[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kirjanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. ilukirjanduslikke teoseid kirjutav isik. E. Vilde oli õige produktiivne kirjanik. Ta on tuntud, tunnustatud, andekas, maailmakuulus kirjanik. Vabakutseline, algaja kirjanik. Kirjaniku looming. Kirjanik kirjutab uut romaani. Ma ei ole seda kirjanikku 'tema teoseid' lugenud.
▷ Liitsõnad: ajaviite|kirjanik, antiik|kirjanik, bulvari|kirjanik, detektiiv|kirjanik, draama|kirjanik, fantastika|kirjanik, filmi|kirjanik, ilu|kirjanik, jutu|kirjanik, komöödia|kirjanik, kõmu|kirjanik, laste|kirjanik, lemmik|kirjanik, moe|kirjanik, nais|kirjanik, noor|kirjanik, noorsoo|kirjanik, näite|kirjanik, proosa|kirjanik, rahva|kirjanik, reisi|kirjanik, romaani|kirjanik, salongi|kirjanik, sopa|kirjanik, tragöödia|kirjanik, tõlke|kirjanik, töölis|kirjanik, ulme|kirjanik, valmi|kirjanik, vestekirjanik.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› tarbekirjanduslike teoste v. kirjutiste looja (vastandina ilukirjanikule)
▷ Liitsõnad: kiriku|kirjanik, kooli|kirjanik, muusikakirjanik; ajakirjanik.