[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kuulipilduja ‹1› ‹s›
sõj kuulidega tulistav kollektiivne automaatrelv. Kuulipilduja alus, kere. Suurekaliibriline kuulipilduja. Kuulipilduja meeskonnas on sihtur ja laadur. Kuulipildujat üles, laskevalmis seadma. Kuulipildujast laskma, tulistama. Hakkasid tärisema, ragisema kuulipildujad. Andis kuulipildujast valangu. Söötis kuulipildujasse uue lindi. Räägib, paneb nagu kuulipildujast 'räägib väga kiiresti, vahetpidamata'.
▷ Liitsõnad: jalaväe|kuulipilduja, kerge|kuulipilduja, kiir|kuulipilduja, laeva|kuulipilduja, lennuki|kuulipilduja, raske|kuulipilduja, tanki|kuulipilduja, õhutõrjekuulipilduja; püstolkuulipilduja.