Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kaevik ‹-u 2› ‹s›
1. sõj pealt lahtine kaitserajatis tulistamiseks ning isikkoosseisu ja sõjatehnika kaitsmiseks vastase hävitusvahendite eest. Eesliini kaevikud. Kaeviku põhi. Kitsas, sügav kaevik. Kaevikuid kaevama. Kaevikud olid omavahel ühendatud jooksukraavidega. Sõdurid hüppasid, varjusid kaevikusse. Võitlus käis vaenlase kaevikutes.
▷ Liitsõnad: jao|kaevik, laskuri|kaevik, miinipilduja|kaevik, sapööri|kaevik, suurtüki|kaevik, üksikkaevik.
2. ajutine kraavitaoline süvend (näit. dreenimisel)
▷ Liitsõnad: dreenikaevik.
kehik ‹-u 2› ‹s›
puust v. puukoorest poolvakk (ka vastav endisaegne mõõt)
kehvik ‹-u 2› ‹s›
omast v. renditud maatükist elatuv väikemaapidaja, kehvtalupoeg. *.. oli kõige tähtsam, et endised maatamehed ja kehvikud saaksid oma majapidamisele jalad alla. E. Tennov. || vaene inimene. *.. ostjadki olid siin [= vanakraamikaupluses] omakorda kehvikud, kellel uue asja ostmine käis üle jõu. P. Vallak.
kesik ‹-u 2› ‹s›
põrsast vanem, kuid mitte veel täiskasvanud siga. Põrsaohtu kesikud. Kesikuid kasvatama. Kesik oli lahja. Kesikud ruigasid sulus. *Harilikult oli meil viis-kuus suuremat siga, peale selle mõni kesik või emis põrsastega. M. Metsanurk.
kevis ‹-e 4› ‹s›
bot kevadeoste pesa
kivik ‹-u 2› ‹s›
tihedalt kokkukuhjatud kivide ala. Kivikuid on meil kõige enam Põhja-Eesti rannikul.
kõvik ‹-u 2› ‹s›
geol ümbrusega võrreldes vastupidavamaist, kõvemaist kivimeist koosnev positiivne pinnavorm. Vasalemma kõvik. *Väinameres aluspõhjalisel kõvikul asuvad Papilaid, Papirahu ja Kesselaid. U. Sepp.
levik ‹-u 2› ‹s›
levimine; levimus. Nakkushaiguse levik tõkestati. Laulu ootamatult lai levik. Suure levikuga raamat, ajaleht.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |