[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

liim ‹-i 21› ‹s›
materjalide ühendamiseks tarvitatav vedel liimainet sisaldav segu, mis tahkudes moodustab pindu siduva kile. Loomsed, taimsed, mineraalsed, sünteetilised liimid. See liim kleebib hästi. Mittekuivava liimiga kärbsepaber. Kinni nagu kärbes liimil. Kleebitavad pinnad määritakse liimiga kokku. Käed on liimiga koos. Pese käed liimist puhtaks. || liimkelme. Postmarkidel on taga liim, mis tuleb märjaks teha ning mark ümbrikule kleepida.
▷ Liitsõnad: albumiin|liim, dekstriin|liim, epoksü|liim, kaseiin|liim, kondi|liim, kontori|liim, kummi|liim, lateks|liim, maalri|liim, metalli|liim, naha|liim, nitro|liim, paberi|liim, puidu|liim, silikaat|liim, želatiin|liim, tapeedi|liim, tisleri|liim, vaikliim.

liimile ~ liimi peale minema
kellegi kavaluse v. petliku meelituse ohvriks langema. Meelitas tüdrukut, lubas ta ära võtta – ja tüdruk läkski liimile. Sellele liimile ma ei lähe. *.. sakslased pakkusid talle liivlaste kuninga ametit ning Kaupo läks liimile. V. Panso.

liimile võtma ~ vedama
kedagi kavaluse v. petliku meelitusega sisse vedama. Ta on kaval, teda juba liimile ei vea. *.. tema ennast selle viinaklaasikese pärast juba liimile võtta ei lase. I. Pau.

liimist lahti

1. endast ära, enesekindluse kaotanud, nii et miski ei laabu. Pärast eilset vahejuhtumit oli tüdruk täiesti liimist lahti.
2. korrast ära, käest ära. Meie meeskonna mäng läks teisel poolajal liimist lahti. Tervis on liimist lahti.