[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoiak ‹-u 2› ‹s›

1. keha v. kehaliikmete hoidmise viis, poos, kehahoid, rüht. Sõjamehelikult sirge hoiak. Käte, jalgade kramplik hoiak. Võttis aupakliku, ähvardava hoiaku. *Meela istub endises asendis, ainult ta hoiakus on väsimust ja tüdimust, ta on kuidagi puisem, kramplikum. E. Rannet. *Otse akna taga istub kolm varest.. Nende hoiak on kuidagi erk ja ootlik. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: keha|hoiak, peahoiak.
2. käitumislaad, käitumine, olek. Poisi täismehelik, ülbe hoiak. Väljakutsuv, tõrjuv, kõrk hoiak. *Otto seadis mehed tööle, ilma et oleks mingit juhataja hoiakut võtnud.. H. Lepik (tlk).
3. suhtumine, suhtumislaad. Kriitiline, võitlev, parteiline hoiak. Sõbralik, julgustav hoiak. Negatiivne, tendentslik, vaenulik, hukkamõistev hoiak kellegi või millegi suhtes. Romaani ühiskonnakriitiline, sõjavastane hoiak. Jutustusel on selgesti tajutav didaktiline hoiak. Millest küll noorel inimesel niisugune osavõtmatu hoiak?
▷ Liitsõnad: märtri|hoiak, võitlejahoiak.

koda ‹koja 27› ‹s›

1. etn ürgne elamu, hrl. koonilise püstteibaist sõrestikuga ning lahtise tulekoldega keskel. Neenetsi, samojeedi koda. || (hilisemal ajal:) (lattidest kooniline) suveköök. *Suvine keedukoht oli väljas õues, roovikutest „koda” .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: püst|koda, suitsu|koda, suvekoda.
2. (arhailise varjundiga, sageli ka poetiseerivas stiilis:) maja, hoone; kodu. Talle olid vürstide ja kuningate kojad avatud. *Mina tõotasin peremehe surivoodi juures, et valvan ta koda ja naist nagu tema oma silm. B. Alver. *Üks on minul püham koda – / minu vanemate maja! – / Vaikne, lihtne eesti talu. A. Haava. | piltl. Oma koda kalju peale ehitama 'oma elu kindlale alusele rajama'. Oma koda liiva peale ehitama 'oma elu ebakindlale alusele rajama'. || ‹hrl. liitsõna järelosana› esineb mõnedes asutuste, ettevõtete, töökodade nimetustes. *Harjusin oma raamatuid köita viima sinna kotta, kus ligines meistri 5-aastane juubel .. J. Semper.
▷ Liitsõnad: isa|koda, jumala|koda, keisri|koda, kohtu|koda, kuninga|koda, kõla|koda, püha|koda, rae|koda, sammas|koda, tsaari|koda, vangi|koda, vürstikoda; kaalu|koda, kauba|koda, klaasi|koda, köite|koda, mõtte|koda, mündi|koda, parkali|koda, pesu|koda, sae|koda, sepi|koda, trüki|koda, töö|koda, valu|koda, vanutus|koda, vase|koda, viina|koda, värvimis|koda, õllekoda.
3. välisukse ja sisemiste ruumide vaheline eesruum (hrl. maamajades). Rehetoa, sauna koda. Astusin trepilt kotta. Jättis mantli kotta. Pani pakid kotta maha. Kojas oli poolhämar.
▷ Liitsõnad: ees|koda, trepi|koda, tuule|koda, vahekoda.
4. pol parlamendi põhiline struktuuriüksus. Inglise parlamendil on kaks koda.
▷ Liitsõnad: alam|koda, saadikute|koda, ülemkoda.
5. kutsekoda. Õpetajate Koda. Arstide Koda.
6. anat südamekoda. Vasaku koja kokkutõmbel paiskub veri vasakusse vatsakesse.
7. zool selgrootute (näit. limuste, käsijalgsete, paljude juurjalgsete) keha ümbritsev kõva kate. Tigude, karpide kojad. Ammoniidid olid enamasti spiraalse kojaga.
▷ Liitsõnad: karbi|koda, limuse|koda, lubikoda.
8. bot koldvetikate ja silmviburvetikate tselluloosist rakuümbris
vrd ema|koda
vrd lapse|koda
vrd luku|koda
vrd nõelakoda

kodar ‹-a 2› ‹s›

1. rummu ja pöida ühendav pulga- v. varvataoline ratta osa. Vankri(ratta), voki(ratta) kodarad. Jalgrattal vahetati kaks kodarat. Sooteedel tuli suurtükki kodaratest lükata. || (laiemalt:) radiaalselt kulgev ühendusosa. Sõle kodarad. Kodaratega raha.
▷ Liitsõnad: puu|kodar, rattakodar.
2. jalase ja kausta vaheline ristpulk reel v. kelgul. Ree kodarad.
3. ‹hrl. pl.› kõnek jalg. Nüüd nii kiiresti, kui kodarad võtavad! Vaata kui võtan malaka ja virutan sulle vastu kodaraid! *„Korista oma kondid!” karjus Jürka nüüd ja ta hääletoon pani Malle kodarad käima. A. H. Tammsaare.

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele pilduma ~ loopima ~ viskama ~ pistma vt kaigas

oma kodaraid koristama
hlv ära minema, jalga laskma. *Kui sul rääkimist on, siis tule homme poodi, aga nüüd korista oma kodarad! E. Bornhöhe.

kodima ‹37›
murd hulkuma, ringi käima, kodjama. *Hilisõhtul, kuskil pika suvepäeva ja lühikese öö piiril, hakkasid maja ümber kodima siilid. F. Jüssi.

kodin ‹-a 2› ‹s›
‹hrl. pl.› kõnek
1. närune, vana riidehilp, kalts, räbal. Eidel olid vanad kodinad seljas. *Nurgas poolik viljakott, millel kuhjas vanu seelikuid, palitutükke ja muid kodinaid .. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: riidekodin.
2. (väheväärtuslik) kraam, koli, asjad. Panime, seadsime, korjasime oma kodinad kokku ja olime minekuvalmis. Kolis kõikide oma kodinatega ühe naise juurde. *.. teen linnaga lõpparve, löön kodinad auto peale ja põrutan Karksi kanti metsavahiks. V. Lattik.

koi|auk
koiliblikate röövikute tekitatud auk (riides, puidus vm.). Kampsun, riie on koiauke täis. Seinapalkide koiaukudest oli põrandale kollakat puru pudenenud.

koidik ‹-u 2› ‹s›

1. koiduaegne hommik enne päikesetõusu, koiduaeg. Rünnak algas 15. aprilli koidikul. Tõusime, asusime koidikul teele. Uinusin alles koidikul. Pidu kestis koidikuni. Jõudsime koidikuks kohale. Väljas oli juba koidiku kahvatu hämarus. || koiduvalgus, koit. *Kui koidik viimaks pimedusest võidu oli saanud, oli ta ammu juba tundmatuil teedel, võõrastes piirides. E. Vilde.
2. piltl millegi algaeg, päris varane periood. Ajaloo, inim(ühis)konna koidikul. Maaviljeluse, meresõidu koidikul. Rahvusliku liikumise koidikust alates.

konjak ‹-i 2› ‹s›
valgetest viinamarjadest valmistatud kange alkohoolne jook, mis on toodetud Prantsusmaal Cognac'i maakonnas; kasutusel ka brändide kohta üldiselt. Prantsuse konjak. Pudel, pits konjakit. Mehed jõid, võtsid konjakit. Tellisin kohvi ja konjakit.
▷ Liitsõnad: margikonjak.

kopik ‹-u 2› ‹s›
kõnek kopikas. *Teate, mis see oli? Setukese käest kolme kopiku eest ostetud .. jalaga soolatops. A. Kitzberg.

kopsak ‹-u 2› ‹s›
kops [2], kopsakas. *..ühe [peidikust] väljaulatuv jalg, teise käsi said oma kopsaku siiski ära... R. Parve.

kotik ‹-u 2› ‹s›

1. zool Vaikse ookeani põhjaosa rannikumerede väärtusliku karusnahaga loivaline (Callorhinus ursinus). Kotikuid küttima. Kotikute koloonia.
2. selle looma karusnahk. Kotikust krae.

sodiaak ‹-aagi 21› ‹s›
astr taevasfääri vöö, kus näiliselt liiguvad Päike, Kuu ja planeedid, loomaring

zodiaak ‹-aagi 21› ‹s›
sodiaak