist, järeleandmatust. Reis jäi ära, sest kõik olid vastu. Ta on alati kõigele vastu. Oli teise soovile vastu. Oled sa poolt või vastu? Laps tõrgub, punnib, ajab, sõdib, sipleb, puikleb vastu. Vaidleb, räägib, poriseb vastu. Tema hakkab alati õpetajale vastu. Raiub vihaselt vastu. Astus julgelt vaenlasele vastu. Seisis noorte abielule vastu. Ta töö läheb teooriatele vastu. Üks seadus käib teisele (risti) vastu. Vaenlane paneb visalt vastu. Haige rabeles vastu, tõrjus kätega vastu. Ta töötab teistele vastu. Hobune tõrgub vastu. Kiusatusele vastu panema, seisma. Ei suuda vastu seista naise pisaratele. Argumendid poolt ja vastu. Kostsid hüüded poolt ja vastu.
3. ‹ühendverbi osana› esineb vastumeelsust, vastikust väljendavates ühendverbides. Imal lõhn käib vastu. Inimeste lärmakus ja pealetükkivus hakkas vastu. Mulle lööb ta upsakus vastu.
4. ‹ühendverbi osana› esineb püsimist, säilimist, jaksamist väljendavates ühendverbides. Tervis lööb vaevu vastu. Reisiraha Roomani vastu ei löö. Raske oli, aga pidasime vastu. Maja peab vanade surmani vastu. Villane mantel paneb hästi vastu. Joomata siin kuumas kaua vastu ei pane. Kui ei saa tööle vastu, tuleb abiline võtta.
5. (millelegi reageerides:) vastutasuks, vastuseks, omakorda; (vastassuunas) tagasi. Midagi peaks toidu eest vastu ka andma. Aga mida ma su aitamise eest vastu saan? Kirjuta mulle vastu! Viimaks hõikas marjuline metsast vastu. Koer klähvis ja naabripeni haukus vastu. Tervitas viisakalt vastu. Vaenlane hakkas vastu tulistama. Ära löö vastu! Poiss kärkis ja tüdruk andis vihaselt vastu. Sai vastu kõrvu ja pani ise vastu ka. „Millal tuled?” küsiti. – Poiss vastu: „Homme.” Lapsed huikavad ja mets kajab, kaigub vastu. Tühjad tänavad kõmisesid vastu.
6. (kedagi v. midagi võrreldes:) vastukaaluks, võrdväärsena kõrvale. Talle pole meil midagi vastu panna. Seadis teise jõule vastu oma osavuse. Malemängus sa mulle vastu ei saa. Vara poolest talle vastu ei saa.
7. ‹vaatamist märkivate verbide laiendina› otsa. Tütar vaatas emale vihaselt vastu. Autost vahtisid politseinikule vastu ehmunud poisid.
8. esineb ühendites, mis märgivad millegi (peegeldusena, eredalt) paistmist. Aknaklaasilt peegeldus vastu talvemaastik. Päike veikles tuuleklaasilt vastu. Jõehauast kiirgas vastu avar taevas. Talveöös särab vastu valgustatud aken. Suust helkis vastu kuldhammas. Toanurgast läikisid vastu kassi kollased silmad. Oru põhjas irvitas, haigutas vastu sügav haud. Sukakannast vaatab auk vastu.
9. ‹muude tähenduslikult lahutamatute ühendverbide osana› näit. vastu tulema, vastu võtma