[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aparell ‹-i 21› ‹s›
mer laevalt allalastav platvorm v. sild sisse- v. väljasõiduks, ramp. Aparelli alla laskma, üles tõstma. Aparell avaneb, sulgub. Auto sõitis aparellile.

batüsfäär ‹-i 21› ‹s›
geogr laevalt trossi otsas vette lastav kerakujuline kabiin süvavee uurimiseks

falrep ‹-repi, -reppi 21› ‹s›
mer laevalt allalastav nöörredel v. kerge trepp (laevast paati v. paadist laeva minekuks)

haard|noot [-nooda]
kal laevalt vette heidetav noot, millega loomus veetakse kokku laeva pardale

katapult ‹-puldi 21› ‹s›

1. aj sõj antiik- ja keskaja heitemasin kivide, põleva aine vm. pildumiseks. Vaenlane heitis katapuldiga linnusesse suuri kive.
2. tehn seade laevalt startivale lennukile lisakiirenduse andmiseks. Lennuk startis katapuldi abil.
3. tehn seade lenduri v. kosmonaudi lennuaparaadist katapulteerumise treenimiseks

laeva|trepp
laevalt kaile ulatuv allalastav trepp, trapp. Laevatrepp on alla lastud, üles tõmmatud.

maabuma ‹37›

1. (laevalt, paadist) maale tulema, randuma. Maabusime saarel, Skandinaavia rannikul, väikeses abajas. Dessant maabus Saaremaal. 1219. aasta suvel maabusid Rävalas Taani väed. Paadid maabusid jõe suudmes.
2. kõnek maanduma. *Päev läbi helikopter aina tõuseb õhku või maabub „Kooperaatsia” [= ekspeditsioonilaeva] kõrval. J. Smuul. *Ta maabus [ülalt kukkudes] õuekividele, jalad ees .. J. Kross.

maale|minek
a. (laevalt kuivale maale). Laevamehed pidid kipri käest maaleminekuks luba küsima. b. (linnast maale). Linnalapsele oli maaleminek suureks sündmuseks.

maha|maks [-u]

1. lõpparve meremehele laevalt lahkumiseks. *.. rääkis [madrus], et tema tahaks võtta „Korallilt” mahamaksu, aga kapten nõuab uut meest asemele. H. Sergo.
2. kõnek võla, laenu osaline äramaksmine. *Seda [= laenu] pikendati aeg-ajalt väikeste mahamaksudega, kuid ta lõplik tasumine seisis ees .. R. Roht.

parras ‹parda 19› ‹s›

1. äär, serv. a. laeva v. paadi külg v. ülemine äär. Kõrgete, madalate parrastega laev. Parem, vasak, alttuule, pealttuule parras. Laeva kaunilt kaarduvad pardad. Lained peksid vastu parrast. Galeeril oli mõlemas pardas mitu rida aere. Vigastatud laev kaldus järjest rohkem ühele pardale. Vallandunud päästerõngas veeres ühest pardast teise. Paremast pardast immitseb vett kaatrisse. Laine viis kasti üle parda merre. Mees üle parda! (hüüe inimese laevalt vette kukkumise teadustuseks). Paat on pardani räimi ja mõrdu täis. b. murd voodi, vankri v. ree äär, serv, äärelaud, -puu. Sõitja jalad ripnesid üle vankri parda. Istu voodi parda peale! Koorma tegemisel tuleb esimesed sületäied panna ree parrastele. c. murd kraavi, mere, metsa, pilve vm. äär, serv. Kraavi rohtunud pardad. Päike vajub pilve pardasse. Ämber on pardani täis. Ta jooksis mustava metsa pardani ja peatus. Üks jalg on hauas, teine haua pardal. *Juba kolmat õhtut valgma pardal käin.. M. Under.
2. ‹hrl. väliskohakäänetes› (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v. reisijateruum, laevalagi, tekk. Ronisime mööda köisredelit auriku pardale. Ookeanihiiglane võtab tohutu lasti pardale. Ristleja pardalt avati kahurituli. Jalgpallivõistkond asus reaktiivlennuki pardale, et kiiresti jõuda võistluspaika. Teaduslik aparatuur planeetidevahelise automaatjaama pardal. Temperatuur ja rõhk orbitaaljaama pardal on normis.
3. murd veealune järsak, liivaseljandik

pääste|paat
paat inimeste päästmiseks hukkumisohus olevalt laevalt vms. ohtlikust olukorrast. Laeva päästepaadid. Lahtised, kinnised päästepaadid. Päästepaadid lasti alla, vette. Ainult vähesed pääsesid päästepaatidesse. Merest leiti paar tühja päästepaati.

tali|mees
mer laevale laaditavat v. laevalt lossitavat lasti hrl. tükikaupa loendav isik