[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lihav ‹-a 2› ‹adj›

1. paks, priske, rammus (1. täh.) Lihav naine, mees. Ta on liiga lihavaks läinud. Lihavad lehmad, härjad. Punetava lihava näoga mees. Suure lihava harjaga kukk. Kintsud olid hobusel lihavad ja läikivad.
2. lopsakas; mahlakas. Kompostihunniku kõrval kasvavad lihavad nõgesed, naadid. Ristikuädal on tänavu lihav. Noorte mändide pikad lihavad kasvud. Lihavate lehtedega lepad. Sõi lihavat rabarberivart. Vaarikad on sel aastal hoopis lihavamad kui mullu. *Kõik oli siin teisiti kui Saaremaal. Metsad kõrged ja lihavad .. A. Hint.