[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lammas ‹lamba 19› ‹s›

1. keskmise suurusega sõraline villkattega imetaja (Ovis); sellest villa, liha (ja piima) saamiseks aretatud koduloom. Valge, must lammas. Peenevillaline meriino lammas. Meil kasvatatakse eesti valgepealist ja eesti tumedapealist lammast. Maainimesed peavad lambaid. Lammast pügama, niitma. Lammas annab villa. Lammas tõi kaks talle. Lammaste määgimine. Perenaine kutsub lambaid: „Ute, ute, ute!” Utt on emane lammas, jäär isane lammas. Vagane, arg, loll kui lammas. Löö vastu, ära vahi nagu lammas. Sina ei tea sellest asjast rohkem kui lammas laupäevasest päevast. Asi lahendati nii, et hundid söönud ja lambad terved 'kellelegi ei tehtud liiga; mõlemad pooled jäid lahendusega rahule'. Vagu lambaid sünnib palju ühte lauta. || lambaliha. Hautatud, praetud lammas. Sõin lõunaks lammast. || lambanahk. Ungari lambast kasukas, müts, krae.
▷ Liitsõnad: jämevilla|lammas, karakulli|lammas, karusnaha|lammas, kodu|lammas, liha-villa|lammas, peenvilla|lammas, rasvasaba|lammas, tõu|lammas, villalammas; lume|lammas, mägi|lammas, uluklammas.
2. piltl (inimese kohta). a. rumal v. alandlik, alistuv ning arg inimene, tossike. Ära ole lammas, ära lase end pügada. Ta pole mees, ta on lammas! Poiss ei tohi olla aravereline lammas. Lamba nägu, hundi tegu. *.. sest nõrga südamega mees on lammas. R. Sirge. b. koguduse liige, hingekarjase hoolealune. *Seda ei suuda meie aja hingekarjane, kelle hoole all on enam kui poolteistkümmend tuhat lammast. M. Metsanurk.

eksinud ~ (ära)kadunud lammas
halvale, laiale teele sattunud inimene

lambaid sikkudest ~ sikke lammastest lahutama
kindlaks tegema, (välja) eraldama süütud ja süüdlased, head ja halvad

must ~ kärnane lammas
mingi kollektiivi elulaadist v. tõekspidamistest hälbiv ning seetõttu kollektiivi hukkamõistu v. halvustuse pälvinud isik. Perekonna, suguvõsa must, kärnane lammas. Teisitimõtlejatesse suhtuti kui kärnastesse lammastesse.