[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kraav ‹-i 21› ‹s›

1. kuivenduse v. niisutuse otstarbel pinnasesse kaevatav hrl. trapetsikujulise ristlõikega väike tehisveejuhe. Kraavi põhi, nõlv, perv. Suur, kitsas, lahtine, lai, sügav kraav. Kraavi kaevama, lõikama, puhastama. Kraavidega kuivendatud heinamaad. Kraavid olid kinni kasvanud. Kraav on kuiv, ääreni vett täis. Poiss hüppas üle kraavi, kukkus kraavi. Rabasse tõmmati kraavid sisse. Kraavis voolab vesi. Auto läks, sõitis kraavi. Partisanid lasksid vaenlase ešeloni kraavi.
▷ Liitsõnad: dreeni|kraav, ema|kraav, haru|kraav, kanalisatsiooni|kraav, koguja|kraav, kuivendus|kraav, maantee|kraav, magistraal|kraav, niisutus|kraav, pea|kraav, piirde|kraav, piiri|kraav, põllu|kraav, raba|kraav, sala|kraav, soo|kraav, tee|kraav, toru|kraav, uudismaa|kraav, vee|kraav, äravoolu|kraav, ühenduskraav.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitse vm. otstarbel kaevatud (pikk) süvend. Linnust piiras vall ja veega täidetud kraav. Vundamendi jaoks rajati lai kraav.
▷ Liitsõnad: jooksu|kraav, kaitse|kraav, tankitõrje|kraav, vallikraav; kaabli|kraav, püünis|kraav, silo|kraav, tõkke|kraav, vundamendikraav.

kraavi jooksma, kraavis olema
nurja, luhta, uppi, põhja minema; sellises seisukorras olema. *Küll peab rumal olema, mõtles Orvi tookord hukkamõistvalt, et lasta oma elu sedaviisi kraavi joosta. A. Beekman. *.. ta ei osanud kraavis olevat majandit kriipsugi võrra kõrgemale vedada. E. Rannet.