[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

andmestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
andmed, andmete (korrastatud) kogu. Artiklis esitatud faktiline andmestik. Süstematiseeritud andmestik.

dokument ‹-mendi 21› ‹s›

1. ametlik paber, kirjalikus vormis teade millegi tõendamiseks, õiguste kinnitamiseks vms. Dokumendi mustand, puhtand, koopia, originaal, ärakiri, väljavõte. Plaanid, aruanded, käskkirjad, arved, kviitungid jt. dokumendid. Tehnilised, majanduslikud, õiguslikud dokumendid. Tähtis, salajane dokument. Dokumenti koostama, vormistama, dokumendile alla kirjutama. Diplom või mõni muu haridust tõendav dokument. Pass, juhiluba, ID-kaart või mõni muu isikut tõendav dokument. Noot diplomaatilise dokumendina. Mul ei ole maja ostmise kohta mingit ametlikku dokumenti. || ‹hrl. pl.› (kitsamas tähenduses: isikut tõendavate ametlike paberite kohta). Reisile minnes olgu dokumendid kaasas. Dokumentide kontroll. Kaotas rahatasku koos dokumentidega. || (laiemas tähenduses:) kindla vormi ja tähendusega informatsiooniallikas; ürik. Pastoraadist leiti vanu fotosid, käsikirju ja muid väärtuslikke dokumente. | piltl. Kivimid on Maa ajaloo dokumendid.
▷ Liitsõnad: alg|dokument, arhiivi|dokument, aruande|dokument, arveldus|dokument, asjaajamis|dokument, esmas|dokument, makse|dokument, raamatupidamisdokument.
2. info salvestamiseks korrastatud andmekogum, tekstifail. Liiga mahukas dokument e-kirjaga saatmiseks.

kataloog ‹-i 21› ‹s›
trükiste, piltide vm. esemete korrastatud nimistu. Muuseumi, kirjastuse, arhiivi kataloog. Kunstinäituse kataloog. Müntide, tikutoosietikettide kataloog. Kataloogide koostamine. Vaadake kataloogist järele, kelle maal see on. Lehitses, sirvis huviga katalooge. || bibl raamatukogus leiduvate trükiste jm. dokumentide loend. Alfabeetiline, süstemaatiline kataloog. Uudiskirjanduse kataloog. Otsib kataloogist vajalikku raamatut.
▷ Liitsõnad: kauba|kataloog, margi|kataloog, tähekataloog; eri|kataloog, kaart|kataloog, koond|kataloog, märksõna|kataloog, pea|kataloog, põhi|kataloog, raamat|kataloog, sedel|kataloog, sõnastik|kataloog, tähestik|kataloog, trükikataloog.

kirje ‹18› ‹s›

1. ka info bibl kataloogis, nimestikus v. mujal esitatud korrastatud andmeüksuste kogum, mis võimaldab nii säilitamist, otsimist kui ka töötlemist
▷ Liitsõnad: bibliograafiakirje.
2. maj mingi loetelu üksiknimetus v. -artikkel (näit. raamatupidamises)
▷ Liitsõnad: bilansi|kirje, kulukirje.

kombinatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mingite nähtuste, esemete vm. elementide teat. viisil korrastatud koosesinemine, selliselt moodustuv rühm. Värvide, helide, häälikute kombinatsioon. Treeningul kasutati mingit varasemate harjutuste kombinatsiooni. Tal oli väga silmatorkav kleit: huvitav kombinatsioon roosast ja mustast. Aminohapped moodustavad eri kombinatsioonides ühinedes erinevate omadustega valke. || mat osahulk, mis erineb teistest vähemalt ühe elemendi poolest
▷ Liitsõnad: hääliku|kombinatsioon, numbri|kombinatsioon, tähe|kombinatsioon, värvikombinatsioon.
2. kombineerimine; selle tulemusena sündinud toiming v. plaan mingi eesmärgi saavutamiseks. Osav kombinatsioon. Sepitseb igasuguseid kombinatsioone. Tema kombinatsioonid ei läinud läbi, ei õnnestunud. Käimas olid mingid kombinatsioonid Märdi vastu. *Siit-sealt [ehitusmaterjali] odavamini kombineerides ei tohtinud unustada, et kombinatsioone tuli varjata. V. Gross.
3. sport omavahel seotud ja üldisele kavatsusele allutatud mänguvõtete kogum eelise, ülekaalu v. võidu saavutamiseks. Meeskonna mängus oli ilusaid kombinatsioone. Suurmeister sundis efektse, teravmeelse kombinatsiooniga vastase alistuma. Valge ei märganud vastase lihtsat kolmekäigulist kombinatsiooni ja kaotas viguri.
▷ Liitsõnad: ründekombinatsioon.

korras|olek
millegi kasutamiskõlblik, korrastatud, ka korralik seisund. Vello vastutab tööruumide korrasoleku eest. Kontrolliti seadmete ja masinate korrasolekut.

korrastatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
korrastatud olukord. Asula, park paistab silma oma hea korrastatusega. *Inimorganismi talitluste ajalist korrastatust häirivad paljud sotsiaalsed rütmid. H. Jänes.

maatriks ‹-i 2› ‹s›

1. mat suuruste (arvude) mitmemõõtmeliselt korrastatud kogum. Maatriksi rida, veerg, järk.
2. info kahemõõtmeline massiiv

metrorütm ‹-i 21› ‹s›
muus meetriliselt korrastatud rütm

metsistuma ‹37›

1. kodustatud, kultuuristatud v. korrastatud seisundist metsikuks muutuma. Kodutuvi metsistub kergesti. Metsistunud kitsed, sead, hobused. Metsistunud koerad hulkusid ringi. Kultuurtaimed võivad uuesti metsistuda. Metsistunud viljapuud, sõstrapõõsad. Metsistunud aed, park, hekk. Harimata maa kasvas võsasse ja metsistus. Metsistunud välimusega habetunud ning räbalais mehed.
2. julmaks, tooreks, metsikuks muutuma. Hämmastav, et inimene võib nii verejanuliseks metsistuda. Metsistunud bandiidid. Pooleldi metsistunud sõdurid hakkasid röövima.

park1 ‹pargi 21› ‹s›
korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega. Looduslik inglise park. Prantsuse stiilis korrapärane park. Mõisate, losside suured pargid. Luigetiik Kadrioru pargis. Metsatukast järve kaldal kujundati park. Pargis käis palju jalutajaid.
▷ Liitsõnad: laste|park, linna|park, lossi|park, metsa|park, mõisa|park, puhke|park, rahvuspark; dendro|park, zoopark.

park|mets
mets puhkealana hooldatud ja korrastatud mets (eriti linnade ümbruses). Tallinna külje all on Harku ja Nõmme parkmetsad.

rütm ‹-i 21› ‹s›

1. korrapärane vaheldumine v. kordumine. a. (hingamis- ja südametegevuse kohta). Rind tõusis ja vajus hingamise rütmis. Pulsi korrapärane rütm. Veri tuikab soontes kindlas rütmis. b. (liikumise v. liigutuste kohta). Sammude, liigutuste rütm. Tüdruku rinnad rappusid käimise, astumise rütmis. Uisutajal kulus õige rütmi omandamiseks tublisti vaeva. Sõudjad hoidsid rütmi. Võimlemisharjutuses oli tempot, rütmi ja graatsiat. Paat õõtsus merega ühes rütmis. Töötajate käed toimisid masina rütmis. Väsimus kadus ja töö jätkus endises rütmis. *.. lasku ainult koodil vabamas ja ühtlasemas rütmis liikuda. M. Traat. c. muus erineva vältusega helide korrastatud ajaline järgnevus, kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus. Punkteeritud, sünkopeeritud rütm. Rahvalaul liigub rahulikus monotoonses rütmis. Muusika võttis valsi rütmi. Marsi kaasakiskuv rütm. Orkestrandid kiirendasid rütmi. Trummid tagusid, raiusid rütmi. Jalg kõpsub muusika rütmis. Neiu hõljutas laulu rütmis keha. Neegrimuusika rütmid. Raske rütmiga rokk. || (ka muude, mittemuusikaliste helide kohta). Ookean kohiseb oma igaveses rütmis. Vagunirataste rütm. *.. hakkas [naaber] äkitselt hoopis teises rütmis ja kõrguses norskama. A. Vanapa. d. ka kirj samamõõduliste (v. muude tunnuste poolest sarnaste) kõneüksuste korrapärane kordumine tekstis (hrl. luuletuses). Kõne, lause rütm. Luuletuse, värsi rütm. Meetriline rütm. Ajaluulele on iseloomulik jõuline, dünaamiline rütm. Korrapärase rütmiga proosa. *Väga sagedaseks stiilivahendiks vanasõnades on rütm. E. Normann. e. (kompositsioonivahend filmi-, teatrikunstis:) tegevuspinge tõusu ja languse korrapärane vaheldumine; pildi v. heli kordumise seaduspärasus. Lavastuse, etenduse rütm. f. kunst (kompositsioonivahend arhitektuuris ja kujutavas kunstis:) värvis v. vormis korduvad detailid, mis annavad kunstiteosele liikuvust ja elavust. Joonte, kujundite, värvide rütm. Rangele klassikalisele rütmile allutatud idamaised ornamendid. Kunstniku maalid rajanevad laigu ja joone vahelduval rütmil. *Fassaadi liigendus ja rütm ning stiilne dekoor kuulub baroki valdkonda. H. Üprus.
▷ Liitsõnad: hingamis|rütm, liikumis|rütm, südamerütm; laulu|rütm, marsi|rütm, metro|rütm, polka|rütm, põhi|rütm, samba|rütm, tantsu|rütm, trummi|rütm, valsirütm; lause|rütm, luule|rütm, proosarütm.
2. (üldisemalt:) samasuguste v. sarnaste nähtuste vaheldumine looduses v. elus, inimtegevuses. Aastaaegade rütm. Tõusu ja mõõna rütm. Temperatuuri muutuste rütm. Taevakehade liikumise rütm. Pilvitusel on ööpäevane rütm. Organismile on oluline töö, puhkuse ja toitumise regulaarne rütm. Kindlas rütmis töörügamine. Inimese organism vajab väga rütmi. Tänapäevase elu, suurlinna rahutud rütmid. Haiglas möödusid päevad hoopis teises rütmis. Õnnetus viis elu pikaks ajaks tavalisest rütmist välja.
▷ Liitsõnad: aasta|rütm, bio|rütm, elu|rütm, päeva|rütm, sise|rütm, toitumis|rütm, töö|rütm, ööpäevarütm.

supel|rand
supluseks kasutatav korrastatud rand. Pärnu, Narva-Jõesuu, Pirita, Haapsalu supelrand. Liivane, kivine supelrand. Supelrand kubises päevitajatest. Supelrand avati 1. juulil. Ilusal suvepäeval ei leidunud supelrannas naljalt vaba kohta. *Suvel tegutseb siin suur supelrand oma kuursaalide ja paadisadamatega. A. Beekman.

sõnastik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
korrastatud sõnavarakogu, sealhulgas (hrl. väiksem) sõnaraamat. Kakskeelne, tähestikuline sõnastik. Eesti keele, võõrkeelte sõnastikud. „Kalevipoja” sõnastik. Raamatu lõpul on uute sõnade sõnastik. Eri sõnakogud liideti üheks sõnastikuks.
▷ Liitsõnad: arvuti|sõnastik, eriala|sõnastik, oskus|sõnastik, pilt|sõnastik, sedel|sõnastik, tasku|sõnastik, termini|sõnastik, vestlus|sõnastik, võõr|sõnastik, ärisõnastik; märk|sõnastik, pöördsõnastik.

tabel ‹-i 2› ‹s›
ülevaatlik, hrl. lahtritena korrastatud andmete esitus. Tabeli sõrestik, lahtrid. Andmed paiknevad tabelis ridadena ja tulpade ehk veergudena. Punktide, töötasude arvestamise, logaritmide, ükskordühe tabel. Mendelejevi tabel 'keemiliste elementide perioodilisussüsteem'. Tabelit koostama. Vaatlusandmed korraldati tabeliks, võeti tabelis kokku, kanti tabelisse. Koondas esitatud arvud tabelitesse. Ülemus peab hilinejate tabelit. Suhkurtõbise toiduratsioonist annab ülevaate tabel 3. Telekas tuli tabeli 'häälestustabeli' taustaks muusikat. „Kalev” kuulub tabeli 'edetabeli' ülaossa, on tabelis esimene, juhib tabelit. Tennisistid asetati tabelisse 'võistlustabelisse' meeskonnavõistluse tulemuste põhjal.
▷ Liitsõnad: arvutus|tabel, hindamis|tabel, hinde|tabel, häälestus|tabel, kombinatsiooni|tabel, korrutamis|tabel, korrutus|tabel, kursi|tabel, käänamis|tabel, mahu|tabel, määramis|tabel, palga|tabel, populaarsus|tabel, põlvnemis|tabel, pööramis|tabel, suremus|tabel, säritus|tabel, test|tabel, värvitabel; ede|tabel, maailmarekordi|tabel, paremus|tabel, punkti|tabel, rekordi|tabel, turniiritabel; ava|tabel, kombinatsiooni|tabel, koond|tabel, liht|tabel, loetlus|tabel, rühmtabel.

teatme|kirjandus
tähestikuliselt v. süstemaatiliselt korrastatud tekstiväljaanded, mille artiklid sisaldavad käsitletava kohta olulisima, näit. entsüklopeediad, sõnastikud, käsiraamatud jm., teatmeteosed; (mõnikord ka igasuguse kirjanduse kohta, kust andmeid saab). Biograafiline teatmekirjandus. Vajab oma töös teatmekirjandust. Raamatukogu teatmekirjanduse fond.

õigus|teadus
filosoofilisest, ajaloolisest, võrdlevast, kriitilisest jm. vaatekohast lähtuvad süstematiseeritud ja korrastatud teadmised õiguse kohta; õiguse süstemaatiline teaduslik uurimine; sün. juura, jurisprudents