[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

dormitoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
aj kloostri v. ordulinnuse magala

kapiitel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. kirikl katoliku vaimulike nõukogu
▷ Liitsõnad: toomkapiitel.
2. kirikl munkade igapäevane koosolek kloostri kapiitlisaalis
3. van kirjateose suurem jaotis, peatükk. *.. sest eks piibli kolmandas kapiitlis ole selgesti kirjutatud, et Issand võttis Aadamalt, kui ta kurja tundmise vilja oli söönud, igavese elu .. G. Helbemäe.

kapiitli|saal
kloostri v. ordulinnuse suur esinduslik koosolekusaal

klausuur ‹-i 21› ‹s›
ümber nelinurkse siseõue paiknevad katoliku kloostri hooned

kloosterlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kloostrile omane, kloostri-. Kloosterlik kasvatus, rangus.

kloostri|kool [-i]
aj kloostri juurde kuuluv õppeasutus (eriti keskajal)

kloostri|maa
kloostri(te) maavaldus

kloostri|õu
kloostri siseõu

laua|mõis
aj mõis, mille toodang ja tulud läksid valitseja (ja tema õukonna), piiskopi, toomkapiitli v. kloostri ülalpidamiseks

munk ‹munga 22› ‹s›
usulistel põhjustel maailmast tagasitõmbunult üksiklasena v. kloostri kogukonnas mungatõotuse järgi elav mees. Katoliku, õigeusu, buda munk. Kloostri mungad. Dominiiklasi nimetati mungarüü värvi järgi mustadeks munkadeks, frantsisklasi hallideks munkadeks. Läks, hakkas, pühitseti mungaks. Elab munga kombel. Ega sa munk ole, et sa naistest välja ei tee! *Muretsesin juba sinu pärast, kopitad siin nagu mõni munk. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: erak|munk, kerjus|munk, rändmunk.

munkkond ‹-konna 22› ‹s›
(kloostri) munkade kogu, mungad

prebend ‹-i 21› ‹s›
kirikl vaimuliku, kiriku v. kloostri tulu v. tuluallikas (näit. maavaldus); tulu saaja. *.. et kehvas Pärnus on raske midagi raha eest saada, palusid professorid anda neile prebendiks linnamõisate hajatalud. H. Piirimäe.

prioress ‹-i 21› ‹s›
kirikl abtissi abi; nunnade (abi)kloostri ülem

refektoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
kloostri v. ordulinnuse söögisaal ja pidulik kokkutulekuruum, remter

risti|käik

1. ehit kloostri v. konvendihoone sisehoovi ümbritsev, selle poole kaaristu v. akendega avanev ühenduskäik
2. kirikl protsessioon ristide, ikoonide ja kirikulippudega (õigeusus). Klooster korraldas ristikäigu. Suurel reedel hakkas ristikäik liikuma.
3. ristiretk. Paavst kutsus rüütleid ristikäigule liivlaste vastu.

skriptoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keskaegse kloostri v. katedraali ruum, kus kirjutati ümber käsikirju