|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
ahk ‹aha 23› ‹s›
hrv loba, lõõpimine, lõõpjutt. *Eks ta kuulnud meie ahka, pannud asja omamoodi ümber ja rääkinud ülemusele ette. R. Vaidlo.
lõõp ‹lõõbi 21›
1. ‹s› familiaarne naljatus, lõõpimine, lõmps. Koolipoiste, noorte, meeste, karjanaiste omavaheline lõõp. Neil käib kogu aeg kerge, lustakas, tahumatu, labane lõõp. Lõõp lõõbiks, aga asi on veider küll. Varjab oma tundeid lõõbi taha. Ei maksa lõõpi tõsiselt võtta. Ära aja lõõpi.
2. ‹s› lõõpija. Proovi sa sellise lõõbiga tõsist juttu ajada! *Vanem ei lähe iga lõõbiga aru pidama, kui sõjasõit ees! M. Metsanurk.
3. ‹adj› lõõpiv. Lõõp kõne, jutt. Poiss on vahetevahel liiga lõõp.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|