[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kont ‹kondi 21› ‹s›

1. suurem, hrl. inimese v. suurema looma luu (1. täh.) Kukkusin ja sain põrutada, aga kondid jäid õnneks terveks. Mine trepist ettevaatlikult, et sa ei kuku ega konte (ära) ei murra. Ta on nii kõhn, et kondid paistavad läbi naha. Mees ringutas nii, et kondid ragisesid. Isa jäi sõjas kaduma, ei tea, kus ta kondid puhkavad. || (loomal:) koodiots, kinderkont. *..nii et lambad hirmunult hunnikusse kokku jooksevad, nagu oleks neil koer kondis. M. Traat. *Kaarik jookseb [hobusele] kergesti konti, pole pidamist. A. Mägi. || toiduks olevas lihas leiduv luu. Kondiga, (ilma) kondita liha. Mis liha see on, enamasti kont! Kontidest saab keeta puljongit, jahvatatakse kondijahu. Koer närib konti. *..ja mõnda nädalat poolsula tee oli hommikul kõva kui kont ja klaas. J. Kross. || (luustiku laadi, ka kehaehituse ning jõu kohta). Suure, tugeva kondiga inimene. Peenikese, nõrga kondiga naisterahvas. Ta on kondi poolest kleenuke, kitsa kondiga. Suurt, tugevat konti poiss. Tal pole õiget tööinimese konti. Raske töö jaoks on tema kont nõrk. Sel mehel on konti. Päitsik oli tugeva kondiga loom. Konti sel hobusel on, aga ta on hirmus lahja. *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. *Vanem poeg Teo oma kergema kondiga ja elava loomuga oli enam emasse. S. Ekbaum.
▷ Liitsõnad: jala|kont, kaela|kont, kinder|kont, külje|kont, puusa|kont, põlve|kont, ribi|kont, rinna|kont, sõrme|kont, sääre|kont, tiivakont; kana|kont, liha|kont, prae|kont, puljongi|kont, singi|kont, supikont.
2. (kogu keha v. mingi selle piirkonna, näit. jäsemete kohta). Kondid valutavad, on haiged, kanged. Väsimus, mõnus roidumus on kontides. Külm poeb kontidesse. Kondid on nagu tina täis. Saunaleil teeb kondid pehmeks ja olemise kergeks. Liiguta natuke konte, lõhu puid. Töölt tulnud, heitis ta diivanile konte sirutama. See töö kondile liiga ei tee. *Muidugi, sa ei ole kõiki töid õppind tegema, kont alles harjumata. K. Ristikivi.
3. kõnek (vana, viletsa looma, ka inimese kohta). *„Näe, vana kont, kangekaelne ka veel” ja näuhti andis ta võigule jämedalt punutud piitsaga tubli löögi. J. Mändmets. *„Mis sel Jaanilgi viga? Töömees on, joodik ei ole.” – „Vana inimese kont...” A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: hobuse|kont, lehma|kont, looma|kont, ruunakont.

[miski] ei murra ~ ei riku konti
(miski) ei tee (füüsiliselt) liiga. Kirjatöö ei murra, ei riku konti. See on kerge töö, konti ei murra. Ega soe konti riku.

[kellelgi] jääb ~ läheb (nagu) kont kurku
keegi jääb järsku vait, ei oska midagi vastata. Poiss muudkui õrritas teist: „Miks sul nüüd kont kurku läks?”.

kondi järgi, konti mööda
kontimööda. a. See töö, amet pole talle kondi järgi, konti mööda. b. *Peale jõledat rahmeldamist apteegis tundub mulle see laisa-elu Rakes päris konti mööda .. O. Luts.

konte hunnikusse heitma ~ viskama
pikali, magama heitma. *Mina lähen ja heidan nüüd kondid hunnikusse! .. Head ööd, preili! H. Anto.

konti hammaste vahele ~ suhu saama, kont (on) hammaste vahel ~ suus
(tagarääkimise, klatšimise aineks saamise v. selleks olemise kohta). Rahval oli nüüd kont hammaste vahel, esimehe abielulahutuse lugu.

konti hoidma
mitte eriti tugevasti töötama, end töötegemisel tagasi hoidma. Temast pole õiget töömeest, hoiab konti.

(oma) konte ~ konti murdma
rasket tööd tegema. *Talu heaks olen ma siin juba kolmkümmend aastat oma konte murdnud .. O. Luts.

oma konte koristama ~ (kokku) korjama
hlv kusagilt ära minema (hrl. käskivas kõneviisis). Korista oma kondid siit majast! Tee, et sa oma kondid siit korjad!