[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees|kava

1. kontserdil, peol, taidlusõhtul vm. ettekantavad palad kindlas kokkulepitud järjekorras, kava, programm. Kirev, mitmekesine eeskava. Eeskavas oli ka lühinäidend. Tsirkuse uus eeskava. Kooli vilistlaspäeva aktuse eeskava oli gümnasistidelt, eeskava täitsid gümnasistid. *Nende eeskava koosnes ühevaatuselistest näidenditest, segakoori ettekannetest ja üksikutest naljanumbritest. P. Pinna. || van mängukava. *.. need [= näidendid] ei löö läbi ega püsi üle kahe-kolme korra eeskavas. J. Kärner. || van. *Vahtrikul tuli meelde, et piletiga ühes ka väike eeskava pihku oli surutud. L. Saar.
▷ Liitsõnad: segaeeskava.
2. van tegevuse, poliitilise võitluse vm. programm. *Jakobsoni eeskava põhimõte oli äärmiselt lihtne ja loogiline .. F. Tuglas.

kell ‹-a 22› ‹s›

1. hrl. peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v. vasarakesega metallese helide tekitamiseks (tihti millegi alguse v. lõpu kuulutamiseks). Ilusa kõlaga kell. Kiriku kellamees lööb kella. Kellad hakkasid lööma, helisema. Kellad tagusid alarmi. || samakujuline väiksem metallese aisa külge v. loomadele kaela sidumiseks, ka koolides tunni alguse ja lõpu helistamiseks vm. otstarbeks. Vastlasõidu tegime kellade ja kuljustega. Sõideti nii, et kellad paukusid. Lehmal, hobusel on kell kaelas. Kari tuli kellade kõlksudes. Karjaaias tilksuvad kellad. Kooliteenija helistas kella. Ukse avamisel helises kaupluse ukse kohal olev kell. Õnnetus ei tule, kell kaelas. || elektri vm. toimel töötav mitmesuguse ehituse ja kujuga helistus-, märguandeseadeldis. Kell helises, tee uks lahti! Kell helises ja etendus algas. Jalgrattur tilistas kella.
▷ Liitsõnad: kiriku|kell, torni|kell, vaskkell; aisa|kell, kaela|kell, karja|kell, kooli|kell, laeva|kell, lehmakell; elektri|kell, jalgratta|kell, signaal|kell, uksekell.
2. kella (1. täh.) helistamine; kellahelin, kellakõlin. Õpilased jõudsid kooli veidi enne kella. Kõlas kolmas kell ja etendus algas. Andis ukse taga kella 'helistas ukse taga'. Eemalt kostsid loomade kellad. *Juhan maeti kelladega, laulmisega ja lugemisega. A. Kalmus. || piltl kuulujutt, kõlakas. *Kogu küla oli kella täis, et Rohtmaa Leeni tahtnud Hitleri-meestele pommi alla panna. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: hinge|kell, häda|kell, häire|kell, lõuna|kell, matuse|kell, märgu|kell, surma|kell, tulekahju|kell, õhtu|kell, ärakell.
3. (numbrilauaga) riist aja mõõtmiseks. Kella numbrilaud, vedru, osuti. Raudteejaama, raekoja kell. Pommidega, pendliga kell. Vanaaegne käoga kell. Kell käib, tiksub. Kell on seisma jäänud, maha käinud. Kell näitab õiget aega. Kell käib ette, jääb taha. Kell on vale, õige, täpne. Kella õigeks seadma, ette lükkama, üles keerama. Kell on rikkis. Kell lõi kaheksa, tirises. Polnud aega kellagi vaadata. Kellassepp parandab kellasid. Füsioloogiline ehk bioloogiline kell 'loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal'.
▷ Liitsõnad: kamina|kell, kapp|kell, kontroll|kell, käbi|kell, käe|kell, käo|kell, laua|kell, male|kell, pendel|kell, seina|kell, stopper|kell, tasku|kell, tunni|kell, täpsus|kell, äratuskell; hõbe|kell, kuld|kell, nikkelkell; aatom|kell, elektri|kell, elektron|kell, kvarts|kell, liiva|kell, päikese|kell, veekell.
4. aeg, mida kell (3. täh.) näitab. Mis, (kui)palju kell on? Tüdruk küsis minult kella. Kell on juba palju, täpselt kolm, üle nelja, viie peal, veerand viis, pool seitse. Kell saab 20 minuti pärast üheksa. Tulen enne, pärast kella kaheksat. Kella kuue ajal. Kella kolme ja nelja vahel. Mis kellast sa õhtule jääd? Mis kellani on kauplused avatud? Mis kell see juhtus? Mul on kella peale minek 'täpselt kokkulepitud ajaks'. Meil käib kõik kella pealt 'toimub täpsel ajal'. Laps ei tundnud veel kella 'ei osanud kellaaega lugeda'. *Bussijuht istus käsipõsakil rooli taga, oodates, millal kell saab täis. M. Traat.
5. ‹pl.› muus rippuvatest, erineva pikkusega metalltorudest koosnev löökpill kellaheli matkimiseks

kohting ‹-u 2› ‹s›
kõnek kokkulepitud kohtamine. *Hakka temaga käima, korraldame teile kohtingu .. J. Talvet (tlk).

krediit ‹-diidi 21› ‹s›

1. maj võlgu antud raha v. kaup, mis saajal tuleb andjale kokkulepitud kujul tähtajaks tagastada, makstes ka enamasti intressi. Lühiajaline, pikaajaline krediit. Riiklik, rahvusvaheline krediit. Krediiti andma, saama. Pank avas asutusele krediidi. Oma äri rajamiseks vajas ta krediiti. || kõnek (üldisemalt:) igasugune rahaline laen. Võttis poest kaupa krediidi peale 'võlgu, võla peale'. *Pardon, madam Amanda, kuidas oleks üks pisike krediit? Üks väsind viiene? V. Pant.
▷ Liitsõnad: kommerts|krediit, panga|krediit, tarbimiskrediit.
2. hrv usaldus, usaldusväärsus. *See eestseisus oli [liikmete hulgas] oma krediidi täielikult kaotanud. F. Tuglas.

laen ‹-u 21› ‹s›

1. raha, ese vm., mille laenutaja on andnud laenaja kasutusse ning mille laenaja peab kokkulepitud tähtajaks tagastama. Rahaline laen. Laenu andma, võtma. Maja ehitamisel tuli teha laenu. Sai pangast, tuttavatelt laenu. Laen tuleb tagasi maksta, tagastada, tasuda. Jaan palus raha laenuks. Püüab laenudeta läbi ajada. Tuttavalt mehelt sain bensiini laenuks. Naabriperenaine küsis nuge-kahvleid laenuks. *Sinu ihne vend on heldeks läinud, lubas mulle mitmeks päevaks hobust laenuks. J. Saar.
▷ Liitsõnad: ehitus|laen, eluaseme|laen, hüpoteek|laen, kodu|laen, lühi|laen, panga|laen, pikk|laen, riigi|laen, välislaen.
2. kelleltki v. millestki ülevõetud aines v. element. Kõige tavalisemad laenud on sõnad – laensõnad. Balti, slaavi, germaani, soome laenud eesti keeles. Tuletussufiks -nik on laen vene keelest. Kirjanduslikud laenud. Laenudest pole vaba ühegi rahva kultuur.
▷ Liitsõnad: kultuuri|laen, motiivi|laen, murde|laen, sõna|laen, toor|laen, tõlke|laen, viisilaen.

leppeline ‹-se 5› ‹adj›
leppekohane, kokkulepitud. Põhja- ja Lõuna-Eesti leppeline piir.

liisk ‹liisu 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

loos ‹-i 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet vrd liisk Katsealused jaotati rühmadesse loosiga. Kõik soovijad võtavad, tõmbavad loosi. Kas tõmbasid täis või tühja loosi? Võitsin loosiga auto, 100 krooni. Võistlejate, esinejate järjekorra määrab, otsustab loos. *.. eksam on hirmutav asi, loos, õnnemäng. J. Jõerüüt.
▷ Liitsõnad: stardi|loos, võidu|loos, õnneloos.

parool ‹-i 21› ‹s›

1. kokkulepitud märgusõna, leppesõna v. -lause, mille abil saab eraldada omi võõraist. Värava juures seisab vahisõdur ja küsib: „Parool?”, küsib parooli. Ütlesin, laususin parooli. Tulija ei teadnud parooli. Mehed vahetasid parooli ja kadusid koos pimedusse. Mässu alustati parooliga „Hispaania kohal pilvitu taevas”.
▷ Liitsõnad: vastuparool.
2. info arvutisüsteemi turvalisust tagav salasõna vm. märgijada, mis lubab süsteemi siseneda

rent ‹rendi 21› ‹s›

1. kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud, lepinguga määratud tingimustel, rendivahekord. Maad, talu, kaevandust, tehast, saeveskit rendile andma. Peremees ise pidas poodi, talu oli tal rendil, rendi peal. Maad osta me ei jõudnud, võtsime ühe talu rendile. *Kuid Benjamin Liiv ühes naaberkantniku Joosep Keskiga hakkas nõudma, et ka neid rendi peale lastaks. F. Tuglas. *Pealegi, kes takistab teisi, et ka nemad igaüks head plärakat riigiraba rendile ei võta .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: põlis|rent, pärusrent.
2. tasu sellise kasutamise eest; omaniku tulu rentnikule kasutada antud vara eest. Renti maksma. Kallis, odav rent. Mõisnik, peremees tõstis renti. Rentnik palus, et saaks esimese aasta pidada kohta ilma rendita. Peremees elas talust saadavast rendist.
▷ Liitsõnad: diferentsiaal|rent, loonus|rent, maa|rent, mõisa|rent, naturaal|rent, pooletera|rent, raha|rent, sega|rent, teorent.

trehvunks ‹-i 21› ‹s›
kõnek kokkulepitud kohtamine, kokkusaamine kellegagi, kohting. Meil oli siin Annega trehvunks määratud. Ütles sõbrannale, et tal on õhtul trehvunks. *Meie armastus õilmitses jaanuarist aprillini. Käisime trehvunksil, vaatlesime filme .. A. Mägi.

tähtpäeva|tehing
maj tehing kauba v. väärtpaberi ostmiseks kokkulepitud päeval tulevikus lepingu sõlmimisel kehtiva hinnaga, futuur, forward-tehing

töö|leping
ka maj jur töövõtja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töövõtja kohustub kokkulepitud tasu eest tegema tööandjale tööd. Töölepingut sõlmima, muutma, peatama, lõpetama. Töötaja puhkuse ajaks tööleping peatub. Tähtajaline, tähtajatu tööleping.

viktoriin ‹-i 21› ‹s›
hrl. mingi kokkulepitud ala v. teema kohta esitatavatele küsimustele vastamise võistlus. Uudissõnade tundmise viktoriin. Klassidevaheline viktoriin geograafias. Viktoriini korraldama. Viktoriini võitja.

võla|kiri
maj
1. nõudeõigust tõendav dokument. Laenasin naabrilt raha, muidugi võlakirja vastu.
2. väärtpaber, mille väljaandja kohustub selle alusel saadud laenusumma kokkulepitud tähtaja möödumisel laenuandjale koos intressidega tagasi maksma. Võlakirju emiteerivad riigid, omavalitsused ja ettevõtted. Võlakirja pealt saadav intress. Võlakirjade emissioon.

üle|tund
üle kokkulepitud tööaja tehtud töötund. Et tööd nõutud ajaks lõpetada, tuli paratamatult teha ületunde. Ületundide eest maksti lisatasu. Teenis ületundidega hästi. Mehed olid nõus jääma tööle ka ületundideks.

ületunni|töö
töötamine üle kokkulepitud tööaja. Alaealistel on ületunnitöö keelatud. Madalad palgad sundisid töötajaid tegema ületunnitööd.

üür ‹-i 21› ‹s›

1. teisele isikule antud õigus kasutada omaniku asja kokkulepitud tingimustel. Üürile andja, võtja. Andis korteri, ühe toa, pianiino üürile. Võttis suvepuhkuse ajaks ühe vana maja üürile. Mul üks tuba vaba, võtan sind üürile 'üürnikuks'. Ise elas aiamajakeses, tänavaäärne maja oli üüri peal 'selles elasid üürnikud'.
▷ Liitsõnad: allüür.
2. tasu sellise kasutamise eest. Kõrge, madal, suhteliselt kallis, odav üür. Maksis peremehele kahe kuu üüri ette. Üür toa eest oli 1500 krooni kuus. Oli korteriühistule juba mitme kuu üüri võlgu. Peremees tõstis üüri. Ela, üüri ma sinult ei võta! Palus perenaist, et see veel üüriga pisut kannataks 'selle saamisega ootaks'.
▷ Liitsõnad: auto|üür, korteri|üür, kuuüür.