[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akadeemik ‹-u 2› ‹s›

1. akadeemia (1. täh.) valitav liige. Akadeemik J. V. Veski. F. J. Wiedemann valiti Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemikuks.
2. (mõnedes välisriikides, ka Tsaari-Venemaal:) teadlase v. kunstniku aunimetus. Maalikunstnik J. Köler sai 1861. aastal akadeemiku nimetuse.

ateljee ‹15› ‹s›
(kunstniku) tööruum; (õmblus- jms.) töökoda. Kunstniku, skulptori, graafiku ateljee. Laskis ateljees ülikonna õmmelda. Ateljeest on võimalik fotograafi koju kutsuda.
▷ Liitsõnad: graafika|ateljee, keraamika|ateljee, maali|ateljee, skulptuuriateljee; foto|ateljee, moe|ateljee, õmblusateljee.

autoportree ‹15› ‹s›
kunst kunstniku tehtud portree iseendast. J. Köleri autoportree.

boheemlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
korrapäratu, muretu eluviisiga inimene (hrl. kunstniku v. kirjaniku kohta). Lõbus, muretu boheemlane. Oma olemuselt oli ta boheemlane.

dadaism ‹-i 21› ‹s›
kunst kirj kunstniku absoluutset vabadust, kunstiteose spontaansust ja primitiivsust ülistanud kunsti- ja kirjandusvool Lääne-Euroopas ja USA-s (ca 1916–1924)

debütant ‹-tandi 21› ‹s›
esmakordselt avalikkuse ees esineja (eriti muusiku, näitleja, kunstniku, kirjaniku kohta). „Loomingus” esineb kõrvuti tuntud kirjanikega ka debütante. Võistleb MM-võistlustel oma riigi koondises debütandina.

impressionism ‹-i 21› ‹s›
19. saj. lõpupoolel tekkinud kunsti-, kirjandus- ja muusikavool, mis taotles eelkõige kunstniku vahetute muljete, hetkeelamuste ning -meeleolude edasiandmist

isiku|näitus
ühe kunstniku tööde näitus. Noore kunstniku esimene isikunäitus. Isikunäitusel eksponeeritud tööd.

jünger ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. kirikl üks Jeesuse kaheteistkümnest lähimast õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm. õpilane v. järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm. vaimustatud pooldaja v. eestvõitleja. Hegeli jüngrid. Abstraktse kunsti jüngrid. Oli vanas eas Tolstoi jüngriks hakanud.
▷ Liitsõnad: kunsti|jünger, mammona|jünger, moraali|jünger, pimedus|jünger, teadus|jünger, usujünger.

kodaniku|nimi
oma loomingus vm. tegevuses teist nime kasutava isiku (näit. kirjaniku, kunstniku) ametlik nimi. Suve Jaan (kodanikunimega Johann Sommer).

koolkond ‹-konna 22› ‹s›
ühiste eesmärkide ja taotlusviisidega isikud kunstis, kirjanduses, teaduses; mingi koha kunstnik- v. teadlaskond, keda omavahel sarnastab, kuid teistest eristab kohalik omapära. Impressionistid lõid maalikunstis oma koolkonna. Molekulaarbioloogide eri koolkonnad. Praha koolkond lingvistikas. || ühe kunstniku, kirjaniku v. teadlase otsesed v. kaudsed õpilased, tema laadi ja põhimõtete järgijad. Rubensi koolkond. Platoni koolkond. *Johannes Käisi elutöö on koolkonda kujundava väärtusega.. J. Eilart.
▷ Liitsõnad: filosoofia|koolkond, kunstikoolkond.

korter|muuseum
kirjaniku, kunstniku, ühiskonnategelase vm. tähtsa isiku kunagine korter (koos sisustusega) muuseumina. A. Särevi kortermuuseum.

kostüümi|kavand
teater kunstniku valmistatud värviline kavand, mis on aluseks kostüümi valmistamisel

kunstniku|käekiri
teat. kunstniku loomingu eriomased jooned

kunstniku|pale
kunstniku eriomane loomingulaad. Helilooja, kirjaniku kunstnikupale on alles kujunemas.

mälestus|näitus
(näit. kunstniku surma-aastapäeva puhul)

originaal|tõmmis
kunstniku osavõtul tehtud ja tema poolt signeeritud tõmmis. Raamatus trükitud illustratsioonid ei kannata võrdlust originaaltõmmistega.

pahtel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. pahtelkitt. Pahtlit segama. Pahtliga täidetud praod. Pahtel kantakse silutavale pinnale pahtellabidaga. Pahtlist laiguline autokere ootab värvimist.
▷ Liitsõnad: kips|pahtel, lakk|pahtel, liim|pahtel, nitro|pahtel, õlipahtel.
2. pahtellabidas; ka vastav kunstniku tööriist värvi segamiseks, lõuendile kandmiseks v. mahakraapimiseks. Maaler silub pahtliga lage, tõmbab pahtliga mördi siledaks. Pahtliga saab vana lahtikoorunud värvi maha kraapida.

personaal|näitus
ühe (v. kahe) kunstniku (ka fotograafi vm. isiku) tööde näitus, isikunäitus. Kunstniku teine personaalnäitus. Kunstisalongis korraldatakse väiksemaid personaalnäitusi. Klaasikunstnike Kersti Vaksi ja Silvia Raudvee personaalnäitus. Restorani meisterkoka personaalnäitus.

poseerima ‹42›

1. (modellina) mingis asendis kunstniku v. fotograafi ees olema. Ta käib ateljees poseerimas, poseerib kunstnikule. Ta on poseerinud kaanepildi jaoks, Veenusena. See tüdruk ei nõustu poseerima, on tüdinud poseerimast. Õnnelikud võitjad poseerisid fotomeestele. Reklaamplakatitel poseerivad alasti kaunitarid. Tegelikult ma ei oska autot juhtida, see pilt siin on mul poseeritud.
2. eputama, iseäratsema. Ta armastab seltskonnas poseerida. Sa poseerid ka iseenda ees. Ära poseeri oma tutvustega. Poseeriv hoiak, olek. *Isa kerge kalduvus poseerida välimusega avaldus minu juures eputamises sõnadega. E. Tegova.

signatuur ‹-i 21› ‹s›

1. nimemärk, näit. kunstniku allkiri v. monogramm oma teosel. Eksliibrisel puudus (autori) signatuur. Maal kandis ühe tuntud kunstniku signatuuri.
2. tunnusmeloodia (näit. raadiosaatel vm.). Kõlas saate signatuur. Eurovisioni signatuur. *Jaapani raadiojaamast jõuab [halva kuuldavuse tõttu] kohale ainult pooleminutine signatuur. K. Funk. || publiku saali kutsumise meloodia. Eesti Kontserdi tuntuks saanud signatuur. || tööpäeva algusest v. lõpust teatav helind (näit. teenindusasutuses). *Rahvusraamatukogu avatakse ja suletakse iga päev Mattiiseni kirjutatud signatuuri saatel. A. Ammas.
3. farm ravimi tarvitamise õpetus (retseptil)
4. trük trükipoogna järjenumber, tunnuk
▷ Liitsõnad: tähtsignatuur.
5. arhivaali, muuseumieksponaadi v. raamatu kohaviit

stuudio ‹1› ‹s›

1. kunstniku, fotograafi vms. töökoda, ateljee; tööruum(id), kus tehakse helisalvestusi, raadio- v. telesaateid. Stereosaadete, kuuldemängude stuudio. Stuudio sisustus on tänapäeva tasemel. Stuudios toimub saade. || filmistuudio. Kuulsad Hollywoodi stuudiod.
▷ Liitsõnad: foto|stuudio, heli|stuudio, kõne|stuudio, muusika|stuudio, raadio|stuudio, tele(visiooni)stuudio; filmi|stuudio, heliplaadistuudio.
2. praktilise õppekavaga kool v. kursused kunstnike, näitlejate vms. ettevalmistamiseks. Kujutava kunsti stuudio. Teatri juures töötab näitlejate stuudio. Lavastaja asutas oma stuudio. Plastilise tantsu stuudio.
▷ Liitsõnad: balleti|stuudio, draama|stuudio, estraadi|stuudio, laulu|stuudio, maali|stuudio, moe|stuudio, tantsu|stuudio, teatri|stuudio, õppestuudio.

varju|nimi

1. (kirjaniku, kunstniku) vabalt valitud mitteametlik nimi v. nimemärk kodanikunime asemel, pseudonüüm. Kunstnik varjab end varjunime taha. Kes peitub varjunime Rx. taga? Näitleja, kloun esineb varjunime all. Prantsuse naiskirjanik valis endale varjunimeks George Sand. Ajalehe naljalisas kasutas E. Vilde varjunimesid Siirupi Siim, Sapi Saul jt. Varjunimest Friedebert Tuglas sai kodanikunimi.
2. õige nime v. nimetuse varjamiseks (saladuses hoidmise, mahendamise vm. eesmärgil) kasutatav nimi v. nimetus. Põrandaalused teadsid ainult üksteise varjunimesid. Väeüksused said kodeeritud varjunimed. Jutustuse tegelastele on antud varjunimed, kuigi juhtum pärineb tõsielust. Vanapaganal on hulk varjunimesid: vanapoiss, vanatont, kurivaim jne. *.. isa ja ema peavad tema pärast töö juures häbenema, isal tuleb võtta varjunimi ning ehk peavad nad koguni Läti-Valka kolima. M. Mutt. *Loodusrahvad .. ei nimeta jahiloomi tavaliselt mitte nende päris nimedega, vaid kasutavad varjunimesid. Eks ole meie jäneski vanarahva keeles „haavikuemand” .. O. Kangilaski.

ühis|näitus
mitme kunstniku tööde ühine näitus. Kärdlas avati Hiiumaa kunstnike ühisnäitus. Eesti-Soome ühisnäitus.