[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

koma ‹11› ‹s›
sõnu, sõnarühmi v. lauseid eraldav kirjavahemärk (,); sama märk kümnendmurdudes tervete ja murdosade eraldamiseks. Kõrvallause eraldatakse pealausest komaga. Null koma null üks (0,01). Kaks koma kaheksa kilo (2,8 kg). Jooksis 800 m ajaga kaks minutit üks koma kakskümmend kaheksa sekundit (2. 01,28). Kaks kohta pärast koma. Ta on kõver nagu koma.
▷ Liitsõnad: ülakoma.