[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 6 artiklit

kraapima ‹kraabin 42›

1. kõva, terava v. kareda esemega korduvalt mingit pinda mööda (kraapsti) tõmbama; sel teel midagi puhastama, uuristama vms. Kraabib lusikaga pudrust pajapõhja. Kraapis tikuga, tikust tuld. Kraabib aknalt küünega jääd. Värv ei lähe maha pestes ega kraapides. Koer kraapis käppadega ust, ukse taga. Okkaline põõsas kraapis käed katki, riided lõhki. Paat kraapis juba põhjaga kiviklibu. Matil kraabitakse püüdlikult jalgu. Perenaine kraabib luuakontsuga põrandat, kõnniteelt kõntsa. Kraabi trepp lumest puhtaks! Loomi tuli kammiga hoolikalt kraapida. Riiviga, noaga kraapisin kaladelt soomused. Kraabib lõua, põsed habemetüükast puhtaks. Kraapis oma nimetähed puukoorde, liivakivisse. | piltl. Jäine tuul kraapis nägu nagu raspel. *Aeg kraabib ja muudab natuke välist koort, aga inimene ise jääb samaks. A. H. Tammsaare. || kratsima, sügama. Põrsaile meeldib, kui nende selga kraabitakse. Karjakrants kraabib hoolega kirpe 'kraabib end kirpude pärast'. || mulla sisse, pinnasesse auku v. lohku tegema, mulda teise kohta tõmbama. Koer kraabib auku. Kutsikas kraapis kondi mulla sisse. Suslikud kraabivad endale urud. Poiss kraapis jalaga kruusa laiali.
2. kokku kraapima. a. Taat kraabib kotipõhjast tubakat ja topib piipu. *Kapten kraapis põlemata puutükid hoolikalt lõkkesse.. L. Metsar (tlk). b. Rikkust, vara kraapima. Kraapis suurema osa üldisest sissetulekust endale. *Vanaisa rühmas ja kraapis eluaja, aga pärandas võlad sulle. R. Sirge.

kintsu kraapima vt kints

kokku kraapima

1. hunnikusse kraapima, ühte paika koguma. Lehed, praht kraabitakse aias kokku. *Seejuures kraabitakse kokku igasuguseid asju ja loobitakse kuhugi. L. Tigane.
2. midagi kokku koguma. a. (vaevaga, kuidagiviisi). Selle summa kraabime ehk kuidagi kokku. Mehed kraapisid oma viimased veeringud kokku. Kraapis kogu oma tarkuse, keeleoskuse kokku. b. (ahnitsedes). On palju raha, suure varanduse kokku kraapinud. Kompanii kraapis kokku hiigelkasumeid.

maha kraapima

1. millegi küljest ära kraapima, kraapimisega eemaldama. Vana värvi, roostet maha kraapima. Höövlist jäänud konarused kraapis ta klaasitükiga maha. Sulenoaga kraabiti pärgamendilt maha vigased sõnad ja tähed.
2. kõnek maha kriipsutama, maha tõmbama. *Mis sest, et toimetaja sealt [= artiklist] poole maha kraapis. E. Maasik.

välja kraapima

1. kraapides midagi kusagilt esile tooma v. eemaldama. Põder kraabib sambla lume alt välja. Rohujuured kraabiti rehaga peenrast välja. *Selle [= hüüumärgi] kraapis ta noaga hoolsasti välja ning hõõrus karvendava koha küünega siledaks. M. Metsanurk.
2. kõnek (välja) võtma, hankima, muretsema. Kust ta niisuguse jutu välja kraapis? *Sul pole eluilmaski punast kopikatki olnud, kust sa's need nüüd nii äkki välja kraapisid? E. Nukk.

ära kraapima

1. kraapides eemaldama. Eks katsu sel kalal soomuseid ära kraapida!
2. kõnek kraapimisega kahjustama, kraapimisega ära rikkuma. Sealsete koobaste seinad on kõik ära kraabitud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur