[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ebel ‹-a 2› ‹adj›
edev, kerglane, koketeeriv. Neiude ebel jutuvada. *Maarja aga pööras talle selja ja sammus ebela peatõstega kambrist. E. Vilde. *Naine ebel, suuke maalit .. A. Alle.

eblakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
kerglane, kergemeelne; edvistav, koketeeriv. Käitus eblaka plikana. Eblaka olekuga meesterahvas. Lõõpis oma eblakal moel. Ta on kena tüdruk, aga ülearu eblakas. Eblaka sulega jahimehekaabu. *.. too sunnik itsitas naerda kui üks eblakas. A. Valton.

edev ‹-a 2› ‹adj›

1. tähelepanu v. imetlust äratada püüdev. a. edvistav, kenitlev, koketeeriv; sellisele isikule omane. Mees oli veidi, üsna, hirmus edev. Plika on edev nagu harakas. Mõned edevamad tüdrukud turtsatasid. Külas peeti teda edevaks. Edev naer, kiljumine. Edev eneseimetlus. Armastab edevaid riideid, ehteid. *Viimane [= metsaisand] oli edev isik, kellel enese mehelikust ilust ja meeldivusest suur arvamine. E. Vilde. b. millegagi uhkeldav. Ta on edev oma ilule. Laste võimetele edevad vanemad. *Ja lõppeks on ta [= Aristoteles] oma tarkusele pisut edev, kaldudes tõekspidamiste esitamisel nendega vahel uhkeldama. L. Anvelt.
2. läbematu, ettetikkuv, kerglane, alp. Edeva keelega võib palju pahandust teha. Ära Kaiele räägi, tal on edev suu. Ega ma edev ole, et lähen seda edasi rääkima. Milli oli naeruga edev, edev naerma.

flirt ‹flirdi 21› ‹s›
mänglev, koketeeriv kuramaaž, armumäng. Kerge, süütu flirt. Peen, vaimukas, seltskondlik flirt. Ei kavatsenud pinnalisest flirdist kaugemale minna. Väike flirt nii kena naisega poleks paha.

koketne ‹-se 2› ‹adj›
koketeeriv v. koketeerimist väljendav. Koketne daam, naine. Tütarlaps oli pisut koketne. Koketne naeratus, hääletoon. Foto kujutas koketses poosis meest. || piltl (hrl. esemete kohta:) (edvistavalt) enesele tähelepanu tõmbav. Koketne kübar, mütsike peas. Koketne lokike.