[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahtma ‹ahan 46›

1. etn rukkivihke vm. vilja parsile kuivama tõstma. *Rukkilõikuse järel aheti varsti, kui ilm oli kuiv, esimene rehi partele ja hakati pidevalt ahju kütma. M. Metsanurk.
2. hrv tihedalt üksteise kõrvale asetama, laduma, (täis) toppima, kiiluma. *Nii kindlustati kaldaperv / [autode] kolonn kõik koormad sinna ahtis. A. Sang (tlk).

koorem ‹-rma, -rmat 2› ‹s›

1. korraga vankril, reel, autol vm. veokil transporditav materjal, esemed, inimesed vms. Kõrge, suur, raske, väike koorem. Koorem laudu, heinu, puid, liiva, kive, loomi. Mitu koormat vilja. Koormat maha laadima, peale laduma, kinni siduma. Reel oli koorem lapsi. Vankril oli kohvrite ja muude pakkide koorem. Hobune veab koormat. Koorem läks ümber, jäi porisse kinni. Isa andis alt heinu kätte ja Jüri tegi koormat. Autol on koorem peal. Poiss istus vankril koorma otsas. Heinad aeti koormast lauda peale. Koormas oli tonn heina. Rändkaupmeeste koormates oli väga mitmesugust kaupa. Peatuspaigas võeti kaamelitelt koormad. *Paadivanemad ja ülemad valvaku, et mõni laev ei oleks liias koormas.. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: halu|koorem, hao|koorem, heina|koorem, kala|koorem, kauba|koorem, kivi|koorem, koli|koorem, koti|koorem, kraami|koorem, kruusa|koorem, laua|koorem, liiva|koorem, moona|koorem, mulla|koorem, palgi|koorem, puu|koorem, saagi|koorem, sõnniku|koorem, vara|koorem, viljakoorem; auto|koorem, hobuse|koorem, laeva|koorem, ree|koorem, vankrikoorem.
2. kandam. Võttis koorma turjale ja läks. Laadijad olid raskete koormate all küürus. *..kui söandaksin sind sülle võtta ja kanda kätel, mu vaev oleks ju nii väike ja mu koorem kebja. A. H. Tammsaare. | piltl. *Iida andis mulle terve koorma tervitusi kaasa koduste jaoks. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: lume|koorem, marjakoorem.
3. piltl (raskuste, ebameeldivate asjaolude, murede vms. kohta). Aastate koormast hoolimata on ta veel küllalt reibas. Maksude, kohustuste koorem rõhus. Sõjakulud lasusid raske koormana rahva õlgadel. Abielu, kooselu muutus talle koormaks. Haige inimesena olen ma sulle koormaks. Süütunne lasus koormana hingel. Raske koorem langes südamelt. Olen harjunud oma koormat kandma.
▷ Liitsõnad: elu|koorem, häbi|koorem, maksu|koorem, mure|koorem, patu|koorem, süü|koorem, töö|koorem, vastutus|koorem, võlakoorem.

kukil
I. ‹adv›
1. turjal, selja ülaosa ja õlgade peal. Isal on poiss kukil. Suuremad lapsed kandsid väiksemad kukil läbi jõe. Lähme, reisipaunad kukil. | piltl. *Kotkas kukil, sööstis ehmunud lõhe avamerele. J. Rannap. *.. ning ägasid seedrid ja kuused, / kukil koblakad koormad lund .. R. Rimmel.
2. piltl (koormana) rõhumas, vaevamas; kimbutamas, ahistamas, taga kihutamas. Mul on võlad kukil. Tal on juba kaheksakümmend aastat kukil. Meil on praegu revidendid kukil. Kevadised kibekiired põllutööd on kukil. || kannul, peale tulemas. Sügistöödega peab ruttama, talv on kukil. *Siin pole veel pooltki heina koos, aga rukis on kohe kukil. L. Kahas.
II. ‹postp› [gen]
1. turjal, selja ülaosa ja õlgade peal. Poiss on isa kukil. *Siin Trianas ratsutavad aga väiksemad põngerjad suuremate kukil.. J. Barbarus. | piltl. *Maas üksteise kukil kalast lõhnavad kastid. M. Kesamaa. || vahetus läheduses, väga lähedal. Elavad tillukeses toas lausa üksteise kukil. *Lähedases Tanundas on üks kõrts teise kukil. V. Beekman.
2. piltl (koormana) rõhumas; ahistamas, kimbutamas. *Nüüd tallavad nad Kõrtsi-Priidu kukil, sest et teda teavad minu poole hoidvat. L. Koidula. || (ajaliselt) peale tulemas, peale pressimas, tihedalt eelmise järel. Talurahval oli üks töö teise kukil. *Üks maks aina teise kukil, iga päev käib neid nõudjaid.. E. Männik.

kõikuma ‹kõigun 42›

1. edasi-tagasi v. üles-alla liikuma; õõtsuma. Paat, parv kõigub lainetel. Lainetus pani laeva kõikuma. Puu kõikus ja langes maha. Tänavalatern kõikus tuule käes. Maa otsekui kõigub jalge all. Pilliroog kõigub tuules. Joobnu kõikus käies, tuli kõikudes lähemale. Hoop võttis mehe jalgadel kõikuma. Sammujate õlad kõikusid astumise rütmis. Kaalukausid kõikusid veidi, enne kui jäid tasakaalu. *Rattad kiunusid ja kääksusid, koormad kõikusid. K. A. Hindrey. || vaarudes, tuikudes liikuma. *Just nagu ummiklaines laev kõikus ta köögi ja sahvri vahet.. H. Sergo.
2. piltl (vastupidavuselt, püsivuselt) ebakindel olema. Rahakurss on hakanud kõikuma. Kuningas püüdis oma kõikuma löönud võimu kindlustada. Minu usk, tasakaal, enesekindlus lööb kõikuma. Ta lõi oma usus, veendumustes kõikuma. Mehe meelekindlus, rahu lõi hetkeks kõikuma. Kõikuvad seisukohad. || kahevahel olema, otsuse langetamisel kõhklema. Ta ei kõikunud otsustamisel, valiku tegemisel kunagi. *Ning kogu päev kõigub noormees arguse ja uudishimu vahel – kas minna või mitte? O. Luts.
3. mitte ühesugune olema, (teatud piirides) vahelduma. Klassi õpilaste arv kõikus 30 – 40 vahel. Palk kõikus mõnekümne krooni piires. Aastane sademete hulk kõigub 600 mm ümber. Merevee värvus kõigub rohelisest koobaltsiniseni. Temperatuur kõigub 0° ümber. Järve veetase on kõikuv. Turuhinnad kõiguvad nõudmisest ja pakkumisest olenevalt. Sõna välde võib tegelikus keeletarvituses kõikuda. *Ta meeleolud kõikusid siis tihti ühest äärmusest teise. E. Rannet.

pinev ‹-a 2› ‹adj›

1. vastuolusid ja lahkhelisid sisaldav, pingeline, täis pinget, ärev, närviline vms. Pinev rahvusvaheline olukord. Olukord riigis oli pinev, muutus järjest pinevamaks. Läbirääkimiste õhkkond muutus pinevaks. Sõjaeelne pinev meeleolu. Naabrite vahekord on sellest vahejuhtumist saadik pinev. Mu vahekord ämmaga oli pinev. Tuppa tekkis pinev vaikus. *„Mis sa lorad!” karjus ta pineva häälega, mis helises justkui pingul tross. H. Luik (tlk).
2. ootel olev, keskendunud, pingul. Kõik jälgisid toimuvat pineva tähelepanuga. Tunnetasin saali pinevat huvi. Ta vaatas mulle pineva pilguga näkku. *.. kõrvus kostis mitmehäälne vaikuse murduv sumin, mida inimene alati kuuleb, kui ta närvid on pinevas ootuses.. R. Roht.
3. pingutav, pingutust nõudev, pingeline. Pinevas sportlikus võistluses tuli meeskond Euroopa meistriks. Pinev ja närvesööv heitlus medalite pärast. Mängu, partii lõpp oli erakordselt pinev. *Töö ei olnud Joosepil pinev: koormad ei voorinud nii sagedasti.. M. Metsanurk.
4. hrv pingul, pinguldatud, prink. *Mu rind kujunes ja missugune rind! valge, pinev, voolitud nagu Medici Veenuse oma.. A. Saareste (tlk).

puu|ige [-ige]
murd (vankri) puutelg, puidust ige. Raud- ja puuigedega vankrid. *.. puuigede nagisedes vaarusid koormad põllumäele.. A. Mälk.

põlvitama ‹37›
(rituaalse toiminguna, austust v. alandlikkust väljendades) põlvili olema v. laskuma; põlvili olles midagi toimetama v. tegema. Ema põlvitas kaua poja haua juures. Põlvitavad palves. Rahvas põlvitab kabelis ja ümiseb palveid. Põlvitab risti, pühapildi, altari ees. Usklikud põlvitasid oma palvevaipadele. Keiser põlvitas paavsti ette. Põlvitasime (maha) palveks. Tüdruk põlvitab põrandal ja korjab kilde kokku. Põlvitasime terve päeva kartulivaol. Arst põlvitab kannatanu kõrvale. Põlvitavatele kaamelitele laoti koormad selga.

rogusk ‹-i 2› ‹s›
leotatud ja kuivatatud pärnaniin; sellest kootud riie, kate vm. ese; selline niinekiud sidumis- v. pakkimisvahendina, niinetuust. Roguskist kott, matt, nöör, pesunuustik. Mööbel mähiti roguskisse. Koormad olid roguskitega kaetud. Mehed istuvad roguskil, lamavad roguski all. Koer heitis ukse ette roguskile.

roodama ‹roodata 48›

1. roodusid eraldama; roodudeni hävitama. Kala roodama. Kartulimardikas võib kartulilehed täielikult roodata. | piltl. Kass hakkab hiiri roodama. Kull roodas kana.
2. murd raadama. *Roodan rabad, kannan koormad, / õlleankrud võrutan .. B. Alver.

tasane2 ‹-se 4› ‹adj›
konarusteta, lohkudeta, sile, lame. Tasane tantsupõrand. Ühtlaselt laotud tasane sein. Ideaalselt tasaseks rehitsetud mänguväljak. Maapind, lumi on tasaseks tallatud. Karjamaad on tasased kui laud. Jõe tasased kaldad. Koormad veerevad mööda tasast teed. Buldooser lükkab teeääre tasasemaks. Tasane reljeef, pinnamood, ala. Tasane maa, lagendik, väli. Tasane orupõhi. Tasased alad vahelduvad künklikega. Kloostrisaar on tasase pinnaga küngas. Liustiku pind pole tasane, vaid kumer. Tasane 'lainetuseta' lahepind. || ‹translatiivis› ümbritseva pinnaga ühetasa. Hunnikud lükati tasaseks 'laiali, maaga tasa'. Mõlgid taotakse hoolikalt tasaseks. Tuul on jäljed rannaliival tasaseks pühkinud. Sügavad teeroopad tehti tasaseks. || pikkuselt v. kõrguselt ühtlane. Tasane muru, taimkate. Loomad on rohu tasaseks närinud. Vanamees lõikas habeme tasaseks. Tasaste äärtega pitsiriba. Hekk pole tasane.
▷ Liitsõnad: eba|tasane, laud|tasane, ühetasane.

tukerdama ‹37›
vaevaliselt, pingutusega liikuma; koperdades töötama v. toimetama. Haige tukerdab juba kepi najal ringi. Võtsin raske kohvri ja hakkasin kodu poole tukerdama. Vastsündinud talleke tukerdas ebakindlalt. Kõrged koormad tukerdasid tuisanud teel. Hobune tukerdab põllul künda. Tukerdas vahetevahel höövelpingi kallal. Armastab aialapil tukerdada. Vanake keeldus teiste abist, tukerdas muudkui üksipäini.