[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kulm ‹-u 21› ‹s›
tihe (kaarjas) karvatriip silmakoopa kohal otsmiku alumisel serval; vastav koht otsmiku ja näoosa piiril. Kaarjad, laiad, kitsad, tihedad, tugevad, hõredad, tumedad, heledad kulmud. Värvitud, kitsaks kitkutud, piiratud kulmud. Kena mustade kulmudega poiss. Tüdruku juuksetukk ulatus kulmudeni. Kortsutas pahaselt kulmu, kulme. Kibrutab närviliselt kulme. Tõmbas kulmu(d) kortsu, kipra. Mehel läks, tõmbus kulm kurjalt kortsu. Kuulas etteheiteid kortsus kulmul, kulm kortsus. Kergitas, tõstis üllatunult kulmu, kulme. Töötas süvenenult, korts kulmude vahel. Kulmude alt välguvad terased silmad. Kulmud olid ninajuurel kokku kasvanud. Hoop sattus kulmu pihta, kulmude vahele. Poisi kulm oli veriseks löödud. Käis lõhkise kulmuga ringi. Vaatab kulmude alt, alt kulmude teiste poole. *Sina ja autojuht jooksite kohkunult ringi, aga Traat ei liigutanud kulmugi. E. Männik. || eri värvi nahanäsa, sule- v. karvatutike linnu v. looma silma kohal. Mägrakoeral on heledad kulmud. Punaste kulmudega isametsis, isateder.
▷ Liitsõnad: puhmas|kulm, silmakulm.

kulmu looja laskma
uinakut tegema, tukastama. Leidnud vaikse koha, lasksime kulmu looja.