[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

arvama ‹arvata 48›

1. milleski, mis ei pruugi olla päris kindel, teat. subjektiivsel veendumusel v. arvamusel olema, tõenäoseks v. usutavaks pidama, mõtlema, oletama; milleski teat. seisukohal olema. Ma kindlasti ei tea, aga ma arvan. Mis seal arvata, see on kindel! Paljugi, mis arvatakse! Arvan, et tegemist on eksitusega. No seda võis arvata. Arvatakse, et ta hukkus. Arvasin kuulvat koera haukumist. Isa arvas koju jõudvat alles südaööl. Arvaku tema meist, mida tahab. Mis sa sellest ettepanekust, viimastest sündmustest arvad? Mis sa arvad, kui käiks poe juures ära? Haiguse arvatav põhjus. || [kellegi] arvates (kellegi) meelest, arust. Minu, sinu, tema arvates. Loengud olid Reinu arvates igavad. Ta on enda arvates väga tähtis mees. || (arvamust, oletust sõnades väljendades). „Öösel hakkab vist sadama,” arvas Jaan. *„Liig suisa hakkas teine peale,” arvas perenaine Jussi kohta .. A. H. Tammsaare. || lootma, kujutlema. Ära arva, et sa nii kergesti pääsed! Arvad, et ma ei tea, kus sa olid! Mida sa õige arvad, et selliseid ettepanekuid teed! Kus sa arvad enda olevat, et niimoodi käitud! Ära sa arva (midagi), vastased on ka tublid poisid! *Äh, ehk kuigi künda ja külvata, mis arvad sealt õige saama? Umbrohtu, muud midagi. A. H. Tammsaare. || heaks arvama, suvatsema, sobivaks v. vajalikuks pidama. Kuidas arvate, see on teie asi. Eks nii tuleb teha, kuidas ülemused arvavad. *„Mina ilmun punases sametkleidis,” ütles proua Ottas. – „Kuidas prouad ja preilid arvavad ..” M. Sillaots. || ‹hrl. da-infinitiiviga› van kavatsema, nõuks võtma, plaanitsema. *Kust meie üldse seda teame, mis jumal meiega arvab teha. A. H. Tammsaare. *Villem arvas järgmisel päeval vallamajasse minna .. M. Metsanurk.
2. hrl kõnek kedagi kellekski v. mingisuguseks, midagi millekski v. mingisuguseks pidama. Teda ei arvatud veel täismeheks. Talupoegi ei arvatud inimesteks. Arvasime õigemaks mõnda aega oodata. Arvab enesest ei tea mis. Mõni arvas paremaks jalga lasta. Need, keda me selle au, auhinna vääriliseks arvasime. || kellegi v. millegi hulka v. kuhugi kuuluvaks pidama. Tema arvati juba täismeeste hulka. Maailmaklassikasse arvatud teos. Sakala koosseisu arvati ka Pärnu jõe alamjooksu piirkond.
3. millegi koosseisu, liikmeskonda jne., teat. tööle v. töökohale, teat. kategooriasse jne. määrama v. suunama. Komisjoni, toimkonda arvama. Reservi, erru arvatud sõjaväelased. Esindusmeeskonda, varusse arvatud jalgpallurid. Kes kaugushüppajaist olümpiakoondisse arvati? Tennist ei ole seni olümpiamängude kavva arvatud. *.. ja et Enn augustist alates kindla kuupalga peale arvati .. A. Hint. *Enne vallandamist oli teda aga haigekassa alla arvatud .. P. Kuusberg.
4. arvestama, arvesse võtma. Ravil olemise aeg arvatakse üldise tööstaaži hulka. Võla katteks, protsentideks arvatud summa. *Ainult kolmekesi oleme siin. Kui mitte arvata sünnipäevalisi .. A. Ilves. || loendama, (üles, kokku) lugema. Aega arvati siis nädalate kaupa ühest tähtpäevast teise. Volikiri kehtib aasta jooksul, arvates selle tegemise päevast. *Põllud on siledad nagu laud, tühja maad – seda ei jõua arvatagi. J. Parijõgi. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg.
5. ära arvama, mõistatama. Püüdsin arvata, mida ta mõtleb. Kes võis kaebamas käia, kas sa oskad arvata? Mis sul põues on? – Arva! *Lootuseta katsus ta arvata, kus kohal oli. F. Tuglas.
6. (hrl. vanasõnades:) hindama, kellegi üle otsustama. Ära arva piigat palest, vaid viisist. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. Ära arva koera karvast, vaid hambast.

[millegi peale] mürki võtma
(milleski) täiesti kindel, veendunud olema. Võin mürki võtta, et see oli tema. *See mees ei piiksata eladeski ülearust, selle peale võib mürki võtta. H. Angervaks.

teadma ‹tean 45›

1. informatsiooni, teadmisi omama, millestki teadlik olema, milleski selgusel, kindel olema; endale aru andma. Keegi ei teadnud sündinud kuritööst. Lugeja inimene teab, mis maailmas sünnib. Kes teab, palju kell on? Teadis, kust ja mida on kasulik osta. Ta teab, kuidas temasse suhtutakse. Noored teatakse põllul olevat. Võõras arvab teadvat, palju linnani maad on. Rahvas teab rääkida, et kõik lõppenud õnnelikult. Kodused ei tea pojast midagi. Vähesed teadsid, et majal on varuväljapääs. Uustulnukast eriti ei teatud. Kust võisid nad sõbra mõtteid teada. Ma tean, et ma midagi ei tea. Ma ei tea, mis see sõna tähendab. Oleks mees hädaohust teadnud, poleks ta nii ettevaatamatult käitunud. Oh, oleks ma seda teadnud! Tahan sust kõike teada. Asi juhtus isa teadmata, ent ema teades. Nuttis, teadmata, mida teha. Kasvataja teadis, et poiss ei valeta. Ma tean, et ta tuleb. Nagu ta ise ei teaks! Kust ta seda teadma pidi. Teab juba lõhnast, kas tehing on kasulik. Pererahvas teab väga hästi, mis olukorras külaline viibib. See tüdruk ei tea alati, mida teeb. Karulast on teada üle saja lauliku. Nagu teada (millegi üldteada kohta). Teada 'selge', kuidas see kõik lõpeb. Teada puha, kes seda tegi. Kaaslaste teada 'arvates, meelest' käitus poiss halvasti. Enese teada oli tal kõik korras. Minu teada, minu teades on see tamm. On teadmata, kas ta kohale jõudis. Surnud sajandivahetusel, sünniaeg teadmata. Ta ei tea tuhkagi, mõhkugi, õhkagi, pooli asjugi. Ei tea ööd ega päeva. Ei tea maast ega ilmast, maast ega taevast. Sul parem käsi ei tea, mis vasak teeb. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. | (oma kogemusele viidates). Mees ei tea, mis purjusolek tähendab. Küll ta nüüd teinekord teab, et ei unusta. Oli nii tugeva tervisega, et ei teadnudki, mis haigus on. Puudust ja nappust teavad nad enda, omast käest (ära). Mida tema ka lastest teab! Teab raha hinda. || ‹da-infinitiivis› esineb ühendeis, mis märgivad informatsiooni ja teadmiste hankimist, edastamist, hoidmist. Ekskursioonil saadi mõndagi huvitavat teada. Tahab tõde teada (saada). Võõras soovis teada, kus Kased elavad. Kui abi vajad, anna teada 'teata, informeeri'. Poeg annab endast kirjaga kodustele teada. Otsus anti õhtul teada. Valitsus annab teada, et .. Kuuldu tuli enda, enese teada hoida, pidada. Jättis asja oma teada. See jääb meie, nende kahe teada.
2. (ära) tundma, tuttav olema. Seda meest teavad nad nägupidi. Teda teatakse kui üle valla kokka. Kes jõuab suure asutuse kõiki töötajaid teada. Õpetaja teab paljusid ravimtaimi. Kogenud kaptenile on sealsed teed ja veed teada. Kas sa seda mõistatust tead? Põhja pool seda haigust ei teata. Teab teed nii hästi, et võib kinnisilmi minna. Teab seda kanti nagu oma viit sõrme. Teada töö, teada inimesed. *Hannes teadis võilille, karikakart, varsakapju teadis. L. Promet.
3. oskama; taipama, märkama, millegi peale tulema. Lapsed teavad luuletust peast. Võõraid keeli on kasulik teada. Sõnu teadmata pole mõnu laulda. Õpilane teadis kõik, mis temalt küsiti. Niisugust pisiasja ei teadnud keegi tähelegi panna. Kust nad teadsid sinna minna? Väikesed ei teadnud midagi karta. Tema juba teadis, kuidas asju ajada. Kõik toimus kiiremini, kui teati arvata. Sellest ei teadnud siis unistadagi. Ei teadnud i-d ega a-d öelda. Ei teadnud aimata. Asjatundjad teavad öelda, et .. Eit teab valuvõtusõnu. *Toapoiss .. teadis härrale Kristjani palumist nõnda ette panna, et ta kohe vastu võeti. J. Pärn.
4. esineb ebaselgust, ebamäärasust, teadmataolu, kõhklust, kahtlust väljendavates ühendites. Ei tea kelle sigitatud sant. See juhtus teab kelle süül. Teab mis mees tast saab. On tea kuhu kadunud. Jooksis ähmis ei-tea-kuhu. Magab teab kus kuuris. Koju jõutakse tea millal. Lugu oleks võinud lõppeda ei tea kuidas. Ei tea miks sattus esimesena pihku labidas. Tea(b), kas loomad said ikka korralikult süüa? Ei tea, kas tal ongi suuremat viga. Tea kas oli seeme halb või mis? Hulgub ringi kes teab kus. Loeb seda raamatut kes teab mitmendat korda. Tüdruk polnud teab mis iludus. Sel poleks teab mis mõtet. Eluruumid polnud just teab mis. Häda polnud kes teab mis. Peab ennast teab kui targaks. See pole teab kui kallis. Ta juhatati jumal, taevas teab kuhu. Kaotas kindad kes teab kuhu. Teeks ei tea mis ära. Mõtleb enesest ei tea mis. Peab ennast jumal teab kelleks. Jumal seda teab, kus ta kolab. Jumal ise teab, mis sest saab. Taevas teab, millega see lõpeb. Ei tea kedagi. Ei tea midagi. Kes teab, kui kaua tüli veel kestnud oleks. Kes neid teab. Kes teab, kes teab. Ei või iial teada. Ei või teada midagi. *Tea nüüd ühti. Tea, kumb astus esimese sammu, kuid juba nad ruttasid otse üle välja .. A. Mälk. | esineb kirumisvormelites (vt. ka fraseoloogiaosa). See on põrgu teab mis. Põrgu teab, mis siin lahti on. Madis seda teab.
5. kõnek kasut. millegi tundetoonilise rõhutamise korral. a. kellegi poole pöördudes, millelegi eriliselt tähelepanu juhtides vms.; kuul(g)e. Tead, jube oli. Tead mis, lähme kinno! Kas tead, ära sa asjata karda! No tead, see lõhnab keretäie järele. *Ta sosistas usaldavalt, nagu sõbrale: „Teate, jumalat ei ole olemas.” A. Valton. b. kasutusel taunitava täitesõnana. *„Iia! Iia!” kordas Sikusarv vaimustatult .. „Vahva, tead, Iia! Aga perekonnanimi?” J. Smuul. *Läksid juurde ja alustasid [maiustuste] klanimist: „Sa tead, poevana, sul ikka on, tead. Anna, tead, ole ikka vend, tead.” V. Alttoa.
6. ‹gi-liitelisena eitusega› mõjule alluma, järele andma; kuulda võtma, välja tegema. Lööb haamriga poldile peale, aga see ei teagi. Ülesandest ei tehtud teadmagi. Lapsed ei tahtud kojusõidust teadagi. Vihastas nii, et ei tahtnud pojast teadagi (äärmise vihastamise kohta). *Surus [mees] kangisõra piida ja prussi vahele ja vajutas. Tugev pruss ei teinud teadmagi. E. Rannet.
vrd teadev
vrd teadmata
vrd teatav
vrd teatud

usaldama ‹37›

1. kelleski kindel olema, mitte kahtlema, kellegi aususes, heatahtlikkuses, tarkuses jne. veendunud olema. Truud sõpra võib täielikult, täiesti, läbi ja lõhki usaldada. Arvamusuuring näitas, kui vähe usaldab rahvas erakondi. Usaldas oma naist rohkem kui kedagi teist. Kas sa usaldad nõnda kõiki inimesi? Ta oli seda reeturit usaldanud nagu iseennast. Ei maksa iga ettejuhtuvat pimesi usaldada. Usalda mind ja räägi oma mure südamelt ära. Teda võib usaldada, ta vaikib nagu haud. Oma arsti peab usaldama. Seda lurjust ei saa põrmugi usaldada. Õige koer ei usalda võõraid.
▷ Liitsõnad: umbusaldama.
2. millegi peale kindel olema, midagi püsivaks, tugevaks, heaks vms. pidama, millegi tõepärasuses veendunud olema. Võidusõitja peab oma autot piiritult usaldama. Logisevat riivi ei saanud enam sugugi usaldada. Vananedes võib oma mälu järjest vähem usaldada. Usaldas vaid oma silmi ja kõrvu 'seda, mida ise nägi ja kuulis'. Neid andmeid ei maksa täiel määral usaldada. Sportlane usaldagu oma võimeid. Tegutsesin kiiresti, ainuüksi oma vaistu usaldades. *Lumi oli ohtlikult sulanud. Ei saanud hästi usaldada rada jalge ees ega pruunikaid mättaid selle kõrval. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: umbusaldama.
3. kellegi hoolde, kätte, hoitavaks, kasutatavaks, tehtavaks jne. jätma v. andma. Usaldas lapse paariks tunniks tädi hoolde. Kes usaldaks ennast kahtlase kuulsusega kirurgi kätte, kätesse! Oli oma auto poja kätte (sõita) usaldanud. Nii suurt summat ma sellisele tuulepeale ei usaldaks. Talle usaldati näidendi peaosa, pulmapeo juhtimine. Noormehele ei saa nii vastutusrikast ametikohta usaldada. Tarvitas talle usaldatud võimu kurjasti. *Seda ülesannet [= ahjusiibri sulgemist] ei usaldanud ta enam Jensile pärast seda, kui see oli saanud vingumürgituse .. K. Ristikivi.
4. avameelselt teatavaks tegema, (kellelegi) midagi südamelt ära rääkima. Usaldas sõbrale kõik saladused, oma salajasimadki mõtted. Tal polnud inimest, kellele oma tundeid usaldada. Tüdruk usaldas oma südamevalu päevaraamatule. Mulle usaldati, et Kadi ootab last. *.. haige usaldas võõrale kõik selle, mida ta poleks iialgi pihtinud ei kirikule ega perekonnale. V. Adams.
5. ‹da-infinitiiviga› tihkama; (hrl. pärast kõhklemist) julgema, söandama. Kohmetu noormees ei usaldanud tüdrukut puutudagi. Laps ei usalda enam pärida – äkki onu pahandab. Poiss seisis ja vaatas maha, usaldamata silmi tõsta. Viimaks usaldasid mehed mürsulehtrist välja piiluda. Kulus hulk aega, enne kui ta juttu teha usaldas. Alles kümne aasta pärast usaldas autor oma novellidest raamatu kokku panna. Ta tegi ringi ümber maja ja usaldas alles seejärel koputada. Kõige julgem koer usaldas ka lähemale tulla. *.. isegi ääsi juurde usaldan minna, ehkki see koht alles hiljuti ajas mu seljale hirmujudinad. O. Luts. *.. kartulijaala alt läbi ujuda usaldasin mina üksi. J. Parijõgi.