[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lakk ‹laku 21› ‹s›
kõnek jook vm. lakutav aine. Koer tahab lakku. Kas andsid koerale lakku?

lakk1 ‹laki 21› ‹s›
ka keem kuivades kelmet moodustav vedelik mitmesuguste pindade kaunistamiseks, kaitsmiseks v. isoleerimiseks. Tume, hele lakk. Mööblitööstuses kasutatavad lakid. Põrand, parkett kaeti lakiga. Võtsin kooruma hakanud laki küüntelt maha. Lakist jäik soeng.
▷ Liitsõnad: isoleer|lakk, juukse|lakk, katte|lakk, kirja|lakk, küüne|lakk, nitro|lakk, pentaftaal|lakk, piiritus|lakk, polüester|lakk, põranda|lakk, raua|lakk, vaik|lakk, õlilakk.

lakk1 ‹laka 23› ‹s›

1. jõhvid vm. pikemad karmimad karvad hobuse (ja mõnede teiste loomade) kaelaharjal. Lühike, lõigatud, pöetud lakk. Pika rippuva lakaga hobune. Hobused kappasid lakkade lehvides mööda. Sügab hobust laka alt. Kohendab range, tõmbab laka rangide alt välja. Lõvi möiratas ning raputas lakka. Poisike hoidis ratsa sõites hobuse lakast kinni. || (juuste v. tuka kohta). Punaka lehviva lakaga tüdruk. *.. kammi neid neetuid [= juukseid] nüüd lahedaks! Noorena kelkisin oma lakaga, nüüd sajatan! B. Alver (tlk). *Dagil oli lühikeste juuste lisaks veel lakk otsa ees .. R. Roht. || (muu rippuva moodustise kohta). Hallhaigru pugualal on pikematest sulgedest lakk. Vahuse lakaga lained. *Siis kannab [piibelehe] õisikuraag juba punastest marjadest lakka. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: lina|lakk, lõvilakk.
2. kõnek (tasku)klapp; (mütsi)sirm. Rinnatasku lakk. Lakaga ranits, käekott. Poisikestel olid vanasti lakaga püksid. Lakaga müts peas. Tanu saba ehk lakk. *Neiu nägi ainult veel ühe paberraha saba ümbriku laka alla kaduvat. E. Vilde.
3. vähi liikuv tagakeha. Vähi sõrgade ja laka maitsev liha.

lakk2 ‹laki 21› ‹s›
murd kõrge viltkübar. *Priidu võttis oma sulega laki peast .. J. Peegel.

lakk2 ‹laka 23› ‹s›
elamu, lauda, aida vm. hoone lae ja katuse vaheline ruum, lakapealne. Ronib redelit mööda lakka. Heinad aeti, hanguti lakka. Lakk on värskeid heinu täis. Suvel magati lakas. Kangaspuud toodi lakast alla.
▷ Liitsõnad: aida|lakk, lauda|lakk, majalakk.

lakk3 ‹laki 21› ‹s›, lakid pl
rahvas Dagestanis

lakku täis
purjus. Mehed olid maani lakku täis. Lakku täis kui sead. Võtab, tõmbab enda lakku täis. Tuli öösel lakku täis koju. Ei tea, mis lakku täis peaga teeb või räägib.