[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

dosaator ‹-i, -it 2› ‹s›
tehn seadis vedelate, pulberjate vms. ainete täpseks mõõtmiseks ja kindlas koguses väljastamiseks, annusti. Segusõlme dosaatorid. Silokombainil on dosaatorid kemikaalide lisamiseks haljasmassile.
▷ Liitsõnad: automaat|dosaator, kaalu|dosaator, mahudosaator.

enam ‹adv›

1. (< komp palju); rohkem, üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Sõin eile tavalisest enam. Ühed tarvitavad soola enam, teised vähem. Kõige enam silma paistnud aktiviste premeeriti. Lund oli poole sääreni ja enamgi. Sinna on enam kui sada kilomeetrit. Siit saadik ja mitte enam. Enam kui tarvis. Saak oli enam kui rikkalik. Mul on enam jõudu kui sul. Taevas oli õhtul veel enam pilves kui hommikul. Sõita soovijaid oli enam, kui bussi mahtus. On enam kui kahtlane, kas me õigeks ajaks kohale jõuame. Mida enam koeri koos, seda vedelam lake. *.. need lootused on teostunud enam kui kuhjaga, enam kui mitmekordselt. H. Kruus. || pigemini. Enam tsirkus kui teater. Enam teiste õhutusel kui omal algatusel. Need kingapaelad on enam lühikesed kui pikad. *.. oli loomult enam tõsine ja mõtlik kui rõõmus ja kergemeelne .. A. H. Tammsaare.
2. ‹eitavas lauses› sellest peale, edaspidi. Ei ole enam aega, ruumi. Ära tule enam minu juurde! Ei temast ole enam asja. See pole enam õige asi. Ei suuda enam töötada. Ega mul pikka iga enam ole. Sa pole enam laps. Ära nuta enam! Teda ei ole enam. Tal polnud enam jõudu vastu hakata. Suurt viga enam polnudki. Pühadeni pole enam nädalatki. Ei maksa joosta, rongile enam ei jõua. Ma enam ei tee! Mitte iialgi enam! || ‹sisult eitavas, vormilt hrl. jaatavas lauses› veel, nüüd veel. Kas ta mind enam tunneb? Mis see enam aitab! Mis ma sellega enam teen! Kes seda enam mäletab! Teisi vaevalt enam tuleb. Kes siis sellisel kellaajal enam kodus on! *Aga kuhu sa vaeneke enam punud: jalad hoopiski töntsiks jäänud .. A. Jakobson. || lisaks. Ei mõista enam midagi öelda. *„Ei mina teist last enam taha, aitas sellest ühestki,” vastas Hildegard. A. H. Tammsaare.

fassima ‹42›
kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima, pakendama. Fassitud kaup.

hanke-tarne|leping
maj leping, mille üks pool – tarnija – kohustub teisele poolele – hankijale – vara lepingus ettenähtud koguses, hinnaga ja tähtajal üle andma, hankeleping (2. täh.)

hulgi|tootmine
maj samalaadse toodangu pidev valmistamine suures koguses

jae ‹adv›
maj jaoti, väiksemas koguses, tükiviisi; ant. hulgi. Kaupa müüdi jae ning hulgi.

jae|kaup
maj jaoti, väikses koguses müüdav kaup; ant. hulgikaup

jae|müük
maj kaupade müümine väiksemas koguses, otse tarbijaile

jao|pärast ‹adv›
piiratult, piiratud koguses. Leiba ja suppi saime jaopärast. Liha oli jaopärast, igaüks võis võtta ühe tüki. Tuba oli külm, sest puid anti jaopärast. *Oi, oi, oi, armas sugulane, no on sinule seda mõistust jaopärast antud. E. Vaigur.

juurde|kasv
hulga v. koguse suurenemine; iive. Tööstustoodangu aastane juurdekasv. Rahvastiku juurdekasv. Sigade eluskaalu juurdekasv. *Hermiine oli ju eile häbelikult ütelnud, et nad võivad hakata ootama perekonna juurdekasvu. P. Viiding. || mets puu v. puistu suurenemine (näit. kõrguses, läbimõõdus, massis, väärtuses) ajaühikus, hrl. aastas
▷ Liitsõnad: aastajuurdekasv.

kauba|kadu
maj kauba koguse vähenemine transportimisel, säilitamisel ja müümisel

kodu|rahvas
kõnek
1. kodused. Tervita kodurahvast minu poolt! Kas kodurahvas sinu kavatsusest juba teab? *Selle tüdruku nimi oli õieti Adele, aga kodurahvas hüüdis teda lühidalt Teeleks. O. Luts.
2. kodumaal, kodukohas asuvad inimesed. Üht-teist on siiski väliseesti kirjandusest ka kodurahva lauale jõudnud.

koguseliselt ‹adv›
koguse poolest, kvantitatiivselt

kolorimeetria ‹1› ‹s›

1. keem fotomeetrilise analüüsi meetod värviliste keemiliste ühendite kontsentratsiooni v. koguse määramiseks
2. füüs värvuse spektraalkoostise määramine kolorimeetriga

kookos|piim [-a]

1. noore kookospähkli piimjas joodav mahl
2. kok kookospähkli viljalihast saadud tõmmis, kus viljaliha ja vett on võrdses koguses. Vähendatud rasvasisaldusega kookospiim. Purk kookospiima.

kõrge ‹1›
I. ‹adj›
1. ümbrusest v. alustasandist tugevasti ülespoole ulatuv, alt üles, püstsuunas pikk. a. (ehitiste, esemete, taimede, pinnavormide vm. kohta). (Väga) kõrge hoone, maja, ahi, sammas. Kõrged müürid. Ukselävi on liiga kõrge. Tuba on küllalt kõrge. Kõrged uksed, väravad. Tanu on eest kõrgem. Kõrge krae, kaelus, soeng. Kõrgete kontsadega kingad. Kõrged kalossid jalas. Kapp on kõrgem kui riiul. Kohendasin peaaluse kõrgemaks. Kõrged puud, kuused, männid. Kõrge paekallas, kalju, mägi, nõlvak. Merel olid kõrged lained. Maapind on siin kõrge. Euroopa kõige kõrgem mäetipp. Hanged on katuseräästani kõrged. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamale. Kõrge rukis, rohi. | bot (taimenimetustes). Kõrge raihein, hunditubakas, kannike. Kõrge maasikas. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega:) teatava kõrgusega. 3 m kõrge müür. Taim on umbes 10 cm kõrge. Kui kõrge see tara on? b. (inimese, looma kohta). Kõrgete jalgadega jahikoer. See king ei sobi mu kõrgele jalale. *Ta on aastat 25–30 vana, kõrget kasvu .. M. Metsanurk. || esileulatuv, esilekerkiv. Kõrge laup, otsaesine. Kõrged põsesarnad. Kõrge rinnaga naine. c. (veeseisu kohta:) normaalseisust ülespoole ulatuv. Kevadel on vesi, veeseis jões kõrge. Veehoidla vesi püsib ühtlaselt kõrge. Kõrge meri 'kõvasti lainetav, kõrgete lainetega meri'.
▷ Liitsõnad: pool|kõrge, ülikõrge.
2. alustasandist v. maapinnast ristisuunas kauge(ma)l asetsev. Kõrge õrs. Kõrged parred. Toal on kõrge lagi. Taevas on kõrged pilved. Paistab kõrge kesksuvine päike. Kõrges sinitaevas polnud ainsatki pilve. Pall lendas kõrges kaares.
3. piltl (hrl. arvudes määratavalt) suur. a. (hinna, koguse, määra, astme vm. kohta). Kõrge omahind, protsent, toll, trahv, õppemaks, üür. Kõrged normid, viljasaagid. Piima kõrge rasvasisaldus. Kõrge kuumus, palavik, temperatuur, vererõhk. Karistuste, trahvide kõrged määrad. Töötasu oli võrdlemisi kõrge. Palgad olid seal kõrgemad. Rent oli kohutavalt kõrge. Kõrge honorar. Spekulandid kruvisid hinnad kõrgeks. Ta jooksis ühtlases kõrges tempos. || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Omahind kujunes arvatust kaks korda kõrgemaks. Temperatuur on paarkümmend kraadi kõrgem. Kui kõrgeks need hinnad siis aetakse? b. (inimese vanuse kohta). Kõrges eas taat. Ta on jõudnud kõrgesse ikka. Isa suri kõrges vanuses.
4. seisuselt, positsioonilt juhtiv, tähtis, teistest tublisti üle olev. Kõrgemad seisused olid aadel ja vaimulikkond. Kõrgest soost isik. Kõrgem seltskond. Ühiskonna kõrgemad kihid. Tal on tutvusi kõrgemates ringkondades. Kõrgem instants. Kõrged, kõrgemad ametnikud, ülemused, aukandjad. Kõrgemad ohvitserid, vaimulikud. Tallinnas viibis kõrge külaline – Taani kuninganna. Kõrge komisjon tutvus kohapeal olukorraga. Ta kutsuti kõrge kohtu ette. Kõrgel positsioonil olev isik. Ta on kõrge ameti peal, töötab kõrgel kohal. Kõrgema võimu esindaja. Kõrgeim riigivõimuorgan. Kõrgem ülemjuhatus 'riigi relvajõudude kõige ülem strateegiline juhtimisorgan hrl. sõjaajal'. Kaardimängus on kõige kõrgem kaart äss. Kõrgemale poole, kõrgemal pool, kõrgemalt poolt 'kõrgemasse instantsi, kõrgemas instantsis, kõrgemast instantsist'. *Kõrge keisrihärra nimel, ma käsin teid laiali minna! R. Sirge. || seda tõendav, väljendav. Kõrge aunimetus, tiitel.
5. arenguastmelt, tasemelt tublisti esile kerkiv; kvaliteedilt silmapaistev. Kõrge tsivilisatsiooniaste. Põllumajandus, karjandus on kõrgel järjel. Kõrge kultuuriga riik. See oli kõrget klassi mäng. Kõrge elatustase, teeninduskultuur, teadlikkus, moraal. Toodangu kõrge kvaliteet. Kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Kohvi, tee kõrgemad sordid. Seda õpetatakse keskkooli kõrgemates klassides. Kõrged koolid läbiteinud mees. Kõrgem haridus 'kõrgharidus'. Kõrge toiteväärtusega puuvili. Kõrge kunstimeisterlikkus. Kõrge tööviljakus. Tööstuse kõrge kontsentratsioon. Nõuded polnud eriti kõrged. || ‹komp.› (mingis klassifikatsioonis vastandina alamale, primitiivsele, algelisele). Kõrgemad loomad, taimed, seened. Kõrgem närvitalitlus. Kõrgemad rasvhapped. Kõrgem matemaatika, geodeesia. Kõrgem spordijärk. || suurt tunnustust väljendav, kiitev. Komisjon andis toodetele kõrge hinnangu. Õpilase teadmisi hinnati kõige kõrgema hindega. Tema võistlustöö pälvis kõige kõrgema auhinna. Kaaslaste arvamus temast pole kuigi kõrge.
6. õilis, üllas, aateline, ülev. Kõrged ideaalid, aated. Kõrge kutsumus. Kõrgemad püüdlused, huvid. Kõrged elueesmärgid. *Praegu on aeg, kus meid palju kõrgemad ja pühamad ülesanded ootavad.. O. Luts.
7. ‹hrl. komp.› jumalik, taevane, ebamaine. Kõrgemad väed. Loodusrahvad uskusid kõrgemate jõudude, olevuste olemasolu. *Taevased kõrged väed, olge teie tänatud selle armulise abi eest! A. Saal.
▷ Liitsõnad: kõigekõrgem.
8. (heli, hääle kohta:) suure võnkesagedusega; ant. madal. Kõrged helid, toonid. Naiste kõrged ja heledad hääled. Kõrge register. Üks kõrgem ja teine madalam alt. See laul on metsosopranile liiga kõrge.
9. keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel keeleselg on kõrgel). Kõrged vokaalid on i, u ja ü.
▷ Liitsõnad: keskkõrge.
II. ‹s› kõnek kõrgel asetsemine, kõrge asend. Päike on juba, alles suures kõrges 'kõrgel'. *Vahepeal oli päev suurest kõrgest allapoole veerenud.. L. Remmelgas (tlk).

kõva ‹7›
I. ‹adj›
1. (materjali, aine, asjade jm. kohta:) koostiselt tihe, survele vastupidav; tugev, paindumatu, jäik; ant. pehme. Kõva kalju, kivim, puit, metall. Magma kattus kõva koorikuga. Malm on kõva ja rabe. Kõva seep. Kõvaks tambitud savipõrand. Kõvaks karastatud mõõk. Kõva kattega maantee. Kõva pinnas, pind jalge all. Kõvaks kuivanud leivakannikas. Lumi oli kõvaks tallatud. Teras on kõvem kui raud. Tamm on kõvem puu kui kask. Tihe ja kõva parknahk. Kõvade kaantega raamat. Kartulid on kõvad, tuleb veel keeta. Väikesed kõvad rinnad. Kõva kui kivi, sarv, puujuurikas. Kõva nagu kont. Kõva suulagi 'suulae eesmine, jäigana tunduv osa'. Kõva habe 'jäikade karvadega, raskesti aetav habe'. *Kõht on kõva ja punnis nagu kerisekivi.. O. Tooming. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. Jalad vajusid sügavale liiva.. P. Kuusberg. || (riietusesemete kohta:) jäigaks, paindumatuks töödeldud v. muutunud. Kõva krae. Tanu tärgeldati kõvaks. Kõvaks kuivanud saapad. Märjad riided külmusid kõvaks. Kõvad mähised. || istumisel, lamamisel jäik (ning ebamugav). Ase oli kõva. Voodi tundus esimesel ööl kõvana. Konutas ooteruumi kõval pingil. Kõva mööbel 'polstri ja kattematerjalita mööbel'. Kõva kupee 'tavaline, pehmete istmeteta kupee'. || (teat. ainete kohta:) tahke, mittevedelas, mittesulas olekus. Jahedas seisnud või on kõva. Rasv on kõvaks hangunud. Kõvaks keedetud muna.
▷ Liitsõnad: kivi|kõva, kont|kõva, luu|kõva, raud|kõva, teraskõva; poolkõva.
2. kindel, vastupidav, tugev, korras; ant. nõrk. Karjamaal on kõva aed ümber. Katus on veel kõva ega lase vihma läbi. Nad on endale siia kõva kantsi rajanud. Kapil oli kõva lukk: seda ei suudetud lahti murda. Mantel pole küll enam uus, aga alles päris kõva. *„Minu omad [säärikud] peavad küll hästi vett, aga risu ja orkide vastu pole nad kuigi kõvad,” vastas Indrek. A. H. Tammsaare. || (inimese kohta). Kõva tervis, närvid. Klaasipuhujal peavad olema kõvad kopsud. *..vanad mehed sundisid alaealised magama, et nad raskele tööle kõvemad oleksid. Juh. Liiv.
3. jõuline, füüsiliselt tugev. Kõva mees, poiss. Kõva kondiga metsatööline. Jõu poolest oled minust kõvem. Poiss ei anna veel mehemõõtu välja, aga jalad on kõvad. Tal on kõva jõud. *Mu onul on kõva käsi, lihtsalt raudrusikas. E. Männik. || tugeva jõuga, jõuliselt sooritatav. Kõva hoop vastu ust. Äigas poisile kõva võmmu, tohlaka kuklasse.
4. kindel, vankumatu. Kõva majanduslik põhi. Ta teenis hästi ning sai mõne aastaga kõva järje peale. Tal on kõrgemal pool kõva seljatagune. Neil oli kõva nõu asi nurja ajada. Tal on kõva usk, et olukord peagi muutub. Asutuses valitseb kõva kord, distsipliin. Majandi juhtimisel oleks vaja kõvemat kätt. *..kõva sõnaga mees, kes oskas enda eest väljas olla. E. Maasik. || (iseloomult, käitumiselt) järeleandmatu, kange, vastupidav. See oli kemplemine kahe kõva vastase vahel. Ole kõva, ära anna järele. *Näed, va Värdi tahtis teist nagu issanda imet, aga ei läinud [talle] – kõva tüdruk. R. Roht.
5. väga range, karm, vali, halastamatu. Selle eest on kõva karistus. Ta sai kõva peapesu. Ütlesin paar kõva sõna. Kõva kriitika, noomitus, kontroll. Käsk, keeld oli kõva. Kõik teed olid kõva valve all. Majanduses on kõva kokkuhoid.
6. hrl kõnek tubli, heatasemeline, silmapaistev. Kõva firma. Ta sai kõva koolihariduse. Meie kool kuulub kõvemate keskkoolide hulka. Ta sai sinu kõrval kõva kooli, väljaõppe. See oli kõva pidu. Ta tegi kõva karjääri. Töömees vajab kõvemat toitu. Kõva uni 'sügav, raske, hea uni'. *Neil oli kõva relvastus: püssid, revolvrid, kuulipilduja ja granaadid. V. Gross. || väljapaistev, silmapaistev, tubli mingil alal. Saima on kõva tööinimene. Ta on kõva laulu- ja pillimees, kõnemees, õngesportlane, maletaja, ujuja. Kõva spetsialist, teadusemees. Ta on bioloogias, saksa keeles kõva. Juba koolis olin kõva matemaatik. Juhan on kõva meistrimees. Mikk on palju kõvem kalamees kui sina. Ta on igati kõva mees omal alal. || äge midagi tegema, kange. Poiss on kõva kakleja. Mees on kõva joodik, suitsumees, viina- ja naistemees. Tüdruk on kõva kurameerija. Jutumees, lubama oled sa kõva. Vanamees on kõva tingija ja ihnuskoi, ärimees ja hangeldaja. Sa oled kõva vihtleja. Kes see nii kõva norskaja on?
7. kõnek (koguse, hulga, kogu kohta:) suur, tubli, vägev. Heinu oli kõva autokoorem. Kõva sületäis, peotäis. Söödi kõva kõhutäis. Toiduportsjonid olid kõvad. Kõva lõuna, õhtusöök. Tänavu oli kõva räimesaak. Tütar sai kõva kaasavara. Põld sai kõva sõnniku. Mullu kasvas hein kõva. Rüüpas pudelist kõva sõõmu. Mehed tegid kõvad tropid 'võtsid tublid napsid'. Hobuseostmisele järgnesid kõvad liigud. Eile oli kõva võtmine 'kõva joomine'. || rõhusõnana kinnitab, et midagi on mainitavast hulgast, määrast pigem rohkem kui vähem. Sinna on kõva kilomeeter maad. Pudeleid on oma kõva tosin. Sellest ajast lahutab meid kõva poolteist sajandit. Ettekanne kestis kõva pool tundi. Kõva kolmandik teed on veel käimata. Ta on minust kõva kümme aastat noorem. *Mul kõva katusetäis roogu ilmaaegu seismas. E. Õun. || (rahaasjades:) suur, rohke. Tal on kõva teenistus, sissetulek, palk. Selle eest on kõva tasu, preemia. Teenis kõva kopika. Sul on kõvad summad taskus. Kõva päevaraha, taskuraha, jootraha. Kõva vaheltkasu. Võttis laenu pealt kõva protsendi. Kaup on hea, kuid hind kõva. Salaküttimise eest on kõva trahv.
8. kõnek äge, suur, kange. Küll pada läheb varsti keema, tal kõva tuli all. Saunas oli kõva leil. Kõva vihkamine, vaen. Poisil oli kõva õppimishimu. Kõva kojuigatsus. Sellest tõusis kõva nurin, vaidlus, tüli. Tal on rahva hulgas kõva poolehoid. Kõva janu, nälg, peavalu, nohu, köha, palavik. Mul on kõva kahtlus, kas see ikka nii on. Mehed olid kõva auru all. Tal on kõva tahtmine, plaan linna minna. Sellest tuleb kõva pahandus. Tal oli küll kõva kannatus, kuid lõpuks sai ka see otsa. Kõva lahing, võitlus, taplus, kähmlus. Vaenlane avaldas kõva vastupanu. Tal on kõva kiirus peal. Paat sai kohe alguses kõva hoo sisse. Õppustel oli sõduritel kõva mahv peal. Ta tuli kõva jooksuga. Sõna sõnast, nii läkski kõvaks ütlemiseks. *Pärast käiguvahetust võttis mootor kõvemad tuurid peale. E. Raud. || pingeline. Kõva töö. Poistel käis kõva pallimäng. Kõva ettevalmistus, harjutamine, askeldus. Kogu nädal käis kõva kartulivõtmine. Bussipeatusse on veerand tundi kõva astumist. Enne valimisi tehti kõva selgitustööd, propagandat. Kõva tegemisega saadi asjad korda. || (ideeliselt) tuline, äge, kange. Ta on kõva isamaalane, kommunist. || (ilmastikuga ühenduses). Kõva külm, pakane. Väljas valitses kõva talv. Keskpäeval oli kuumus kõva. Kõva tuul, maru, torm, tuisk, sadu, vihm. Merel oli kõva lainetus. Kõva äike tegi palju kahju. Lõuna-Eestis on juba kõva 'kaugele arenenud, suur' kevad. || visa, lakkamatu. Käivad kõvad jutud, et ta läheb meilt ära. *Ja Clodti kohta käib kõva kumu, et pidi olema kuritõppe jäänud. J. Kross.
9. kõnek kange (eriti alkoholi kohta). Kõva puskar, samagonn, kärakas. See naps on hirmus kõva. Saarlased olid kõva õlle teinud. See oli kõva tubakas. Need sigarid on minu jaoks kole kõvad. Võtsin kõva tableti sisse. Kõva kõrbelehk, hais. Selle näidendi lavastamine oli teatrile kõva pähkel 'raske ülesanne'. *Juba toodigi talle pingiotsale toop õllega, varsti ka kortel kõvemat. M. Metsanurk.
10. kõnek tugeva mõjujõuga, kange. See oli kõva dokument, paber. Kohtualusel oli kõva alibi. Tal on kõvad kaardid, trumbid peos. Kaitsja pidas kohtus kõva kõne. *Isa, vast on kavalus / kõvem veel kui vägevus.. Jak. Tamm.
11. (hääle, heli kohta:) vali, tugev, kaugele kostev. Kõva kisa, kõmin, põrin, undamine, mürin. Käis kõva pauk, kõmakas, plaks. Mehed rääkisid kõva häälega. Jutuajamine läks kord-korralt kõvemaks. Vareste kõva kraaksumine kostis kaugele.
12. (kuulmise, mälu kohta:) vilets, halb. Eit oli kõva kuulmisega. Temaga tuleb valjusti rääkida, sest tal on veidi kõva kuulmine. Poisil on kõva pea 'halb mälu õppimiseks'.
13. kõnek (vee kohta:) kare; ant. pehme. Pesemiseks ei sobi kõva vesi.
14. kõnek (klusiilide kohta:) tugev. Kõva p,t.
II. ‹s› kõnek kõvakübar. Sisseastujal oli kõva peas. *Kolab niisama ringi, kõva kuklas ja lips ees. R. Janno.

küllaldane ‹-se 5› ‹adj›
vajalikus koguses v. ulatuses, vajalikul hulgal v. määral olemasolev, (täiesti) piisav. Küllaldased tagavarad. Katseks küllaldane temperatuur. Küllaldane ettevalmistus. Küllaldased teadmised. Puudus küllaldane huvi, üksmeel. Niisuguseks arvamuseks ei ole küllaldast alust. See pole veel küllaldane põhjus loobuda. Materjal otsuse langetamiseks ei ole veel küllaldane.
▷ Liitsõnad: mitteküllaldane.

madal ‹-a 2›

1. ‹adj› ümbrusest v. mingist alustasandist suhteliselt vähe ülespoole ulatuv, väikese kõrgusega, alt ülespoole, püstsuunas lühike.; ant. kõrge. a. (esemete, loodus- v. tehisobjektide kohta). Madal maja, müür, tara, laud, ahi. Madalad uksed. Toad olid madalad. Koobas muutus järjest madalamaks. Väikese kaldega madal katus. Astub üle madala lävepaku. Madalate jalgadega voodi, laud. Riiul on kapist poole madalam. Madala kontsaga, madalad kingad. Madal krae. Tuli põleb madala leegiga. Keerab lambitahi madalamaks, tule väiksemaks. Madala seljatoega tugitool. Mööda järvepinda jooksid madalad lained. Madalad soomännid, põõsad. Madal võsa. Põuaga jäi oder madalaks, kõrs lühikeseks. Madalaks pöetud hekk, muru. Tihe madal rohi. Madalate mätastega soomaa. Vesi voolab kõrgemast kohast madalamasse. Kõrgeid mägesid meil pole, ainult madalad künkad, kuplid, voored. Madal poolsaar, neem. Jõe üks kallas on kõrge, teine madal. Madalamad põllud on vee all, pehmed. *.. maapind muutus madalamaks ja algas ääretu soo .. E. Kippel. | bot (taimenimetustes). Madal kask, jalakas. Madal aster. Madal mustjuur, unilook, peiulill, kadakkaer. b. (inimese, looma, ka nende kehaosade v. -vormide kohta). Madal, kõverate madalate jalgadega mägrakoer. Plika oli paks ja madal (nagu seeneädal). Kass teeb end vastu maad surudes madalaks. On ta kõrget või madalat kasvu? Madal laup, otsaesine. Lai ja madal nina. *.. tekkis tuppa lühiajaline vaikus, mida segas vaid madalate rindade all kannatava hallipäise härrastaadi tasane hingamiskahin. A. Jakobson. | piltl. *Kas minusugune tohib siis riielda? Minusugune olgu rohustki madalam ... V. Lattik. *Mure muljus inimesi madalaks. A. Beekman.
2. ‹adj› maapinnale vm. aluspinnale suhteliselt lähedal asuv (v. sellisena tunduv); ant. kõrge. Madalamatelt okstelt saab õunu paremini kätte. Madal lagi. Madalatel partel kuivas vili. Vanad kanad olid kõrgemal, noored madalamal õrrel. Madal maad mööda rulluv udu. Reaktiivlennukid sööstsid madalal lennul üle linna. Madalad vihmapilved. Taevas oli hall ja madal. Päike käib sügisel madalas kaares. Madal talvine päike.
3. ‹adj› väikese sügavusega, ümbritsevast v. külgnevast pinnast suhteliselt vähe allapoole ulatuv; ant. sügav. Madal tiik, järv, jõgi, meri, kaev. Laht on üsna madal. Jõe madalast kohast käidi jalgsi läbi. Sulpsisime läbi madala vee teisele kaldale. Siin on (vesi) nii madal, et ujuda ei saa. Madalaim madal-, kõrgvesi. Läbi selge vee paistab madal järvepõhi. Madal kraav, süvend, kaevik. Madal künd. Madal taldrik, vaagen. *Ta suuskles jõesirget pidi; lumi oli siin madalam kui orgudes ja sopkanõlvadel .. N. Baturin.
4. ‹adj› (hinna, koguse, määra, intensiivsuse kohta:) väike (hrl. arvudes väljendatuna); ant. kõrge. Madal palk, töötasu, honorar. Lina hinnad olid madalad. Madal laenuprotsent, toll. Korteriüür on meil madal. Madalad viljasaagid. Madal keskmine hinne, keemispunkt. Madal õhutemperatuur. Piima rasvaprotsent on mõnel lehmal kõrgem, mõnel madalam. Taimede valgusisaldus on üldiselt madal. Madal vererõhk. Madal surve. Madal pöörlemissagedus. Mootor käib madalatel tuuridel.
5. ‹adj› arenguastmelt, tasemelt tublisti alla normaalse; kvaliteedilt vilets; ant. kõrge. Põllumajanduse, tööstuse, hariduse, kultuurielu tase oli üsna madal. Nende luuletuste tase on veel madal. Elustandard, tööviljakus, õppeedukus on suhteliselt madal. Madal teenindus-, käitumiskultuur. Madala kvalifikatsiooniga töötajad. Madala toiteväärtusega juurvili. Põlevkivi kütteväärtus on võrdlemisi madal. *.. rahvas seisab seal väga madalal järjel ja kaebab tihti vaesuse üle. J. Pärn. | piltl. *Aga polnud Anton nii palju mehest madalam ühti, kui Juhan algul arvas. Poiss leidis pruudi .. H. Sergo. || vähest tunnustust pälviv. Sai harjutusel oodatust madalama hinde. *Miks on lüpsja prestiiž paljude noorte silmis madal? V. Lind.
6. ‹adj› seisuselt, positsioonilt, teenistusastmelt, auastmelt, sünnipäralt kellegagi võrreldes tublisti allpool olev v. koguni mittetäisväärtuslikuks peetav. Kõrgemad ja madalamad seisused. Madalast seisusest, ühiskonnakihist noormees. Madalama päritoluga, madalat päritolu mees. Ta oli madalast soost ning tal polnud sidemeid. Madalamad ametnikud, ülemad, vaimulikud. Madalamas auastmes sõjaväelane. Viidi karistuseks madalamale ametikohale. Madalama astme kohus. Bridžis on risti pakkumisel kõige madalam mast. Madalaks põlatud pärisorine maarahvas. *Säherduseks lõbuks [= käperdamiseks] ep olnud see taluinimene kõrgestisündinule siiski mitte liiga madal ... E. Vilde.
7. ‹adj› ilma ülevuseta, tavaline, igapäevane, argine. Provintsielu oli tema jaoks liiga hall ja madal. Klassitsism jaotas kõik žanrid kõrgeteks ja madalateks. *Ent üle kõige valitses nukker, kirglik ja oma egoismis võimas Deemon, kes ei suutnud elada madalat, ajaliku ristiinimese elu ... K. Saaber.
8. ‹adj› moraalselt alaväärtuslik, närune, vääritu; labane. Madalad kihud, instinktid, kired. Armukadedus on madal tunne. Madala hingeeluga, madalate kalduvustega inimene. Madal ja närune on nuhi tegevus. Madal omakasupüüdlikkus, kadedus, lipitsus, uudishimu. Kõik see, mis sa räägid, on nii jälk ja madal! Inimene ei tohi olla nii väiklane ja madal. Teater ei saa joonduda kõige madalamale maitsele. Vangilaagri madalas toores keskkonnas tekkinud madal robustne släng. *Mirka nõuab, et teenitaks Ilu. Ülejäänud objektid on madal ajaviide. L. Ruud.
9. ‹adj› (heli, hääle kohta:) väikese võnkesagedusega; ant. hrl. kõrge. Madalad helid, toonid. Madal register. Tal on ilus madal bariton. Madalaim häälerühm segakooris on bass. Alt on madal naisehääl. Tal on madalam hääl, ta pole tenor. Naine kõneles madala rinnahäälega. Madal jorisev laevavile. *Korra kuulis Laos kellegi madalat naeru ... või krooksus kusagil konn. H. Laipaik. || vaikne, tasane; tuhm. Hääl erutusest madal. Vaatas ringi ja alandas hääle madalamaks. *.. all ei tundunud vähimatki tuulehingust, aga männid kahisesid ometi, madala vaevalt kuuldava kahinaga. F. Tuglas.
10. ‹adj› keel (vokaalide kohta, mille hääldamisel on keeleselg suhteliselt madalal). Eesti vokaalidest on madalad a ja ä.
11. ‹s› madala (3. täh.) veega ala meres, järves v. jões, madalik (2. täh.) Hiiu, Tallinna madal. Laevasõidule ohtlikud madalad. Rannikumere kalarikkad madalad. Laev sõitis, sattus madalale. Toodrid, poid, tulelaevad hoiatavad meresõitjaid madalate eest.
▷ Liitsõnad: liivamadal.

makro|element
biol organismile suures koguses vajalik keemiline element

margi|truudus
maj teat. tootemargi korduv ostmine peaaegu muutumatus koguses

mikro|lisand
üliväikeses koguses lisand. Söötade mikrolisandid.

miski ‹millegi, midagi, millessegi, milleski, millestki, millelegi, millelgi e. milgi, milleltki, millekski e. mikski, millenigi, millenagi, milletagi, millegagi›, miski ‹kõnek 1›
I. ‹pron› umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› märgib teadmata v. lähemalt määratlemata eset, nähtust v. asjaolu. a. ‹jaatavas lauses›. Miski kõlksatas vastu kivi. Miski teeb talle muret. Naises puudus see miski, mis äratab mehes iha. Miski inimlik pole talle võõras. Ees mustas miski: mingi põõsas vist. Miski takistas mind Salmest rääkimast. Lõin jala millegi vastu ära. Tal on midagi sinu vastu. Kas on midagi juhtunud? Tal oli alati midagi laste jaoks kaasas. Kas tal on millestki puudu! Milleski võib tal õigus olla. Iga väide peab millelgi põhinema. Ta loodab millelegi. See asi võib veel millekski kõlvata. Ja lähedki niisama, ilma milletagi? Olen kleidi millegagi ära määrinud. || hrv (ka elusolendite kohta). Miski krabistab põõsas. Miski nagu liigutas seal. || märgib teat. hulga, määra teadmata v. ebamäärase suurusega (hrl. väikest) osa. Midagi ta ju teadis, aga eksamil sellest vaevalt piisaks. Midagi võin sulle laenata, aga tervet summat küll mitte. Kas said seletusest aru? – Midagi sain. || (halvustavalt). Ah, elu või miski! Mees või midagi – laseb ennast naisel ülal pidada. Tema ka mõni sõber või midagi! b. ‹eitavas lauses› mitte ükski asi v. asjaolu. Selle haiguse vastu ei aita miski. Miski ei sega teda tööd tegemast. Ma ei vihasta millegi peale. Sellest ei tule midagi välja. Ma ei tea sellest asjast mitte (kui) midagi. Ma ei ole milleski süüdi. Polnud millestki kirjutada. Näib, et ma ei kõlba millekski. Ta ei paistnud millegagi silma. || ‹vormilise eituseta› kõnek. Mis uudist? – Midagi. Mida sa õhtul teed? – Midagi, keeran magama. c. (püsiühendites). Õhtuks oleme kodus nii kui midagi 'kergesti, hõlpsasti, nagu nalja'. Selle kandami viin seljas ära nagu midagi. Pole midagi 'pole viga', valu läheb üle. Midagi ei olnud parata 'teha v. vastu öelda', tuli minna. Ta ei pea õpetustest, õpetajatest midagi 'ei hooli, ei pea lugu'.
2. ‹adjektiivselt› kõnek osutab, et ese, nähtus v. asjaolu on teadmata v. lähemalt määratlemata. a. ‹jaatavas lauses› mingi, mingisugune. Miski valge asi vilksatas mööda. Anna miski kauss, kuhu suppi panna. Seal ootas mind miski üllatus. Talle peaks midagi rohtu andma. Otsi leiva kõrvale midagi rüübet. Kas tal on midagi viga? Koduleib on hoopis midagi muud 'teistsugune, parem' kui poeleib. Milgi viisil ronisime august välja. Milgi kombel, moel tuli sellest määrusest mööda hiilida. b. ‹eitavas lauses› mitte mingi, mitte mingisugune. Miski vägi teda ei peata, teda ei saa miski väega peatada. Ei ole miski ime, et ta mehele ei saa. Mul ei ole selle looga midagi pistmist. Pole tal midagi häda. Ei tea endal midagi süüd olevat. Ei ole temast midagi abi. Ei ole enam midagi magamist, päike juba pooles taevas. *Iseenesest ei olnud mul miskit isu ära minna. R. Kaugver. | hlv. Sina pole miski sõber. Antsust pole midagi esimeest. See pole miski hobune, kui vedada ei jaksa.
3. midagi hrl kõnek (rõhusõnana möönab, kinnitab eitavat väidet, umbes täh.:) ühti(gi). Sind visatakse koolist välja! – Ei visata midagi. Ei lähe sa midagi, ootad meid ka. Ei ta löö midagi, ainult ähvardab. Ära nuta midagi, küll saame hakkama. Ei ole ta hull midagi. Ei ole hilja midagi, käime ikka ära. Aega pole midagi palju, peame kohe minema.
4. ‹adverbiaalselt› kõnek osutab määra, koguse v. hulga ebamäärasusele, ligikaudsusele: umbes, ligikaudu. Ta võib midagi sada kilo kaaluda. Midagi kolme meetri ümber peaks riiet minema.
II. ‹s› hrv väärt, hinnatav asi, asjaolu v. isik. Oma talu – see on juba miski. Sel ajal oli töökus miski, millest lugu peeti. Poiss tahtis tüdruku silmis miski olla. *Need plakatid ise olid midagi! Linnas trükitud, parimal paberil .. R. Roht.
▷ Liitsõnad: eimiski.

mürk1 ‹mürgi 21› ‹s›
aine, mis teat. koguses ja kanguses organismi sattununa põhjustab muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid v. surma. Taimsed, loomsed, mineraalsed, sünteetilised mürgid. Toksiinid on mikroobsed mürgid. Tugev, ohtlik, surmav mürk. Kiiresti, aeglaselt mõjuv mürk. Paikse, üldise toimega mürgid. Arseen, strühniin jt. mürgid on väikestes annustes ravimid. Võttis mürki, tappis enda mürgiga. See mürk prussakaid ei tapa, ei võta. Pani hiirtele mürki. | piltl. Kadeduse, kahtluse, kiivuse, viha mürk hinges, südames. Laim oli mürk ta hingele. Naine oli mehe vastu mürki täis.
▷ Liitsõnad: meele|mürk, naha|mürk, noole|mürk, närvi|mürk, puute|mürk, ründe|mürk, sööbemürk; mao|mürk, mesilas|mürk, rästiku|mürk, seene|mürk, taimemürk; putuka|mürk, rebase|mürk, roti|mürk, söötmürk; vastumürk.

napp ‹napi 21› ‹adj›
vähene, vaevalt piisav, kasin. a. (hulga, koguse poolest üldse). Toit on küll maitsev, aga portsjonid on napid. Napi toidu peal rasva ei lähe. Tuli elada napist pensionist. Raha poolest on meil olnud küll koguni napp. Napp kala-, viljasaak. Toitu ja vett jäi ränduritel napiks. Tundsin õhupuudust, õhk jäi napiks, hapnikust jäi hingamisel napiks. Kirjaniku napp novellilooming. Kirjandus selle teema kohta on napp. Napp andmestik ei võimalda suuremaid üldistusi teha. b. (ruumi, pinna jms. kohta:) kitsas, (liiga) väike. Korter on meil väike, elamispind napp. Laut kipub karjale napiks jääma. Vana kaupluse napid laoruumid. Ajalehe napp ruum ei luba küsimust siin põhjalikumalt käsitleda. *.. aga [tantsu]põrandal oli ruum juba napp. J. Mändmets. c. (kehakatte, rõivastuse kohta:) väike, vähe kattev; kerge, mitte täielik. Neiud nappides bikiinides. Napim ei saa miniseelik enam olla. Korteriuksel võttis meid vastu unine üpris napis riietuses meesterahvas. d. nigel, puudulik. Napp haridus, keeleoskus, ettevalmistus. Noorel spetsialistil jääb kogemusi napiks. Armastab laulda, aga hääl on tal napp. Napi aruga vanake. e. väikese ulatusega; ilma liigseta, ülearuseta. Napp naeratus. Napid liigutused, žestid. Teeb lahkudes napi kummarduse. Napp sisustus, mööbel. Tänavuses moes domineerib napim joon. f. lühike, lakooniline, napisõnaline. Saatis napi kirja, kirjutas mõned napid read. Saime napi vastuse, teate. Räägib, seletab nappide sõnadega, mõne napi sõnaga. Ta on napi jutuga, sõnaaher. Seda saab väljendada võrrandite napis keeles. g. ajaliselt lühike. Napp uneaeg, napid unetunnid. Tuleb kiirustada, aeg on napp, aeg kipub napiks jääma. Päev jääb napiks, tuleb ööst lisa võtta. Puhkus ei tohiks olla napim kui neli nädalat. h. toimetuleku poolest kitsas, vaene. Kitsedel on talvel napid ajad. Ajad on napid, tuleb piskuga läbi ajada. Sellisel napil ajal polnud liha kusagilt saada. i. pisut vähem kui v. hädavaevalt (nii- ja niipalju). Aega on jäänud veel napp nädal. Tal oli kiire, saime koos olla vaid napi tunni. Piima on järel veel napp liiter. Suhkrut oli meil veel napp kilo. Siit on linna napp 10 kilomeetrit. *Sellele järgneski kiire registreerimine ja napp aastane kooselu .. L. Vaher. j. õige pisut üle v. alla võrdse seisu, viigi. Meie korvpallimeeskonna napp võit (87:85) Pärnus ning napp kaotus (68:69) Tartus.

pakendama ‹37›
kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima. Pakendamata, pakendatud kohupiim, suhkur, kompvekid.

peen|keemia
keemia haru, mis tegeleb väikeses koguses tarbitavate keemiliste ainete ja materjalide tootmiseks tehtavate uuringutega

peo|täis ‹s›

1. pihku mahtuv kogus. Peotäis teri, tangu, pähkleid, jahu, soola. Kolm peotäit mulda. Mõned peotäied kuivanud laaste. Korjas suure peotäie lilli, marju. Kitkusin paar peotäit rohtu. Peotäis kompvekke. Võttis laekast peotäie hõbe- ja vaskmünte. Lõikas sirbiga peotäisi ja sidus need vihkudeks. Maast kahmati peotäite kaupa lund. Külvaja heitis seemet peotäis peotäie järel mulda.
2. piltl (suhteliselt väikese hulga, koguse kohta). Kohale jäi peotäis asjahuvilisi. Oli peotäie meestega piiramisrõngast välja murdnud. Peotäis maju madalal rannal. *Peotäis mustades rättides naisi saatis kurba voori veniva lauluga.. E. Tegova.

piiratult ‹adv›

1. kitsendatult, piiratud viisil, piiratud ulatuses v. koguses. Mudamähiseid tehakse kas kogu kehale või piiratult üksikutele kehaosadele. Nendele materjalidele antakse ajakirjas ruumi piiratult. Alkohoolik või narkomaan võidakse tunnistatada teovõimetuks või piiratult teovõimeliseks. *Kirjanik ei imetle oma tegelasi, ei satu ülistushoogu; tavaliselt avab ta nende iseloomu tegevuse kaudu, otsest karakteristikat harrastab autor piiratumalt. V. Alttoa.
2. ümbritsetuna, piiratuna. Tee ääres võis näha madala hekiga piiratult üksikuid suvemaju.

rahvus|muuseum
muuseum, kus säilitatakse riigi ajaloo ja rahvakultuuri alaseid kogusid. Ungari Rahvusmuuseum.

rohkem ‹adv›

1. (< komp palju); üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga; sün. enam. Tehas toodab iga aastaga üha rohkem autosid. Sellest oli juttu rohkem kui üks kord. Suur pere vajab rohkem ruumi. Kuulajaid tuli sel korral poole rohkem. Sinna on rohkem kui kümme kilomeetrit. Rohkem kui poole oma elust töötas ta õpetajana. Sõin eile tavalisest rohkem. Mul on rohkem jõudu kui sul. Kaevame siit saadik ja mitte rohkem. Mõni lobiseb rohkem, teine vähem. Soovijaid oli rohkem, kui saali mahtus. Mida rohkem süsi, seda suurem lõke. || edaspidi, sellest peale. Anna mulle andeks, ma rohkem nii ei tee. Ära rohkem meile tule. Rohkem me sellest ei räägi. Keegi talle rohkem vastu ei vaielnud.
2. enamasti, peamiselt, pigemini. Esindatud olid rohkem traditsioonilised võistlusalad. Temale meeldivad rohkem lõbusad lood. Poissi huvitas rohkem jahimeeste seltskond. Kõike seda öeldi rohkem kirgede rahustamiseks. Loomake rohkem imes kui lakkus piima. Rohkem viisakuse pärast vahetati mõned sõnadki. See on rohkem oletus kui tõsiasi. See pole käsk, rohkem nõuanne.

ränk1 ‹ränga 22› ‹adj›

1. (kehalise töö, tegevuse kohta:) äärmiselt raske, suurt pingutust nõudev, kurnav. Ränk töö paemurrus, kaevanduses. Ränga maatöö jaoks oled sa liiga nõrk. Talukoht nõuab ränka tööd. Ärge endale ränga tööga liiga tehke! Ta abistas mind kõige rängematel töödel. Rängast rassimisest väsinud mehed. See raha on ränga tööga teenitud. *Kuid kas selles seisabki mehisus, kui lõhutakse aina ränka tööd? P. Vallak. || (teel liikumise kohta). Komberdasime mööda ränka mägirada. Trepp on nii ränk, et paneb hingeldama. Vastutuult oli üsna ränk astuda.
2. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva v. raskusi põhjustav, kannatuste v. vaevaga iseloomustuv; väga raske (taluda). Rängad ajad, sõja-aastad. On elatud ränka elu. Vangipõli oli ränk. Teda on tabanud ränk saatus. Minevik tundub praegu ränga unenäona. Kasvas kõige rängemates tingimustes. Tänane päev on olnud ränk ja tappev. Seljataga on rängad lahingud. Ränk ja armutu võitlus, heitlus, taplus. Vangide ränk piinamine. Ränk teoorjus. Aafrika kliima on eurooplasele ränk. Lumerohke talv oli metsloomadele ränk. Veetsin haigevoodi ääres ränga öö. Tema mõtlematul tegutsemisel olid rängad tagajärjed. Asjaolud olid meie jaoks liiga rängad. Rängimad katsumused. Sõnatut hukkamõistu on teinekord rängem kanda, taluda kui kõige süüdistavamaid sõnu. Külla toodi ränk sõnum lahingu kaotamisest. Kohe tuli veel rängem uudis, selline, mis päris tummaks lõi. *Paljukesed meist siis ookeanil on olnud, et kõiki ränki asju sealsete tormidega võrdleme. F. Tuglas. *Sa ehk ei tunne ränki tunde, mil inimene vihkab ennast.. L. Hainsalu. || (haiguse, kehavigastuse vms. kohta:) väga raskelt v. suurte vaevustega kulgev, eriti tõsine, (elu)ohtlik. Ränk haigus, tervisehäire. Mees põdes ränka tõbe. Liiklusõnnetuses kannatanu vigastused on rängad. Peapõrutusel olid rängad tagajärjed. Haige piinleb ränkades valudes. Kannatab ränkade peavalude käes.
3. kaalult äärmiselt raske (ja kogult suur v. massiivne). Hobune veab ränka koormat. Ränk kandam, last. Poeriiulid painduvad ränkade kaubakoormate all. Olen rängematki taaka tassinud. Rängad kivimürakad. *Suur ränk sahk jooksis rahulikult oma laia aluse peal tüma maa sees. J. Mändmets. *Söögitoas on ränk tammepuust puhvet, toolid ja lauad.. Madde Kalda. | piltl. Riigivõlgade ränk koorem lasus rahva õlgadel. Ränk kivi langes korraga südamelt. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) vägev, võimas. *Vanamees pigistas oma ränkade kämmaldega toolikorju, mille taga ta seisis.. J. Kross. *Läks [lehm] ragisevatel kontidel ränka keret ja rasket piimalännikut kandes kodu poole. H. Jõgisalu. || (sellise olendi astumise kohta). Mees astus rängal sammul ukse poole.
4. (hulga, määra, koguse kohta:) väga suur. Ränka vaeva nägema. Kraavikaevamine on ränka ihurammu nõudev töö. Treeningutel said poisid ränka mahvi. Küll väänati rängad normid kaela! Maal on praegu ränka moodi 'väga palju' tööd, tegemist. *.. meil oli jälle üks neist ränkadest õhtusöökidest 10–13 käiguga ja tervituskõnedega .. A. Eskola. || kohutav, tohutu. Olen teinud ränga vea. Süüdistus on alusetu, tegu on ränga eksitusega. Sellest võib tulla veel ränka pahandust. Milline ränk, andestamatu patt! Ränk ülekohus. Narkootikumide kasutamine viib tihtipeale ränkadele kuritegudele. Ristmikul oli ränk liiklusõnnetus. Ema surm oli lastele rängaks hoobiks, löögiks. Lüüasaamine, kaotus oli ränk. Sõda nõudis ränki ohvreid. Rängad katsumused läbi teinud rahvas. Talupoegi karistati ränga peksuga. || kõnek (rahaasjades:) väga rohke, raske. Advokaadid teenivad tänapäeval ränka raha. Poeg ajab merel, laeva peal ränka raha kokku. Valimiskampaania läks maksma ränki summasid. Olen raamatute peale ränka raha raisanud. Uue elu alustamine nõuab ränka raha, mida kuskilt võtta pole. Tal on rängad rahad taskus, ränk võlg kaelas. Selle maja eest on küll ränka hinda makstud. Tuli maksta ränka trahvi.
5. (intensiivsust väljendades:) ülitugev, ülikange, kõva. a. (ilmastikuga ühenduses). Ränk pakane. Laev sattus ränga tormi kätte. Rängale sajule ei paistagi lõppu tulevat. Väljas möllab ränk lumetuisk. Öösel tuli ränk pikne. Merel oli ränk udu. *Pärast rängemat vihma patsatas alla vaid sõredaid piisku. E. Kuus. b. (meeleolu, tunnete kohta). Teda on haaranud ränk masendus, ahastus, meeleheide, ükskõiksus. Ränk mure, hingepiin. Kõige rängem pettumus ootas alles ees. Rängad kahtlused, kõhklused. Tundsin äkki ränka väsimust. Mees hakkas rängast ärritusest hingeldama. *Ja vaata ette, Gösta, sest sinu vastu kannab ta ränka viha.. M. Pedajas (tlk). c. (hrl. väga väsinud v. kurnatud inimese une kohta:) väga sügav, raske. Pärast söömist vajusid mehed ränka unne. Magas ränka und hilise hommikuni. *Ja tema uni oli nõnda ränk, et ta ei kuulnudki, kui tareväravad lükati jälle valla ja peremees tuli tööd jätkama.. M. Raud. d. jõuline, vägev. Vastu ust hakkas langema ränki lööke. Poiss sai ränga hoobi vastu otsmikku. e. (mingi tegevuse kohta). Oli pulmas alles ränk söömine! Mehel oli ränk joomahoog. Ränk higistamine. *Rängast halva tubaka suitsetamisest ta rinnad körisesid ja ragisesid.. P. Vallak. f. (inimese kohta:) kange, kõva midagi tegema. Uus asunik on tõepoolest ränk töömees! *Nii ränk naljavend küll keegi ei ole, et ta suisa nalja pärast istuma läheb. A. Valton.
6. karm, vali, raske. Kohtuotsus oli ootamatult ränk. Kuriteole järgnes ränk karistus. Nii ränga süüdistuse, etteheite peale puhkes laps nutma. || (sõnade, väljenduste kohta:) väga vihane v. solvav. Ränk solvang. Ütles teisele midagi ränka. Ränk sõim, vandumine. Mina ei nimetaks seda poissi nii ränkade nimedega. Sõimas teist kõige rängemate sõnadega. *Vahel pillab mees ränga vande ja vahel lajatab kibedat tõtt.. I. Sikemäe.
7. palju vaeva, oskusi nõudev, suure vaevaga saavutatav v. sooritatav; väga keeruline. Ränk amet, elukutse. Ränk ja raske ettevõtmine. Noor näitleja sai ränga rolli. Õppimine oli tema jaoks ränk töö. See raamat on ränga mõttetöö vili. *Kaheteistkümnendas voorus alistas Keres rängas partiis (pärast ebakorrektset vankriohvrit) Steineri.. V. Heuer.
8. sünge, masendust äratav; sügavtõsine. Igasugused mõtted keerlesid peas, üks rängem kui teine. *Ja siis ta mängis. Midagi pidulikku ja ränka, mille kohta mina ei mõistnud suuremat arvata. J. Kross. *Kas peab siis just Noorsooteatris olema selline ränk ja rahutu, pigem sünge kui helge „Hamlet”? L. Tormis.

sorts ‹interj adv›
annab edasi väikese koguse voolamise v. valamise heli. *Pumbavarras käis üles-alla, vesi jooksis sorts ja sorts järve tagasi. E. Maasik. *Sirts, sorts, tsilk, tsolk lõpetab emm lüpsmise.. R. Soar.

standard|kaup
standardne, suures koguses toodetav kaup. Maitsekas naine ei lepi poest saadava standardkaubaga ja laseb endale rõivad õmmelda.

standard|mööbel
standardse mudeli järgi suures koguses toodetav mööbel. Paljudest kodudest tuttav standardmööbel.

suremine ‹-se 5› ‹s›
(< tn surema). Vaimne ja kehaline suremine. Elamiseks vähe, suremiseks palju (öeldakse millegi väikese koguse kohta). *.. selles talus on peremees üsna suremisel haige ja ega vist jäämist enam pole. J. Jaik.

surm ‹-a 22› ‹s›

1. organismi elutegevuse lakkamine, mida võivad põhjustada loomulik vananemine, rasked haigused ja vigastused. Loomulik, füsioloogiline surm. Patoloogiline surm. Bioloogiline surm. Kliiniline surm. Varajane, äkiline, silmapilkne, enneaegne, vägivaldne surm. Hea, õnnis surm. Vaikne, rahulik, ilus, valutu surm. Piinarikas, kole, hirmus, pikk surm. Piir elu ja surma vahel. Must surm 'katk'. Lapse, ema, sõbra surm. Surm võllas, mahalaskmise läbi, elektritoolil, tapalaval. Surm sõjas, lainetes, meres. Surm alkoholi tagajärjel. Ta on sõjas palju surma näinud. Leidis lahingus oma surma. Poeg suri tal õnnetut surma 'õnnetuse läbi'. Kohus mõistis kurjategija surma. Hirm surma ees. Elu lõppemine surmaga on paratamatu. Elupäevi surma poole saatma, veeretama, ajama. See haigus sai talle surmaks. Teda ei suudetud surmast päästa. Ta oli oma (peatset) surma ette aimanud. Tundis, et surm on ligidal. Ta saab terveks, kui pole surmale määratud, surmaks antud. Haavatu heitles, võitles surmaga, vaakus kaua elu ja surma vahel. Vanainimene mõtleb sageli surmale. Saaks enne surma veel korraks kodukanti! Sõdurid läksid, tormasid surma. Surma kartma, soovima, ootama. Kellegi v. millegi eest surma minema. Duell lõppes ühe poole surmaga. Hoidsid ühte elus ja surmas. Elasid koos, kuni surm nad lahutas. Mälestati surma läbi lahkunud koguduseliikmeid. Surmale, surma suikuma 'surema'. Võitlus elu ja surma peale. See on elu ja surma küsimus. Ristiusk kuulutab elu pärast surma. Kuulipildujad külvasid lahinguväljal surma. Oma vaenlasele soovis ta surma. Et surm ta ometi koristaks! Armastus on tugevam kui surm. Jäi talle surmani truuks. Mu vabandust võid oodata surma laupäevani 'väga kaua, lõputult'. Poiss kartis tüdrukuid nagu surma. Eluks vähe, surmaks palju (millegi väga väikese koguse kohta). Paras surma järele saata (väga aeglase inimese kohta). Kahte surma ei sure keegi. Noorel lähevad aastad pulma poole, vanal surma poole. Sent surmaga, surmale võlgu (vana v. muidu kehaliselt viletsas seisus inimese kohta). Surm suu juures, silme ees, silmaga näha 'väga lähedal'. Surma vastu pole rohtu. *Tema [= Kõrboja talu] väsitab kõik, tema piitsutab kõik surma, piitsutas juba vend Oskari, piitsutas hiljem eidegi. A. H. Tammsaare. *Isa surma peal [suremas] haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: aatomi|surm, aju|surm, gaasi|surm, hukkamis|surm, janu|surm, katku|surm, liiklus|surm, lämbumis|surm, nälja|surm, piina|surm, poomis|surm, risti|surm, solgi|surm, sünnitus|surm, tule|surm, uppumis|surm, vanadus|surm, viinasurm; kangelas|surm, märtri|surm, ohvrisurm; vaba|surm, varju|surm, äkksurm.
2. surm sümboolse kujuna, personifitseeritult. Halastamatu surm. Surm kõnnib luurates, varitsedes. Surm seisab vikatiga selja taga. Surm peab lõikust. Surma saagiks langema. Surm astub lähemale. Veri, vägivald ja surm kõndisid üksteise kannul. Surm vihistab oma vikatit. Surma vikat niidab, peab lõikust. Surm niitis inimesi maha kui loogu. Surm võttis, röövis emalt lapse. Surm sulges ta silmad. Jäi ka surma palge ees rahulikuks. Merehädalised päästeti surma suust, küüsist. Võidujooks surmaga. Surma halastamatu käsi on viinud andeka kunstniku. Surma ees on kõik võrdsed. Ta on mitu korda surmale silma vaadanud 'surmaohus olnud'. Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta pole.
3. lõpp, häving. Vankri surm on tee peal. Surmale määratud küla, järv, loomaliik. *.. kordamine on alati kunsti surm. K. Ird. *Aga see kopliaia soine mätastik oleks kindel masina surm. E. Univer.
4. häda, vaev, nuhtlus. Koolis oli ta surm matemaatika. Suure surmaga 'hädaga, läbi häda' sain kohvrid koju tiritud. Sain ta lõpuks suure surmaga nõusse. See nääpsuke naine on surmaga pooleks 'suure vaevaga, raskustega' kolm last ilmale toonud. *Nägu ja kaela – iseäranis kaela märjaks teha lasta .. see oli mu surm .. E. Vilde.
5. kõnek (väga haige ja viletsa inimese v. looma kohta). Hobused on tal kõik vanad surmad. Mis ta va surm peaks ringi kooserdama, ei märka kodus istuda! Seda vana surma ei saa enam tööle sundida. Ämm on tal juba niisugune surm, et vajab järjest aitamist. *Miks muidu põgenes ta oma noore ilusa ema juurest selle inimvare, selle luiste sõrmedega surma juurde? V. Saar.

suur|tootja
maj suurtootmise meetodil, suures koguses tootja

süle|täis ‹s›

1. sülle mahtuv kogus. Sületäis puid, hagu, oksi. Tõi suure sületäie heinu, õlgi, põhku. Paras sületäis laaste tulehakatuseks. Niitis lehmadele ette paar sületäit vikki. Külalistele toodi magamiseks sületäis voodiriideid. Hobusele pandi ette värske ristikheina sületäis. Sületäis sületäie järel topiti heinu lakka. Sületäite kaupa tassiti koormast õlgi.
▷ Liitsõnad: heina|sületäis, puu|sületäis, põhu|sületäis, rohusületäis.
2. (suhteliselt suure hulga, suure koguse kohta). Noormees viis tütarlapsele sületäie roose. Onu tõi kaasa terve sületäie kingitusi. Tuli veinibaarist sületäie pudelitega. Luges probleemi kohta läbi sületäie raamatuid. Toas oli sületäite viisi lilli. Vihmapilv tõi sületäie vett kaela. | piltl. Näputäis tõtt on parem kui sületäis valet. *Saadab mulle sületäie tervitusi ja suure aitäh toreda kirja eest. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: lillesületäis.

terake(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. (< dem tera [2]). Lind nokkis peo pealt terakesi. Laud oli täis kristallsuhkru terakesi. Rauapuru karedad terakesed. | piltl. Leidsin segasevõitu kirjutisest ka paar asjalikku terakest.
▷ Liitsõnad: kruusa|terake(ne), liiva|terake(ne), suira|terake(ne), tolmu|terake(ne), viljaterake; silmaterake.
2. ‹ka adverbilaadselt› (võrdlemisi väikese koguse, hulga v. määra kohta:) natuke, väheke, ivake. Laena mulle terake suhkrut, soola. Panin supi sisse terakese pipart ka. Terake putru jäi veel ülegi. Terake tsementi läheks veelgi vaja. Ära söö kõike ära, anna mulle ka terake! Tüdruku silmades oli terake hirmu, uudishimu, uhkustki. Terake võib tema sõnades tõtt ka olla. Kui on terake mõistust ja kärmed käed, siis saab elus ikka hakkama. Ta hääles polnud terakestki 'mitte sugugi, üldse mitte' kõhklust. Terake aega tagasi oli ta veel siin. Terake õnnestus minulgi selles asjas kaasa aidata. Palub teist terake(se) oodata. Kannata terake! Saaks ometi terake(se) puhata! Jäin terakese hiljaks. Poiss tuli terake varem. Hommikul oli kurk terake valus. Ehk saaks terake(se) ettevaatlikumalt! Päike on vahepeal terake(se) madalamale vajunud. Temperatuur püsib nulli ringis, kord terake üle, kord alla.

ting|mõõtühik
maj toodangu kavandamisel ja arvestamisel kasutatav mõõtühik, mis võimaldab summeerida ühesuguse otstarbega, kuid eri tarbimisomadustega toodete koguseid

varu ‹11› ‹s›

1. miski (v. keegi), mis (v. kes) on kogutud v. olemas hiljem v. vajaduse korral kasutamiseks; tagavara. a. (toiduainete, asjade, raha vms. kohta; müügiks varutud kauba kohta). Toiduainete, puude varu. Keldris säilitati köögivilja, veini ja muid varusid. Laos on suured varud. Kaubamaja koolikaupade varud on piisavad. Tootmiseks vajalike materjalide varud. Laev täiendas sadamas oma varusid. Matkajate varud hakkasid lõppema. Sõi ära oma viimased varud. Varud on läbi. Varusid soetama. Meil on väike varu häid veine. Näppas isa varudest paar sigaretti. Midagi varuks hoidma, jätma. Tal on pisut raha varuks. Vanaemal on poiste jaoks paar kommi ikka varuks. Kaktused koguvad vett varuks. Orav on puuõõnde pähkleid varuks kogunud. Hoidis paari lambipirni alati varus. || (teat. kindla koguse kohta:) teat. määr, jagu. Talvine varu briketti on juba kuuris. Jõusööta oli umbes kuu varu. || ‹hrl. pl.› (milleski sisalduva vee v. toitainete kohta; loodusvarade, looduslikkude ressursside kohta). Mulla niiskuse varud. Taime seemnes peituvad toitainete varud. Looduslikud varud. Põhjavee, mageda vee varud. Energeetilise tooraine varud. Vedelkütuse varude poolest vaene piirkond. Suured sinisavi varud. b. reserv (2. täh.) Reservohvitser on ohvitser, kes teenib reservis ehk varus. c. (kellegi kohta, kes on valmis kellegi asemele asuma). Mul on kaks töömeest varuks. Parim ründemängija jäeti esialgu varusse. Kosjamooril on veel üks peigmehekandidaat varuks. d. (aja, ruumi ülejäägi kohta). Suusatajal on veel terve minut varus. Ületas lati paari sentimeetrise varuga. Läksime jaama poole tunni varuga. e. (muu kohta). Suure naljade varuga mees. Emal on kaunike varu kannatust. Tal on terve hulk nõkse varuks, mis sihile viivad.
▷ Liitsõnad: energia|varu, fosfori|varu, fosforiidi|varu, gaasi|varu, hapniku|varu, juurvilja|varu, jõu|varu, kala|varu, kauba|varu, kivisöe|varu, kulla|varu, kütuse|varu, laskemoona|varu, leiva|varu, magevee|varu, materjali|varu, metsa|varu, nafta|varu, niiskuse|varu, puidu|varu, põlevkivi|varu, raha|varu, relva|varu, söe|varu, sööda|varu, toidu|varu, toitaine|varu, tooraine|varu, toorme|varu, turba|varu, valuuta|varu, vee|varu, viina|varu, viljavaru; anekdoodi|varu, kogemuste|varu, teadmistevaru; talvevaru; tootmisvaru; palistus|varu, töötlemis|varu, õmblusvaru.
2. varuks ‹adverbiliselt koos olema-verbiga› (näitab, et miski on tulekul, lähedal, ähvardamas:) varaks. Nüüd oli tüdrukul nutt varuks. Tulijatel on kindlasti nälg varuks.

vesi|pea

1. med ajuvedeliku koguse suurenemine koljuõõnes ja sellest tingitud ajuvatsakeste laienemine, hüdrotsefaalia; sellise häire all kannatava inimese suurenenud pea. Kaasasündinud vesipea. Lapsel on vesipea.
2. kõnek (rumala, taipamatu inimese kohta). *Artur ei ole kunagi oma mõistuseoiuga hiilanud, ja nüüd on ta päris vesipea. H. Lehiste.

vorpima ‹vorbin 42›

1. midagi kiiresti, suures koguses (ja lohakalt) tootma v. tegema (ka rõhutades teise verbiga väljendatud tegevuse hoogsust). Kunstnik hakkas tõmmiseid vorpima. Ülemus aina vorbib käske ja korraldusi. Aruanne tuli suure rutuga valmis vorpida. Kui detailidest puudus tuleb, vorbime kohe juurde. Vabrik vorpis virnade viisi odavaid jalatseid. Salmik oli kulunud värsikesi täis vorbitud. Vorpis ajalehtedele nupukesi. Kibekiiresti valmis vorbitud majal hakkas krohv juba pudenema. Vorbib päevast päeva tööd teha, jalatseid parandada. Näljased lapsed vorbivad aplalt süüa. *Iga poisihakatis, kes leerist lahti sai, vihtus aga tüdrukutele lapsi vorpida. H. Sergo.
2. peksma, kolkima. Vorpis vargal naha tuliseks. Kubjas hakkas meest kõigest jõust vitsaga vorpima. *.. [ihnuskoi] püüdnud poisikesest ta õpihimu piitsaga välja vorpida. E. Vilde.

vägev ‹-a 2› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, mahult) võimas, suur. Vägev mets. Niidul kasvasid vägevad tammed. Vägevad mäed, rändrahnud. Vägevad müürid, tornid. Lage kannavad vägevad sambad. Sadamas seisis vägev reisilaev. Imetleti vägevat kraanat. Tassis vägevat kohvrit. Vanad vägevad keldrivõtmed. Sai suure vägeva lillekimbu. Keeras endale vägeva plotski. Jõuluks tehti vägev hanepraad. || (elusolendite ja nende kehaosade kohta). Vägevat kasvu mees, mehemürakas. Hiivas oma vägeva kere autosse. Vägevad õlad, käsivarred, rusikad. Taat torkas silma oma vägevate kulmude ja vägeva habemega. Õnge otsa hakkas vägev haug. Vägeva kõvera nokaga lind. || (koguse, hulga kohta:) kõva, tubli. Ostsin vägeva koorma kasehalge. Tõstis vägeva hangutäie heinu. Vägev mitmekäiguline lõunasöök. Hammustas vägeva suutäie, jõi peale vägeva sõõmu õlut. Puhub õhku vägevaid suitsupilvi. Rukis kasvab tänavu vägev. Ka mullu olid viljad vägevad. Teenis laenu pealt vägevad protsendid. Sai krundi eest vägeva pataka raha.
2. suure jõuga, tugev. Tüdruk ei kartnud, sest tal oli vägev kaitsja kõrval. Lurich oli omal ajal kõige vägevam maadleja. Jussil oli külas vägeva rusikavõitleja kuulsus. Jõud on küll vägev, aga tarkus on tugevam. Vägev mootor möiratas. Toodetakse järjest vägevamaid relvi. Vägeva vooluga mägijõgi. || suure vaimujõuga; mõjuvõimas. Rahva seast kerkisid esile vägeva vaimuga, vaimult vägevad mehed. Vägev on rahvas, kes sulatab võõrad endasse. Austria-Ungari oli suur ja vägev riik. Vägev kuningas, vürst. Kõige vägevama kristliku kiriku pea on Rooma paavst. Väikese mehe võib vägevaks teha tema varandus. Teda peeti vägevaks nõiaks. Kõige vägevam jumal, taeva ja maa looja. | ‹substantiivselt›. Selle maailma vägevad 'võimumehed'. Vägevatel on suured maad ja majad. Vägevaga ei maksa vaielda. Võim läheb ikka ühtede vägevate käest teiste vägevate kätte. *Issand, Sinu käes on Elu ja Surm, need kaks vägevat .. G. Helbemäe.
3. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. Vägev tuul. Vägev vool viis ta endaga kaasa. Vägev vile, aplaus. Kose vägev kohin. Vägev valgus, kuma. Vägev magnet. Jäätmete vägev lehk. Ravis vägevate rohtudega. Vägev õlu võttis jalad alt. Armastab vägevat teed, kohvi. Töömeestele keedeti vägev 'rammus' supp. Vandus kõige vägevamate 'vängemate' sõnadega. Õpetaja pidas hingemineva ja vägeva jutluse. || (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeelu kohta). Vägev nälg, janu. Vägevad ihad, tungid. Vägev raevuhoog. Teda valdas äkki vägev õnnetunne. *Nende armastus ja vihkamine oli nagu vägevam ja kangem .. A. Kalmus.
4. kõnek kange, äge; vinge. Eilne pidu läks vägevaks võtmiseks. Kus pulm oli alles vägev! Poiss sai isalt vägeva nahatäie. Konkurss eliitkooli on vägev. Otil on seina peal vägevad diplomid. *.. oleks vägev värk küll, kui meie perest ükski ülikooli lõpetamiseni välja jõuaks. H. Rammo.

vähem ‹adv›
(< komp vähe); alla omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Päeval on äike vähem hirmus kui öösel. Kohal oli hulk häid tuttavaid ja vähem tuttavaid. Sa pole teistest vähem tark. Teenis sada krooni, aga vend poole vähem. Apteeki on vähem kui kilomeeter. Haigele soovitati võimalikult vähem ennast liigutada. Mida vähem ta sööb, seda nõrgemaks jääb. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest pauku teinud. Kutsus tosin külalist, mitte ühtegi rohkem ega vähem. Mõned tarvitavad suhkrut enam, teised vähem. Õppimine on tal enam või vähem 'peaaegu' korras. *Kaasik oli visa, aga tema [male]partner mitte vähem. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: enam-vähem.

väike|tootja
maj väiketootmise meetodil, väikeses koguses tootja. Käsitöölised, talupojad jt. väiketootjad.

õpilas|päevik
lahterdatud lehtedega kaustik, kuhu õpilane märgib nädalate kaupa tunniplaani ja kodused ülesanded, õpetaja aga hinded ja märkused. Kõvade kaantega, kõvas köites õpilaspäevik. Kooli logoga õpilaspäevik.

üle|tootmine
maj tootmine koguses, mis ületab hinnale vastava nõudluse. Toiduainete, nafta ületootmine. Ületootmisest tingitud majanduskriisid.

üli|puhas
väga puhas, absoluutselt puhas. Ülipuhas lõikepind. Allikavesi on kristallselge ja ülipuhas. Ülipuhtad ained 'ained, mis sisaldavad nende olulisi omadusi mõjutavaid lisandeid väga väikeses koguses'.