[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lõõskama ‹lõõsata 48›

1. lõõmama. a. Tuli lõõskab, lõi lõõskama. Leegid lõõskavad kõrgele. Tulekahjudest lõõskav linn. b. Päike lõõskas hommikust õhtuni. Taevarannal lõõskab koit, eha. Aknad lõõskavad loojuva päikese kiirtes. *Kurb lilla kanarbik / meeletult lõõskab .. V. Luik. c. piltl. Kirjutas armastusest, tunnetest, raevust lõõskavaid luuletusi. Lõõskav viha puhkes vastuhakuks, mässuks. *Tema silmad lõõskasid tulest, kui ta kõneles [oma] tööst .. P. Vallak.
2. lõõtsuma, puhuma. Siin lagendikul lõõskavad alati tuuled. Uksepraost lõõskab tuult tuppa. *Tuul lõõskas juba kevadiselt, .. pressis ruttavale noormehele vastu .. E. Tennov.
3. põõnama, magama. Küll magavad, lõõskavad poole päevani. Lõõskab magada. *Öö otsa lõõskasid, aga või sinu himu iialgi täis saab .. A. H. Tammsaare.