Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
kuuldav ‹-a 2› ‹adj›
kuulmisega tajutav, kuulmisega vastuvõetav. Kuuldavad helid. Mürin muutus üha kuuldavamaks. Lektori hääl oli rõdul(e) vaevu kuuldav. Raske oli end selles lärmis kuuldavaks teha.
▷ Liitsõnad: mitte|kuuldav, vaevukuuldav.
mitte kuuldavakski võtma ~ panema
mitte väljagi tegema v. tegema, nagu ei kuulekski. Mart ei võta ema õpetusi kuuldavakski. *Vanamees ei võtnud küsimust kuuldavakski, ehk küll väga hästi kuulis. A. Taar. *Andres, kes akna all kruupingil midagi hööveldas, ei pannud naabri juttu kuuldavakski. A. H. Tammsaare.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |