Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
krooniline1 ‹-se 5› ‹adj›
med kauemat aega kestev, pikaldane, vaheldumisi vaibuv ja ägenev; ant. äge. Krooniline nohu, gastriit, larüngiit, kopsupõletik. Südame ja veresoonte krooniline puudulikkus. Krooniline alkoholism, alkohoolik. Kroonilised põletikud, mürgistused, haigused. Haigus muutus krooniliseks. Nõgestõve kulg võib olla äge või krooniline. Krooniline haige 'selliselt kulgeva haiguse põdeja'. Krooniline valu. || (üldkeeles:) alatine, pidev. Krooniline alatoitlus, väsimus, raha-, aja-, tööpuudus. Ta on krooniline hilineja.
krooniline2 ‹-se 5› ‹s›
krooni väärtusega münt v. rahatäht. Rahakotis oli vaid paar kroonilist.
▷ Liitsõnad: kahe|krooniline, kümne|krooniline, viie|krooniline, ühekrooniline.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |