[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

bola ‹11› ‹s›
etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste ja gautšode viskerelv (kivi- v. metallkuulid 2–3-harulise rihma otstes)

kivine ‹-se 4› ‹adj›

1. paljude kividega kaetud, rohkesti kive sisaldav. Kivine rand, jõepõhi, mägitee. Saar oli lage ja kivine. Karjamaaks jäeti kõige kivisem krundiosa. Kivine maa, põld. Pinnas on siin kivine. Kivine liiv, muld, savi.
2. kividest (tehtud), kivi-. *Mustad pilved kihutavad üle taeva ja kiviste majade vahel on järsku kurjalt pime. L. Promet. *Võimas orel kõmises kivisest põrandast kuni kõrgete laevõlvideni välja. A. Maripuu.
3. piltl osavõtmatu, tundetu, jäine. Kivise südamega inimene. Peremehe karm kivine nägu, pilk, ilme ei tõotanud midagi head. Kuidas sa võid teiste häda suhtes nii kivine olla? *Kivise rahuga seisis Lonni vanemate kohtu ees, tõsine, kahvatu .. E. Vilde.

kromanjoonlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
antr kivi- ja pronksiajal elanud hominiid, kel olid kõik pärisinimese tunnused

küngas ‹künka 19› ‹s›

1. mäest väiksem kõrgendik. Künka jalam, nõlv, külg, tipp, hari. Madal küngas. Metsaga kaetud künkad. Küngaste vahel oli org. Tasandikul oli siin-seal üksikuid künkaid. Talu oli künka otsas. Tee viib künkast üles, alla. Rada tõusis kord künkale, kord laskus orgu. || geogr ümara v. ovaalse põhikujuga ja laugete nõlvadega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on alla 200 m
▷ Liitsõnad: kalju|küngas, kruusa|küngas, liiva|küngas, mäe|küngas, saviküngas.
2. mulla-, kivi- vm. hunnik. Puude istutamisel tehti mullast künkad. Ehitusprahi künkad. || hauaküngas. Perekonna hauaplatsile oli uus küngas kerkinud. Kalmistul paistsid künkad ja ristid.
▷ Liitsõnad: kalmu|küngas, mullaküngas.

proto|euroopa
Protoeuroopa tüüp antr kivi- ja pronksiaegne europiidide tüüp. Protoeuroopa keeled.

punkteerima ‹42›

1. med õõnesnõela ravi otstarbel või diagnostilisel eesmärgil kehaõõnde või kudedesse pistma
2. kunst skulptuuri olulisi punkte savi- v. kipsmudelilt kivi- v. puuplokile üle kandma ja tulevase kuju pealispinnani ulatuvaid auke kivisse v. puitu raiuma. Skulptor tegi täpse kavandi ja punkteeris selle kivisse.
3. muus. a. nooti poole võrra pikendava punktiga varustama. Punkteeritud noodid tuleb korralikult välja laulda. b. üht rütmiväärtust järgmise arvel poole võrra pikendama. Punkteeritud rütm annab ettekandele erksust. Seda nooti ei tohiks laulda punkteerimata.
4. punktidega v. punktiiriga varustama v. katma. Mardika kattetiivad olid peenelt punkteeritud. *Keset laeva ilutses säravalt valge, illuminaatoritest punkteeritud keskehituste kuhil. H. Sergo.

ristimis|kivi
kirikl suurem kivi- v. malmnõu ristimisvee jaoks (endisajal)

räbu ‹11› ‹s›

1. murd puru; rägu. Varisenud müüri räbu. Metsaalune on risu ja räbu täis. *.. [tulid töömehed,] tuues kaasa õlihõngusid, kivisöe ja rauatolmu ja muu räbu läpastust. J. Barbarus. *Peenem räbu ja oksad köideti kubudeks.. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: kivi|räbu, lume|räbu, oksaräbu.
2. tehn šlakk. a. metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht, mis tahkudes muutub kivi- v. klaasitaoliseks aineks. Räbu koostis, tihedus, viskoossus, temperatuur. Räbul on väiksem erikaal kui malmil. Vedel räbu. Granuleeritud räbu. Räbust valmistatud mineraalvatt. b. koldes kütuse põlemisel tekkiv mineraalne jääk
▷ Liitsõnad: kõrgahju|räbu, rauaräbu.

söe|bassein
kivi- v. pruunsöebassein

söe|kaevandus
kivi- v. pruunsöekaevandus. Töötab söekaevanduses.

söe|kiht

1. kivi- v. pruunsöekiht. Söekiht võib paikneda maapinna läheduses või sügaval maa all.
2. põlemisel tekkiv söestunud kiht. Õhuke söekiht palgi pinnal takistab selle määndumist.

söe|toodang
kivi- ja pruunsöetoodang

söe|tööstus
kivi- ja pruunsütt tootev kütusetööstuse haru

süsi ‹söe, sütt 36› ‹s›

1. tahke aine (eriti puidu) põlemisel tekkinud urbne, jahtununa must tombuke. Ahjus ergasid söed. Lõukas, tuleasemel hõõgusid veel söed. Puhus söed hõõgvele. Segasin roobiga tuliseid süsi. Naine koukis pliidi alt süsi triikrauda. Asetas lihapanni sütele särisema. Söed kustusid, kamin jahtus. Halud, puud on juba söeks põlenud. Postide otsad olid mädanemise vastu söele 'nii et söekiht kattis' põletatud. Kartulid olid kuumas tuhas pooleldi söele põlenud. Lambitaht oli pikalt söeks põlenud. Sütt põletati 'toodeti' miiliaukudes. Lumememmele torgati pähe söest silmad. Tõmbas söega palgiotsale risti. Maja muutus söeks ja tuhaks 'põles maha'. Must kui süsi. Hundi silmad põlesid 'helkisid' pimedas nagu söed. *.. iga lõkkehalg kord söeks mustub. J. Semper. || med. Meditsiiniline süsi 'mürgistuse ja kõhulahtisuse korral adsorbendina kasutatav peen söepulber, aktiveeritud süsi'.
▷ Liitsõnad: puidu|süsi, puu|süsi, sepasüsi; aktiiv|süsi, ravimsüsi.
2. kivi- v. pruunsüsi. Maa sees asub süsi erineva paksusega lademeina. Kaevandatavad söed. Laeva kõik punkrid olid sütt täis. Tööstus viidi söelt üle õliküttele. | piltl. Valge süsi 'hüdroenergia'. Sinine süsi 'tuuleenergia'.
3. kunst põletatud puust v. pressitud söemassist pulgake joonistamiseks. Söega visandatud vaated. || vastav joonistustehnika. *Seintel [näitusel] kui öö / jooniseid söes. A. Suuman.
▷ Liitsõnad: joonistussüsi; pliiatsisüsi.

ääre|kivi
üks äärist moodustavatest kividest. Lillepeenra äärekivid. || sõiduteed teepeenrast v. kõnniteest eraldav madal kivi- v. betoonrinnatis. Purjus juht kihutas äärekivisse, vastu äärekivi.