[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

daktül|riim
kirj libisev riim, 3-silbiline riim

glisser ‹-i, -it 2› ‹s›
veepinda mööda libisev lamedapõhjaline kiirmootorpaat, liugpaat

hõljuk ‹-i 2› ‹s›
õhkpadjal libisev sõiduk

jalas|sõiduk
jalastel libisev sõiduk

jeti2 ‹6› ‹s›
veepinnal libisev mootorrattataoline veesõiduk, jett, veemootorratas. Jetiga sõitma. Istus jetile ja kihutas üle jõe.

jää|purjekas
sport kolmel jalasel libisev purjega jääsõiduk

kelk ‹kelgu 21› ‹s›

1. väike (jalastel) libisev sõiduk v. veok. Laste, hülgeküttide kelk. Soome kelk 'tõukekelk'. Kelku vedama, tõukama. Kelguga sõitma, mäest alla laskma, liugu laskma. Lapsed istusid kelgul. Vedas kelguga puid. Pakid toimetati kohale kelkudel. Kelk libises värskel lumel hästi. Koerad rakendati kelgu ette.
▷ Liitsõnad: alumiinium|kelk, kahe|kelk, koera|kelk, plastmass|kelk, põdra|kelk, tõuke|kelk, võistlus|kelk, ühekelk; palgi|kelk, pärakelk.
2. jääpurjeka jalastega alus
3. tehn masina, mehhanismi vm. seadme juhikutel libisev osa

libi|samm
libisev samm (suusatamisel). Harjutati keppideta libisammu.

regi ‹ree, rege 28› ‹s›
kahel jalasel libisev looma(de)ga veetav veo- ja sõiduriist. Ree jalased, kodarad, kaustad, aisad. Reega sõitma. Talvel veeti reega palke, suvel heinu. Hobust ree ette rakendama, panema. Istuti ree peale, rekke, reele ja sõideti minema. Külamees külitab reel, rees. Regesid valmistama, tegema. Rege rautama. Sidus, pani reele pära, korupi, kresla külge, peale. *Kuid mu kooli asjus polnud Joonas küll minuga ühel reel [= ühes nõus]. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: härja|regi, kivi|regi, korv|regi, laamits|regi, palgiveo|regi, sõidu|regi, tööregi.

skuuter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
ka sport mööda veepinda libisev ühekohaline mootorsõiduk. Skuutrite kiirussõit. Skuutriga kihutama. Ostis endale skuutri. Rannas on võimalik skuutreid laenutada.

surnud ‹-nu, -nut 2› ‹adj›
‹eestäiendina indekl.›
1. elamast lakanud, hukkunud. Surnud inimene, loom, lind, taim. Surnud okstega puu. Vanaema leiti hommikul surnuna. Lõi, materdas rästiku surnuks. Kedagi surnuks pidama, tunnistama, kuulutama. Jäi lamama kui surnud. Oli sügavas vapustuses, ei surnud ega elav. Oli hirmust rohkem surnud kui elus. Koer lamas kangena, surnud, mis surnud. Ei elusalt ega surnust peast, surnuna. Pidime surnuks, ehmatama, vihastama. *.. olen ma surnum kui kõik teie surnud. A. Kerge (tlk).
2. eluavaldusteta, elutu. Surnud asjad, esemed, metall. Talvel on loodus surnud. Pompeji on surnud linn. Taime elusad ja surnud koed. Linnusulg on füsioloogiliselt surnud moodustis. *Täna lendasin esimesed 1300 kilomeetrit Antarktise surnumast surnuma mandri kohal .. J. Smuul. || tühi, vaikne, hääletu. Kõndisime surnud linnas tühjade hoonete vahel. Leitsakuline surnud vaikus. || liikumatu, muutumatu; vahelduseta. Nägu tardunud surnud maskiks. Vaatas teist surnud pilguga, surnud ilmel. Elu on siin surnud. Surnud 'liikumatu' liiv, luide. Surnud 'mitte kinni libisev' aas. Surnud 'muutumatu' ring, seis. Surnud laine 'ummiklaine'. || tuim, puine; elastsuse kaotanud, jäik. Liikumatusest surnud sõrmed, varbad, käed. Oli oma jala surnuks istunud. Surnud 'elastsuse kaotanud' vedru, pesukumm, villakiud. Surnud dogma, faktide kogum. Vana surnud õpetamisviis. Elu ei mahu surnud skeemidesse.
3. toimimast lakanud, toimimatu. Raadiolevi surnud tsoon, piirkond. Kuulipilduja surnud 'tulistamisele kättesaamatu' ala. Hingamisteede surnud 'gaasivahetusest kopsudes mitte osavõttev' ruum. Surnud 'halva helijuhtivusega' koht näitelaval. Surnud 'suulises käibes mitte enam kasutatav' keel. Seltsi surnud 'passiivsed, töös mitte osalevad' liikmed. || kasutu, rakenduseta. Surnud raha, vara, kapital. Surnud teadmised. See eeskiri on jäänud surnud paberiks, kirjatäheks. Surnud 'tühi (kasuliku) tegevuseta' päev, aeg. Surnud 'kättesaamatu' veevaru mullas. *Oli niisugune surnud silmapilk, mil kellelgi polnud õieti midagi teha. K. Ristikivi. || olemast lakanud, kadunud; märkamatu. Tahtis seda sündmust, oma eksimust surnuks vaikida. Ta teened vaikiti surnuks. Ajakirjandus vaikis sündmuse sihilikult surnuks. Teos arvustati surnuks. Staar mängis laval teised näitlejad surnuks. Oli kõik oma raha surnuks löönud. Tema oma suuvärgiga võib igaühe surnuks rääkida. || kustunud, vaibunud, mitte põlev. Tuli, tukid on surnud. Puhus tule, tiku surnuks. Tee tuli surnuks! Leegid materdati surnuks. Surus, astus sigareti surnuks.

veere ‹veerme 17› ‹s›
alla libisev lume- vm. mass. *Laviin hoovas alla .. Oma rabatuses jaksasin napilt veerme eest pageda. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: lume|veere, maaveere.