[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aatrium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. aj keskne pearuum Rooma elamus, mille laes oli nelinurkne ava, põrandas bassein
2. ehit varakristliku v. romaani basilikaalse kiriku sammastega eesõu (kaevuga)
3. ehit mitmekorruselise hoone keskel asuv hall, millel on hrl. klaaskatus. Aatriumiga eramu, koolimaja, kaubanduskeskus.

altari|ruum
ruum kiriku idapoolses otsas (pea)altari ees

apostoolik ‹-u 2› ‹s›
‹hrl. pl.› aj kirikl lahkusuline, kes Põhja-Itaalias 13.–14. sajandil nõudis kiriku tagasipöördumist apostelliku lihtsuse juurde ning sotsiaalset võrdsust

arhierei ‹14› ‹s›
kirikl vene õigeusu kiriku kõrgemate vaimulike (piiskopi, peapiiskopi ja metropoliidi) aunimetus

autokefaalne ‹-se 2› ‹adj›
kirikl (kiriku, teat. usundi v. selle suuna kohta:) iseseisev, teisest samausulisest (katoliku) kirikust sõltumatu. Autokefaalne kirik.

baptisteerium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. aj supelbassein Vana-Roomas
2. kirikl katoliku ristimiskirik v. -kabel (hrl. suurema kiriku kõrval). Firenze, Pisa baptisteerium.

breviaar ‹-i 21› ‹s›

1. lühike ülevaade v. kokkuvõte
2. kirikl katoliku kiriku ladinakeelne palveraamat

diakon ‹-i, -it 2› ‹s›
kirikl
1. katoliku ja protestantliku kiriku abivaimulik
2. koguduse teenistuses olev vaeste ja haigete hoolekandja mõnes protestantlikus kirikus
3. preestri abi õigeusu kirikus

diötsees ‹-i 21› ‹s›

1. aj mitut provintsi hõlmanud Vana-Rooma haldusüksus
2. kirikl katoliku kiriku piiskopkond. Vana-Liivimaa diötseesid.

djakk ‹djaki 21› ‹s›

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

epitaaf ‹-i 21› ‹s›
hauakiri v. hauakirjaga mälestussammas; surnu mälestustahvel kiriku seinal. *Juhan Liivi hauasammast ehib epitaafina luuletus „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”. P. Rummo. || kirj kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus

evangelist ‹-i 21› ‹s›
kirikl evangeeliumi kirjutaja v. kuulutaja; evangeelse kiriku liige

hussiit ‹hussiidi 21› ‹s›
aj Jan Husi õpetuse pooldaja, katoliku kiriku vastasest liikumisest osavõtja Tšehhis. Hussiitide sõjad.

inkvisitsioon ‹-i 21› ‹s›
aj katoliku kiriku äärmiselt julmalt tegutsenud kohtu- ja politseiasutus võitluseks ketseritega. Inkvisitsiooni ohvrid, tuleriidad.

jõulu|laul
jõuluteemaline v. jõulude ajal lauldav kiriku-, rahva-, laste- vm. laul

kaitse|pühak
kirikl mingi kiriku, maa, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks olev pühak katoliku ja õigeusu kirikus

kanooniline ‹-se 5› ‹adj›

1. rangelt normidele, reeglitele vastav, kaanonile vastav. Kanoonilises vormis loodud teos. Kanooniline portree. Kanooniline tekst.
2. kirikl kaanoniks olev; kaanonile vastav. Kanoonilised teosed. Kanooniline õigus 'ristiusu kiriku õigusnormide kogum'.

kantor ‹-i, -it 2› ‹s›
van kirikumuusika õpetaja koolis, kiriku eeslaulja ja koori juhataja; köster. Kooli, kiriku kantor.

kardinal ‹-i, -i 10› ‹s›

1. kirikl katoliku kiriku kõrgeim vaimulik paavsti järel. Kardinal Richelieu. Kardinalide kolleegium.
2. zool Põhja- ja Kesk-Ameerika sarlakpunane tutiga laululind (Cardinalis cardinalis)

katoolikos ‹-e 5› ‹s›
kirikl Armeenia, samuti Gruusia kiriku pea

ketser ‹-i, -it 2› ‹s›
kiriku õpetusest kõrvalekaldunu, väärusuline. Ketserite tagakiusamine. Giordano Bruno põletati ketserina tuleriidal. Keskaegne kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. || piltl üldkehtivate arvamuste eitaja. *Pea meeles: on palju ketsereid ära hukatud ülematele vastuhakkamise eest! A. Hint.

ketserlus ‹-e 5› ‹s›
kiriku õpetusest, usudogmadest kõrvalekaldumine, hereesia. Katoliku kirik võitles ketserluse vastu inkvisitsiooniga. Preestrit süüdistati ketserluses. || piltl üldkehtivatest seisukohtadest kõrvalekaldumine. Niisugune jutt on ju sulaselge ketserlus!

kindral|superintendent
kirikl aj luteri usu kiriku konsistooriumi ülemvaimulik teat. piirkonnas. Liivimaa kindralsuperintendent.

kirikkond ‹-konna 22› ‹s›
hrv teat. kiriku piirkonda kuuluv maa-ala (kihelkond v. selle osa). *.. nüüd kuulusid tülitsejad vennad samasse kihelkonda ja samasse kirikkonda. A. Annist (tlk).

kirikla ‹1› ‹s›
kirikuõpetaja elamu (koos kiriku kantseleiga); pastoraat, kirikumõis (2. täh.) *Ja Körber siirdus kirikla trepile, et sisse minna .. E. Särgava.

kiriku|aed
kirikut ümbritsev aed; (kiriku juures asuv) surnuaed. *Vanaisa ja vanaema olid surnud ning puhkasid kõrvuti Käina kirikuaias kaskede all. H. Sergo.

kiriku|ajalugu
kristluse ja kristliku kiriku ajalugu, kirikulugu

kiriku|alevik
kiriku lähikonda kujunenud alevik. O. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevikus.

kiriku|eestseisja
aj kiriku majandus- ja politseiliste ülesannetega ametiisik. Ärksa koolmeistrina sattus ta peagi tülli mõisnikust kirikueestseisjaga.

kiriku|kogu ‹s›
(mingi maa) kiriku esindajate kokkutulek kiriku (kõrgeima) valitsusorganina, kontsiil. Oikumeeniline kirikukogu. Kirikukogu valis peapiiskopi ja konsistooriumi.

kiriku|kool [-i]
aj kiriku poolt rajatud, vaimuliku juhatusel töötav kool. *Peale nende [= kihelkonnakoolide] olid maal veel vene kirikukoolid, samuti midagi kihelkonnakooli-taolist .. F. Tuglas.

kiriku|koor [-i]

1. kiriku juures tegutsev ja peam. jumalateenistustel esinev koor
2. oreliväär, kooripealne

kiriku|koormis
aj koormis kiriku heaks

kiriku|kõrts
aj kiriku juures asuv kõrts. Kirikukõrtsis said talumehed pühapäeviti kokku.

kiriku|küla
kiriku juurde kujunenud v. endistel kirikumõisa maadel asuv küla

kiriku|maantee
kiriku juurde viiv maantee

kiriku|meelne
kiriku, kirikutegelaste seisukohtadele vastav v. neist juhinduv, klerikaalne

kiriku|pea
kirikl kiriku eesotsas seisev kõrgem vaimulik (näit. paavst, peapiiskop)

kiriku|sammas
aj sammas, tulp kiriku ukse juures, kuhu nuheldav kinni seoti, kirikupost, kirikutulp. Meest peksti kirikusambas.

kiriku|tee

1. kiriku juurde viiv tee
2. teekond kirikusse. Sai kirikuteel mitme tuttavaga kokku.

kiriku|teener

1. kiriku teenistuses olev isik. Preestrid ja teised kirikuteenrid.
2. (hrl. katoliku kirikus) abitöid tegev ning jumalateenistuse ajal preestrit abistav isik. Kirikuteener süütas küünla.

kiriku|vaenulik
kiriku suhtes vaenulik. C. R. Jakobsoni kirikuvaenulikud seisukohad.

kiriku|vanne
kirikl kiriku liikme kogudusest väljaheitmine ja needmine (katoliku ja õigeusu kirikus). Paavst pani Lutheri kirikuvande alla.

kiriku|vastane

1. ‹adj› kiriku (4. täh.) vastu suunatud. Kirikuvastased väljaastumised. Kirikuvastane meelsus.
2. ‹s› kirikusse (4. täh.) vaenulikult suhtuv isik. Ta kujunes ajapikku käredaks kirikuvastaseks.

kiriku|õigus
jur kiriku kui ühiskondliku organisatsiooni elu õiguslikult määravate normide kogu

kirmas ‹-e 4› ‹s›
etn kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal), kirmes. Noored käisid suvel kirmastel. Külarahvas kogunes kirmasele.

klerikalism ‹-i 21› ‹s›
pol ühiskonnas ning kultuurielus kiriku juhtivat osa taotlev ideoloogia ja poliitika suund

konkordaat ‹-daadi 21› ‹s›
mingi (hrl. katoliikliku) riigi ja paavsti kokkulepe kiriku ja ilmaliku võimu suhete reguleerimiseks. Napoleon sõlmis 1801 paavstiga konkordaadi.

konsistoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kirikl kiriku mitmeisikuline haldusorgan. Konsistoorium kinnitas ametisse uue pastori.

koor2 ‹-i 21› ‹s›

1. ehit kiriku idaosas olev ruum (v. pikihoone idaosa), kus asetseb peaaltar, altariruum
2. kirikus pikihoone lääneotsas olev rõdu, millel paikneb orel, oreliväär. Orel kooril hakkas mängima. Lauljad läksid trepist üles koorile. *Iga pühapäev istus Leena köstri kõrval kooril.. J. Mändmets.

koormis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. aj feodalismiajal talupoegadel lasunud kohustus mõisniku, riigi v. kiriku kasuks. Talupoegade koormised kasvasid, suurenesid. Talupojad pidid mitmesuguseid koormisi kandma, täitma. *Rõhuva koormisena lasus talupoegadel küüdikorraldus. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: feodaal|koormis, kiriku|koormis, mõisa|koormis, naturaal|koormis, teokoormis.
2. füüs tehn koormav raskus

koraal ‹-i 21› ‹s›
kirikl katoliku kiriku ühehäälne saateta, ladinakeelse tekstiga koorilaul; rahvuskeelne koguduse laul. Koraale laulma. Mängis orelil paar koraali. Pasunakoor ja lauljad alustasid vägevat koraali.

krüpt ‹-i 21› ‹s›

1. katakombide hauakabel v. suurem ruum; keskaegse kiriku (kooriruumi) all paiknev poolenisti maa-alune hauakabel, reliikviahoidla v. kultuseruum
2. anat väike süvend, limaskesta torujas sissesopistis

käär|kamber
kirikl kiriku kooriruumi kõrval olev ruum v. kõrvalehitis vaimuliku ametitoiminguteks ja kirikuriistade hoidmiseks. Koguduseliikmed käisid käärkambris oma hingekarjase jutul.

kümnis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj feodaalaja naturaalmaks vaimulike ja kiriku ülalpidamiseks, hiljem ka igasugune viljakoormis mõisniku heaks. Suur kümnis 'kümnis põllusaaduste pealt'. Väike kümnis 'kümnis aiasaaduste pealt'. Kümnist maksma, andma. Kümnist sisse nõudma, koguma. | piltl. *Tean, kui vanasti sai looma tapetud või kalarannas käidud, olid kõik ümbruskonna varesed mobiliseerunud kümnise saamiseks koduõuele. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: karja|kümnis, vere|kümnis, viljakümnis; kirikukümnis.

leina|missa

1. katoliku kiriku leinajumalateenistus
2. muus selle jaoks komponeeritud muusika

lõpmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
ehit kiriku kooriruumi otsmine, otsaseinast eenduv osa

metropoliit ‹-liidi 21› ‹s›
kirikl õigeusu kiriku peapiiskop (patriarhi järel tähtsuselt teine vaimulik)

missa ‹6› ‹s›

1. katoliku kiriku jumalateenistus altarisakramendiga. Katedraalis peetakse missat. Käis missal, läks õhtusele missale.
▷ Liitsõnad: hommiku|missa, kesköö|missa, õhtumissa.
2. muus mitmeosaline usulise sisuga heliteos koorile, mida esitatakse a cappella v. instrumentaalsaatega. Missa C-duur solistidele, koorile ja orkestrile. Bachi missad.

missaal ‹-i 21› ‹s›
kirikl katoliku kiriku missaraamat, ka katoliku palveraamat. Missaalid kaenla all, läksid nunnad palvusele.

missa|raamat
katoliku kiriku käsiraamat, mis sisaldab liturgia pidamise korra ning missal loetavad tekstid, missaal

narteks ‹-i 2› ‹s›
lahtine koda varakristliku basiilika v. bütsantsi kiriku peasissekäigu ees

neo|tomism
filos Aquino Thomase õpetusel (tomismil) rajanev objektiivse idealismi erikuju, katoliku kiriku ametlik filosoofia

nigula|päev
katoliku kiriku pühakupäev ning eesti rahvakalendri tähtpäev 6. detsembril. *.. sest andresepäevast läheb ilm tavaliselt juba külmale ja seda kindlasti nigulapäevast (6. detsembrist).. K. Põldmaa. *Sirvilauad näitasid juba ristikalendri nigulapäeva, mil talvele põhi alla pannakse. H. Sergo.

paarpüks ‹-i 21› ‹s›
van kiriku korjanduskarp. *..metallrahad libistasin ma .. auguga hoiukarpi, mida meil peenemas keeles „paarpüksiks” kutsuti. H. Raudsepp.

paavst ‹-i 21› ‹s›
roomakatoliku kiriku kõrgeim pea. Rooma paavst. Paavst Johannes Paulus II. Paavsti bulla. Paavsti valimised. || piltl (kellegi kõige kõrgema kohta). Tuglast on nimetatud eesti kirjanduse paavstiks.

paavstlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
katoliku kiriku valitsussüsteem paavstiga eesotsas, paavstivõim. Paavstluse tekkimine. Võitlus feodalismi ja paavstluse vastu. Ordust sai üks paavstluse kõige agaramaid toetajaid.

palve|koda
(üldnimetus palvemaja, kiriku vm. kultushoone kohta). *Ukse ees lõid inimesed kahe sõrmega risti ette, alandlikult astusid härmatanud palkseintega palvekotta. F. Tuglas (tlk).

papi|meelsus
kiriku mõjul juurdunud religioossed eelarvamused. Kreutzwaldi võitlus papimeelsuse vastu.

piiskop ‹-kopi, -koppi 21› ‹s›
kirikl kristliku kiriku kõrgem vaimulik, algselt ristiusu kogukonna juht. Katoliku, vene õigeusu piiskop. Luteri kiriku piiskop. Roomakatoliku kiriku piiskopid nimetatakse paavsti poolt. Tallinna, Tartu, Riia piiskop. Liivimaa piiskop Albert. Valiti, määrati uus piiskop. Jumalateenistust pidas piiskop ise.
▷ Liitsõnad: peapiiskop.

piki|hoone
ehit kiriku (pikliku põhiplaaniga) pearuum koguduse jaoks. Pikihoone võib olla ühe- või mitmelööviline.

pimm ‹interj adv›
annab edasi hrl. kiriku- v. tornikella kõrget kumedat heli. Kirikukellad tagusid pimm ja pamm.

pimm|-pamm ‹interj adv›
annab edasi hrl. kiriku- v. tornikellade vaheldumisi kostvat kõrgemat ja madalamat kumedat heli. *Ronisin torni ja tõukasin kella kiikuma, andsin hoogu juurde, järjest juurde, kuni tila kõminal vastu vaske puutus. Pimm-pamm. U. Mikelsaar.

prebend ‹-i 21› ‹s›
kirikl vaimuliku, kiriku v. kloostri tulu v. tuluallikas (näit. maavaldus); tulu saaja. *.. et kehvas Pärnus on raske midagi raha eest saada, palusid professorid anda neile prebendiks linnamõisate hajatalud. H. Piirimäe.

presbüteerium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
ehit kiriku altariruum, koor [2] (1. täh.)

presbüterlane ‹-se 5› ‹s›
kirikl kalvinismi pooldaja anglosaksi maades, presbüterliku kiriku liige

protestant ‹-tandi 21› ‹s›
protestantismi pooldaja, protestantliku kiriku liige. Ta ei ole protestant, vaid katoliiklane.

puhastus|tuli
kirikl katoliku kiriku õpetuse kohaselt inimese hinge surmajärgne seisund ja paik, milles enne viimset kohtumõistmist toimub hinge lõplik puhastamine ja ajalikest patukaristustest vabanemine, purgatoorium. Läbi puhastustule paradiisi jõudnud patune. Nutt toob kergendust, see on kui puhastustuli. || see, mis halvast vabastades puhastab, paremaks, vastupidavaks muudab. *.. üks uus aeg algas, aga kui mitu põrgut ja puhastustuld tuli meil selleni veel läbida. J. Kross (tlk).

puritaan ‹-i 21› ‹s›

1. aj anglikaani kiriku puhastamist ja ranget usulist elukorraldust taotleva protestantliku usulahu liige 16.–17. saj. Inglismaal
2. usuliselt ja kõlbeliselt väga (ka liialdatult, silmakirjalikult) range inimene. *Ta oli puritaan, nõudis inimestelt mõistust, kainust ja lihtsust, ei sallinud suurustamist, edvistamist, joomist ega muid selliseid pahesid. J. Semper.

rist|hoone
ehit romaani v. gooti stiilis kiriku pikihoonet risti läbilõikav ruum

roos|aken
kunst romaani ja eriti gooti kiriku rikkaliku ehisraamistikuga ümaraken. Ambla kiriku sihvakas roosaknaga torn.

rääs|tool
van kiriku kantsel. *Pool-uimaselt, nagu oleks talle räästooli katus pähe langenud, läks noor õpetaja kirikust koju. E. Vilde.

sandi|koda
kõnek kiriku eeskoda, kus tavaliselt kerjused istusid. *Juba mitmendat aastat oli ta Lahjavere vallast kirikusandiks, kes istus teiste santide kõrval sandikojas.. J. Mändmets.

sekulariseerima ‹42›

1. kiriku vara riigistama. Sekulariseeriti kirikumaad.
2. kiriku võimkonna v. mõju alt vabastama, ilmalikustama. Ühiskonda sekulariseerima. Kool sekulariseeriti. Sekulariseeritud kunstid.

skisma ‹6› ‹s›
kirikulõhe; (katoliku kiriku käsituses:) organisatsiooniline eraldumine kirikust, paavstivõimu mittetunnustamine. Suur skisma 'katoliikluse lõhenemine aastail 1378–1417'.

surma|patt [-patu]

1. kirikl katoliku kiriku õpetuse kohaselt teadlik ja vaba üleastumine Jumala seadusest olulises asjas, mille tagajärjeks on Jumala armust osasaamise jäädav kaotamine. Seitse surmapattu (kõrkus, ahnus, iharus, aplus, kadedus, viha, tusk).
2. piltl suurem süü, üleastumine; viga v. pahe. Tudengi sissemagamine pole ju surmapatt. Tüdruk varjas oma kohtamas käimisi nagu surmapattu. Uudishimu ei pidanud ta surmapatuks. *.. jätta kurt mees maha – eks see ole maailma silmis surmapatt. E. Maasik.

transept ‹-i 21› ‹s›
ehit kiriku pikihoonet risti läbiv ruumiosa, ristlööv. Kahe transeptiga kirik.

transsubstantsiatsioon ‹-i 21› ‹s›
kirikl (katoliku kiriku õpetuses:) püha õhtusöömaaja talitusel leiva ja veini muutumine preestri pühitsuse läbi Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks

tõra2 ‹11› ‹s›
murd rõdu; kiriku kooripealne. *.. va kadunud Korneli Jaan oli tõra peal kuulanud, kuidas pastoriisand .. kantslis kohut mõistis .. V. Raidaru.

usu|dogma
relig kiriku poolt defineeritud ja liikmetelt kohustuslikku järgimist nõudev õpetuslause. Juutide ranged usudogmad. Katoliku kirik ei teinud protestantidele usudogmades mingeid järeleandmisi.

usu|isa
relig usundile alusepanija; kiriku v. usulahu pea vm. autoriteetne vaimulik. Usuisa Martin Luther. *Filosoofid, poeedid, usuisad, preestrid, kirikud korrutavad kõiki võimalikke väiteid tema [= hinge] olemasolu kinnituseks. J. Kaplinski (tlk).

usu|lahk
pärimusliku kiriku rüpes usuliste erinevuste tõttu kujunenud usutunnistuslik vool, lahkusk, sekt

usu|tunnistus

1. relig mingi usundi põhitõdede sõnastus. Apostellik usutunnistus 'ristiusu kiriku seisukohtade ametlikult kinnitatud lühike sõnastus, kreedo'. Augsburgi, Nikaia, Athanasiose usutunnistus. Kogudus ütles õpetaja järel usutunnistuse sõnu. *.. leeris korrati katekismust ja piiblilugusid, kinnitati usutunnistust. J. Lintrop.
2. mingi usundi v. usuvoolu (organiseeritud) pooldajad (kogumina), konfessioon, uskkond. Muhamedi, juudi usutunnistus. Kristlikud usutunnistused. Usutunnistuse valiku vabadus. Elanike jaotuvus usutunnistuse järgi. Ta on usutunnistuselt katoliiklane. Laeval tähistasid jõulusid kõik, olenemata usutunnistusest. Ristiusu levikut Aafrikas segas vaen eri usutunnistuste vahel. *Loodusrahvad on üle võtnud ainult sellised usutunnistused ja jumalad, mille olemuses sisaldus juba osa nende traditsioonilistest veendumustest .. J. Selirand (tlk).
3. piltl tõekspidamiste kokkuvõte v. koondväljendus. Materialistlik, idealistlik usutunnistus. Autori kirjanduslik usutunnistus on jäänud muutumatuks. Järjest rohkem inimesi on hakanud pooldama rohelist usutunnistust. Tema usutunnistuseks on krediitkaart ja kirikuks uhke ööklubi. *Tehnika on kõikvõimas, see oli tema .. ajus endastmõistetavalt välja kujunenud usutunnistus. P. Viiding.

Vene indekl, vene indekl
Venemaale v. venelastele omane; venelaste loodud, venelastelt pärinev, venepärane. Vene rahvas, keel, kirjandus, kultuur. Vene teadlane, poeet, helilooja. Kuulus Vene ballett. Vene vürstid, aadlikud, vägilased. Ta on pooleldi vene päritolu, ema pärineb vene emigrandi perekonnast. Vene laensõnad eesti keeles. Eesti-vene sõnaraamat. Vene kiri (slaavi kirja variante). Vene traditsioon on kõnetada inimest ees- ja isanime järgi. Vene (õigeusu) kiriku sibulkuplid. Vene usku minejatele lubati maad. Vene rist 'kreekakatoliku kiriku rist'. Eelistab juua Vene vodkat. Lai madal Vene ahi. Kandis kõrge ning laia säärega Vene saapaid ja püstkraega Vene särki. Vene kabe 'nimetatud mäng 64-ruudulisel laual, kusjuures kummalgi vastasel on partii algul 12 kabendit'. Vene hagijas, hurt (koeratõud). Vene juust (teat. juustusort). Vene lehis. Kukkus vette ja läks põhja nagu Vene kirves 'otsekohe, väga kiiresti'. Vene värk (kehva asja, ettevõtmise vms. kohta). *Tõmmati lõõtsmoonikut, lauldi vanu vene romansse. V. Adams.
▷ Liitsõnad: muinas|vene, vanavene; Vana-Vene.

volbri|päev
katoliku kiriku pühakupäev 1. mail. Volbripäev oli oa ja herne külvamise päev. Volbripäeva (eel)õhtul on olnud kombeks teha tuld.

õhtu|kell
(õhtul helistatava kiriku- vm. kella, ka selle kõla kohta). Õhtukellad helisevad, kõlavad.