[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abi|aeg
maj põhitööd tagavateks tegevusteks kuluv aeg

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aja|kadu
kasutada oleva aja kaotsiminek; asjata kuluv v. kulutatud aeg. Töö halvast organiseerimisest tingitud ajakaod.

aja|kulu
millekski tarvitatav, kuluv aeg. Asjatu ajakulu. Suurt jõu- ja ajakulu nõudev töö. Seda saaks teha vähema ajakuluga.

jooma|päev
vägijookide tarvitamisele kuluv päev. Mehel olid jälle joomapäevad. *Joomapäevade eest võtab preemia maha.. J. Kello.

kinda|täis ‹s›
kindaks kuluv kogus. Kindatäis lõnga.

kleidi|täis ‹s›
kleidi valmistamiseks kuluv kogus. Kleiditäis riiet.

lennu|aeg

1. lennuks kuluv aeg (hrl. õhusõidukil teat. vahemaa katmiseks). Lennuaeg Tallinnast Berliini on umbkaudu paar tundi.
2. lendlus, lendluse aeg (putukatel). Kapsaliblika lennuaeg. | piltl. *.. lindude tuleku, pungade puhkemise aeg! On nüüd Otto igatsustegi lennuaeg. L. Kibuvits.

pläru|täis ‹s›
pläruks kuluv kogus. Tasku põhjas on paar plärutäit tubakat.

põlemis|aeg

1. põlemiseks kuluv aeg. Küünalde põlemisaeg.
2. tulekahju toimumisaeg. Otepää lossi põlemisajaks arvatakse 14. sajandi lõppu.

põlle|täis ‹s›

1. põlle valmistamiseks kuluv kogus. Põlletäis riiet.
2. põlle täitev kogus. Põlletäis õunu, pähkleid.

pöörlemis|periood
astr ühe täispöörde sooritamiseks kuluv aeg. Näiv ehk sünoodiline, tõeline ehk sideeriline pöörlemisperiood. Maa pöörlemisperiood on 24 tundi. Päikese, Merkuuri, Kuu pöörlemisperiood.

reisi|raha
reisiks vajalik, selleks kuluv v. kulunud rahasumma. Reisiraha Ameerikasse sõiduks tuli laenata. Kust hankida reisiraha? Lõpuks saadi reisiraha kokku. Sain isalt tuhat krooni reisirahaks. Tal pole ju sentigi reisiraha! Reisiraha oli lausa kuninglik.

relaksatsiooni|aeg
füüs relaksatsiooniks kuluv aeg

seisu|aeg
(hrl. liiklusvahendite, masinate) seismisele kuluv aeg. Rongi seisuaeg jaamas on viis minutit. Eesmärk on lühendada kudumistelgede seisuaega. Laevade, vagunite, autode seisuaegade arvestus.

sõidu|aeg
sõiduks kuluv aeg. Sõiduaeg väheneb, pikeneb. Autobussi sõiduaeg Haapsalust Tallinnasse on veidi alla kahe tunni.

särgi|täis ‹s›
särgi valmistamiseks kuluv kogus. Särgitäis riiet.

tardumis|aeg
tardumiseks kuluv aeg. Tsemendi, kipsi tardumisaeg.

tempo ‹6› ‹s›

1. kiirus. a. (distantsi läbimisel vm. edasiliikumisel). Jooksja lisab, suurendab, tõstab tempot. Ujuja oskas tempot hoida, pidada. Vahemaa kaetakse ühtlases tempos. Distantsi esimene pool sõidetagu normaalses tempos. Tempot üles kruvima, maha võtma. Järk-järgult vähendati tempot, jooks muutus sammuks. Neil võistlustel dikteerisid tempot noored. Kiirendatud tempos, tempoga ujutakse kaldale tagasi. Rännaku tempo oli kõigile jõukohane. Matkajuht valib liikumistee ja annab vajaliku tempo. Hakkasime astuma üsna kiires tempos. Hobused liiguvad aeglases tempos. b. (liigutuste tegemisel, harjutuste, tööoperatsioonide sooritamisel). Nüüd kiires tempos kümme kükki! Laadijad aina lisavad tempot. Teenindamine käis kiires tempos. Selles töös on tähtis tempot hoida. Laskmine toimus kenas tempos. c. (võistlusmängudes vms. tegevuses). Teisel poolajal tõstsid Tšehhi hokimängijad tempot. Tempos oldi vastasmeeskonnast üle. d. (kõnelemisel). Vuristas luuletuse kiires tempos ette. e. (muu protsessi, arengu, nähtuse kohta). Toodangu juurdekasvu tempo. Jõudsas tempos arenev tööstus. Kuritegevus kasvab kiires tempos. Pangahooned kerkivad ennenägematus tempos. Ettevalmistused suurvõistlusteks käivad täie tempoga. Koolis on iga päev kohutav tempo peal. Etenduse, lavastuse tempo ja rütm. Ajastu tempoga peab suutma kaasa minna. Tallinnas käib elu hoopis teises tempos kui kuskil väikelinnas.
▷ Liitsõnad: arenemis|tempo, arengu|tempo, elu|tempo, jooksu|tempo, kasvu|tempo, kõne|tempo, käimis|tempo, sõidu|tempo, töötempo; alg|tempo, ennak|tempo, kiir|tempo, varutempo.
2. muus heliteose esitamise kiirus; vastav kiirusaste. Aeglased, mõõdukad, kiired tempod. Marsi, valsi tempos. Tempo märgitakse sõnadega noodijoonestiku kohale. Huvi pakkus esineja tempode käsitlus. Sümfoonia kolmandas osas oli tempo kõikumine õige suur. Laulu tempo läks lõpu poole üsna tormakaks.
3. sport malendi v. kabendi käigule kuluv aeg (ühikuna). Vahetuse tulemusena edestas valge vastast kahe tempo võrra. *.. musta kuues käik oli viga ja kujunes ainult tempokaotuseks, andes valgele aega tähtsa tempo d2-d4 võitmiseks. P. Keres.
4. suur kiirus, hoog. *Meie aega iseloomustab tempo. Kõikjal – tehases, põllul, tänaval, tantsupõrandal, ka kodus. O. Tooming. *Vallak on kiiresti üksteisele järgnevate sündmuste kujutaja, mitte jutustaja, tema stseenides on tempot ja kirge. H. Puhvel.

tiirlemis|periood
astr ühe täistiiru sooritamiseks kuluv aeg. Maa tiirlemisperiood on ligikaudu 365 päeva.

toidu|raha
raha toidu ostmiseks, toidule kuluv raha. Annab palgapäeval ühe kuu toiduraha naise kätte. Vald maksab koolilaste toiduraha. Peremees arvestanud sulase palgast toiduraha maha.

tsükkel ‹tsükli, tsüklit 2› ‹s›

1. nähtuste, sündmuste vms. (korrapäraselt korduv) ring, ringprotsess. Kompleks korduvaid tööoperatsioone moodustab tsükli. Tehaseahjud töötavad pideva tsükliga. Kanali kaldaplaatide külmakindlus peab olema 150 tsüklit 'sulamise ja külmumise vaheldumist'. Treeningud toimusid tsüklitena. Päevast päeva kordus üks ja sama tsükkel: hommikul tööle, siis kooli, sealt proovi, hilisõhtul koju. Juss ei käi praegu tööl, ta on tsüklis kõnek joomatuuris. || ühe sellise ringi läbimiseks kuluv ajavahemik. Tsükli pikkus, kestus. Päikese aktiivsuse tsükkel. Kuukalendri aluseks on võetud 30-aastane tsükkel. *.. filosoof Tatianus õpetanud, et maailma areng kulgeb kaheteistkümne tuhande aasta pikkuste tsüklitena. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: arenemis|tsükkel, arengu|tsükkel, elu|tsükkel, haridus|tsükkel, inna|tsükkel, kasvu|tsükkel, kirjastamis|tsükkel, menstruaal|tsükkel, proovi|tsükkel, sigimis|tsükkel, tootmis|tsükkel, treeningu|tsükkel, töö|tsükkel, õpitsükkel; nulltsükkel.
2. temaatiliselt v. mõne muu tunnuse põhjal kokkukuuluvate kunstiteoste, kirjutiste, loengute vms. rida v. rühm, sari, seeria. Lembelaulude tsükkel. Avaldas tsükli rännuluulet. Jutud Tallinna elust moodustavad tervikliku tsükli. Kunstnik koondas oma raamatuillustratsioonid tsüklitesse. Klaveripalade tsükkel „Aastaajad” koosneb 12 üksikpalast. Kuuldemänge, etendusi, kontserte korraldatakse tsüklitena. Loenguprogrammide koostamisel püütakse materjali anda tsüklite kaupa. Füüsika ja bioloogia on loodusteadusliku tsükli ained.
▷ Liitsõnad: filmi|tsükkel, foto|tsükkel, laulu|tsükkel, loengu|tsükkel, luule|tsükkel, romaani|tsükkel, sonaadi|tsükkel, tantsutsükkel.

ülikonna|täis ‹s›
ülikonna valmistamiseks kuluv kogus. Ülikonnatäis riiet.