[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

härjal sarvist ~ sarvest (kinni) haarama ~ võtma ~ hakkama
otsekohe ilma pikemata mingi asja kallale asuma. Kui olime istet võtnud, haarasin härjal sarvist: „Mis mure vaevab?”. *„Hea küll, asume siis asja juurde,^” oli kipper valmis härjal sarvist kinni võtma .. H. Sergo.

[millelgi] sarvist (kinni) haarama ~ võtma ~ hakkama
otsekohe ilma pikemata mingi asja kallale asuma. Haarasin, võtsin asjal sarvist kinni. Mis enam oodata, hakkame tööl sarvist kinni. Tarvis ainult elul sarvist haarata: iga päev on kallis.

sõnasabast kinni haarama ~ hakkama ~ võtma
kellegi sõnu talle etteheidete tegemiseks v. vastuväitmiseks ära kasutama. Ütlesin jah, aga ära siis kohe sõnasabast kinni võta, hakka! *Kus sai, haaras ta vastuvaidlejal sõnasabast kohe kinni, keerutas seda suure mõnuga .. J. Semper.

kinni võtma

1. millessegi klammerduma, midagi haardesse võtma. Võtab trepikäsipuust kõvasti kinni. Käisest, hõlmast, kraest, kuuenööbist kinni võtma. Võta nööri otsast kinni! Võttis tüdrukul õlgadest, õlgade ümbert kinni. Hunt võttis lambal kõrist kinni. | piltl. Sõnast, mõttest, ettepanekust kinni võtma. *Kui kodukatus paigatud, oli vaja kuskil kindlamast tööotsast kinni võtta. V. Saar.
2. (tabamise, kinnipüüdmisega seoses:) kätte saama. Kass võttis hiire kinni. Võtke varas kinni! Põgenik, salakütt võeti kinni. Kurjategija kästi elusalt kinni võtta ja kohtu alla anda. || järele jõudma. Jooksja võttis kinni varem rajale läinud konkurendid.
3. (hingamise takistatuse kohta). Nii tugev suits, hais, et võtab hinge kinni. Tuul kippus ajuti hingamist kinni võtma. || piltl (vaimustuse väljendamiseks). *Ükskord kinkisid Reedike tüdrukud mulle nuku, tibatillukese, kuid nii ilusa, et hinge võttis kinni. A. Kaal.
4. taipama, aru saama. Minu mõistus, aru, taip ei võta kinni, mis siin toimub. *Kust sa seda meie maal üldse kinni võtad, mis rahvusest meie inimesed keegi on. A. Kitzberg. *Silmad naeravad ja sellepärast ei võta keegi kinni, kus naerukortsud lõpevad ja aastate omad algavad. L. Vaher.