[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kulu [-l'-] ‹interj›
‹korduvana› annab edasi kalkuni, tuvi, vahel ka mõne muu linnu klugistavat, kulistavat häälitsust. „Kulu-kulu-kulu!” häälitses vihane kalkun. *„Kulu, kulu, kulu...” kudrutas meigas tihnikus. L. Kahas.

kulu1 ‹11› ‹s›

1. (rahaline) kulutus, väljaminek. Asjaajamise kulu(d). Raamatu kirjastamise, laste koolitamise kulud. Maksud ja muud kulud. Eelarve kulude osa. Esialgseteks kuludeks arvestati sada krooni. Kulud olid suuremad kui tulud. Jätame mingi summa ka ettenägematuteks kuludeks. Neil oli pulmadega (seoses) suuri kulusid. Tegime peolaua, tulime toime üsna vähese kuluga. Millega neid kulusid katta? Võtsin osa kuludest enda kanda. Toit ei võtnud kuigi palju kulu. Üürnik laskis omal kulul korteris remondi teha. Ära tee endale asjata kulu!
▷ Liitsõnad: administratiiv|kulu, ekspluatatsiooni|kulu, haldus|kulu, haridus|kulu, kantselei|kulu, kohtu|kulu, käibe|kulu, lisa|kulu, lähetus|kulu, parandus|kulu, pisi|kulu, posti|kulu, raha|kulu, ravi|kulu, reisi|kulu, saate|kulu, sõidu|kulu, sõja|kulu, tootmis|kulu, transpordi|kulu, töö|kulu, veokulu.
2. kulumine. Jalanõude, rõivaste kulu. Materjali ja tooraine kulu. Kanga kulu mantli peale on 2, 8 m.
▷ Liitsõnad: aja|kulu, energia|kulu, jõu|kulu, kütuse|kulu, metalli|kulu, närvi|kulu, sööda|kulu, toidu|kulu, tööjõu|kulu, vee|kulu, väetisekulu.

[kellegi] kulu ja kirjadega
(kellegi) rahadega, (kellegi) kulul, (kellegi) arvel (algselt raamatute kirjastamise kohta, hiljem üldistunud). Teos ilmus autori enda kulu ja kirjadega. Materjali muretsesime oma kulu ja kirjadega. Kursused toimuvad majandi kulu ja kirjadega.

kulu2 ‹11› ‹s›
eelmis(t)e aasta(te) kuivanud rohi. Mullune, mitmeaastane, vana kulu. Kuivanud, koltunud, hallikas, pruunikas kulu. Kuiva kuluga süüdati lõket. Kevadine kulu põletamine. Noored rohulibled tungisid läbi kulu. Kuluga läbikasvanud heina on raske niita. Madu kadus kulu sisse. Kulu ja sambla sees oli linnupesa.
▷ Liitsõnad: heina|kulu, rohukulu.

kulu3 [-l'-] ‹11› ‹s›
kõnek kalkun; tuvi