[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ehk küll
möönev sidesõna (ehk ja küll vahel võib eriti varasemas pruugis esineda teisi sõnu); sün. kuigi, ehkki, olgugi et
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mindi teele, ehk küll sadas kõvasti. Jaak jätkas tööd, ehk küll Mikk arvas, et sellest pole kasu. Ehk küll see on juba vana lugu, võetakse ta vahel uuesti kõne alla. Ta läks koosolekule, ehk tal küll selleks tahtmist polnud. *Körber nikutas tõsiselt peaga, ehk süda küll naeris ... E. Särgava. *Ehk ta küll oma vettinud riietes külma pärast lõdises, uinus ta siiski varsti magama. E. Vilde.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. See raamat meeldis rohkem poistele, ehk küll ka tüdrukute hulgas oli lugejaid. Ta oli hea inimene, ehk küll pisut äge. Niisugust asja juhtub, ehk küll mitte sageli. Üldiselt oldi arvamusel (ehk küll kuuldus ka kahtlevaid hääli), et töö tuleb hinnata heaks. *Iga lusikatäie järel lähevad elavamaks ta silmad, kõnekamaks ta nägu, ehk küll ikka nii tõsine, tume. Juh. Liiv.

ehkki ‹konj›
möönev sidesõna; sün. kuigi, olgugi et, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Mehed jätkasid tööd, ehkki hakkas sadama. Ma kartsin veidi, ehkki kartuseks polnud põhjust. Ta toetas veel lapsigi, ehkki ta enda majanduslik olukord polnud just kiita. Ta ei tunne korralikult linna, ehkki on seal aastaid elanud. Ta ei tulnud, ehkki lubas. Ehkki ta kedagi kaasa ei kutsunud, tormasid kõik talle järele. Ehkki ta on veel võrdlemisi noor mees, hakkavad juuksed meelekohtadel juba halliks tõmbuma. *Ta ei lähe mööda, ehkki me pole teab mis suured tuttavad, ja istub mu kõrvale. L. Promet.
2. alustab piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa. Ta on suurte kogemustega mees, ehkki ilma erihariduseta. Ta tuli, ehkki hilinemisega. Need marjad on vitamiinirikkad, ehkki mitte kõige maitsvamad. Räägiti (ehkki seda eriti ei usutud), et ta olnud vanasti röövel. *Ja üks säärane salakõrts oli ka mamsel Siilivälja kodu, ehkki hoopis suurejoonelisem kui kõik teised. A. Jakobson.

olgugi et
ehkki, kuigi, ehk küll
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud olukord v. tegevus siiski aset leiab. Olgugi et päike oli juba kõrgel, oli väljas veel jahedavõitu. Olgugi et ma siinkandis olen elanud, ei tunne ma kõiki inimesi. *Aga Reinul on tubakat kotis veel küll, olgugi et kott küla peremeeste käes ringi käis .. A. H. Tammsaare.
2. alustab teat. piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset v. vastava iseloomuga lauseosa). *Heledad lokkis juuksed, olgugi et hallisegused, terav sirge nina – kõik nagu temal. T. Lehtmets.

seda enam et
alustab põhjuslauset, mis toob rõhutatult esile põhjuse, mille pärast pealauses märgitud olukord v. tegevus aset leiab; sün. liiati(gi) et. *Hiljem harjusin õige kiiresti ära, seda enam et suur osa haigeid olid sõbralikud, ainult mõni põrnitses ehtsa hullu moodi. L. Tigane.

kuigi
I. ‹adv› ‹laiendab hrl. adjektiivi v. adverbi, hrl. eitavas lauses› eriti, mainimisväärselt (tagasihoidlikumaks väitmiseks). Park pole kuigi suur. Vesi pole siin kuigi sügav. Teekond polnud kuigi pikk. Õunad polnud kuigi kallid. Maja ülesleidmine ei olnud kuigi keeruline. Aeg polnud veel kuigi hiline. Ma pole temast kuigi heal arvamusel. Sellest pole kuigi palju kirjutatud. Ei ole kuigi kaugel aeg, millal peame jälle tööle minema. Lapsed ei jäänud vette kuigi kauaks. Lennuk ei lennanud kuigi kõrgel. Taat ei kuule enam kuigi hästi. Soos ei jõutud edasi kuigi kiiresti. Ja või seda vilja kuigi palju saadigi! *„Tema ei tea isegi kuigi paljukest,” ütles Karin. A. H. Tammsaare.
II. ‹konj› möönev sidesõna
1. alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus v. olukord siiski aset leiab; sün. olgugi et, ehkki, ehk küll. Mees sõi, kuigi tal isu ei olnud. Ta läks, kuigi väljas tuiskas. Kuigi töötati hommikust õhtuni, ei jõutud tööga ometi lõpule. Kuigi ta kuulatas teraselt, ei kuulnud ta ometi midagi kahtlast. Kuigi oli käes september, oli väljas veel siiski suviselt soe. Ei tea seda Tõnugi, kuigi on kõrgesti koolitatud. Isa paistis olevat väga rahulik, kuigi oli näost kahvatu. *Aga Kõrbojale peremeheks ei läheks ta mitte, kuigi perenaine kutsuks – niisugune arutu mees on Katku Villu. A. H. Tammsaare. *Vaadake, see keedetud vasikaliha on siiski etem, kuigi ta ei ole praad. R. Roht.
2. alustab piiravat väidet, reservatsiooni, täpsustust sisaldavat mööndlauset (ka kiillauset) v. vastava iseloomuga lauseosa; sün. ehkki, olgugi et, ehk küll. Õpilane vastas, kuigi vaevaliselt. Ta tuli, kuigi hilinemisega. Ta räägib saksa keelt, kuigi mitte vabalt. Lugu ise on väheusutav, kuigi mitte võimatu. *Tüdruk oli nüüd töö juures alati jaol ja pani käedki külge, kuigi Eerik pidi teda enamasti aitama. A. Mälk. *Räägiti (kuigi seda liialt ei usutud), et õnnistatud vesi pidi rohkem kuulide vastu kaitsma kui hõberistid ja ikoonid.. A. Hint.
3. hrv kui ka, alustab möönva varjundiga tingimuslauset. *Või kuigi ta ise seda poleks tahtnud, siis sundisid teda teised, sundisid olud, sundis Kõrboja.. A. H. Tammsaare. *Miina peitis aga enda oma kambrisse. Kuigi teised noored tulevad, siis võib ema öelda, et Miina polegi kodu.. J. Vorms.

kuna
I. ‹konj› aega väljendav sidesõna: samal ajal kui, sel ajal kui, sellal kui
1. alustab hrl. vastandava varjundiga ajalauset, mille tegevus on pealause omaga samaaegne. Ema tõusis hommikul varakult, kuna pere jäi veel magama. Kuna ühed agaralt tegevuses olid, vaatasid teised niisama pealt. *Karl kõverdus koera üle, kuna see end kiunudes seljale heitis ja ta mädaseid käsi lakkus. A. Mälk. *Taneli lõug hakkab äkki vabisema, kuna suu abitult virilaks kooldub. B. Alver.
2. alustab vastandavat kõrvutuslauset. *Linna piiras ühelt poolt hõbedaselt läikiv järv, teiselt poolt tumeroheline mets, kuna mujal laiusid heinamaad ja nurmed. R. Roht. *„Meie elame rahus ainult kristlastega,” lausus nüüd piiskop teravalt, „kuna aga paganatega peame halastamatut sõda!” E. Kippel.
II. ‹konj› põhjendav sidesõna, alustab põhjuslauset a. põhjuslause eelneb pealausele; sün. et. Kuna ta haige oli, (siis) ei saanud ta koosolekust osa võtta. Ja kuna elu juba kord oli viltu kiskunud, (siis) lõi ta kõigele käega. Rühma juht teatas, et kuna aeg on hiline, (siis) tuleb laagrisse jääda. *Kuna talle näis, nagu peaks ta millegi üle põhjalikumalt järele mõtlema, läks ta aidaesikusse ja istus tünniveerele.. A. Jakobson. b. põhjuslause asub pealause järel; sün. sest, sest et, sellepärast et, seepärast et. Ma pean seda tegema, kuna olen lubanud. Ta ei saanud tulla, kuna oli haige. Tootmine tuleb lõpetada, kuna toorainet ei jätku. *Ühe liivlaste muistendi järgi ei tohtivat ka Riia linn kunagi valmis saada, kuna ta muidu maa alla langevat. A. Annist. *Lahing puhkes, kuna see pidi puhkema, nad said haavata, kuna nii oli otsustatud.. I. Sikemäe (tlk).
III. ‹konj› hrv möönev sidesõna, alustab mööndlauset, mis toob esile asjaolu, millest hoolimata pealauses märgitud tegevus v. olukord siiski aset leiab; sün. kuigi, ehkki, sellest hoolimata et, sellele vaatamata et, olgugi et. *Lible lasti parve pärast lahti, kuna ta ometi süüdlane ei olnud. O. Luts. *Suurt süüdlast Taavetitki nuheldi ainult ühe lapsukese surmaga, kuna tal neid küllalt ja küllalt oli. E. Vilde.
IV. ‹adv› kõnek kunas, millal a. *„Ja kuna ma siis kosja tulen?” küsis Jaan. A. Kitzberg. b. *Kõige selle närvelduse keskel ma ei märganudki, kuna kõledad talvetuuled olid lakanud.. F. Tuglas. c. *Kuna kuulutavad [kaardimoorid] blondi, kuna brünetti, aga ei tule kumbagi! M. Metsanurk.

tiku|tuli
tuletiku põlemise tuli. Vilkuv tikutuli valgustas võõra nägu. Liikusime pimedas ruumis tikutule valgusel. Teist temasarnast ei leia tikutulegagi 'leiab harva v. ei leia üldse'.

varju|paik

1. paik, kus keegi leiab varju v. ulualust; peidupaik. Sellise koerailmaga on heinaküün väga sobiv varjupaik. Koobas oli ainsaks varjupaigaks langevate kivide eest. Linnust kasutati varjupaigaks, varjupaigana vaenlaste eest. Soosaared pakkusid sõja ajal ümbruskonna küladele varjupaika. Suvituslinnas leidub varjupaika nii rikkale kui vaesele. Linnu-uurija leidis endale varjupaiga mahajäetud tuletornis. Põgenikud ehitasid, tegid metsa varjupaiga. Maa-aluses varjupaigas ei tohtinud tuld teha. Hulkuvad koerad ja kassid püütakse kinni ja viiakse loomade varjupaika. Nahkhiired kolisid oma suvistesse varjupaikadesse puuõõnsustes ja pööningutel. Öösel tuleb ämblik oma varjupaigast välja. | piltl. *Aga iseenda eest ei ole inimesel varjupaika. Põgene nii palju kui tahes, ikka jääd tabatavaks. K. Rumor.
2. koht, kus põgenikule on tagatud isikupuutumatus. Pagulane taotleb poliitilist varjupaika. Tal õnnestus varjupaika saada naaberriigis.
3. peavarjuta inimeste ööbimispaik v. kodu (hrl. varasemal ajal). Kodutute, vaeste, pidalitõbiste, vaimuhaigete, orbude, leidlaste varjupaik. Naiste varjupaik turvakodu perevägivalla all kannatavatele naistele. *Lõpuks leiti Maiele sobiv koht kristlikus poolkloosterlikus tütarlaste varjupaigas, kuhu võeti kasvatada luteriusulisi vanemateta tütarlapsi. A. Paas.