[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

koon ‹-u 21› ‹s›

1. imetajate, harvemini muude loomade (näit. kalade) silmade kohalt ette ulatuv (kitsenev) pea osa, mis haarab ka suu ja ninasõõrmed. Kassi, hundi, kitse, roti, siili koon. Tallekese niiske koon. Rebasel on terav koon. Koer tõstis koonu taeva poole ja hakkas ulguma. Hobune, lehm sirutas koonu vette. *Harpuun rapsas sädelevana läbi vesikasvude ja havi kiilutaoline koon haigutas... K. Saaber.
2. kõnek (inimesel:) lõug, eriti selle alumine kitsenev osa. Äigas norijale rusikaga vastu koonu. *Tühjendanud ühe õllekannudest põhjani, pühkis Kärbo kämblaga üle oma karvase koonu.. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: ilakoon.
3. ‹hrl. pl.› murd vana saapapöid, mille säär on ära lõigatud. *„Tõmba mu koonud otsa!..” Need vanad kõvad, säärte otsast lõigatud saapapead. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: saapakoon.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur