[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liig ‹adv›
kõnek liiga. Liig suur, väike. Kutse tuli liig ootamatult. Vett on liig vähe, palju. *Liig värske oli haudadel alles muld, liig värsked südames haavadki. A. H. Tammsaare.

liig ‹liia 23›

1. ‹adj› vajadust, tavamäära v. -mõõtu ületav. Kleit istub hästi, pole kuskilt liig ega napp. Rookis vitsa küljest liiad lehed maha. Paat oli liias lastis. Silmad liiast nutust punased. Vabandas end liia väsimusega. Sain asjad liia vaevata korda. Kui lärm liiaks paisus, käsutati lapsed vait. Peab, paneb mu nõuandeid liiaks. Mis liig, see liig – kauem me teda ei oota. Selline nöökimine on kannatlikulegi liig mis liig.
2. ‹s› vajadust, tavamäära v. -mõõtu ületav hulk. Kui kleit on ülearu pikk, võib liia alt ära lõigata. Kaalub, mõõdab, arvestab liiaga, liiata. Tal on uhkust liiaga. *.. määris kreemi näole. Pühkis siis liia paberiga ära .. T. Kokla (tlk). || koostisainete õiget suhet rikkuv ülekaal, liigsus. Mikroelementide vaegus või liig mullas. Seepides on tavaliselt väike leelise liig.

liiale minema
liialdama, mõõdukuse piire ületama. Ravimite tarvitamisega ei tohi liiale minna. Läheb manitsemises, manitsemisega liiale. Tasem, lärm läheb juba liiale! *.. naerdi, aga liiale ei mindud: koht ja silmapilk ei olnud selleks kohased. O. Luts.

liiga tegema

1. kimbutama, kiusama, ahistama; kannatusi v. ülekohut põhjustama. Suuremad poisid tegid väiksematele liiga. Tossike laseb endale igaühel ja igas asjas liiga teha. Talle on maksudega, palgaga liiga tehtud. Nii hea inimene, et ei tee kärbselegi liiga.
2. kahjustama, rikkuma. On raske tööga, joomisega tervisele liiga teinud. Kanad teevad peenardele liiga. Vesi, põud teeb põldudele liiga. Ega küll küllale liiga ei tee.