[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

konstateerima ‹42›
(kindlaks tehes) tõsiasjaks tunnistama, sedastama; nentima. Arst konstateeris kopsupõletikku, kopsupõletiku. Teatrielus võib konstateerida kriisi. Vaatlusandmete põhjal võis konstateerida protsessi hoogustumist. Ma konstateerisin ainult fakti. Sõnavõttudes konstateeriti töö õnnestumist. Tuleb konstateerida, et see on tõepoolest nii. Ta oli sunnitud konstateerima, et distsipliin on nõrk. Otsuse, resolutsiooni konstateeriv osa. || nentivalt lausuma. Arst konstateeris lühidalt: „Šokiseisund.” „Üsna täpsed andmed,” konstateeris ta pärast lugemist. *„Ei aita,” konstateeris Ott, „peab minema ilma leivata tagasi.” T. Braks.