[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuradima ‹adv›
kõnek (ka kerge kirumissõna:)
1. ‹hrl. adjektiivi ja adverbi laiendina› väga, paganama, kuradi. Kuradima ilus, uhke tüdruk. Kuradima kaval, ettevaatlik mees. Kuradima visa rahvas. Kuradima tuttav nägu. Mul on kuradima hea olla. Sa oled äkki kuradima tõsiseks, vaikseks jäänud. Kuradima igav töö. Kuradima lühikene aeg. Kuradima hull, naljakas lugu. Selle asjaga on kuradima kiire. Tunnen end kuradima hästi, halvasti. Kõik läks ju kuradima toredasti. *..päike aga paistab praegu kuradima otse. K. Saaber.
2. ‹substantiivi laiendina› (kõneleja halvustavat, pahandavat, taunivat vms., harva ka tunnustavat, vaimustust avaldavat suhtumist väljendades:) paganama, sindrima, sunniku, saatana, kuradi. Kuradima eit, naised, ihnuskoi, väänkael. On see alles kuradima lugu. Jätke juba kord see kuradima irisemine! Kuradima õnn, et ma ohtu õigel ajal märkasin. See kuradima kuumus püsib juba mitmendat päeva. (Oh sa) kuradima kurat! (tugev kirumine).