[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agan ‹-a 2› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ning tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenem, kerge osake, kõlutera jm. vrd kõlgas Tuul viib aganad eemale. Aganates on teri. Tuleb jälgida, et tera ei läheks agana(te)sse. Kerge nagu agan. Lehed lendlevad nagu aganad tuules. Vesi pikka piima jätku, aganad on leiva jätku, kaevukook on kalja jätku.
▷ Liitsõnad: kaera|agan, nisu|agan, odra|agan, rukkiagan.
2. piltl miski v. keegi tühine, tähtsusetu, kerge, kõlbmatu. Poisil pea aganaid täis. Artiklikogus on terade hulka sattunud ka aganaid.

ampli|taim
(amplis, rippvaasis kasvatatav) allarippuvate lehtede ja vartega taim

ananass ‹-i 21› ‹s›

1. bot troopilisest Ameerikast pärinev lihakate lehtede ja maitsva vilikonnaga rohttaim (Ananas)
2. selle taime suur käbijas vilikond. Ostsin, sõin ananassi.

aukuuba ‹6› ‹s›
bot suurte nahkjate lehtede ja väikeste punakate v. rohekate õitega igihaljas põõsas, meil toataim (Aucuba). Jaapani aukuuba.

datli|palm
bot pikkade sulgjate lehtede ning magusate toitvate viljadega palm (Phoenix)

eos|pea
bot eospesi kandvate lehtede kogumik varre tipul

eri|lehisus
bot erineva kujuga lehtede esinemine taimel

gladiool ‹-i 21› ‹s›
bot mõõkjate lehtede ja mitmesuguses värvuses lehterjate õitega (ilu)taim, kuremõõk (Gladiolus). Valged, roosad, punased, lillad gladioolid.

gleditsia ‹1› ‹s›
bot sulgjate lehtede ja tugevate asteldega (sub)troopikapuu (Gleditsia)

guajaki|puu
bot paarissulgjate lehtede ja lõhnavate dekoratiivsete õitega troopikapuu Kesk-Ameerikas (Guaiacum)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

humala|puu
bot kolmetiste lehtede ja ümarate vahveljate viljadega Põhja-Ameerika puu v. põõsas, meil ilupõõsas (Ptelea)

hundi|nui
ka bot vesistes kohtades kasvav mõõkjate lehtede ja rullitaolise õisikuga (tõlvikuga) taim (Typha). Järvesopp oli hundinuie täis kasvanud.

huul|hein
bot putuktoiduline rohttaim, mille lehtede karvade külge kleepuvad pisiputukad (Drosera)

ingver ‹-i, -it 2› ‹s›

1. bot suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale)
2. selle taime kuivatatud juurikas droogi v. maitseainena

jooksja|rohi
bot kolmetiste lehtede ja roosade õitega mitmeaastane liblikõieline taim (Ononis)

kaardi|mast
mängukaartide lehtede rühm (risti, ruutu, ärtu, poti e. pada)

kalmus ‹-e 4› ‹s›
bot veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtede ja rulja tõlvikuga omapäraselt lõhnav rohttaim (Acorus calamus). Järves kasvas kõrkjat, pilliroogu ja kalmust. Kalmustesse kasvanud tiik. Kalmused lõhnasid vängelt.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kare|lehelised ‹s› pl
bot sugukond kaheidulehelisi, valdavalt karedakarvaliste lehtede ja vartega rohttaimi (Boraginaceae)

kari|kakar ‹s›
ka bot sulgjaguste lehtede ja valgete v. kollaste keelõitega korvõieline taim (Anthemis). Valge, kollane karikakar. Aasal õitsevad karikakrad. Ristikhein kirendas karikakardest. Korjas kimbu karikakraid. Tüdruk punub karikakraist pärga.

kassi|saba
bot kuivadel kohtadel kasvav süstjate lehtede ja helesiniste õitega mitmeaastane rohttaim (Veronica spicata)

keeliku|rohi
bot ogaliste lehtede ja suurte korvõisikutega ohakataoline rohttaim (Carlina)

kitse|enelas
bot suurte kahelisulgjate lehtede ja valgete pöörisõitega ilutaim (Aruncus). Pargis lõhnasid kitseenelad.

kliivia ‹1› ‹s›
bot nahkjate kaarduvate lehtede ja oranžide v. punaste lehterjate õitega Lõuna-Aafrika taim, meil toalill (Clivia)

koera|käpp
bot teravate lineaalsete lehtede ja tiheda purpurpunase õisikuga puisniitude taim (Anacamptis)

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

korts|leht
bot pisut voldiliste (karvaste) lehtede ja kollakasroheliste neljatiste õitega rohttaim (Alchemilla). Tömp, niitjas, teravahõlmine, väike kortsleht.

kuke|mari [-marja]
bot rabades, rabametsades ja liivikutel kasvav okkataoliste ruljate lehtede ja mustade hapukate marjadega madal igihaljas kääbuspõõsas (Empetrum)

kuld|juur
bot lihakate lehtede ja juurtega Siberi ja Kaug-Ida taim (Rhodiola)

kuu|kress
bot suurte südajate lehtede ja hästi lõhnavate õitega ristõieline rohttaim (Lunaria)

kuusk|jalg
bot soistel niitudel kasvav sulgjalt lõhestunud lehtede ja huuljate õitega poolparasiitne rohttaim (Pedicularis)

käo|kannus
bot kitsaste rootsutute lehtede ja pikakannuseliste lõvilõuga meenutavate õitega rohttaim (Linaria)

käo|king
bot vahelduvate sõrmjaguste lehtede ja kiiverjate õitega mitmeaastane mürgine taim, sageli ka ilutaim (Aconitum). Sinine, kollane käoking. Maja ees peenral õitsesid käokingad.

käo|päkk
bot kahvatulilla soomusjate lehtede ja roosade õitega lihakas roomav parasiittaim (Lathraea)

käo|raamat
bot kitsaste lineaalsete lehtede ja sõrmjalt lõhestunud juuremugulatega mitmeaastane rohttaim (Gymnadenia). Harilik, lõhnav käoraamat.

laane|lill
bot väike varre tippu koondunud lehtede ja valge tähtja õiega püsik (Trientalis)

lehe|kuld
luulek sügisene lehtede kollane värvus; kollased sügislehed. *Aga sügis on võrratult helde .. värvide poeesiaga varisevas lehekullas. K. Põldmaa.

lehe|-laiktõbi
bot lehtede laiksuses avalduv parasiitseente tekitatud taimehaigus mõnedel lehtpuudel

lehe|langus
bot sügisene lehtede varisemine. Intensiivne lehelangus algab pärast esimesi öökülmi.

lehe|muld
aiand lehtede kõdunemisel tekkiv kerge (kompost)muld

lehe|seis
bot taimeliigile omane lehtede asetus varrel. Vahelduv, vastak, männaseline leheseis.

lehine ‹-se 4› ‹adj›
lehtedega, lehtinud, lehes (olev). Lehised puud, põõsad. Oli mai lõpp, metsad juba lehised. *Lõiguvad lehised oksad, / virved vihtadeks seovad. A. Annist (tlk). || ‹liitsõna järelosana› bot esineb lehtede tüüpi, kuju, asetust vm. iseloomustavates taimede liiginimetustes
▷ Liitsõnad: ahta|lehine, eri|lehine, kahe|lehine, keerd|lehine, kimar|lehine, kirju|lehine, kurd|lehine, lahk|lehine, laia|lehine, liit|lehine, lõhis|lehine, läik|lehine, oda|lehine, paju|lehine, palju|lehine, puna|lehine, romb|lehine, sulg|lehine, süst|lehine, tömbilehine; heitlehine.

lehisus ‹-e 5› ‹s›
‹liitsõna järelosana› (< as lehine); iseloomustab lehtede kuju, tüüpi, laadi vm. eripära
▷ Liitsõnad: eri|lehisus, hõbe|lehisus, keerd|lehisus, kimar|lehisus, kurd|lehisus, lahk|lehisus, liit|lehisus, punalehisus; heitlehisus.

lehthaaval ‹adv›
üks leht korraga, üksikute lehtede kaupa. Vaatas oma paberid, märkmed lehthaaval läbi.

lemme|lill
bot lubjalembene juurmiste lehtede ja valkjaskollaste õitega liilialine (Tofieldia calyculata)

lihak|taim
bot lihakate lehtede ja vartega taim, sukulent. Aaloe, kaktused jt. lihaktaimed.

lill ‹-e 22› ‹s›
kaunite õite, lehtede v. viljadega (roht)taim. Lilled õitsevad. Ülased, pääsusilmad, kullerkupud on kevadised lilled. Kasvatab aias roose, tulpe, pojenge ja muid lilli. Võilille me nagu ei peagi lilleks. Kimp lilli. Lapsed käisid metsas lilli korjamas, noppimas. Pani lilled vaasi, vette. Tegi endale lilledest pärja pähe. Läks surnuaiale lilli kastma. Näitlejale toodi, anti, kingiti lilli. Lillemüüjad kutsusid möödujaid lillele 'lilli ostma'. *Su tütred, nagu lilled / nad õits'vad, nägusad. L. Koidula. || lille kujutis kaunistusena. Lilledega riie, rätik, piimakann.
▷ Liitsõnad: aasa|lill, aia|lill, kasvuhoone|lill, kultuur|lill, metsa|lill, nõmme|lill, pargi|lill, peenra|lill, põllu|lill, toa|lill, troopikalill; lõike|lill, poti|lill, püsi|lill, ripp|lill, roni|lill, sibullill; kevad|lill, suve|lill, sügis|lill, tali|lill, öölill; jää|lill, kivi|lill, kunst|lill, paberlill; müürilill; taimenimedes jüri|lill, kaera|lill, kannatus|lill, keskpäeva|lill, kirgas|lill, leek|lill, maarja|lill, munga|lill, päeva|lill, rukki|lill, saia|lill, seebi|lill, seen|lill, sini|lill, tõrva|lill, vahu|lill, varju|lill, viina|lill, või|lill, õle|lill, ädalalill.

lina ‹7› ‹s›

1. bot ühe- v. mitmeaastane kitsaste lehtede ning kuparviljadega taim (Linum)
▷ Liitsõnad: aaslina.
2. vormirohke kultuurtaim, harilik lina (Linum usitatissimum); selle taime töödeldavad varred ja neist saadav kiud. Lina külvama, kasvatama. Lina 'linapõld' on umbrohtunud. Lina kitkutakse käsitsi või koristatakse kombainiga. Peo linu. Lina kupardama, raatsima, leotama. Lina pandi likku, on leos. Leost võetud lina istutati, kükitati (kuivama). Lina harida tähendas teda lõugutada, ropsida ja sugeda. Keeras soetud linad nuusti, ketramiseks koonlaks. Keerutas linadest pastlanööri. Lina töötlemise vabrik. Linast kedratud lõng, niit. Vanasti olid põhiliseks riidematerjaliks vill ja lina. Pleekimata, pleegitatud lina. Juuksed valged nagu lina.
▷ Liitsõnad: kiu|lina, õlilina.
3. (mõnede algselt linasest materjalist esemete kohta). Valged värskelt triigitud linad laudadel. Magab puhaste lõhnavate linade vahel. Linad on pesus, kuivavad. Abar on kolmekordse linaga võrkpüünis. *Üksnes esimene puri .. paistis veel terve olevat, rabeles aga kogu linaga iilis, iga hetk rebeneda ähvardades. A. Hint.
▷ Liitsõnad: alus|lina, laud|lina, nooda|lina, pealis|lina, pits|lina, purje|lina, sauna|lina, supel|lina, suri|lina, teki|lina, vanni|lina, voodi|lina, võrgulina.
4. kinolina, kinoekraan. Millal uus film linale tuleb? *Oli äraarvamata mõnus see tuttav kinolõhn ja valge lina, millesse kiindus nii palju pilke. L. Promet.

lodja|puu
bot tervete v. hõlmiste lehtede ja sarikjate v. pöörisõisikutega lehtpõõsas v. madal lehtpuu (Viburnum)

lootos ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
bot tugeva risoomi, kilpjate lehtede ning suurte veepinnast kõrgemale ulatuvate õitega veetaim (Nelumbo). Roosade õitega lootos. Lootost peeti pühaks taimeks.

luige|lill
bot jämeda risoomi, mõõkjate lehtede ja roosaka õiesarikaga kõrge vee- ja kaldataim (Butomus)

lõik|hein
bot teravaservaliste lehtede ning kolmekandiliste vartega üheaastane rohttaim (Cyperus)

maa|jalg
bot neerjate lehtede ning roomavate võsunditega huulõieline rohttaim (Glechoma)

maa|sapp
bot vastakute lehtede ja väikeste roosade ebasarikais õitega rohttaim, meil eriti läänesaartel ja -rannikul (Centaurium). Harilik, väike, linalehine maasapp.

maasikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. lihakaviljaline kolmetiste lehtede ja maapealsete võsunditega püsiktaim (Fragaria); aretatuna ka marjakultuur. Maasika kultuursordid. Maasika kahjurid, haigused. Kasvatab aias maasikaid. Maasikad õitsevad juba.
▷ Liitsõnad: aed|maasikas, kuu|maasikas, mets|maasikas, mägimaasikas.
2. mets- ja aedmaasika koguvili (nn. mari), maasikmari. Suured, väikesed maasikad. Sõime maasikaid. Korjasime metsast, raiesmikult maasikaid. Kraaviperved punetavad valminud maasikaist. Lapsed läksid metsa maasikale 'neid korjama v. sööma'. Ilus tüdruk kui maasikas. Oma maa maasikas, muu maa mustikas. | piltl. *Ta teab täna jälle, kus majasid hästi osta ja kasuga müüa, nimetab neid keelt laksutades maasikateks .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: aed|maasikas, metsmaasikas.

mai|kelluke
bot pikarootsuliste elliptiliste lehtede ja hästi lõhnavate valgete õitega püsik, ka aialill, piibeleht (Convallaria majalis). Metsa all õitsesid maikellukesed. Kimbuke maikellukesi.

meri|kann [-i]
bot liivastel aladel kasvav kitsaslineaalsete juurmiste lehtede ja nutitaolise keraja õisikuga püsik, ka ilutaim (Armeria)

mesi|kaste [-kaste]
bot magus putukate (näit. lehetäide) eritis taimelehtedel; mõnede taimede lehtede magus eritis. Mesilased valmistavad mesikastest lehemett. Tamme, viirpuu mesikaste.

mets|pipar
bot pipralõhnaline lamava varre ning igihaljaste läikivate lehtede ja kellukjate pruunikaspunaste õitega salumetsade rohttaim (Asarum)

mimoos ‹-i 21› ‹s›
bot sulgjate lehtede ja väikeste nuttides v. tähkades õitega heitlehine v. igihaljas (sub)troopiline roht- v. puittaim, mille mõne liigi lehed on puudutusele tundlikud (Mimosa). Häbelik mimoos. Elsa oli ülitundlik nagu mimoos. | piltl. *Sa olid jahe, ebamaine, kõrk mimoos .. E. Vetemaa.

murakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot hõlmiste lehtede ja kujult vaarikat meenutavate viljadega kahe- v. mitmeaastane rohttaim v. põõsas (Rubus) || (üldkeeles:) valgete õite ja kuldkollaste marjadega rabataim
▷ Liitsõnad: kitse|murakas, mesi|murakas, põld|murakas, raba|murakas, soomurakas.
2. hrl. rabamuraka punakas, valminult kollane vili. Murakaid korjama. Läksime murakale 'murakaid korjama'. Käisime murakal 'murakaid korjamas'. Tulime murakalt 'murakaid korjamast'.

murtud|süda
bot hallikasroheliste lehtede ja südamekujuliste roosade õitega püsik-aialill (Dicentra). Peenardel õitsesid pojengid ja murtudsüdamed.

ohakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot ogaliste lehtede ja punakate v. lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim, meil põhiliselt umbrohi (Cirsium). Kartulivaod on orasheina ja ohaka(te)sse kasvanud. Ohakad torkisid rohijate käsi. | piltl. *Valva selle järele, et ohakad sinu südames ei võtaks maad ega lämmataks head seemet .. J. Lintrop.
▷ Liitsõnad: põld|ohakas, soo-|ohakas, tuli|ohakas, villohakas.
2. ‹liitsõna järelosana› esineb ka muude, sellele lähedaste taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: karu|ohakas, kroon|ohakas, mesi|ohakas, piimohakas.
3. murd ohe [ohte]. *.. [võttis odrapeast] paar alumist, lühikese ohakaga iva. R. Sirge.
4. kõnek okaskarv v. nende kogum karvkattes. Talvine ilusa ohakaga kassi-, jänesenahk. *Rebane hüppas ärevalt üles ja ohakad ta turjal tõusid samuti. R. Roht.

oja|kapsas
bot niiskel savipinnasel v. madalas vees kasvav heleroheliste lehtede ja nõrga varrega taim (Peplis)

oja|mõõl
bot niisketel aladel kasvav kolmejaguste lehtede ja longus õitega mõõl (Geum rivale)

osi ‹osja 32› ‹s›
bot männastena asetsevate lehtede ja õõnsa sõlmise varrega rohtjas eostaim (Equisetum). Soos kasvas roogu, osja, tarna ja muid veetaimi. Sirge, sihvakas, sale, nõtke kui osi.
▷ Liitsõnad: aas|osi, konna|osi, mets|osi, põld|osi, raud|osi, soo-osi.

paginatsioon ‹-i 21› ‹s›
raamatu vm. dokumendi lehekülgede, veergude v. lehtede nummerdus

palderjan ‹-i, -i 10› ‹s›

1. bot niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)
2. kõnek palderjanitinktuur. Ehmatuse korral võetakse palderjani.

pandan ‹-i, -it 2› ‹s›
bot troopilistel rannikualadel kasvav mõõkjate lehtede ja tugijuurtega puu v. põõsas, kruvipuu (Pandanus)

park|juur
bot paksude ovaalsete juurmiste lehtede ja õisikutesse koondunud väikeste õlgsete õitega rohttaim (Statice)

peetri|leht
bot hrl. niisketel aladel kasvav suurte süstjate lehtede ja siniste õienuttidega rohttaim (Succisa pratensis)

pesa|juur
bot linnupesataoliselt põimunud juurte, soomusjate lehtede ja pruunika õisikuga käpaline (Neottia). Eesti metsades kasvab paiguti pruunikat pesajuurt.

petersell ‹-i 21› ‹s›

1. sarikaline lõhestunud lehtede ja hallikas- v. kollakasvalgete juurtega köögiviljataim, meil peam. aedpetersell (Petroselinum crispum). Peterselli kasvatatakse maitsetaimena.
▷ Liitsõnad: juur|petersell, lehtpetersell.
2. eelmise lihakas juur ja lehed maitseainena. Hakitud peterselliga maitsestatud supp, salat. Kuivatatud, soolatud petersell. Puljongit keedetakse peterselli ja selleriga.

prügine ‹-se 4› ‹adj›
prügiga kaetud, prügiga koos, prügi sisaldav. Prügine hoov, prügised tänavad. Küll need marjad on prügised! Prügine 'puuvillakuparde, lehtede jm. tükke sisaldav' lõng.

puks|puu
bot väikeste nahkjate lehtede ja väga raske ning kõva puiduga igihaljas lehtpõõsas v. -puu (Buxus). India pukspuu. Madala hekina kasvatatav harilik pukspuu.

põdra|juur
bot mitmekordselt sulgjate lehtede ja valgete v. punakate õiesarikatega lubjalembene rohttaim (Libanotis). Vahelmine põdrajuur.

põdra|kanep
bot pikkade kitsaste lehtede ja lillakaspunaste õitega kõrge rohttaim (Chamaenerion). Ahtalehine põdrakanep. Vööni ulatuv põdrakanep. Põdrakanepisse kasvanud raiesmik, lagendik.

põld|-varesjalg
bot niitjaiks lõhestunud lehtede ja sinakaslillade õitega umbrohi teraviljapõldudel (Consolida regalis)

pärn ‹-a 22› ‹s›

1. südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia, hrl. Tilia cordata). Harilik, suurelehine, läiklehine, valge, amuuri pärn. Pargi vanad, põlised pärnad. Pärnade allee. Puisniidul kasvab rühmiti pärni. Aeda istutati paar noort pärna. Pärn õitseb südasuvel, on hea meeandja.
2. pärnapuit. Pärnast tehtud kausid, meenõud.

pöök ‹pöögi 21› ‹s›

1. nahkjate lehtede ja halli koorega põhjaparasvöötme puu (Fagus, hrl. Fagus sylvatica). Harilik pöök, hariliku pöögi punaselehine vorm. Eestis kasvatatakse pööki pargipuuna. Pöögi väärtuslik, kergesti töödeldav puit.
▷ Liitsõnad: ida|pöök, punapöök; valgepöök.
2. pöögipuit. Pöögist parkett, mööbel, muusikariistad.

püst|-linalehik ‹-u 2› ‹s›
bot lubjarikastel niitudel kasvav kitsaste lehtede ja väikeste õitega poolparasiit-rohttaim (Thesium ebracteatum)

rand|pung
bot mererannal kasvav äraspidimunajate lehtede ja väikeste valgete kobarõisikutega rohttaim, meil ainult harva Lääne-Eestis (Samolus)

ripp|taim
allarippuvate lehtede ja vartega, rippuvana kasvav (ilu)taim. Roni- ja ripptaimed. Ilunõgest kasvatatakse ripptaimena.

ristik ‹-u 2› ‹s›

1. bot põll kolmetiste lehtede ja nutitaoliste õisikutega looduslikult kasvav v. kultuurina kasvatatav liblikõieline rohttaim (Trifolium). Punane, roosa, valge, pruun ristik. Ristik õitseb, lõhnab. Ristikus sumisevad mesilased. Ristikut külvama, kasvatama, niitma. Suur osa põllust võeti ristiku alla, on ristiku all. Ristikut hakatakse rõuku panema. Mees paneb hobusele sületäie ristikut ette. || ristikupõld. Lehmad pääsesid ristikusse, on ristikus, aeti ristikust ära.
▷ Liitsõnad: aas|ristik, kassi|ristik, kuld|ristik, mets|ristik, mägi|ristik, randristik.
2. hrv rist; miski risti v. riste meenutav. Ristikud mulgi meeste särkidel. || van võre. *Ta [= vang] haaras mõlema käega lahtiviilitud ristiku ja virutas selle kõrvale. F. Tuglas.

rohu|lauk
bot kitsaste roheliste lehtede ja väikese sibulaga rohttaim (Allium oleraceum)

roos|kapsas
aiand pikavarreline kapsas, mille lehtede kaenlas kasvavad väikesed hea lõhna ja maitsega pead, brüsseli kapsas

ruse ‹ruskme 17› ‹s›
bot tervete v. jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens). Longus, kiirjas ruse. Ruskmed pööravad oma õisikuid koos päikese liikumisega.
▷ Liitsõnad: kolmisruse.

rusu|juur
bot püstise lühikeste karedate karvadega varre ja üksikult v. mitmekaupa lehtede kaenlas olevate väikeste õitega rohttaim (Lithospermum). Suur rusujuur.
▷ Liitsõnad: põld-rusujuur.

salu|hein
bot kõrreline, laiade hallikasroheliste lehtede ja laiuva pöörisega leht- ja segametsade rohttaim (Milium)

siil|-takelrohi
bot varemeil, liivikuil ja elamute läheduses kasvav süstjate lehtede ja hõredate siniste õiekobaratega takelrohi, tapurohi (Lappula myosotis)

sinikas ‹-ka, -kat 2›

1. ‹s› rabaservadel ja siirdesoodes kasvav sinakasroheliste lehtede ja siniste hallikirmeliste marjadega kääbuspõõsas, joovikas (Vaccinium uliginosum). Sinika leht, vili. Sinikal on heledamad õied kui mustikal. || selle taime söödav mari. Sinikaid korjama.
2. ‹s› kõnek nahaalune verevalum. Sinikas silma all.
3. ‹adj› sinakas. Sinikad silmad. Sinikas valgus. *.. kaugemal tõusid sinikas udus Haanja kõrgustikud.. R. Roht.

soo|-kuuskjalg
bot soodes ja soistel niitudel kasvav punakate lehtede ja roosade õitega kuuskjalg (Pedicularis palustris). *Soo-kuuskjalg... See nimi sobis talle [= taimele], sest ta kasvab soisel pinnal ja on kuuse moodi. A. Kaal.

sõrm|kübar

1. õmblemisel keskmist sõrme nõela eest kaitsev metallist kapslike. Lahtine 'otsata', kinnine sõrmkübar. *Kindel otsus. Aitab juba. Head ikka sõrmkübaraga [= natuke, vähesel määral]. E. Rängel.
2. bot mürgiseid glükosiide sisaldavate lehtede ja õitega rohttaim, meil ravim- ja ilutaim, digitaalis (Digitalis). Verev sõrmkübar.

talvik ‹-u 2› ‹s›

1. bot läikivate nahkjate talbjate lehtede ja roosade õitega igihaljas püsik (Chimaphila). Harilik talvik. Talviku raviomadusi on tuntud iidsetest aegadest peale.
2. kõnek (talvel sündinud poegade kohta). Need põrsad on talvikud. Halljänes tõi märtsikuus talvikud.

tiib|pähklipuu
bot sulgjate lehtede ja tiivuliste viljadega lõunamaine lehtpuu (Pterocarya). Kaukaasia tiibpähklipuu.

tobi|väät
bot südajate lehtede ja piibukujuliste õitega vääntaim (Aristolochia). Suurelehist tobivääti kasvatatakse seinte ja lehtlate katteks.

trompeti|puu
bot suurte (kolmehõlmaliste) lehtede ja kellukjate õitega ilupuu, katalpa (Catalpa). Harilik, munajas trompetipuu.

tutt|puu
bot puu, millel on ladvas suurte lehtede kimp (näit. palm), rosettpuu; ant. võrapuu

uba|leht
bot soos, lodus v. veekogude kaldavees kasvav roomava risoomi, kolmetiste lehtede ja punakasvalgete õitega taim (Menyanthes trifoliata)

uni|ohakas
bot vastakuti asetsevate lehtede ja tipmiste õienuttidega kõrge rohttaim, mida meil kasvatatakse ilutaimena (Dipsacus)
▷ Liitsõnad: aeduniohakas.

upsu|juur
bot laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine risoomtaim (Veratrum)

vaha|lill
bot ronitaimena kasvatatav nahksete lehtede ja roosakate tähtjate õitega toataim (Hoya)

vaiband|taim
aiand vaibandeid moodustav värvikate lehtede v. rohkete õitega madalakasvuline taim

vesi|karikas
bot jäikade saagjaservaliste lehtede ja valgete õitega veesisene taim, mis õitseajal osaliselt veepinnale kerkib (Stratiotes aloides). Vohav vesikarikas ennustab järve peatset kinnikasvamist.

vesi|pipar
bot lamava varre, vastakute lehtede ja väikeste õitega veetaim (Elatine, hrl. Elatine hydropiper). Mõru vesipipar.

vesi|sulg [-sule]
bot sulgjaguste veesiseste lehtede ja veest välja ulatuvate valgete v. roosade õitega veetaim (Hottonia). Harilik vesisulg.

üheksa|vägine ‹-se 4› ‹s›
bot tihedalt viltkarvaste lehtede ning tiheda tähkja kollase õisikuga rohttaim, millele on omistatud imelist ravi- ja võluvõimu (Verbascum thapsus). Üheksavägise õitest keedetud teega raviti köha ja külmetushaigusi. Loomade ärategemise vastu aitas üheksavägisega suitsutamine.