Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
huvi ‹9› ‹s›
1. tähelepanu, samuti mõtete keskendumine objektile, mida tahetakse omandada v. tundma õppida; millegi harrastamine. Suur, elav, tõsine, püsiv, eriline, sügav, tõeline huvi. Laialdaste, mitmekülgsete huvidega inimene. Vaimsed, teaduslikud, kirjanduslikud huvid. Ta tunneb huvi kirjanduse, kunsti, teatri, tehnika vastu. Tiit ei ilmutanud vähematki huvi minu plaanide vastu. Noormehes tärkas, süvenes huvi neiu vastu. Huvi tekib, ärkab, kasvab, kaob. Kaotasin selle seikleja vastu igasuguse huvi. Olime pealtvaatajate huvi keskpunktis. Ettekanne äratas kelleski, pakkus kellelegi huvi. Lehitsen raamatut niisama huvi pärast. Jälgisin, kuulasin, vaatasin huviga, mis ümberringi toimus. Poiss uuris tüdrukut varjatud huviga. || ‹da-infinitiiviga› tahtmine, soov midagi teha. *Tal polnud ei mahti ega huvigi tungida kaastöötajate isiklikku ellu. P. Kuusberg. *Malle põles huvist temaga juttu alustada. I. Truupõld.
▷ Liitsõnad: kirjandus|huvi, kultuuri|huvi, kunsti|huvi, muusika|huvi, spordi|huvi, teatrihuvi.
2. ‹hrl. pl.› tulus, soodus asjaolu, kasu; see, mida keegi taotleb. Üksikisiku, ettevõtte, firma, ühiskonna huvid. Minu isiklikud ja perekonna ühised huvid. Oma huvide eest võitlema. Ametiühingud kaitsevad töötajate huve. *Kuidas me siis mängime? Väike huvi peaks ka ikka olema? Sada marka, mis? P. Viiding. || huvides ‹postpositsioonilaadselt› kasuks, heaks, jaoks. Midagi kellegi, millegi huvides tegema. Loodusrikkusi tuleb kasutada rahva huvides. Ülevaatlikkuse huvides tuleb eseme kirjeldusele lisada joonis.
▷ Liitsõnad: kauka|huvi, kihi|huvi, klassi|huvi, seisuse|huvi, taskuhuvid.
keskendus ‹-e 5› ‹s›
keskendumine; keskendamine. Tähelepanu keskendus. Sügava keskenduse hetkel ei märganud ta midagi enda ümber. Kusta tegi seda erilise keskendusega. *Paljud ta [= Juhan Liivi] hilisemad tööd on jäänud hetkemärkmete, fragmentide olukorda, kunstilise keskenduseta. P. Rummo.
kontsentratsioon ‹-i 21› ‹s›
1. koondumine, keskendus; koondumus. Tootmise, tööstuse kontsentratsioon. Kapitali kontsentratsioon. Novellis on sündmustiku ja aineesituse kontsentratsioon eriti suur.
2. vaimsete (ja füüsiliste) võimete keskendamine v. keskendumine, keskendus. Tähelepanu kontsentratsioon. Eksamiks valmistumine nõuab kontsentratsiooni. Väsimusest tulenev kontsentratsiooni nõrgenemine.
3. keem suurus, mis iseloomustab mingi koostisosa suhtelist sisaldust ainesegus v. lahuses. Tugeva, nõrga kontsentratsiooniga lahus. Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris kasvab, suureneb. Kaltsiumisoolade kontsentratsioon luukoes. Aurumine suurendab soolade kontsentratsiooni merevees. Vääveldioksiidi on õhus üle lubatud kontsentratsiooni.
▷ Liitsõnad: piirkontsentratsioon.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |