Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
kittel ‹kitli, kitlit 2› ‹s›
1. töö ajal muu riietuse peal kantav pikk kerge rõivas. Nööbitav, selja tagant seotav kittel. Kitlit selga panema, seljast võtma. Valges kitlis arst, kokk, lüpsja. Tõmbas tumeda kitli peale, et mitte ülikonda määrida.
▷ Liitsõnad: arsti|kittel, haige|kittel, haigla|kittel, kirurgi|kittel, koka|kittel, töökittel.
2. kittelkleit
▷ Liitsõnad: kodukittel.
kitli peale ~ kitlit andma, kitli peale ~ kitlit saama, kitli peale tegema
kõnek peksma, naha peale andma, keretäit andma; peksa saama, naha peale saama, keretäit saama. Andsime, tegime talle kaebamise pärast kitli peale. Kui palju suud pruugid, saad kitli peale! *No sai kitli! Kisendas nagu põrsas aia vahel. E. Vaigur.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |