|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit
bilanss ‹-lansi 21› ‹s›
1. maj tabelikujuline raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali; tulude ja kulude tasakaal. Tulude-kulude bilanss. Aktiivne, passiivne bilanss. Bilanssi koostama, tegema. || (laiemas täh-s:) mingite muutuvate nähtuste olukorda v. tasakaalu iseloomustavate üksteisest sõltuvate näitarvude süsteem
▷ Liitsõnad: aasta|bilanss, alg|bilanss, kaubandus|bilanss, koond|bilanss, kuu|bilanss, kvartali|bilanss, lõpp|bilanss, makse|bilanss, raamatupidamis|bilanss, tööjõu|bilanss, väliskaubandusbilanss; aja|bilanss, energia|bilanss, kiirgus|bilanss, soojus|bilanss, veebilanss.
2. piltl tulemus, kokkuvõte. Meie korvpallimeeskonna bilanss turniiri lõpul: 2 võitu, 3 viiki, 1 kaotus. Oma elust bilanssi tehes pidi ta tunnistama, et oli vääriti elanud.
eel|arve
1. eeldatavate tulude ja kulude arvutlus teatava eelseisva ajavahemiku (näit. aasta) kohta. Eelarve kulud ja tulud. Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi eelarve 2005. aastaks. Linna, maakonna, tehase, asutuse eelarve. Eelarve koostati, võeti vastu, kinnitati. Uue õppehoone ehitamine on eelarves ette nähtud, eelarvesse võetud. Eelarve tasakaal 'eelarve tulude ja kulude võrdsus'. || kellegi eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud teatava ajavahemiku jooksul. Perekonna eelarve. Koduse toetuse puudumine lõi augu mu eelarvesse.
▷ Liitsõnad: lisa|eelarve, riigieelarve.
2. eelnevalt koostatud arvestus millegi (ehituse, töö vm.) maksumuse kohta. Ehituse, kapitaalremondi eelarve. *Ühtlasi pidi lellepoeg tooma eelarve selle kohta, kui palju läheks umbkaudu maksma uus elumaja .. M. Metsanurk.
enese|finantseerimine ‹-se 5› ‹s›
maj majandusüksuse suurenenud kulude katmine v. tegevuse laiendamine kas amortisatsioonisummade v. mittejaotatava kasumi arvel
ise|majandamine ‹-se 5› ‹s›
maj ettevõtte kulude katmises omaenda tuludega, vahendite kokkuhoius ja tootmise rentaabluse tagamises avalduv majandamisviis. Ettevõte töötab isemajandamise põhimõttel. Ettevõte, tsehh viidi üle täielikule isemajandamisele.
kulu|hüvitis
maj kulude korvamiseks makstav summa. Riigikogu liikmete kuluhüvitised. Kuluhüvitiste maksmise kord.
majandus|üksus
maj oma tulude ja kulude kohta arvestust pidav iseseisev ettevõte, asutus, majand, organisatsioon jms. v. selle iseseisev osa (näit. osakond, jaoskond, tsehh)
neto ‹adv›
maj puhtal kujul, pärast pakendi kaalu, kulude, maksude vms. mahaarvamist. Pakendis on viis grammi sahhariini neto, neto viis grammi sahhariini.
oma|hind
maj ühe toote v. kalkulatsiooniühiku (näit. kilogramm, meeter jne.) kohta tehtud kulude summa, s.t. summa, mis toode on selle tootjale maksma läinud. Toote omahind. Sealiha keskmine omahind oli 22 kr/kg. Põlevkivi, elektrienergia omahind. Müüs kaupa alla omahinna.
▷ Liitsõnad: tootmisomahind.
osavõtu|maks [-u]
summa, mis tasutakse mingist üritusest osavõtu korral selle kulude katteks. Ekskursiooni, kongressi osavõtumaks.
perekonna|eelarve
perekonna eeldatavate tulude ja kulude arvutlus mingiks eesseisvaks perioodiks
puhas|tulu
maj ettevõtluse tulem pärast toodete ja teenuste müügist saadud laekumistest kõigi kulude mahaarvamist; (laiemalt:) tulude ja kulude vahe
päeva|raha
1. töölähetusel olijale vms. päeva kulude katteks makstav rahasumma. Päeva-, sõidu- ja korteriraha. Ekspeditsioonist osavõtjate päevarahad.
2. päevapalk. Igal õhtul maksti töölistele päevaraha kätte.
riigi|eelarve
maj riigi eeldatavate tulude ja kulude arvutlus eeloleva ajavahemiku (hrl. aasta) kohta. Riigieelarve eelnõu esitati Riigikogule kinnitamiseks. Valitsus ei suutnud riigieelarvet tasakaalus hoida. Riigieelarve defitsiit. Ülikooli kulud kaetakse põhiliselt riigieelarvest.
säästu|programm
1. kulude kärpimist võimaldav tegevuskava. Firma kavandab ulatuslikku säästuprogrammi.
2. (nõude)pesumasina programm kergelt määrdunud esemete pesuks
tasa2
1. ‹adv› millegagi ühel(e) joonel(e) v. ühel(e) tasapinnal(e), samal(e) kõrgusel(e), ühetasaseks. Vaarisa maja seinapalgid on maapinnaga tasa. Kuu on puulatvadega tasa. Hanged olid aedadega tasa. Päike vajub järvepinnaga tasa. Vesi tõusis jões kaldaga tasa. Põõnad saetakse äärelaudadega tasa. Küngas vajub, tallatakse maaga tasa. Vihamehe maja tehti maaga tasa 'tehti maatasa, purustati'. *Kaalud peavad tasa vajuma. A. Mägi. *Oleme kolmekümneaastased, kaalukausid seisavad tasa, minevik ja tulevik on ühepikkused. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: maa|tasa, ääre|tasa, ühetasa.
2. ‹adv› märgib võrdses seisukorras olemist, vastastikuste (võla)kohustuste ja pretensioonide puudumist. Mina petsin sind, sina mind, nüüd oleme tasa. Viimaks on tülitsejad teineteisega tasa. Olen saatusega tasa. Mis ausse puutub, on mõlema poole arved tasa. Maksis rendi ära ja oli mõisaga tasa. *Nüüd olen ometi Nässuga tasa. Nässu päästis minu elu, mina päästsin tema suurest hädast. J. Tuulik. || (tennises). Mäng tasa (punktide võrdne seis alates 6. punktist).
3. ‹adv› (rahalistes suhetes:) tasutud v. tasutuks, (ära) makstud v. makstuks, (kulude poolest) kaetud v. kaetuks, nullseisu(s). Võlg on, teenitakse, tehakse tasa. Kui kolmandik raamatuid müüdud, on kulud tasa. Laenu peavad nad tasa töötama. Maja oli vaja kiiresti tasa saada. Seda raha, autot andis tasa teenida. Tal on talu tasa makstud. Inimene peab ju oma palga tasa teenima. Poiss on nii laisk, et ei teeni leibagi tasa. Laevaliin teenis ennast kiiresti tasa. Need investeeringud teevad ennast paari aastaga kuhjaga tasa. Sada krooni oligi jäänud tasa mängida, kui õnn pöördus. *Rahamaksu sai oma suure õunaaiaga tasa .. V. Ilus.
4. ‹adv› osutab millegi tagantjärele ärategemisele, korvamisele, hüvitamisele, tasakaalustamisele. Töötan puudutud tunnid tasa. Bussijuht pidi haiguspäevad tasa sõitma. Talvel magab selle tasa, mis suvel puudu jäi. Üritab saadud kaotust teisal tasa teha. Rubla kallinemine teeb dollari langusest tasa umbes 30%. Viievõistleja tegi ratsutamises selle tasa, mis vehklemises puudu jäi. Sõitis distantsi jooksul pool minutit tasa (vähendas poole minuti võrra ajalist mahajäämust).
5. ‹postp› [gen] hrv millegi suhtes samal(e) kõrgusel(e), ühel(e) joonel(e). Oli hiigelpikk mees, pea noorte puude latvade tasa. *Ühed sugulased oleme kõik, ja ühe suu tasa [= võrdselt] jagame kõik ära kah! O. Luts.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|