[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 85 artiklit

fluidum ‹-i, -it 2› ‹s›

1. varemalt mitmete füüsikaliste nähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik. Elektri, magnetismi, soojuse fluidum.
2. oletatud vastastikust mõju põhjustav v. võimaldav nähtamatu aine; mingi määratlematu võlujõud, mõju. Kunsti, muusika fluidum. Võimas fluidum ühendas lava ja publikut. *Näib, et on olemas mingi fluidum, mis inimesi vastastikku külge tõmbab või üksteisest eemale tõukab. A. Kurtna (tlk).

gümna ‹6› ‹s›
släng gümnaasium. *Läksin gümnasse. Tädi tasus õppemaksu .. A. Kurtna (tlk).

hajevile ‹adv›
hajali (2. täh.) olekusse, hajuvile. *Tuli meeled veidi hajevile lasta. A. Kurtna (tlk).

järvestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
geogr järvede rühm. Kurtna järvestikku kuulub 40 järve.
▷ Liitsõnad: aheljärvestik.

kaas|vend

1. samasse rahvasse kuuluv isik. *Türklased läksid türgi majadesse, serblased aga .. oma kaasvendade poole. A. Kurtna (tlk).
2. hrv meessoost kaaslane. Kaasvennad ja -õed Kristuses.

katse|jaam
põll uurimis(all)asutus katsete sooritamiseks tootmislähedastes tingimustes. Kurtna linnukasvatuse katsejaam.
▷ Liitsõnad: kontrollkatsejaam.

kihar ‹-a 2› ‹s›
(väike) kähar juuksesalk; lokk. Kuldsed, pruunid, peened kiharad. Kiharad langesid laubale, kaelale. Kübara alt ulatus välja paar kiharat. || (habeme kohta). *Too vaikis, keerutas mõtlikult siidise habeme kiharat sõrme ümber. L. Metsar (tlk). | piltl. *.. kõrgel taevas liuglesid väikesed hõbedaste kiharatega pilved .. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: juukse|kihar, kukla|kihar, kuld|kihar, laubakihar; suitsu|kihar, villakihar.

kikitama ‹37›

1. kikki ajama. Hobune, koer kikitab kõrvu. Kitsed kikitasid rahutult kõrvu. Rebane kuulas kõrvu kikitades. *Onu Laas naeratas vuntse kikitades. A. Jakobson. *Puud kikitasid pungi, kuigi need veel ei pakatanud. R. Sirge.
2. esileulatuvalt püsti, kikkis olema. Rinnataskus kikitas täitesulepea. Kleidi all kikitasid väikesed rinnad. *.. kahel pool läikivat kiilaspead kikitasid [mehikesel] teravad kõrvad. A. Kurtna (tlk). *Mustadel juustel kikitas tal väike valge paažimüts. J. Kross.

kindlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as kindel). a. otsustavus, kahtluse puudumine, kõhklematus. Sai peagi oma endise kindluse tagasi. Neil jätkus mehist kindlust lõpuni vastu pidada. Rahuliku, raudse, vääramatu kindlusega öeldud sõnad. „Lähme!” võttis ta mul vasturääkimist mittesalliva kindlusega käest kinni. Meeste pilkudes, sõnades oli vankumatu kindlus. Iseloomu kindlus. Veendumuste, seisukohtade kindlus. Võin täie, absoluutse kindlusega öelda, et .. Selles asjas puudub kindlus. Kontrolli kindluse mõttes 'et täiesti kindel olla, igaks juhuks', kas saal on vaba. b. usaldatavus, häireteta toimimine; vastupidavus, läbilaskmatus, pidavus, tihedus. Automaat töötas suure täpsuse ja kindlusega. Proovis käe kindlust laskmises. Kaane, korgi kindlus. Müüride kindlus. c. varjatus, kaitstus, ohutus, turvalisus. *Rahval oli töö, teenistus ja kindlus. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: eba|kindlus, enese|kindlus, iseloomu|kindlus, meele|kindlus, otsustamis|kindlus, seisu|kindlus, tahtekindlus; eesmärgi|kindlus, järje|kindlus, kava|kindlus, meetodi|kindlus, sihi|kindlus, süsteemikindlus; haigus|kindlus, happe|kindlus, heli|kindlus, ilmastiku|kindlus, korrosiooni|kindlus, kuiva|kindlus, kulumis|kindlus, kuuma|kindlus, kuumus|kindlus, külma|kindlus, leelis|kindlus, lolli|kindlus, löögi|kindlus, müra|kindlus, pesu|kindlus, pommi|kindlus, põua|kindlus, rooste|kindlus, sooja|kindlus, soojus|kindlus, talve|kindlus, temperatuuri|kindlus, tolmu|kindlus, tule|kindlus, töö|kindlus, valgus|kindlus, veekindlus; püsikindlus.
2. aj pikaajaliseks ringkaitseks kohandatud paik, milles on alatine garnison, kants. Kindluse müürid, tornid, vallid. Keskaegne, muistne kindlus. Kindlus langes, peab vastu. Vaenlane piiras kindlust mitu nädalat. | piltl. Vaenlane oli taganemisel linnas iga maja kindluseks muutnud. Lapsed ehitasid lumest kindlusi.
▷ Liitsõnad: kivi|kindlus, maa|kindlus, mere|kindlus, mängu|kindlus, piiri|kindlus, ranna|kindlus, tornkindlus.

koorikuline ‹-se 5› ‹adj›
koorikuna esinev; koorikuga kaetud. Koorikuline ekseem. *Janust olid neil huuled ohatunud ja koorikulised. A. Kurtna (tlk).

kuurduma ‹37›
murd kuurdu tõmbuma. *Vurrud olid tal ülespoole kuurdunud.. A. Kurtna (tlk).

kärmemini ‹adv›
kärmemalt; kiiremini, nobedamalt, rutemini. Astu kärmemini! *Ta jagas algul kaarte viivitades ja kohmetult, siis aga üha kärmemini ja vabamalt. A. Kurtna (tlk).

laineti ‹adv›
lainetena, lainete kaupa. *.. kui tuul laineti järve poolt puhus, siis lõi ninna ka veel määndunud vetikate ja rohu lõhn. A. Kurtna (tlk).

libe|kala

1. hrl etn tuhavees pehmeks leotatud kala. Soomes on libekala tänapäevani jõuluroog.
2. (libedanahalise kala kohta). *Kolme libedanahalist – angerjat, lutsu ja lesta – nimetati kõiki libekalaks. M. Mäger. || piltl libekeelne inimene. *Onkli soliidse oleku ja ilme taga oli varjul libekala hing. A. Kurtna (tlk).

läbi mõõtma
‹hrl. da-infinitiivis› teat. pikkusega läbimõõtu omama. *.. avanes tema pilgule avar lagendik, umbes kakssada sammu läbi mõõta .. A. Kurtna (tlk).

naksima ‹42›
korduvalt naksama, näksima. Lambad, kitsed naksivad rohtu (süüa). Kutsikas naksib mu jalgu ja püksisääri. Koer naksib kirpe. *Ema naksis pikkade kääridega hekki .. V. Gross. *Kirvega vehkides naksis ta pehmeid leparaage nagu kõrsi. A. Kurtna (tlk).

nõva ‹7› ‹s›

1. voolusäng. Jõe, oja nõva. Võsastunud nõva. Karavanitee läheb kuivanud nõva mööda kõrbest mere poole. | piltl. *Ta [= naise] mõtted kulgevad teist nõva mööda, nad on nimelt puhtamad, või õigemini – mitte nii toorelt meelelised .. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: uht|nõva, voolunõva.
2. uure, renn, kanal vm. süvend. Naerimardikas muneb lehe alumisele küljele näritud nõvasse. *Peatume veel ühes kirikus, kus sügavas seinaäärses nõvas läigib vesi. A. Kaal. *Neid [= muresid] oli palju ta südames ja seepärast kulutasid nad palgelegi nii sügavad nõvad. A. Mälk.

orbuma ‹37›
orvuks jääma. Varakult orbunud lapsed. *Tammed seisid tummalt, pesad nende okstel olid orbunud... A. Kurtna (tlk).

pagu2 ‹pao 27› ‹s›

1. pagemine, põgenemine. Niisuguste küsimuste eest pole kellelgi pagu. *Pimedal oktoobriööl, külma vihma all ja pöörase tuule käes algas üleüldine pagu.. A. Kurtna (tlk).
2. pelgu-, varjupaik. Suured puud pakkusid päikese eest pagu. *Tagaotsijate eest kõrvale hüpanud, mitu päeva paost pakku hiilinud.. I. Jaks. *Nüüd olen rauk. Surm on mu viimseks paoks. J. Kross (tlk).
▷ Liitsõnad: maa|pagu, sõjapagu.

pahuksis|olek
*Sa oled endaga pahuksis ja see pahuksisolek võib tööle kahju tuua. A. Kurtna (tlk).

paim ‹-u 21› ‹s›
hrv karjamaa. *.. [vaikust] häirisid vaid karjase hüüded ja paimul olevate loomade kellukeste tilin.. A. Kurtna (tlk).

paime ‹18› ‹s›
hrv karjatamine, karjahoidmine. *Metsas on paimel 'karjas, karjatamisel' põdrakari.. A. Kurtna (tlk).

painama ‹painata 48›

1. (psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama, ängistama. Last painasid hirmuunenäod. Igavus painavat teda haiglas rängasti. Vanemaid painas mure Aksli pärast. Teda painas kiusatus koos teistega põgeneda. Painav mõte, kahtlus, mälestus, igatsus, üksindus. Salajas meeli painav hädaohutunne. Minevik painas oma raskusega. Painava järjekindlusega korratud soov. Vaikus muutus üha painavamaks. *Pühapäev painab inimesi oma puhkamiskohustusega. Vähesed oskavad ennast õigesti lõdvaks lasta. A. Beekman. || (kehaliste vaevuste kohta). Väsimus painas rännumehi. Hambavalu painab mind teist päeva. || järelejätmatult peale tükkima, kummitama. *.. juba ammust ajast on mind painanud teatud tüübid, teatud lood, mida ma pole seni oma filmides veel saanud ära kasutada. A. Kurtna (tlk). || folkl (luupainaja kohta). *Kõrtsmik vaadanud hobust ja ütelnud: „Näe, nüüd ta, kurivaim, on jälle hobuse peal käinud, muudkui painab aga.” M. J. Eisen.
2. manguma, nuruma, lunima; peale käima (2. täh.) Painab raha veel teise pudeli jaoks. Poisike painab teiselt kommi. Lapsed painavad vanaemalt juttu. Vanatüdruk painanud poissi, et see ta ära võtaks. Painavad mind kaasa tulema. Painas seni ema kallal, kuni saigi loa minna. Lõpuks jäi nõusse, kui teda tükk aega oli painatud. Painas nagu mustlane. *„Tee üks lugugi,” painasid tüdrukud, sest ta oli hea pillimees. A. Mälk. || küsides teada saada püüdma, kangesti pärima. Muudkui aga painas, et kuidas sõiduga jääb. Painas ja painas minult, kes see ikka oli. Painabki lõpuks teiselt nime välja. „Ütle ometi!” painas poiss. *Juba ma painasingi vanaema, et ta kirjeldaks mulle, kuidas ta kodust tulema hakkas.. V. Luik. *Küsiti, käidi peale, painati, aga teada ei saadud. J. Semper. || pealekäimisega, pärimisega tüütama. Painas kõiki oma tühiste soovidega, naiivsete küsimustega.
3. murd painutama. *.. kaarpuud painan rüsal.. H. Suislepp.

pastoraalne ‹-se 2› ‹adj›
pastoraali laadis, pastoraalile omane; idülliline. Pastoraalne žanr, teos, draama. Pastoraalsed lood rohkete laulukestega. Pastoraalsed teemad sobivad puupillidele. *.. haljad künkad, pastoraalne vaikus ja leebe lõunapäike – see ongi Trigrad. A. Kurtna (tlk).

välja pigistama

1. pigistades, peale vajutades millestki hrl. mingit vedelikku eemaldama, välja pressima. Marjadest, sidrunist mahla välja pigistama. Käsnast vett, haavast mäda, udarast piima välja pigistama. Sadu oli nii kõva, et pigista või seelikusabast vett välja. Hakkas endal vistrikke välja pigistama. Bussis oli nii kitsas, et tahtis hinge seest välja pigistada. Ta pigistab sinust või üdi välja.
2. kellelegi survet avaldades midagi kätte saama, välja pressima. a. kedagi poolvägisi, vastu tema tahtmist midagi ära andma, hrl. maksma panema. Ostjatelt raha, kõrget hinda välja pigistama. Rahvalt makse, andameid välja pigistama. Töömehed tahavad härra käest palgalisa välja pigistada. Ega ma ei hakka sult, vanainimeselt, viimast kopikat välja pigistama. Küll ma tema käest võla koos protsentidega, vajaliku paberi välja pigistan. *.. enne saad sea seljast villa, kui Andruselt penni välja pigistad. H. Sergo. b. kedagi midagi rääkima v. üles tunnistama panema. Isegi piinamisega ei õnnestunud vangilt midagi välja pigistada. Pigista temalt välja kõik, mis ta teab. Rohkem andmeid ei õnnestunud tema käest välja pigistada. Püüdsin õelt ta saladust välja pigistada. Suuri vaevu suutsime tüdrukult ainult mõne lause välja pigistada. *.. kurjategija ülekuulamist tuleb jätkata, temalt tuleb ta abiliste nimed välja pigistada.. A. Kurtna (tlk).
3. raskustega (näit. kokku hoides, pingutades) midagi koguma v. hankima. Emal ei olnud kusagilt laste kooliraha välja pigistada. Küll ta kuidagi selle summa ikka välja pigistab. *.. oli tal talukene nüüd mis talu, ning sealt pigistati keskmine leib perele välja. R. Sirge. || pingutades, vaevaga saavutama, välja pingutama. Poiss nägi keemiaga kurja vaeva, aga pigistas lõpuks kolme välja. || pingutades nähtavale v. kuuldavale tooma. Pigistas justkui oma sõnade kinnituseks paar pisaratki välja. *Just nagu hammaste vahelt pigistaksid tere välja. E. Maasik.
4. piltl millestki v. kellestki maksimaalset võimalikku võimsust, jõudu, kiirust vms. välja pressima. Juht pigistas mootorist viimase välja. Masinatest pigistati välja, mis pigistada andis. Normaalse kaheksa sõlme asemel suudeti laevast ainult kuus sõlme välja pigistada. Firma oli huvitatud sellest, et töötajatest võimalikult rohkem välja pigistada. Hobused olid väsinud, rohkemat polnud võimalik neist välja pigistada. Tõeline malefanaatik püüab ju seisust maksimumi välja pigistada. *Siin majas ei visatud ühtki mõrast kannu, mõlkis toopi ega katkise servaga klaasi ära, igalt asjalt sai tema viimane välja pigistatud. A. Liives.

piirits2 ‹-a 2› ‹s›
van kohtuteener; timukas. *.. see Siimonile ammust tuttav isand juhtus peale sattuma, kui Siimon kahe mõõkadega piiritsa vahel peosaali kõrvalkambrisse toodi.. J. Kross. *.. lausudes rutuga palvesõnu, kuna timukas juba lähenes. Piiritsaks oli üks sõdureid, kes tegi oma töö kiiresti.. A. Kurtna (tlk).

pistis ‹-e 4› ‹s›
altkäemaks; jur tasu, mille eest ametnik teeb teo, mille ta nagunii teha võiks. Püüdis arstile pistist anda. Pakkus remondimehele pistiseks pudeli viina. Parema tööotsa sai see, kes suurema pistise tasku surus. See mees võtab pistist küll. *Linna ristiusulised ostsid end [sillaehitustöödest] vabaks pistisega. A. Kurtna (tlk).

pitser ‹-i, -it 2› ‹s›

1. pitsatijäljend. a. (dokumendi ehtsust tõendava ja sellele õigusjõudu andva märgina). Tõendil on allkiri ja asutuse, kooli, valla pitser. Allkirjade ja pitseritega dokument. Kaupluse pitseriga garantiikiri. Notar lõi testamendile pitseri alla. b. (pitseerimise märgistamiseks). Suure pitseriga suletud kiri, ümbrik, panderoll. Murdis paki, kirja pitseri lahti. Pitserid ustel olid terved, rikutud. Võttis ukselt pitseri maha. Korter, leitud asitõendid pandi pitseri alla 'pitseeriti'. *Mõlemad uksed olid kinni pitseeritud, lakilatakatel oli Montšilovo rahvanõukogu pitser. A. Kurtna (tlk). | piltl. See naine on meeste jaoks seitsme pitseriga 'väga suur' saladus. *Mis siis, kui pitserid murduvad! Sest suu oli naisesuu, ja seda ei pea jumalagi pandud pitserid. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: lakk|pitser, vaha|pitser, vapp-pitser.
2. piltl millegi vari, jälg, tundemärk vms. Laastatud maa kandis endal sõja pitserit. Isa surm on perele jätnud, vajutanud mure ja kurbuse pitseri. Elukutse võib vajutada inimese iseloomule oma pitseri. Vastavalt autorite meelelaadile kannab raamat vaimulikku pitserit. Neil vanadel majadel on kõdunemise ja mahajäetuse pitser. *Oli vilets mehikene, näol igavesest ohust ja ettevaatusest mingi saatuslikkuse pitser.. F. Tuglas.

pool|kogemata
pooleldi kogemata, peaaegu juhuslikult. Lobises saladuse (nagu, otsekui) poolkogemata välja. *Mulle tundub, et ta sattus galeriisse juhuslikult, lihtsalt põikas oma teel poolkogemata näitusesaali. A. Kurtna (tlk).

prepareerima ‹42›

1. säilitamiseks töötlema, preparaati (3. täh.) valmistama. Kalu, linde, sisalikke prepareerima. Hoolikalt prepareeritud putukakogu. Prepareerib haruldast õit. Prepareeritud siseelundid klaaspurkides. Nahad pargiti ja prepareeriti. *.. jänesed, rebased, öökullid ja püüd, mis ta õppekabinettide jaoks oli prepareerinud, nägid välja nagu elusad. A. Kurtna (tlk).
2. uurimiseks lahti lõikama; midagi välja eraldama. Füsioloog prepareerib konna. Et vaadelda sipelga siseelundeid, tuleb see hoolikalt lahti prepareerida. Assistent ei osanud songa välja prepareerida.
3. ette valmistama. *Ta hakkas praetükki soola, sinepi ja pipraga prepareerima.. M. Metsanurk.

presto ‹6› ‹s›
muus helitöö kiiretempoline osa v. esitus. *Tormakast prestost julgustatuna tugevnesid vähehaaval heledad toonid.. A. Kurtna (tlk).

pronks ‹-i 21› ‹s›

1. vase ja mõne muu elemendi (hrl. tina, alumiiniumi, räni, plii) sulam. Pronksist muinasesemed, tööriistad. Pronksist ehted, bareljeef. Pronksi valatud kuju. *Stepisuurusel Kangelaste väljakul seisab pronksis kogu Ungari ajalugu.. A. Liiv. || pronksi värvus v. miski, mis on seda värvi. Päevitunud näo pronks. *.. [sügislehed] heitsid vete keskele küütlevaid täppe, mis vee värvusega imetaoliselt viravaks pronksiks ühte sulasid. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: alumiinium|pronks, kaadium|pronks, mangaan|pronks, plii|pronks, tinapronks.
2. kõnek pronksmedal. Meeskond, sportlane sai pronksi, tuli pronksile. Nad jäid napilt pronksist ilma. || selle omanik. Teisena stardib mullune pronks.
▷ Liitsõnad: olümpiapronks.

protokolliline ‹-se 5› ‹adj›

1. protokollile omane. Protokolliline täpsus, faktitruudus. Kuiv protokolliline loetelu.
2. diplomaatilisse protokolli puutuv, sellega ette nähtud. Diplomaatilise suhtlemise protokollilised normid, protseduurid. *Selle asemel, et lõpetada visiit tavaliste kuivade sõnade ja protokollilise sooviga „palju edu”, astus ta Avvakumi juurde, pani talle käe õlale.. A. Kurtna (tlk).

puhevile ‹adv›
kohevile, õhku täis olevaks, paisunuks. Puhevile klopitud padjad. Tõmbasin salli pisut puhevile. Kalkun on end vihaselt puhevile ajanud. Ajas ninasõõrmed puhevile. Tuul puhub särgi, seeliku puhevile. *Talumehel tõmbus suu krampi, kaelasooned läksid puhevile.. A. Kurtna (tlk). || piltl elevile, erutatuks (ja uhkeks, upsakaks); ärritunuks. Mees läheb kaunitaride seltskonnas väga puhevile. Küll on end peale esimeheks valimist puhevile ajanud! Poiss läks üleni puhevile ja virutas.

puseriti ‹adv›

1. risti-rästi, viltu. Hambad on puseriti (kasvanud). Pingutas nii, et vajutas hambad puseriti. Puseriti okstega puu. Puseriti langenud tüved. Puseriti kasvanud mets. Põtrade sarved olid puseriti haakunud. Püssi ots jäi puseriti krae taha kinni. *Kirjapoogen .. oli täidetud suurte, kõveriti ja puseriti aetud tähtedega.. E. Vilde.
2. segamini, sassi(s). Nad magasid, linad puseriti. Tõmbas kampsuni puseriti selga. Puseriti seotud pakk. Ära topi pabereid nii puseriti portfelli! Mõtted on peas puseriti. Puseriti läinud vahekorrad. Läksime mehega pisut puseriti. Elu on puseriti. *Kas sul on õnnega asjad natuke puseriti? E. Raud. *Nad tunnevad .. legende, milles nii veidralt ja tujukalt on puseriti väljamõeldis ja tegelikkus, unenägu ja tõelisus. A. Kurtna (tlk).

puslak2 ‹-u 2› ‹s›
pihtkuub, bušlatt. Mees magas naril, puslak peale tõmmatud. *Siis pani ta puslaku selga, toppis piibu täis .. istus mugavalt laia nahktugitooli ja süvenes lugemisse. A. Kurtna (tlk).

puu|lõikeline
puulõikes teostatud. Puulõikeline vinjett. Raamatu puulõikelised illustratsioonid. || puulõikes teostatud töö sarnane. *.. kaugel [mustendas] vana Suomenlinna kindlus, mis jäisel silmapiiril joonistus otse puulõikelise selgusega. A. Kurtna (tlk).

puu|sild
puitsild. Üle jõe viib lihtne puusild. *Ta läks õige ettevaatlikult puusillale, kartes, et mõni lahtine pehkinud sillalaud vastu ei pea. A. Kurtna (tlk).

põtkama ‹põtkata 48›
jalaga tõukama, jalaga lööma. Sain hobuselt põtkata. Lehm põtkas lüpsiku ümber. Uhke sokk põtkab jal(a)ga vastu maad. *„Vaiki!” karjus Liili, põtkas jalgu nagu arutu ja toppis sõrmed kõrvadesse. L. Promet. *Teel peksid nad [= türklased] teda kepiga selga ja põtkasid kubemesse.. A. Kurtna (tlk).

päeva|vari [-varju]
päikese eest kaitsev sirm, päikesevari. a. (kaasaskantav). Daam siidist päevavarjuga. Tegi päevavarju lahti, pani päevavarju kinni. Peen daam kaitses suvel oma näonahka päevavarjuga. b. (plaažidel, välikohvikutes v. mujal ülesseatav). Istusime rannakohviku ees päevavarjude all. *Ta silmitseb murelikult supelranda, kus ranna koristajad panevad suure kiiruga kokku päevavarje.. A. Kurtna (tlk).

ramp1 ‹ramba 23› ‹s›

1. vettinud puunott v. -rahn (hrl. veekogu põhjas). Õngenöör jäi ramba taha kinni. Järve põhi oli rampu täis, noota vedada ei saanud. Jõgi tuleks risust ja rampadest puhastada. Soos kraavi kaevates tuli jäme ramp läbi raiuda. *Õpetaja istus rambal ja sihtis õngekorki. H. Lepik (tlk). | (võrdlustes). Õhtul olin väsinud nagu vana ramp. Vajus surmani väsinult voodisse nagu ramp. || (üldisemalt millegi raske kohta). *.. aga kus on see loll, kes hakkaks toorestest saepakkudest puusärke tegema? Või kes sellist rampa ostaks? A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: puuramp.
2. kõnek pahameelt, hrv. ka tunnustust väljendav sõna (vahel kirumissõnana): reo, raip. Põgenema pääses, ramp! Peremees, ramp, olnud väga ihne. Kuhu see Aadu, ramp, nüüd kadus! See on talle rambale paras! Ma teile rampadele veel näitan! See lehm, ramp, kipub alati paha peale. Koorem, ramp, olnud ka nii raske tõsta. Köha, ramp, kiusab. *See va uks käib jälle raskesti, vist alla vajund, ramp! K. Ristikivi. *Oh sa ramp, küll oli Leo koolis tark! A. Kurtna (tlk).

remu ‹11› ‹s›
murd möll [-u]. *Pilved kihutasid lennuki alt läbi .. kärestike ja neeludeta, vahutamata ja virumata. „Oleme remust välja jõudnud,” mõtles Hubert. A. Kurtna (tlk).

rindmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›

1. zool peast järgmine kehaosa lülijalgsetel. Mesilase pea, rindmik ja tagakeha. Rindmiku jäsemed.
▷ Liitsõnad: ees|rindmik, kesk|rindmik, pea|rindmik, tagarindmik.
2. looma rind. Orava rindmik ja käpad olid tumehallid. Kollase rindmikuga lind. || rinnaosa liha. *Siis pistis ta kahvli kanapoja rindmikku ja lahkas vihaselt õrna valget liha.. A. Kurtna (tlk).

rõusane ‹-se 4› ‹adj›
murd konarlik. Vanker rappus rõusasel teel. *.. vanasti oli kõnnitee auklik, sillutis rõusane. A. Kurtna (tlk).

röövli|koobas
röövlipesa. *.. kärbsemustane lambipirn andis ruumile röövlikoopa ilme. A. Kurtna (tlk). || halbade isikute asukoht. *Võtke see tige loom [= abtiss] ja kõik kloostri elanikud laagrisse kaasa .. Selle röövlikoopa võite paljaks riisuda. E. Bornhöhe.

sarviline ‹-se 5›

1. ‹adj› sarvi v. sarvetaolisi moodustisi omav. Põdra, lehma sarviline pea. Sarviline härg, sikk. Oh sa sarviline saatan! Sarviline põrnikas. Maast kangutati välja suur sarviline känd. Mehel oli peas sarviline šamaanimüts. *Mustade mägede tagant ilmus selgesse taevasse sarviline kuuveerand. A. Kurtna (tlk).
2. ‹s› sarvedega loom, sarvik. Tige pull oli lahti pääsenud, kõik kartsid seda sarvilist. *Oligi juba laudad läbi käinud, sobiva sarvilise [= lehma] välja valinud. V. Saar.
3. ‹s› (eufemistlikult:) kurat, sarvik. Ta ei karda kedagi, tulgu või vana sarviline ise. *Mulle näidati pildi peal saksa Villemit [= Wilhelm II], tema on ju sarvilise moodi, päris saatan ise... J. Piik (tlk). || (kirumis-, vandumissõnana). Oh sa viimane sarviline! Võtaks neid sarviline! Ma sind sarvilist õpetan! Vihane mees põrutas, laskis lendu paar sarvilist.

seltskond ‹-konna 22› ‹s›

1. mingi sündmuse, olukorra, tegevuse v. muuga seoses koos viibiv inimeste rühm. Lõbus, lustlik, rõõmus seltskond. Kirju, rahvusvaheline, valitud seltskond. Sõprade seltskond. Meil siin rohkem meeste seltskond. Õllesaalis istus seltskond kalureid. Sattusin mulle vastumeelsesse seltskonda. Postitõllas sõitis seltskond omavahel võõraid isikuid. Külla sõideti suure seltskonnaga. Nokastanud seltskond vajus kärarikkalt tuppa. Saabuti üksikult ja seltskondadena. Seltskonnas, kus oli naisi, käitus ta kavalerlikult. Paljud suitsetavad ainult seltskonnas. Ta armastas niisugust seltskonda, kus sai silma paista, seltskonna hing olla. Lahkusin eile õhtul varakult seltskonnast. Istusime mõnusas seltskonnas. *Albena mustasilmses öös mürtsub orkester, seltskonnad kobarduvad viigipuude alla.. L. Hainsalu. || seisuslikku, varanduslikku vm. ladvikusse kuuluvate isikute omavahel suhtlev ringkond. Püüdis pääseda kõrgemasse, paremasse seltskonda. Tütred olid juba selles eas, et seltskonda astuda. *Kutsuda [ballile] aga tahetakse ministrid, kindralid .., meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: jahi|seltskond, jooma|seltskond, näite|seltskond, peo|seltskond, pulma|seltskond, reisi|seltskond, saunaseltskond; mees|seltskond, nais|seltskond, sega|seltskond, tõusikseltskond.
2. kaaslased, seltsilised, kellega koos ollakse, suheldakse; suhtlemisringkond. Aino seltskond on paar temaealist neidu. Tal ei ole (õiget) seltskonda. Seltskonnast hoolimata olen üksi. *Tüdruk pääseb nüüd hoopis teise seltskonda, omasuguste haritud inimeste hulka. L. Promet.
3. (kellegi) selts, juuresolek; kellegagi koos viibimine. Naiste seltskonnas muutus ta alati kohmetuks. Oli väsinud külastajate tüütust seltskonnast. Miks otsib ta just minu seltskonda? Kas võin sulle oma seltskonda pakkuda? Vihamehed pidid taluma teineteise seltskonda. Teda nähti tihti brüneti neiu seltskonnas. Tore, et sa tulid, sinu seltskond teeb mulle rõõmu. Olen sulle seltskonna eest tänulik. Ma lähen, ei taha sind oma seltskonnaga kauem koormata. Ma ei vaja kellegi seltskonda. Koer armastab inimese seltskonda. *Üksiolek rõhub mind. Seltskond samuti. A. Kurtna (tlk). *Küllap olin ka ainus mees, kelle seltskonda Vilipp oma naise usaldas. O. Tooming.
4. van ühiskond. *Tahaks midagi teha, midagi seltskonna kasuks, mingisugust rahvatööd.. M. Metsanurk.

semiitlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
semiitidele omane. *Nina oli [panil] küll semiitlik, aga pilk aristokraadi oma, täiesti sarmaadi tüüpi. A. Kurtna (tlk).

silm ‹-a pl. gen -ade e. silme pl. illat -adesse e. silmisse e. silmi 22› ‹s›

1. inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund (sageli ka üksnes selle välise osa, kuju, asetuse kohta). Vasak, parem silm. Inimese, koera, kala, linnu, ussi, kärbse silmad. Kassi, hundi hiilgavad silmad. Vasika suured niisked silmad. Hallid, sinised, pruunid, rohelised, mustad silmad (vikerkesta värvi järgi). Maksahaige kollased silmad (silmavalge värvi järgi). Suured, väikesed, ümmargused, mandlikujulised, ilusad silmad. Silma sisenurk, ülemine laug. Silmade nägemisvõime, valgustundlikkus. Kauge-, lühinägelikud silmad. Mu üks silm näeb normaalselt, aga teine on pime. Hämaras silm ei seleta, mis siin kirjas on. Ere valgus hakkab silmadele, pimestab silmi, võtab silmad pimedaks. Silmist pime rauk. Auku vajunud, aukus, koopa(i)s, punnis, pungis, kõõrdi(s) silmad. Pilus silmad. Tal on marjad silmas, marjas silmad 'silmamarjad, trahhoom'. Kotid, kortsud, sinised rõngad silmade all. Paistes, vesised, (ära)nutetud, punased silmad. Silmi paotama, avama, sulgema. Tegi, lõi silmad lahti. Paneb silmad kinni. Silmi kissitama, pilutama, vidutama, jõllitama, pungitama. Ajas silmad pilukile, vidukile, jõlli, pungi. Tõmbas silmad kissi, silmad on kissis. Pikutavad lahtisi, avali silmi diivanil. Pilgutab kiiresti silmi. Pilgutab vennale silma (näit. märguandeks). Vaatab toimuvat suurte silmadega, suuri(l) silmi(l), laial silmal 'jahmunult, üllatunult'. Vahtis enda ette, silmad õudusest pärani. Vaatab tulijale otsa, silmad rõngas, pulkas peas. Vaatas rongiaknast välja, silmad (peas) kui tõllarattad, taldrikud. Silmad sõõris, uudistab laps ninasarvikut. Silmad on haiged. Silmad kipitavad, valutavad. Ravim tuleb silma tilgutada. Seep, suits läheb silma. Silmad jooksid vett. Pisarad purskavad silmist. Lapsel on pisarad silmis. Tüdruk seisab, silmad pisarais, vees. See jutt kisub, võtab, teeb silma(d) märjaks, niiskeks. Teade võttis vanainimesel pisarad silma, silmad veele. Silm kisub veele. Vesi tuleb silma, silmast välja. Silmad nõrguvad, tulevad, tõusevad, seisavad vett täis. Silmad löövad märjaks, tilguvad. Vaatab kalkvel silmi(l). Silmad nagu räästad. Kuivatab pisarad silmist, silmad pisaraist. Pühib silmi, silmad kuivaks. Kes see siin silmi vesistab? 'nutab'. Lõkerdavad, et silmad märjad. Silmad lähevad verd täis 'silmavalged lähevad punaseks'. Sidusin silma kinni. Pistis, lõi tüli käigus teisel silma välja. Surnu silmad vajutati kinni. Vanaisa sai vaskrahad silmadele 'on surnud'. Keevitaja kaitseb silmi prillidega. Tüdruk vaatab, käsi varjuks silmade ees, silmil 'silmade kohal'. Müts tõmmati silmadele, silmini pähe. Pea on silmini kinni seotud. Komberdab otsekui seotud silmi. Silmi 'lauge, ripsmeid' värvima, jumestama. Hõõrub uniseid silmi, une silmist. Uni tikub silma, tuleb silmi(le). Ei saanud terve öö und silma(le), ei pannud silmagi kinni 'ei suigatanudki'. Mure viis viimse uneraasu silmist. Laps vahib võõrale julgesti silma, silma sisse. Nii häbi, et ei julge silma vaadata. Vaatas tüdrukule liiga sügavasti silma 'armus tüdrukusse'. Suudan tõele, raskustele silma vaadata 'tõde, raskusi taluda'. Mees on sõja-aastail surmale küll ja küll silma vaadanud 'on surmale väga lähedal olnud'. Olin silmad välja jätnud, silmad jäid õue 'heleda valguse käest tulles ei näinud hästi'. Mitte ei näe nii pimedas lugeda, võta või silm näppu. Nii pime, et ei näe sõrme silma pista. Tuul oli kogu tee silma sisse 'otse vastu'. Tuiskas suud ja silmad täis (suure tuisu kohta). Poiss luiskas, sõimas suud ja silmad täis 'luiskas, sõimas nagu jaksas, kõvasti'. Ta valetab suisa silmi 'näkku, avalikult'. Kas sul pole silmi peas? 'kas sa ei näe, ei märka'. Kus su silmad olid? Mul on omal silmad peas 'näen ja taipan ise'. Ma ei usu oma silmi! 'ei suuda seda, mida näen, uskuda'. Mida nende vanad silmad kõik nägema pidid! Olen üksainus silm ja kõrv 'vaatan ja kuulan väga hoolega'. Tal polnud naiste jaoks silmi 'ta ei huvitunud naistest'. Nägi, veendus oma(enda) silmaga 'ise', et kodu on paljaks varastatud. Jätsin ilma silma nägemata 'vahetult nägemata' jumalaga. Laps kosub lausa silma nähes 'nähtavalt'. See on silmaga näha 'ilmselge', et ta terve pole. Surm, pääsemine oli silmaga näha 'väga lähedal, käegakatsutav'. Siitkandi koolmeister on agar talurahva silmi selgitama 'talurahvale teadmisi jagama'. Silmad keerlevad, pöörlevad peas (silmamunade, ka pilgu nähtava liikumise kohta). Pööritasin imestusest, pahameelest silmi. Kellele sa oma silmi pööritad? (pilkudega koketeerimise kohta). Silmad lähevad pahempidi pähe 'on nii, et ainult silmavalged paistavad'. Silmad hüppavad pealuust välja 'on näit. imestusest väga pungis'. Kutsikail tulevad silmad pähe 'kutsikate silmad lähevad lahti ja nad saavad nägijaiks'. Silm on väike, aga näeb kõik ilma. Hirmul on suured silmad. || silmanägemine; nägemisvõime, -teravus. Head, teravad, töntsid, viletsad silmad. Loe sina, sul selgem silm. Tal on täpne silm. Raske haigus võttis silmad, ta silmad kustusid. Vanaisa on silmist ilma. Silm ei võta 'ei näe' enam. Kui silm ei peta, on tulijaid kaks. Vanal varese, noorel nugise silmad. *Peagi röövis saabuv ööpimedus meilt ka silmad. H. Sergo. || (inimese kohta, kes midagi näeb või jälgib). Aed ehitati nii kõrge, et võõras silm sellest üle ei ulataks nägema. Riigipiire kaitsevad valvsad silmad. Röövlitel olid silmad-kõrvad valvamas. Tema oli see silm ja kõrv, kelle kaudu kõike teati. *Ta teatas neile, et sõidab talveks ära, aga jätab siia oma silma. A. Kurtna (tlk). || (nägemismuljega seoses). Metsarohelus rõõmustab silma, on silmale rõõmuks, pakub silmale palju. See vaatepilt riivab, kriibib silma. || silmaümbrus; silmnägu. Silmad lähevad mustaks, on määrdunud. Kriimuks nutetud silmad. Silmi loputama, (puhtaks) pesema. Motorist viskab kiiresti vett silma(de) peale. Võttis räti ja kuivatas silmad ära. Atsil löödi silm siniseks. Naine kisub sul silmad lõhki. Su ütlemine sobis siia nagu rusikas silma 'silmaauku'. Pistab monokli paremasse silma. Seisab, kiiker silmas.
▷ Liitsõnad: hirve|silm, fassett|silm, ihu|silm, inim|silm, jõll|silm, kassi|silm, kriim|silm, kõõr(d)|silm, lapse|silm, liha|silm, liit|silm, linnu|silm, mandli|silm, mongoli|silm, nööp|silm, pilu|silm, pulli|silm, pung(is)|silm, punn|silm, sea|silm, sini|silm, sõstra|silm, täpp|silm, vasika|silm, vidu|silm, öökulli|silm, ükssilm; seadusesilm.
2. silmavaade, pilk, vaatamisviis. Tõstsin silmad raamatult (üles). Silmi lakke, üles, maha lööma. Seisab, silmad laes, maas. Seesolijad viskasid silmad ukse poole, tulija peale. Heitis aeg-ajalt volksti silma peeglisse. Laskis silmad toas ringi, ümber käia. Käis silmadega üle ruumi. Silm langes lauale. Libistab, laseb silmadega üle lehe. Tõin ajakirja, tahaks silma(d) sisse pista. Heitsin, lõin, viskasin artiklile silma(d) peale ja ehmusin. Silmad libisevad, jooksevad üle kirjaridade. Neelab silmadega, silmad neelavad raamatu ridu. Kiskusin silmad paberilt lahti. Maalilt oli raske silmi (ära) pöörata. Silmad jäid temasse, tema külge kinni. Kuulajad ripuvad silmadega kõnemehe huultel. Silmad ripuvad rääkija suu küljes. Laps otsib silmadega ema, sihib silmadega kommikotti. Valvur puurib silmadega pimedusse, akent. Arsti kogenud silm märkas tõbe kohe. Ta silmad käivad mu kannul. Silm riivab möödujat, puhkab lilledel. Kõikjal meri, nii kaugele kui silm ulatab, ulatub, võtab. Ei tea, kuhu häbi pärast silmi panna, peita. Ei julge poja pärast enam oma silmi kellelegi näidata. Annab sõbrale silmadega märku. Teritasin silma, et paremini näha. Silmade keel, mäng. Silmad naeravad, säravad, löövad välku, välguvad, pilluvad sädemeid, põlevad nagu palavikus (peas). Silmi välgutama, volksutama (näit. provotseerivalt, demonstratiivselt siia-sinna vaatamise kohta). Silmis süttis kaval tuluke, välgatas rõõm, silmad kustusid. Silmad krillis (peas) (hrl. purjusolekust tingitud uduse pilgu kohta). Sõbralikud, hellad, tõsised, nukrad, säravad, selged silmad. Tähelepanelikud, terased, klaasistunud, tühjad silmad. Ta silmist paistab tarkus. Silmis tuhat küsimust. Püüdsin ta soove silmist lugeda 'sõnatult taibata'. Nägi tütre silmist, et asjad on halvad. Kõigil on silmad ootust, ärevust täis. Valvsail silmil, jahmunud, säravi, põlevi silmi jälgitakse toimuvat. Laskurid harjutavad, proovivad silma 'harjutavad, proovivad laskmist'. Vanemad ei vaata poja pruudi peale hea silmaga 'pruut ei meeldi neile'. Vaatas naabri koera poole viltu silmaga 'umbusklikult'. Vaatan nüüd elule hoopis teiste silmadega 'teistmoodi'. Luges teksti korrektori silmaga 'tähelepanelikult, teraselt nagu korrektor'. Püüa oma kodu näha, vaadata kunstniku silmaga. Silm on hinge peegel.
▷ Liitsõnad: kala|silm, kulli|silm, nirgi|silm, nugis|silm, särasilm; kunstniku|silm, lavastajasilm.
3. esineb mitmesuguste püsiühendite, ütluste, väljendite koosseisus v. eritähendusliku sõnavormina (vt. ka fraseoloogiaosa). a. (väljendites, mis osutavad vaataja asjatundlikkusele v. tähelepanelikkusele). Tal on moe asjus silma. Sel õmblejal on hea silm. Majapidamises läheb vaja nooriku kätt ja silma. Heal kasvatajal jätkub silma kõigi laste jaoks. *Mareti.. silma maja korraldada kiitis isegi vana Peter. R. Sirge. *Talvelgi on omad nüansid, kui on silma. M. Traat. b. (kellegi v. millegi märkamisega ühenduses). Talle ei puutunud midagi kahtlast silma. Marile jäi silma, et õde on väga kahvatu. Peeter jäi talle juba esimesel kursusel silma. Ega mu võtmed pole sulle silma juhtunud? Kevadeti lööb, kargab praht rohkem silma. c. (silmamõõdu kohta). Kaugust tuli mõõta, hinnata silmaga. Rätsep lõikas riiet silma järgi 'silmamõõduga'. Silm on sirkel ja nina vinkel (töö kohta, mida tehakse mõõduvahendit kasutamata). d. (nägemishäirete ilmingute kohta). Arvud hakkasid silme ees tantsima. Silmade ees, silmis virvendab. Maailm pöörleb silme ees ringi. Vihastas, sai põrutada, nii et silme ees läks mustaks. Lõin pea nii kõvasti ära, et silmist lõi, lendas sädemeid. Valu võtab silmade eest mustaks. *Indrekul lõi silmade ees kõik mustaks, pilkases pimeduses sähvisid ainult mingisugused kiudpeened palavad välgud. A. H. Tammsaare. e. väljendab kujutlustes, meeles, vaimusilmas olevat. Ema kuju seisab ikka mu silmade ees. Võigas pilt tükib silma. Seda pilti ei saa silmist pühkida. Peab Issandat alati silme ees. Tal on selge siht silme ees. Laskis kogu päeva silma eest läbi. Läbielatu möödub mu silmade ees. Manas silmade ette salapärase daami. Maalib maaelu võlud silme ette. Ta silmade ette tuli isakodu. Romaanikangelane kerkib silme ette. || [kellegi] silmis (kellegi) meelest, arusaamist mööda, (kellegi) jaoks. Ta muutus mu silmis aina kaunimaks, targemaks, paremaks. Sõjast tulnud meeste silmis polnud millelgi väärtust. Avalikkuse silmis on sel ajakirjal suur autoriteet. f. silmist vaateväljast, nägemisulatusest, lähedusest. Olime rannal, kuni paat silmist kadus. Kao, kasi mu silmist! Mis silmist, see südamest.
▷ Liitsõnad: vaimusilm.
4. miski kujult v. pinnalt silma (1. täh.) meenutav v. selline osa millestki. a. silmus (hrl. silmkoe elemendina), aas. Kudumi, trikoo, võrgu, püüniste silmad. Pahempidi, parempidi kootud silm(ad). Kuduja loeb silmi. Noppis vardalt mahatulnud silmad tagasi. Silmi (üles) looma, kahandama, kokku võtma. Üks silm jäi vahele. Sukad esimest korda jalas ja juba silmad jooksevad. Sukal läks, jooksis silm maha. Silmi üles võtma. Silmade tihedus, suurus. Suurte, väikeste, tihedate silmadega noot. Tikkis tanule silmad. *Katrin istus nurgas võrguhargi taga ja sopsis uiga kalasile ühe silma teise kõrvale. H. Sergo. b. kirve (vm. sellelaadse tööriista) tömp osa, kand; selles olev varreauk. Lõi, tagus suure kirve silmaga kiilu puusse. Silmaga, ilma silmata kivikirves. Kirka, kõpla, haamri silm. *Kallemeel laskus põlvili jääle ja koputas tapri silmaga otse kala lagipähe. A. Kalmus. c. auk saapa- v. kingapealses paela läbi tõmbamiseks; nööpauk; eelmiste (metallist) ääris. Silmadega kingad, saapad. Pael ei lähe silmast läbi. Metallist silmad. Silmaga nööpauk. d. avaus, ava milleski. Õmblusnõela, õngekonksu silm. Niit tuleb silmast läbi ajada. Lühikese, pika silmaga nõelad. Terad voolavad silmast 'kivisilmast' veskikivide vahele. Tihedate silmadega sõel. e. pudrusilm. Pudrul on või silmas. Perenaine paneb silma ka pudrusse, pudrule sisse. Pani pudrule tükikese võid silmaks. *Putrude kõrvale anti ka piima, kui seda oli, vahel pandi sulatatud rasvagi silma. M. Metsanurk. f. värviline klaasikilluke v. kivi ehte kaunistusena. Veinpunaste silmadega preesid. g. punkt (täpina täringul, mängu ehk võistluse kokkuliidetava arvestusühikuna). Mitu silma on ühel täringul? Sai kolme viske kogusummaks 12 silma. Kaardimängijad loevad silmi. Äss annab üksteist silma. Mängisime mutti kolm senti silm. Võitja laskis 50 võimalikust silmast välja 49. Suurim korvikütt oli Mati kahekümne silmaga. h. kartulimugula uinuv pung; iduauk, milles see asetseb; silmastamisel kasutatav pung. Kartuli silmas peitub kolm või enam silma. Silmastaja lõikab pookoksalt silma. Silm läks hästi kasvama. i. madalate ja laidude vahelised sügavamad kohad meres; madal rannaäärne jäänukjärv. Laev ei saanud kitsast Püssirahu silmast läbi sõita. Saaparahu silmas on sügav vesi. *Leetel kasvab tedrehein, kohati tükeldavad seda kitsad madalad veeväljad – silmad. J. Smuul. *.. silm on väike järveloik, mille meri taganemisel randa maha jätab.. A. Hint. j. tuulevaikne piirkond tsükloni keskosas k. piltl. Päikese kuldne silm. Järvede sinised silmad. Kastetilk särab lille silmas. Valgusfoori punane, raadio roheline, piibu tuline silm. Kaamera silm. Majakas pilgutab silma. Autod välgutasid kurvidel silmi. Kurbade silmadega mersu. Kustunud silmadega majad. Ärklitoa silmad on pimedad. Läikivad silmad paabulinnu sabasulgedel. Praemuna kollane silm. Märklaua must silm. l. ‹liitsõna järelosana› esineb taimede ja loomade (rahvapärastes) nimetustes, näit. pääsusilm
▷ Liitsõnad: akna|silm, auto|silm, härja|silm, järve|silm, kartuli|silm, kassi|silm, kinga|silm, kinnis|silm, kirve|silm, kivi|silm, klaas|silm, konna|silm, lauka|silm, liia(s)|silm, liig|silm, linnu|silm, lätte|silm, lüüsi|silm, majaka|silm, mõrra|silm, niie|silm, nooda|silm, nõela|silm, paisu|silm, pikk|silm, pudru|silm, põlve|silm, püvi|silm, rasva|silm, soo|silm, suka|silm, tule|silm, tähe|silm, ukse|silm, vee|silm, veski|silm, või|silm, võrgu|silm, õhk|silm, õiesilm; häni|silm, härja|silm, kiilas|silm, kriim|silm, oja|silm, paabu|silm, lõo|silm, pääsusilm.
vrd silmini

slivovits ‹-i 21› ‹s›
ploomiviin. *.. võta veel üks lonks seda va krõbedat slivovitsi ja hammusta juustu või pirukat peale! A. Kurtna (tlk).

sohk1 ‹sohi 21› ‹s›

1. pettus. Selge sohk ja kokkumäng! Allkiri on õige, siin sohki ei ole. Sai, võttis sohiga kogu noosi endale. Teeb kaardimängus, kabes sohki. Aus poodnik sohki ei tee. Ära tee rahadega sohki! Minuga, mulle on sohki tehtud. Teeme sohile lõpu! *Ta ei teinud välja üksikute mängijate tühistest sohkidest.., tõsisemad mängureeglite rikkumised aga paljastas.. A. Kurtna (tlk).
2. petis. *.. Alfredis on annus seaduserikkujat. Tema on sohk, on seda alati olnud. M. Sinisoo (tlk). | ‹adjektiivselt›. Naabrinaine on sul üks sohk eit.

spioon ‹-i 21› ‹s›
salakuulaja, spioneerimisega tegelev isik. Hambuni relvastatud välismaa spioon. Spiooni tabama, paljastama. *„Pärast esimest klahvi ma suupistet ei võta,” maskeeris spioon end slaavlaseks.. A. Kurtna (tlk). *Paul, hakkad spiooniks. Vaatad, kus nad meie laegast hoiavad. E. Kuus.

spiraal|traat
spiraali keeratud traat. Spiraaltraadist ehted. *Vihiku lehti hoidis koos peenike spiraaltraat. A. Kurtna (tlk).

sõja|retk
sõjakäik, etapp sõjategevuses. Võidukas, edukas sõjaretk slaavlaste aladele, naaberhõimude vastu, Riia alla. Tšingis-khaani verised sõjaretked. Kardeti sõjaretke Peipsi poolt. Alustati sõjaretke, siirduti sõjaretkele. Sõjaretkelt naasnud sõdalased. Sõjaretkedelt kaasatoodud rikkused ja sõjavangid. Saarlased võtsid pidevalt ette sõjaretki ristirüütlite vallutatud maale. *Nii jõudis kätte .. aasta 1913 Balkani sõjaretkedega ja serblaste võitudega. A. Kurtna (tlk).

särtsatus ‹-e 5› ‹s›
särtsatamine, selle heli. Välklampide särtsatused. Kelgujalaste särtsatused teekonarustel. *.. tõmbas tikuga nii kõvasti vastu toosi, et käis vali särtsatus. A. Kurtna (tlk).

sääsk ‹sääse 22› ‹s›

1. saleda keha ja pikkade jalgadega kahetiivaline (verd imev) putukas. Sääse munad, vastsed. Verejanulised sääsed. Sääski tõrjuma, hävitama. Peletab käega, oksaga sääski eemale. Tiigi kohal suruvad 'parvlevad' sääsed. Sääsed pinisesid ja keerlesid parves, summas meie ümber. Heinalisi piinasid päeval parmud, öösel sääsed. Suvel ründavad sääsed tundras liikujat pilvedena. Kuulab teise juttu nagu sääse pirisemist 'ei pane eriti tähele'. Parem sääse kints kapsas kui üsna ilma lihata. Mis teeb sääsk härja sarvele.
▷ Liitsõnad: habe|sääsk, halla|sääsk, kõdu|sääsk, laulu|sääsk, liblik|sääsk, malaaria|sääsk, pahk|sääsk, piste|sääsk, seene|sääsk, suru|sääsk, säärik|sääsk, viljasääsk.
2. piltl kellelegi millegi poolest hõlpsasti allajääv isik. Tunneb end selle vaimuhiiglase kõrval sääsena. *Ta oli väikest kasvu, kõhn ja kiitsakas mehike, lühidalt öeldes sääsk. A. Kurtna (tlk).

sügavik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. ümbruse pinnast kõvasti sügavamale (alla- v. sisse)poole ulatuv ala v. koht (veekogus, mägedes vm.), süvik. Ookeanide, merede sügavikud. Kärestikust allpool asuv sügavik on hea õngitsemiskoht. Kala kadus koos õngega sügavikku. Oja kaob kivirahnude vahel sügavikku. Kuristiku servadelt variseb sügavikku kive. All sügavikus vahutas mäestikujõgi. Järsaku äärel on ohtlik seista, all haigutab sügavik. Üle sügaviku viis köisraudtee. Kukkus üle trepikäsipuu sügavikku. Langevarjurid sööstsid alla sügavikku. *Lennuki all sügavikus vilkusid India linnade ja külade tuled .. H. Luik (tlk). *Noore planeedi sügavikest aga paiskusid välja üha uued sulamagma vood. J. Pärni (tlk). | piltl. See kohtumine paiskas mind mälestuste sügavikku. *Minevik on käristanud meie vahele sügaviku, mille põhja ma olen kartnud vaadata kõik need viimased kuud. L. Metsar.
2. mingist eesmisest pinnast sügavale sissepoole jääv ala v. koht. Rada viis laane sügavikku. *Tema silmade mustas sügavikus vilkusid väikesed kauged, vaevalt tajutavad tähed .. A. Kurtna (tlk).

sügavuselt ‹adv›
(< sügavune). Maa on mitme meetri sügavuselt külmunud. *Praegu on umbes kolmekümne kilomeetri sügavuselt sõrataudist haaratud terve piiriäärne rajoon.. A. Kurtna (tlk).

tahumatu ‹1› ‹adj›

1. kommetelt, käitumiselt rohmakas, robustne, jämedakoeline. Lihuniku kombel tahumatu mees. Agronoom oli päris tahumatu tüüp. Näitas end tahumatu matsina. Tahumatu, aga korralik poiss. Elu keerdkäikudes orienteerumiseks liiga tahumatu nooruk. Olime siis alles tahumatud – ilma hariduseta töölised. Tahumatu käitumine. Sekkub tahumatul kombel jutusse. Teeb oma otsuse tahumatu otsekohesusega teatavaks. Tahumatu jutuga poiss. Ma ei teinud ta tahumatut nalja kuulmagi. *See on lihtne rahvas, tahumatu, aga hea talupoeglik rahvas. A. Kurtna (tlk).
2. välimuselt viimistlemata, nurgeline, rohmakas. Talumaja tahumatu mööbel. Laia tahumatu näoga naine. Tahumatud ja karmid näojooned.

talitama ‹37›

1. teat. viisil end ülal pidama, toimima, käituma, tegutsema. Talitab targasti, ilusti, hästi. Ei tea, kas ma talitasin õigesti või valesti. Talitad ausalt, kui lähed sõbrale appi. Poeg peaks talitama ema nõuande, õpetuse, sõnade järgi. Impulsiivne inimene talitab ikka tunde mõjul. Ahv talitas inimeste eeskujul. Äriasjus ei talita ta kunagi uisapäisa. Raha jagamisel peab talitama erapooletult. Kes oma heategijat solvaks, see talitaks inetult ja jõhkralt. „Talita nõnda, nagu tarvilikuks pead,” ütles isa. Püüab talitada nii, nagu mäletab teisi teinud olevat. *Nii mõnigi kord elas ta kui edvistaja, talitas kui arg kõhkleja, pettes oma paremaid poolehoidjaid, reetes oma unistusi. A. H. Tammsaare. *Remmelgas talitas ruttu, andis oma kasti kaaluja kätte ja võttis ise pileti kaugemaa peale. J. Mändmets. || ‹hrl. komitatiiviga› kellegagi v. millegagi teat. viisil ümber käima. Ma ei lase endaga niiviisi talitada! Räägiti õudusjutte sellest, kuidas vangidega oli talitatud. Andis Jaanile korvi, nagu ta seni kõigi teistegi kosilastega oli talitanud. Sinu suhtes on küll ülekohtuselt talitatud. Igaüks võib oma varandusega talitada, nagu heaks arvab. *.. serbia keelt ei õppinud ta kunagi korralikult ära, ning talitas meelevaldselt käänete ja nimisõnade sugudega .. A. Kurtna (tlk). *On tulnud aeg Pihkvale õpetada, et meie pole nagu Vepsa ja Vadja, kellega saab talitada omatahtsi. A. Kalmus.
2. (majapidamistöid) tegema, toimetama, (ringi liikudes) askeldama. Talitab köögis, toas, majas, maja ümber. Perenaine talitab pliidi juures. Poisi töö oli puukuuris talitada ja tänavat pühkida. Kalurid talitasid hoolega võrkude kallal. Lapsed aitavad emal talitada: katavad laua, panevad söögi sooja ja tee keema. Talitab kogu päeva nobedasti ringi, käib sahvris, toas, aidas. Talus ei lõpe töö ilmaski, hommikust õhtuni muudkui tee ja talita. Pisemad tööd jäägu asetäitja talitada ja toimetada. Hakkab talitama oma igapäevaseid talitusi. Käis linnas ühte ja teist asja talitamas. Maaler talitab värvide ja pintsliga. Kanad talitasid virgalt põhukoorma ümber.
3. põetama, hooldama. Hooldusõel on talitada kaksteist nõtra vanainimest. Otsitakse inimest, kes talitaks halvatut. Käib päeviti voodihaiget meest talitamas. Tallimees talitab hobuseid, sulane veiseid ja sigu. Kari tahab juba varavalges talitada. || van teenindama. *Ta [= poesell] talitas ostjaid äärmise rahulikkuse ja väärikusega. H. Raudsepp. *See teeb ju igale majale au, kui tal on talitada ausad külalised. A. Saal.
4. van (mingit kombetalitust vm. kohustust) läbi viima, toimetama. Kirikuõpetaja talitab laulatust, ristimist. *.. rõõmsalt peetakse pidusid, lahkelt talitatakse valla ja kihelkonna nõupidamisi. J. Pärn.
5. van viima, saatma. Käskis kutsaril hobused koju talitada. *Talita siis minu asjad Krügeri võõrastemajasse .. M. Põdder.

taltsutaja ‹1› ‹s›
(< tgn taltsutama (1. täh.)) *Osav loomade taltsutaja dresseerib leopardi nii kuulekaks, et ohtlik kiskja muutub pikapeale sõbraliku kassi sarnaseks. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: looma|taltsutaja, lõvi|taltsutaja, mao|taltsutaja, tiigritaltsutaja.

tantsitar ‹-i, -i 10› ‹s›
van tantsijanna. *Ja taas kargas ta üles ning alustas tantsu, kätega vehkides, sõrmi laksutades ja vööst nõtkudes nagu tantsitar. A. Kurtna (tlk).

tokk2 ‹toki 21› ‹s›
(hrl. lihtne) kepp, teivas. Lühike, pikk tokk. Ätt toetus tokile, toki najale. Kõndijal on kõvera käepidemega tokk käes. Tõmbab haopinust esimese ettejuhtuva toki. Metsast raiuti tokid, millega paati lükata. Teeme tokkidest ja laialehistest okstest varjualuse. Komps tokiga üle õla. Kohendas tokiga tuld. Torkas kruusi toki otsa kuivama. Pandi tokid roosipõõsale toeks. Jalad on kanged kui tokid. Pikk ja peenike tüdruk nagu tokk. *.. inimene hukkub, sest ta ei saa ei surra ega elada, mädaneb vaid nagu tokk maa sees .. A. Kurtna (tlk). || kõnek (peente kingakontsade kohta). Imepeenikeste tokkidega kingad jalas. Komberdab oma kõrgete tokkide otsas.

tormama ‹tormata 48›

1. sööstma, joostes v. käies väga kiiresti minema; kiirustama. Jüri tormas kiiresti tuppa. Poisid tormasid trepist alla, üles. Lapsed tormasid isale vastu, toast õue. Kapten tormas tekile. Tormasin kiiresti koju. Tormasime merre suplema. Tormasin sõprade juurde, keskele. Tormati rüsinal ukse poole. Kohale tormasid esimesed abistajad. Ta tormas mulle käsitsi kallale. Põgenikud tormasid kiiresti metsa. Vaenlane tormas rünnakule. Lõi kartma ja tormas minema. Keegi tormas minust mööda. Ära teistele otsa torma! Mehed seisatusid hetkeks, ent tormasid siis kohe edasi. Tormati liikuma hakkavale rongile. Kõik tormasid ja tõttasid. Pea kinni, kuhu sa sedaviisi tormad? Tormas nii kiiresti, kui jalad vähegi võtsid. Kuhu neil kiire on, tormavad nagu hullud. Rahvas tormas võistlusi vaatama. Tormati aktsiaid omandama. Koer tormas kassi kallale, kilgates jänesele järele. Hobused tormasid täit galoppi. || (liiklusvahendite, loodusnähtuste vm. kohta:) sööstma, kihutama, kiiresti liikuma. Rong tormab ühest jaamast teise. Auto tormas kurvis kraavi. Raevukas tuul tormab üle vetevälja. Tuisk tormab piki hangeharju. Tsüklon tormas edasi ida suunas. Vesi tormab kärestikel kohisedes. Kiired veevood tormasid astangult alla. Valgeharjalised lained tormasid rannale. Tihedad pilved tormasid tormituulega üle laotuse. Tulekeeled tormasid metsas üha edasi. Ärevad mõtted tormavad peas. Aastad lausa tormavad edasi. Noorus nagu tormaks mööda. *Aeg aga tormab. Sündmuste käik on peadpööritav .. R. Rimmel.
2. piltl midagi tormakalt, kiirustades tegema, tormakalt toimima. Ta kaalus kaua, ei tormanud uisapäisa. Mees on keevaline, kipub tormama. Mõtle enne järele, ära torma! Ärge tormake selle otsuse tegemisega. *Ta on alles poisike; tormab ja tõstab kisa rohkem kui tarvis. E. Krusten. *Miks tormata rahutult läbi nähtuste, kui maailma võib vaadata tasakaalukalt. A. Kurtna.
3. tormine, marune olema, marutsema, möllama. Meri tormas öö läbi. Väljas tuiskab ja tormab. Päeval tormanud tuul rauges õhtul. *Hoidku tänavu seda ilma, muudkui tormab ja tormab! R. Vellend. | piltl. Kolmekümneselt peaksid juba nooruse tormid tormatud olema. Süda tormas ja mässas sees. *Kõik kees ja tormas mu sisimas .. R. Janno.
4. (suitsetamise kohta:) suitsema, tossama. Mehed panid piibud tormama. Mehel tormas sigar suus.

tosseldama ‹37›
kõnek tatsama, koperdama. *Tosseldad tuhvlites ringi ja kasvatad rasva, eks? Küll sul aga veab! A. Kurtna (tlk).

tuhisema ‹37›

1. tuhinat (1. täh.) andma v. tekitama. Tuul tuhiseb korstnas, puude ladvus. Juba hakkas sügistorme tuhisema. Jäime tuhiseva tuisu, vihmasaju kätte. Tõmbas lõõtsa, et ääsituli tuhiseks. Hea on sõita, nii et kõrvus tuhiseb tuul. Haigel on imelikult tuhisev hingamine.
2. (tuhinal) kiiresti liikuma, sõitma, libisema vms. Suusatajad tuhisesid mäest alla. „Homseks olgu töö valmis!” käratas direktor ja tuhises oma kabinetti. Buss oli peatumata temast mööda tuhisenud. Väravast tuhiseb välja uhkete limusiinide rivi. Tuhisedes lendas süstik kuduja käes edasi-tagasi. Parketil tuhisevad tantsupaarid. | piltl. Jäine hirm tuhises temast üle. *On see võimalik, et kümne minuti jooksul on kõik need tunded ja mõtted minust läbi tuhisenud? A. Kurtna (tlk).
3. murd tuikama, pakitsema, surisema. Hammas ei valuta, ainult tuhiseb pisut. Peenarde kaevamine oli piha tuhisema võtnud. Väsimusest tuhisevad jalad. *Hingata ei saa hästi, rinnus torgib ja pää tuhiseb. A. Mägi.

välja vahetama

1. teist asemele pannes midagi v. kedagi kusagilt kõrvaldama, ülesandeid täitmast vabastama, uuega asendama. Vanad amortiseerunud seadmed, masinad tuleb välja vahetada. Mädad sarikad, aknaraamid vahetati välja. Vahetas korteris vana mööbli moodsa vastu välja. Õigem oleks need vanad õunapuud noorte vastu välja vahetada. Vahtkonna ülem vahetas valvepostid välja. Lahingutest kurnatud väeosa vahetati rindel välja. Treener vahetas mängu kestel mitu mängijat välja. Katsu veel vastu pidada, varsti vahetatakse sind roolist välja. Osa asutuse juhtkonnast vahetati välja. Valitsusliit vahetas välja kaks ministrit. Partiis vahetati juba varakult välja 'löödi' lipud (males). *Et tema, kapten ning laevaomanik, vahetati [tüdruku poolt] välja sulaspoisi vastu, ei mahtunud Jaagupi hinge. A. Kasemaa. || kellegi v. millegi asemele, asendama asuma, asemele tulema. Kirstu kandjad vahetasid üksteist iga natukese aja tagant välja. Kaevati kraavi, teineteist kordamööda välja vahetades. Käi söömas, ma vahetan sind seniks välja. Uued kaubad kas täiendavad vanu või vahetavad need hoopiski välja. Feodalism vahetas välja orjandusliku korra. *Eelmägede jalamil asendub kõrb poolkõrbega, mille umbes 900 meetri kõrgusel vahetab välja mägistepp. A. Raitviir. *Aastad möödusid, sügis vahetas välja suve, kevad talve .. A. Kurtna (tlk).
2. kellegi v. millegi vastu vahetades (1. täh.) tagasi saama. Mõned vangilangenud õnnestus lunaraha või mees mehe vastu välja vahetada.

vari|pilt
heledamal taustal tumedana paistev kujutis, siluettpilt; kunst siluett. Kuuvalgus joonistas seinale telefoniposti varipildi. *.. kui mäed ja pilved taeva taustal oma igavest varipiltide mängu teevad .. A. Kurtna (tlk).

varistama ‹37›

1. varisema panema, maha raputama. Tuul varistab puudelt kuivanud lehti. Orava varistatud käbipraht. Mürsk varistas alla osa rinnatisest. Mets on kõik lehed varistanud. *Õpetaja võtab aeglaselt sigareti suust, hoidub tuhka varistamast. A. Kurtna (tlk). || mäend teatavaid kaevandamisega seotud koristustöid tegema. Laekivimeid tuleb perioodiliselt varistada.
2. paristama, patrama. Varistab ühe hingetõmbega kõik hinge pealt. *Kähku, otsekui raputades käisest, varistan hästituntud piiblisalmi .. O. Luts.

viidas ‹viita 19› ‹s›
kallakaks sõidetud koht teel (kus regi, vanker viltu kisub). Viidaste kohal tuli sõita aeglasemalt. Reeteel oli palju viitaid. *Viidastel laskis vanker liugu nagu jää peal .. A. Kurtna (tlk).

viimne ‹-se 2› ‹adj›
(kõige) viimane
1. (ajaliselt). a. (elu lõpu, surma, matuste, matmispaigaga seonduvalt; ka vastavates ühendites). Haige viimsed elupäevad, viimne öö siinilmas. Vanamees tundis, et ta viimne tund, viimne tunnike on lähedal. Surija viimne soov. Viimne tahe 'surmapuhused korraldused (testamendis)'. Viimne võidmine. Viimsele unele suikuma 'surema'. Puusärk avati viimseks hüvastijätuks. Kadunuke saadeti viimsele teekonnale, teele. Lahkunule viimset austust avaldama. Viimne puhke-, rahupaik. b. (maailma lõpuga seonduvalt). Viimne kohtupäev 'viimnepäev'. c. (muudel juhtudel). *Arni mäletab selgesti algkooli viimset koolipäeva .. V. Uibopuu. *Olgu see viimne kord, kus end lähed sinna naeruks tegema. A. Kalmus.
2. (osa kohta, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on). Andis sandile viimse kopika. Viimne lehm tuli maha müüa, et raha kokku saada. Peagi kustus närbuvast kehast viimne elunatuke. Mult võeti viimnegi lootus. *Nüüd tuli see õnnetu armastus ja lõi sul viimse toe alt ... O. Luts.
3. (tarindites ja ühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on eranditult kõik, kogu tervik). Leib söödi ära viimse raasuni. Etendus on viimse kohani välja müüdud. Võlg on viimse pennini tasutud. Võidelda tuleb (kuni) viimse meheni 'nii kaua, kuni kõik mehed on surma saanud'. Olukord on viimse üksikasjani selge. Mäletab kõike viimse kui üksikasjani. Viimne kui puu tuli maha võtta. *Palju siis neid peresid leidub, kus vana mööbel viimse pulgani kolikambrisse visatakse .. V. Lattik. *Nüüd hakkasid püssid paukuma, kuni viimne kui üks kiskja oli langenud. A. Kalmus. || viimseni täies ulatuses v. täiel määral, täielikult, täiesti. Saal on viimseni täis. Etendus, buss oli viimseni välja müüdud. Sõin kõik viimseni ära. Jõud on viimseni otsas.
4. äärmine. Pääsesime viimsel minutil. Abi oli saabunud viimsel hetkel. Viimses hädas pannud poiss plagama. Mees oli tööst viimse piirini kurnatud. Närvid on viimseni 'äärmiselt, äärmuseni' pingul. *.. talle näis, et ta on saavutanud küpsuse viimse piiri. A. Kurtna. || ülim. Viimne tõde.
5. (tugevdavalt, rõhutavalt:) igavene, täielik. *.. venid nagu viimne veerusk. E. Vaigur. *Meid võeti kinni kuberneri kambris / kui viimseid mõrtsukaid. J. Sütiste.

viiruti ‹adv›
viirudena. *Servadel, kuhu silm enam ei ulatunud, värvus udu viiruti sinakaks. A. Kurtna (tlk).

vilksamisi ‹adv›
korraks, hetkeks, põgusalt; möödaminnes. Otsija vaatas vilksamisi sahtlisse, seinakappi, laua alla. Heidab vahetevahel vilksamisi pilgu ka kokaraamatusse. Piilus mulle kuidagi vilksamisi ja vargsi näkku. Olen kotkast näinud paar korda üsna vilksamisi. Jõuan uhket villat bussiaknast ainult vilksamisi märgata. Sügispäike näitas ennast vilksamisi. Puudutas huultega vaid korraks ja vilksamisi mehe põske. *Ajalehte loeti nüüd ahnelt ja palju, kuid pealiskaudselt ja vilksamisi .. A. Kurtna (tlk). *.. see oli olnud vaid vilksamisi mõte askelduste vahel. A. Viirlaid.

volt1 ‹voldi 21› ‹s›

1. riiet ühele v. kahele poole kahekorra keerates saadud moodustis (riietusesemel vms.). Ühepoolsed voldid. Vabalt langevad, mahapressitud, õmmeldud voldid. Daamide tualette kaunistasid pitsid, voldid ja volangid. Voldi laius, sügavus, põhi, hari. Voltidega seelik, kleit. Mantli seljal on avarust andev volt. Seelikul on külje peal voldid, ees kaks sissepoole suunatud volti. Pluusi rinnaesist ehivad voldid. Peente voltidega tanu. Seadis riide pehmetesse voltidesse. Voldid seisid hästi sees. Kohendab, seab oma õhtukleidi volte. Otsis oma ürbi, rüü voltide vahelt välja kukru. Rasketes voltides langev kardin, eesriie. || kahe- v. mitmekorra käändunud v. vajunud koht mingil riidel. Purjel ei tohi olla mingeid volte. Silus käega laudlina volte. Komistas viltvaiba voldil. *Põrand oli hoolikalt pühitud, tekk voodil ilma ühegi voldita .. A. Kurtna (tlk).
▷ Liitsõnad: püksi|volt, rüü|volt, seelikuvolt; lehvik|volt, nöör|volt, piki|volt, põik|volt, vastandvolt; küünarnuki|volt, puusa|volt, rinna|volt, selja|volt, sise|volt, sissevõtuvolt.
2. naha, ka nahaaluse rasvkoe kotjas moodustis; kurd. Kulmude vahele tekkis kerge volt. Kuklas, kaelal oli mitu sügavat volti. Naise lihava lõuaaluse voldid. Nägu tõmbus väikestesse voltidesse. Valu kiskus näo inetutesse voltidesse. Nahk oli vajunud voltidesse, lotendas voltidena. Voltidena rippuvad põsed. Väikesel lapsel on pehmed voldid kaelal ja kätel. Koeral oli rippuvate voltidega suu.
▷ Liitsõnad: kaela|volt, kubeme|volt, naha|volt, näo|volt, rasvavolt; piki|volt, põikvolt.

võluma ‹37›

1. veetlema, lummama, kütkestama, hurmama. Neiu võlus kõiki oma iluga. Neiu ilu võlus kõiki. Kõik olid neiu ilust võlutud. Romaan võlub oma uudsusega, huumoriga. Laulja võlus kuulajaid esimesest hetkest. Teda võlus veealune maailm. Roheline linn võlus turiste. Järve soised kaldad ei võlu matkajaid. *Ja siis kostab lõõtspillimängu, mis võlub kõiki kuulama. A. Kurtna (tlk).
2. nõiduma. Haldjas võlus vaeslapsele imekaunid riided selga. Nõid võlus poisile tiivad, suured kõrvad, kõvera nina. Võlus karu jäneseks, lapse terveks. Seisab paigal nagu võlutud. || piltl midagi (raskustega) korraldama v. tegema. Ema suutis lauale võluda imelisi hõrgutisi. Isa võlus vanast sohvast mugava diivani.

võplema ‹võpelda 49›
pidevalt võppuma. *Ta kirjutab need tähed kiiresti tahvlile, rinnad kerge pluusi all kirjutamisega kaasa võplemas. A. Kurtna (tlk).

võtt ‹interj›
(käsklusena, käsuna:) võt(t)a. Rood! Kahte viirgu paigale! Õlale võtt! *Õpetaja pöördub ümber ja käsutab: „Jalale võtt! Parem õlg ette, sammu marss!” A. Kurtna (tlk).

üle võõpama
millegi kogu pinda (uuesti, teisiti) värviga vm. katma. Värvi ei jätkunud, et kogu katus üle võõbata. Pärast sööki võõpas daam huuled kähku üle. *Või siis valgendati .. maja ja nagu juhuslikult võõbati ka numbrid lubjaga üle. A. Kurtna (tlk). | piltl. *Ma tunnen ka isikuid, kes võõpasid eesti nime tähenduse lihtsalt üle .. ja muutusid nõnda muulasteks. E. Vilde.

võõraste|tuba
külalistuba. Eramus oli suur võõrastetuba, kabinet ja kaks magamistuba. Külalised kogunesid võõrastetuppa kohvi jooma. *Uues ohvitseride kasiinos oli oma restoran hea veinikeldriga ja võõrastetubadega, kus peatusid nimekad sissesõitnud. A. Kurtna (tlk). *Mõisates on võõrastetoad täis kalleid külalisi: vahetatakse uudiseid .. M. Pedajas (tlk).

väntsuma ‹42›
vänderdama (2. täh.) Tuule käes väntsuv kaevuämber. *Ta virutab poisile paar kõrvakiilu, nii et poisi pea väntsub kahele poole. A. Kurtna (tlk).

värdjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
värdjale omane, soerdlik, ebardlik; moonutatud, kole. Värdjalik vasikas, tall. Värdjaliku lõustaga olend. Kaevandus oli põllud muutnud värdjalikuks kuumaastikuks. *Paiguti oli jäätmaa kasvanud männivõserikku, tihedalt täis värdjalikke kääbuspuid, teisal kössitasid kadakad. A. Kurtna (tlk).

värelema ‹-lda 38 või -leda 37›
kiirelt, vaevumärgatavalt värisema, võbelema. Haavalehed, ämblikuvõrgud värelevad. Veepind hakkas tuule käes värelema. Liblikas tiirleb tiibade väreldes õie kohal. Ripsmed, silmalaud värelesid. Mõõteriista, kiirusemõõtja värelev osuti. Huultel väreles naeratus. || (õhu, valguse, kujutise kohta). Südasuvine õhk väreleb päikeselõõsas. Luminofoorlambi värelev valgus mõjub väsitavalt. Tõmbetuul pani küünlaleegi värelema. Taevavõlvil väreles üksikuid tähti. Telesaated on lõppenud, ekraan väreleb tühjalt. || (hääle kohta). Kaugelt kostis nõrk värelev heli. *Viimased helid põrkasid seintelt tagasi ja surid värelevas kajas. A. Kurtna (tlk). || (tunnete avaldumise kohta). Suu ümber väreles kerge kibestusvarjund. Pilgus tundus värelevat naer. Poisi hääles ei värele mitte kahjutunne, vaid viha.

ägin ‹-a 2› ‹s›

1. vaikne, nagu pigistatult v. sunnitult kostev sõnadeta häälitsus. Kostis lapse nutust äginat. Kuuldus pekstava, haavatu valulist äginat. Taat ajas ennast tasase äginaga voodist üles. Mees naeris äginal.
▷ Liitsõnad: nutuägin.
2. kägin (1. täh.) *.. vana laua ägin katusel lumekoorma all pani teda võpatama ja kuulatama. A. Kurtna (tlk).

üba|jõgi
van käreda vooluga (mäestiku)jõgi. *Ka tollal tormas paljaste ja asustamata kivi- ning liivakallaste vahel seesama Drina, roheline ja kärestikuline ning tujukas übajõgi. A. Kurtna (tlk).