[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

küla|laulik
(lori)laulude tegija maakohas. Külalaulikute laulud levisid harilikult suuliselt.

laulik-u 2› ‹s

1. rahvalike lihtsa vormiga laulude tegija; rahvalaulik; hrl luulek luuletaja, poeet. Enamasti igas vallas oli oma laulik, kes selle kandi elust laule tegi. Laulikud käisid pulmades kaasitamas. Maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson. || van laulja. *Viimati palus Peeter, et Mari midagi pidi laulma, sest tema ise oli suur laulik ja armastas laulu üliväga. A. Kitzberg. | piltl. Suliskuuelised laulikud 'laululinnud'.
▷ Liitsõnad: aja|laulik, armastus|laulik, koidu|laulik, koja|laulik, küla|laulik, laada|laulik, lembe|laulik, mees|laulik, nais|laulik, pulma|laulik, ränd|laulik, tänava|laulik, vabadus|laulik, õuelaulik.
2. trükitud v. käsitsi kirjutatud hrl. lauldavate laulude kogumik v. valimik. Laulikud ja salmikud. Laulikuks osteti paks klade. Noored kirjutasid laule üksteise laulikutesse. Nootidega laulik.

laulu|mäng

1. folkl liikumismäng laulu saatel. Eesti rahvapärased laulumängud.
2. muus teater kergesisuline sõnalis-muusikaline lavateos (dialoogide, kupleede, laulude, tantsudega). Juhan Simmi laulumäng „Kosjasõit”.

laulu|raamat
kirikl kirikulaulude, vaimulike laulude kogumik. Kirikus lauldakse lauluraamatust või laululehtedelt.

laulu|repertuaar
laulja v. koori laulude varu. Koorid täiendavad oma laulurepertuaari. Siberi eestlaste laulurepertuaar.

operett-reti 21› ‹s
komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulude ja tantsudega. J. Straussi operett „Nahkhiir”. Tujuküllane, viisirikas operett. || niisuguse teose lavaline ettekanne. Teatri repertuaaris domineeris operett. Ta on kaasa teinud paljudes operettides.

psalm-i 21› ‹s
kirikl (Taaveti laulude hulka kuuluv) vaimulik laul. Laulab, loeb psalme. Psalmide raamat.

rahva|laulik

1. rahva laulupärimuse vahendaja, hrl. ka andekas improviseerija. Eesti rahvalaulikud olid enamasti naised. Setu rahvalaulik Miko Ode.
2. lihtsate rahvalike laulude, värsside looja, rahva armastatud luuletaja. Hando Runnelit on nimetatud tänapäeva rahvalaulikuks.

sõduri|laul

1. ka folkl laulude liik. Vanad nekruti- ja sõdurilaulud. Muldonnis aitasid koduigatsust peletada sõdurilaulud. Eeslaulja alustas marsil üht üldtuntud sõdurilaulu.
2. sõdurite lauldud laul. Üle väljaku kõlas reibas sõdurilaul.

töötlematöödelda 49
midagi teistsuguseks v. teiseks tegema; ümber v. läbi töötama. a. ainet, materjali vm. toote valmistamise käigus muutma. Terast, plastmassi töötlema. Materjali mehaaniliselt, termiliselt, keemiliselt töötlema. Põlevkivi töödeldakse gaasiks ja keemiatooraineks. Marjad töödeldi mahlaks. Vorstiks töödeldud liha. Sepp töötleb rauda. Rauamaaki tuleb enne kõrgahju saatmist töödelda: peenestada, rikastada, paagutada. Fiiber on kergesti töödeldav, teda võib saagida ja hööveldada. Suhkrupeeti töötlev piiritusvabrik. Puitu töötlev käitis. Kogu kalasaak töödeldakse merel. Grammi raadiumi saamiseks tuli töödelda mitu tonni maaki. Raskesti töödeldav puit. Töödeldud kivist müür. Töötlev tööstus 'tööstusharud, mis tegelevad materjali, tooraine v. pooltoodete töötlemisega'. b. (laulude, muusika vm. (rahva)loomingu kohta:) (kunstilisi) muudatusi tegema, edasi arendama. Rahvalaule töötlema. Töötles rahvaviisid kontserdilauludeks. Osavalt folkloori ja mütoloogia ainestikku töödelnud kirjanik. Töödeldud meloodia. c. viimistlema. Rohmakalt töödeldud kapp. Filigraanselt töödeldud novell. || keha järgi õmblema vms. Taljesse töödeldud jakk. Keha järgi töödeldud kostüüm. d. korraldama, läbi töötama; (informatsiooniga, andmetega) süstemaatilisi operatsioone sooritama. Sekretär töötleb dokumente. Posti töötlema. Informatsiooni, andmeid töötlema. e. elutegevuse käigus teiseks tegema. Pärmiseened töötlevad suhkru etüülalkoholiks ja süsihappegaasiks. Vees elavad bakterid töötlevad valgujääke nitraatideks. f. taimi, saaki vms. (säilimise huvides) millegagi mõjutama; pinda mingi ainega puhastama, ette valmistama vms. Viinamarjaistandusi töödeldi helikopterilt. Taimi töödeldi õitsemise ajal. Kartuleid, köögivilju, seemneid töötlema. Liha töödeldi auruga, suitsutamisega. Haiget kohta töödelda antiseptikumiga. Puhastusainega töödeldud plekid. g. kõnek kedagi mõjutama, veenma. Töötles sõpra, et see raha laenaks. Valijaid töödeldakse sajal erineval moel. h. kõnek kedagi lööma, peksma. *Heino töötles oma vastast lähimaa pealt metsiku kiirusega. V. Gross.
▷ Liitsõnad: kiir|töötlema, kuumtöötlema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur