[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 39 artiklit

eraldi ‹adv›
teistest, muudest lahus, omaette; eri kohas, mujal kui muud; üks siin, teine seal; ant. koos. Eraldi tulema, käima, istuma, magama, töötama, õppima. Ta tahtis olla üksinda, teistest eraldi. Mikroväetisi antakse koos teiste väetistega või eraldi. Maja asub muudest majadest eraldi. Nad ei räägi eraldi, vaid kõik korraga. Täna kõik koos, homme igaüks eraldi. Iga töömehe juures peatus meister eraldi. Oleme igaüks eraldi leivas. Lastele kaeti eraldi laud. Ülikoolipõlves oli tal ühiselamus eraldi tuba. Vahetada suurem korter kahe eraldi korteri vastu. Korterisse on eraldi sissekäik. *Peale selle töö, mis Liisu ja Juhan üheskoos ja kõrvuti ära tegid, olid kummalgi veel oma eraldi mured. H. Sergo.

jah-sõna
jaa-sõna. *Ning Liisu kostis õpetaja küsimuse peale oma jah-sõna nõnda rõõmsasti ja valjult, et kogu kirik kajas. H. Sergo.

järk ‹järgu 21› ‹s›

1. väärtuse v. tähtsuse aste teiste omasugustega võrreldes vrd kategooria, vrd klass, vrd aste Tõlgiti ka kolmanda-neljanda järgu autorite töid. Esimese järgu 'hea, korralik' hotell, kohvik, restoran. Räpane kolmanda järgu 'vilets' kõrts. *Riim etendab siin kõrvalist osa, ta on teise järgu tähtsusega. A. Alle. *Liisu valmistatud toidud ei olnud muidugi pärit just esimese järgu sööklast. Juhtus põhjakõrbemisi ja tooreksjäämisi.. R. Roht. || hrl nõuk kindlaksmääratud kvalifikatsiooni- vm. hinnangusüsteemi aste. Võimlejal on õigus võistelda oma järgus või järk kõrgemal. Täitis ujumises meistrikandidaadi järgu. Ta on alles algaja, järguta sportlane. I, II järgu orden, medal. Koori autasustati esimese järgu diplomiga.
▷ Liitsõnad: heledus|järk, kõrgus|järk, suurus|järk, vanusejärk; kvalifikatsiooni|järk, spordi|järk, tariifijärk.
2. suhteliselt iseseisev v. piiratud osa; lõik. Keskkooli lõpueksamid sooritas ta kahes järgus. Elektrijaama esimene järk antakse käiku veel käesoleval aastal. Kraavi kaevati järkude kaupa. Luges meile ette pikema järgu oma uuest teosest. *Ja sellepärast sõitsin suurema osa maad juba raudteega, ainult lühemaid järkusid jala käies. F. Tuglas. || van vaatus; peatükk. J. Kunderi „Mulgi mõistus ja tartlase tarkus” on autori määratlust mööda nali ühes järgus. || ajajärk, periood. Nii lõppes üks järk ta elust. Haiguse äge järk on möödas. *Eesti kirjanduse varasemaid järke varjutab teatavasti üks peaviletsus, ja see on diletantism. E. Nirk. || arengu-, teostus- vm. aste. Ehitus on alles vundamendi rajamise järgus. Lapse kujutlusvõime arenemise järgud. Võitlus oli jõudnud otsustavasse järku.
▷ Liitsõnad: aja|järk, algus|järk, elu|järk, ettevalmistus|järk, kasvu|järk, katsetus|järk, kujunemis|järk, loomis|järk, lõimetus|järk, lõpu|järk, peite|järk, pöörde|järk, valmimis|järk, üleminekujärk; muna|järk, nuku|järk, valmiku|järk, vastsejärk.

kalda|veer [-u]
kaldanõlvak. *.. juba kostis Alajõe-poolselt kaldaveerult Liisu ja Juhani luiskude likat-lõkat. H. Sergo.

kiiluma2 ‹42›
kõva häälega karjuma, läbilõikavalt kiljuma. *.. ligi kaks päeva oigas Liisu asemel ja karjus ning kiilus lõpuks kui meeletu .. A. H. Tammsaare. *Siis äkki tungis ta huultelt hele, hüsteeriliselt kiiluv naer .. E. Vilde.

kobakas ‹-ka, -kat 2›
kõnek
1. ‹s› suur, kasutamiseks ebamugav ese. *Alles vahetas meie korraliku kraanikausi mingi plekist kobaka vastu. V. Pant. *.. see oli vanaaegne telefon, raske kobakas .. M. Mutt.
2. ‹adj› suur ja hrl. rohmaka välimusega. Tal olid jalas kobakad saapad. Nurgas oli kobakas ahi. *Need naised tassisid ringi suuri kobakaid puukandikuid kohvi-, tee- ja piimaklaasidega .. V. Luik. *.. tõstis kobakad käed hallikirjute juuksekahlude kõrgusele õhku .. J. Kross.
3. ‹s› hlv hrv koba [1], kobakäpp. *(Komberdab [Toomas] minema). Liisu: Vaata, kui teen sulle rattad alla, va kobakas. E. Vaigur.

kobima ‹37›

1. kõnek (kohmitsedes) kuhugi minema (v. tõusma vms.). Vankrisse, vankrile, rekke, autokasti, vankrist maha, auto peale kobima. Kobisime paati, paadist kaldale. Mehed kobisid lavalt alla. Voodisse, sängi, asemele, koikusse kobima. Kobiti varakult magama, teki alla. Nii nagu tal parem, nii kobib kohe voodist välja. Taat kobis teistele järele, aegsasti kohale. Mehed kobisid tasakesi uksest õue. Söögiajaks kobisid kõik koju (tagasi). Kobis kärmesti laua tagant püsti. Poisid kobisid kiiresti minema, minekule. Koer kobis laua alla. || ‹hrl. imperatiivis› hlv kasima, kerima. Aga nüüd kobi koju! Kobi sinna, kust sa tulid! Kui talle ei meeldi siin, kobigu minema! *Pista aga oma kümme rubla tasku ja kobi Vesiloole oma Anette juurde. A. Hint.
2. kõnek (korduvalt) kobama, kompama. Kobib taskuid, taskud läbi. *.. sirutab käe ja kobib Marta mantli serva. L. Kibuvits. *.. kuulis kedagi hiilivat üle eeskoja, hoitud, kobivail sammel .. R. Sirge.
3. kõnek hrv kohmitsema. *Tagaseinas kobivad vaikselt oma voodite kallal Viia ja Liisu. A. Hint.
4. murd nottima, koksama. *Poiss kobib kitse surnuks. M. J. Eisen.

kohkuma ‹37›
äkki (tugevasti) hirmuma, kartma hakkama, (tugevasti) ehmuma. Laps kohkus võõrast nähes. Kohkusin väljast kostvatest laskudest hirmsasti (ära). Ta on julge poiss, kes naljalt ei kohku. Vaenlane lõi ründajaid nähes kohkuma. Kohkusin unest üles. Poiss kohkus sõnatuks, tummaks, näost kahvatuks. Ta oli surmani 'väga' kohkunud. Ärge kohkuge, asi pole nii hull! See jutt pani teda kohkuma. „Mis juhtus?” küsis ema kohkudes. Mehed ei kohku raskuste ees. Hobune kohkus ja pani kihutama. Linnud kohkusid lendu. Kohkunud silmad, nägu. Heitis juuresolijaile kohkunud pilgu. Kuuldus naiste kohkunud hüüdeid. *„Kas siin on hunte ka?” kohkub nüüd Liisu .. E. Õun.

korraldama ‹37›

1. midagi ette valmistama ja toime panema, (hrl. organiseerides) ellu viima. Koosolekut, konverentsi korraldama. Korraldati pidu, kontsert, tantsuõhtu, karneval. Kursusi, seminari korraldama. Olümpiamängud, kergejõustikuvõistlused olid hästi korraldatud. Korraldati talgud, suguvõsa kokkutulek, autode võidusõit. Riigipea auks korraldati bankett, vastuvõtt. Klubis korraldatakse loenguid, kohtumisi kirjanikega ja muid üritusi. Kunstnik korraldas oma maalide näituse. Turismibüroo korraldab ka ekskursioone. Korraldatakse korjandusi kannatanute abistamiseks. Tooraine kohalevedu on hästi korraldatud. Isa korraldas nii, et mind teise kooli üle viidi. *..kümnik Veermann oskas tööd korraldada ja meestele sõitu teha. P. Kuusberg. || tegema, sooritama. Majas korraldati läbiotsimine. Vaenlane korraldas vallutatud linnas veresauna. Naine hakkas mehele skandaale korraldama. *Mis kuradi komejanti sa siin korraldad! E. Vetemaa.
2. vajalikku, sobivasse korda seadma. Korraldas pabereid oma kirjutuslaual. Hakkas korraldama oma matkavarustust. Neiu oli korraldanud oma juuksed maitsekasse soengusse. || joonde, korda ajama, õiendama. Ole mureta, ma korraldan selle asja. Läks äriasju korraldama. Kui hõlpsasti kõik end korraldada annab. *Kui onu Vincent tahab mind mujale üle viia, siis ta kindlasti korraldab selle ise. M. Hange (tlk). || teat. järjele seadma, sisse seadma. Sain korraliku töökoha ja võin nüüd oma elamist korraldada. Pärast lahutust tuli hakata uuesti oma elujärge korraldama.
3. käsku, korraldust andma; käsutama. *„Too veel üks hobune, ” korraldas Tiidebaum.. A. Saar. *Siis hakkas Kiisu korraldama ja Liisu tegi kõik, mis Kiisu käskis. J. Kallak. || jur täidesaatmiseks korraldusi andma. Kohtu korraldav istung. Korraldav toimkond, töörühm, tegevus.

kõdi ‹11› ‹s›

1. naha kergel puudutamisel v. silitamisel tekkiv närviärritus, mis kutsub esile reflektoorseid tõrjeliigutusi, naeru jm. Kardan hirmsasti kõdi. Tunneb jalatalla alt kõdi. Ära hulla, mul on kõdi. Aga ma teen sulle kõdi! Tolm tegi ninas, kurgus kergelt kõdi. Tüdruk kiljus kõdi käes.
2. piltl kerge erutus, närvipinge (sageli meeldiv, pisut pikantne). Seiklus, kogu lugu valmistas talle ainult kõdi. Tundis raamatut lugedes natuke mõnusat kõdigi. *Vististi oli Liisu ainult sisemist kõdi tundnud, kui parunihärra temale keelatud sõprusega lähenes.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: närvi|kõdi, silmakõdi.

käis ‹-e 4› ‹s›

1. käsivart kattev riietuseseme osa, varrukas. Kuue, jaki, pluusi, kleidi, mantli, palitu käis on katki. Laiade, pikkade käistega mantel. Lühikeste käistega pluus. Käisteta jakk, särk. Käärisin käised üles. Käised on küünarnukkideni üles keeratud. Pühkis käisega näolt higi. Võttis mul käisest kinni. Peatas möödaminejat käisest. Patrullil oli punane lint ümber käise.
▷ Liitsõnad: jaki|käis, kasuka|käis, kleidi|käis, kuue|käis, pintsaku|käis, pluusi|käis, sineli|käis, särgikäis; puhvkäis.
2. ‹pl.› etn särgi peal kantud lühike pikkade varrukatega kahar naiste pluus. Käiseid kanti Põhja-Eestis ja saartel. *Tal [= Annikol] olid seljas kaselehekollased käised ja lepakoorepruun umbkuub. A. Kalmus. *Liisu korjas pulmaehted ült, võttis käised ja küüdu seljast.. H. Sergo.

laisk|liisu ‹6› ‹s›
nlj nõudekuivatusrest

leib ‹leiva 23› ‹s›

1. hrl. juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; leivapäts; leivakäär. Pehme, värske, kuivanud, kõva leib. Kerkimata, nätske, kõrbenud, hallitanud leib. Leiba 'leivatainast' segama 'juuretisega alustama', kastma, sõtkuma. Pulmadeks tehti, küpsetati mitu tegu leiba. Leivad pandi ahju, on ahjus küpsemas, võeti ahjust välja. Leib on kuum, just ahjust tulnud. Päts, tükk, kannikas, käär leiba. Ostab poest kolm leiba ja kaks saia. Lõikab leiba. Määrib võid leiva peale. Hammustab, sööb leiba. Võileibadest meeldisid mulle heeringaga leivad. Kahe käe leib nlj väga õhuke leivakäär. || piltl rukis, leivavili. Jõukal talul oli mitme aasta leib salvedes. *Leib ähvardas lume alla jääda. L. Promet.
▷ Liitsõnad: agana|leib, armulaua|leib, juustu|leib, kaalu|leib, kilu|leib, koorik|leib, kroov|leib, kuivik|leib, küla|leib, liha|leib, linna|leib, lõuna|leib, maa|leib, mee|leib, muna|leib, nisu|leib, odra|leib, peen|leib, poe|leib, põranda|leib, rasva|leib, riiv|leib, rukki|leib, rukkipüüli|leib, saia|leib, singi|leib, tera|leib, uudse|leib, veri|leib, vormi|leib, võileib; jaanileib; kukeleib.
2. toit; elatis, sissetulek, teenistus. Läheb kroonu leivale 'sõjaväkke', on kroonu leival 'sõjaväes'. Vanem poeg hakkas oma leiba, on omas leivas. Kooli ajal elasime sõbrannaga koos ja olime ka ühes leivas. Noored ei taha enam vanemate leival olla. Tööd ja leiba jätkub kõigile. Juba lapsena tuli hakata endale leiba teenima. Töö on töö, peaasi, et ta leiba annab. Ausa tööga saadud leib. Kaotas töökoha ning jäi leivata. Kerge leiva otsijad. Tal on poeg linnas leiva otsas, leiva otsa saanud 'hea sissetulekuga, heal elujärjel'. || amet, töö. Õpetajaks ei tahaks hakata, see on viimane leib. Ta on aastaid ajakirjaniku leiba söönud. *Otsige! Nuuskige! see teie [= miilitsamehe] leib on! R. Sirge. *Tead ise, miks ta oma leiva jättis ja siia kühvlimeheks tuli. V. Pant.
▷ Liitsõnad: armu|leib, prii|leib, sandileib.
3. hrv leibkond. *Harilikult on aga Niidutoas neli leiba: koos söövad Tiina ja Vana-Leen, teise leiva moodustavad Triin ja Juuli, kuna Liisu ja Viia valmistavad mõlemad üksikult endale toidu. A. Hint.

lepiku|liisu ‹6› ‹s›
nlj puskar. *Mul pole lepikuliisu, ikka aus riigiviin. H. Angervaks.

liisk ‹liisu 21› ‹s›
mingi kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks v. kahjuks, loos. Liisk otsustagu. Heidame, võtame, viskame, tõmbame liisku, kes meist läheb. Kellele liisk langeb, sel tuleb minna. Lahendame, otsustame asja liisuga. Liisk on langenud 'asi on otsustatud, otsus on tehtud'. *Siis võeti liisku peerutükkidega ja kõige lühem sattus Tähve näppudesse. A. Mälk. || aj (Venemaal kuni 1914. aastani:) nekrutiks mineja määramine loosiga. Ainuke poeg pääses tavaliselt liisu alt. Oli liisus käinud ja vabaks saanud. *Sügisel liisku minnes oli Jaagup peenike nagu piibuora: ei annud mõõtu täis ja jäeti teiseks aastaks. A. H. Tammsaare.

liisu|alune ‹s›
aj väeteenistusealine noormees, liisupoiss

liisu|heitmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
liisuvõtmine, liisutõmbamine. Otsustame asja liisuheitmisega.

liisu|poiss
liisualune. Liisupoisid võtsid liisku, kes nekrutiks läheb, kes pääseb.

liisu|salm [-i]
laste salm, mille lugemisega määratakse mängust osavõtjate rollid. *.. me pidime lugema liisusalmi „Mampsel keetis moosi” .. L. Tungal.

liisu|tõmbamine ‹-se 5› ‹s›
liisuga otsustamine, liisuvõtmine, liisuheitmine

liisu|võtmine
liisuga otsustamine, liisutõmbamine, liisuheitmine. *Nõnda lähenes sügisel liisuvõtmine teist korda ja Jaagup oli päris kindel, et ta ka tänavu [nekrutist] pääseb .. A. H. Tammsaare.

lohvakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
lohmakas. Suured lohvakad säärikud jalas. Lohvakaks veninud kampsun. *Lohvakas, isegi ropp, ei sallinud ta aga samasuguseid omadusi Liisu juures. A. Ertel.

luisk ‹luisu 21› ‹s›

1. hrl. mingist abrasiivist teritusvahend tööriista käsitsi teritamiseks. Ihub nuga luisu peal, luisuga. Võta luisk, tee käärid teravaks. Anna luisku 'luiska', küll siis vikat võtab. Kivist luisk ehk kõvasi. *.. juba kostis Alajõe-poolselt kaldaveerult Liisu ja Juhani luiskude likat-lõkat. H. Sergo.
2. hrv väljamõeldis, vale. *Tunnistaja ütlust kuuldes süüdistatav ei mallanud oodata selle lõppu. „Vale! Puha, mis räägitakse, on vale ja luisk!” A. Sepp (tlk).

noppima ‹nopin 42›

1. näppude vahele võttes lahti murdma ja ära tõmbama, nii hrl. ükshaaval korjama. Nopib lilli, kimbu ülaseid. Noppis puudelt punasemaid õunu. Mindi marju noppima, nopiti usinasti vaarikaid, mustikaid. Sõstrapõõsad tuleb tühjaks noppida. Nopib kanarbikuoksakese ning pistab nööpauku. Nopib tangude seast purud välja, kampsuni küljest takjanutte. Kartulivõtmismasina järelt kartuleid, mugulaid noppima. Kalad tuli võrgust ämbrisse noppida. *Kusti noppis ja noppis [peenart kitkudes] rohutaimi, töö aga edenes visalt. J. Parijõgi. *.. avas mantlinööbid, noppis kindad sõrmhaaval käest .. V. Lattik.
2. piltl korjama, koguma. a. Tuul nopib puudelt koltunud lehti. Nopib suudlusi ja südameid. Ilusad tüdrukud nopitakse noorelt. *Kelnerid käisid laternatega mööda aeda ja noppisid põõsaste alt joobnud inimesi. V. Uibopuu. b. (teeneid, võidupunkte jms.). Nopib kiidusõnu, häid arvustusi, preemiaid. Meie korvpallimeeskond noppis punkte kiirrünnakutega. c. (tabades tapma, hävitama). Kuulid noppisid jõge ületavaid sõdureid. *Patareikomandöri korraldusel pidi see suurtükk noppima neid tanke, mis läbi murravad. J. Peegel. *.. seal on hüljeste hingamisauke igal sammul – pole muud kui .. nopi aga püssiga hülgeid. M. Rebane. d. (teatmeid, andmeid jms.). Entsüklopeediast nopitud andmed, teadmised. Piiblist nopitud fraasid, tarkusesõnad. Tammsaare teostest välja nopitud mõtteterad armastusest. *Ta pakkus teistele ideid ja noppis teiste omi, eriti ütlemisi, nalju, kõnekäände. V. Panso.
3. näppima, näpitsema, sõrmitsema. Nopib kohmetult põllenurka, nina. Pestud ja kuivatatud vill tuleb kohevaks noppida. Sulgi noppima 'sulerootsudest puhastama'. *.. raputab oma sülest selle pihupeene purukõbu, milleks ta sõrmed senise jutu kestes noppisid ühe tikutoosi katkise kesta. M. Raud. *Liisu istus akna all ja noppis võrku parandada. A. Mälk.

peats ‹-i 2› ‹s›
peapoolne ots (magamisasemel, puusärgil, haual jne.), päits; ant. jaluts. Toetas istudes selja voodi peatsi vastu. Seadis aseme peatsiga akna poole. Voodi, sängi peatsis 'selle juures' oli väike kapp. Istus tükk aega haige, surnu peatsis, peatsi lähedal. Puusärgi peatsis 'selle juures' põlesid küünlad. *Liisu laskus haua peatsisse, madala puuristi kõrvale, ja luges meieisapalvet. R. Roht.

pipar ‹pipra 20› ‹s›

1. bot vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper). Must, pikk, jaava pipar. Pipart kasvatatakse kuuma ja niiske kliimaga troopikamaades.
▷ Liitsõnad: beetli|pipar, nelk|pipar, vürtspipar.
2. mõne köögivilja- ja maitsetaime, näit. paprika (e. punapipra) v. tšillipipra kohta. Kasvatab punast pipart.
▷ Liitsõnad: magus|pipar, punapipar.
3. eelmiste viljad maitseainena. Must, valge, roheline pipar. Punane pipar. Cayenne'i pipar. Teraline, peenike pipar. Riputas supi peale, toidu sisse liiga palju pipart. Pane marinaadi paar tera pipart. Küüslaugu ja pipraga tugevasti vürtsitatud toit. Kurgiots on kibe nagu pipar. | piltl. Ta teeb mu elu piprast mõrumaks. Neis lugudes on mahlakust, parasjagu soola ja pipartki. *Selle peale võin ma pipart võtta [= kindel olla], et Saare Leili kõneleb tõtt.. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: rosee|pipar, tera|pipar, vürtspipar.
4. ‹liitsõna järelosana› mõnes kodumaise rohttaime nimetuses
▷ Liitsõnad: mets|pipar, vesipipar.
5. kõnek ligipääsmatu, pirtsakas, uhke tütarlaps. Tüdruk on igavene pipar. *„See Liisu, see on sihuke minu sorti pipar,” ütles Ragne mõtlikult. T. Kallas.

pisike(ne) ‹-se 5 komp pisem superl kõige pisem e. pisim›
‹adj› (väga) väike
1. (kogult, suuruselt). a. (inimese, looma, nende kehaosade kohta). Pisike inimene. Pisike kõhn naine. Pisikest kasvu, pisikese kasvuga mees. Julius oli Ottost tükk maad pisem, kuid hästi sitke. Ta on meie salgas kõige pisem. Pisike koeranähvits. Lendorav meenutab oravat, kuid on sellest pisem. Pisike lind, pisikesed sipelgad. Pisikesed käed-jalad. Pisike saba. || (lapse v. noorlooma, linnupoja kohta vihjega üheaegselt nii kasvule kui vanusele). Lapsed on alles päris pisikesed. Pisike põnn, põngerjas. Mu pisike tütreke. Triin on Marist pisem, alles kolmene. Juba pisikese tüdrukuna kantseldas nooremaid õdesid-vendi. Sai Miinagi vahel vabadust, kui enam pisemate järele ei tulnud vaadata. Me olime alles liiga pisikesed, et kõike mõista. Pisikesest peast 'pisikesena' oli ta igavene väänkael. Armastas juba pisikesest peale laulda. Emapart pisikeste poegadega. *No on see vast imede ime, ise pisike kui parm, aga loeb nagu Kadrina köster. R. Lahi. | ‹substantiivselt›. Oh sa mu pisike, kas said haiget! Naabritel on varsti pisikest 'titte' oodata. b. (esemete, ehitiste, loodusobjektide jm. kohta). Pisike rahakott, mapp, nuga, vasar. Pisikesed klaashelmed nagu herned. Laual põles pisike lamp, küünlajupp. Saapad on poisile pisikeseks jäänud. Pisike linn, küla, puukirik, maja. Köök, tuba, saunakamber on liiga pisike. Pisike raudahi andis vähe sooja. Lahes on mitu pisikest saart. Pisike ojanire, põllulapp. Maailma kõige pisem riik. Pisikesed longus kurgitaimed. Õunad olid pisikesed ja ussitanud. Rebis kirja pisikesteks tükkideks. Sukakannas on pisike auk. Ta astus pisikeste sammudega. Jõi pisikeste sõõmudega. Toiduportsjonid jäid järjest pisemaks. Selle peale kuluks üks pisike naps ära. Pisike säde teeb suure tule.
▷ Liitsõnad: ime|pisike(ne), pisi-|pisike(ne), ülipisike(ne).
2. (väärtuselt, arvult). Palk, pension on pisike. Selle eest on ette nähtud ka pisike preemia. *Peale suurpere elas majas veel mitu pisikest peret: Passa Liisu tütrega ja kurt Mihkel isaga. R. Soar.
3. (üli)lühikese kestusega, lühiajaline, põgus. Pisike puhkus kuluks ära. Saadaval oli üks pisike tööots. *Pärast lestapraadi ja haput piima kamaga tegin pisikese une. H. Pukk.
4. jõult, mõjult nõrk, vähese intensiivsusega. Pisemgi puudutus tegi valu. Ta ärkab pisimagi krabina peale. Pisemgi tuulepuhang tõi okstelt veepiisku kaela. Mul tõusis pisike palavik.
5. tähtsusetu, tühine, ebaoluline, süütu. Pisike viga, puudus, eksitus, pahandus. Aeg-ajalt tuli ette ka pisikest jagelemist. Osuta mulle pisike teene! Mõni pisike patt hingel. Tuli ette pisikesi korrarikkumisi. Matkal juhtus ka pisikesi seiklusi. Ära tee pisikesest asjast suurt numbrit! Lind tõusis pisemagi hädaohu korral lendu. *Ta sadu nägusid võib hoida meeles / ja pisematki meie hulgast näeb. T. Lehtmets.
6. väiklane. *Pisikesi inimesi iseloomustab vastik enesearmastuse üleküllus, suuri inimesi tagasihoidlikkus. O. Jõgi.

põrutama ‹37›

1. põruma (1. täh.) panema, põrumist esile kutsuma. Vanker põrutab konarlikul sillutisel. Kivitee põrutab vankrit, sisikonna segamini. Tee on nii hea ja pehme, et ei põruta üldse. Jõudsime põrutavalt teelt tasasemale. Plahvatused põrutasid külmunud maad. Vankrisõit on klaasid korvis puruks, katki põrutanud. *Üks suur purk on mõranenud, vist on poisid kevadel puudeladumisel põrutanud kasti, kus ta sees oli. M. Traat. *Tõusev tuul peksis puldanit ja lainete hoog põrutas jääd. A. Mälk.
2. tugevasti lööma, virutama, midagi v. kedagi löögiga mingisse asendisse v. olukorda viima. a. kuskile, millegi vastu lööma. Mees põrutas vihaselt rusikaga vastu lauda, lauale. Laps põrutab jonnides jalaga, jalga vastu maad. Tantsijad põrutasid hoogsalt jalga vastu põrandat. Hobune põrutas kabjaga vastu seina. Põrutas jalaga kasti küljest laua lahti. Üks mees põrutas käega kõminal vastu trummi. Põrutab haamriga naelapea pihta. Põrutas värava paukudes, mürtsuga kinni. Kala põrutama 'kalu vastu õhukest jääd lüües uimastama'. Vasar muudkui põrutas alasi pihta. *Pole tööriistu, muidu põrutaksin ise kas või rupsikud alla. L. Vaher. | piltl. *Ja pakane põrutas piraki! jäise malgaga vastu majaseina.. O. Kool. || selliste löökidega ägedalt ukse v. akna avamist taotlema. Soldatid põrutasid sisselaskmist nõudes ukse taga, vastu ust. „Tehke lahti!” nõudis politsei kõigest jõust uksele põrutades. Varahommikul hakati aknale kangesti koputama ja põrutama. || lume, tolmu maha raputamiseks jalgu tugevasti vastu maad lööma v. käega vastu riideid rapsima. Põrutas trepil oma lumiseid jalgu. *Kohe, kui lõõr lõhutud, põrutan püksid tahmast tühjaks.. M. Raud. || midagi hooga kuskile lööma v. paiskama. Põrutas palli võrku, väravasse. Mängija põrutas litri väravast mööda. Aknaklaas põrutati sisse, katki, puruks. Haaras laualt taldrikud ja põrutas need põrandale sodiks. b. kellelegi tugevat hoopi andma v. kedagi millegagi viskama. Poiss põrutas teisele rusikaga vastu lõuga. Vaat kui põrutan sulle hoobi, kõmmu lagipähe, kuklasse, ühe tulise vastu vahtimist! Põruta talle püssipäraga! Kallaletungija põrutati pikali, selili. Poiss põrutas kassile kiviga. Põrutab jooksjale palliga järele. Seisab ja vahib, nagu oleks talle puuga pähe põrutatud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Kedagi mättasse põrutama 'maha lööma, tapma'. *Pillimees Vambo Andre oleks peaaegu oma naise Liisu armukesel pealuu pudeliga pihuks ja põrmuks põrutanud. O. Tooming. c. kehavigastusena põrutust (2. täh.) tekitama, seda esile kutsuma. Ta sai sõjas, autoõnnetusel raskesti põrutada. Sõdur sai miinist, plahvatusest tugevasti, kõvasti põrutada. Löök, plahvatus põrutas mehe uimaseks, segaseks, sandiks. Hoop põrutas ninast vere välja. Põrutatud jalg tegi kaua valu. Ta on vist peast põrutada saanud, ajab nii imelikku juttu. *Lauri oli merre kukkunud, kuna jäätükk ta meeled segi oli põrutanud. M. Nurmik (tlk).
3. piltl rabama, jahmatama panema v. üllatama; vapustama, (tugevasti) puudutama. Vahejuhtum põrutas lausa tummaks. Süüdistused põrutasid teda hinge, südame põhjani. Mis ma teada sain, põrutas mind väga. Olen nähtust ja kuuldust, üleelatust põrutatud. Põrutav uudis, sõnum, teade, sündmus. Põrutav kurbmäng, eludraama. Põrutavad elamused. Meile avanes põrutav vaatepilt. Kõne avaldas kuulajaile põrutavat muljet. Muusikali põrutav 'väga suur' menu. Oskari karjäär on meeletu, põrutav. Need lood on nii põrutavad, et kõik kuulasid pärani sui. Kõige enam põrutas mind nende asjade hind. Kohe juhtub midagi põrutavat. Tal on alati põrutavaid ideid. *Jakob oli otse põrutatud, et kõik tema perekonna salaasjad olid sellele tüdrukule teada.. K. Ristikivi.
4. midagi kurjalt v. järsult ütlema, käratama; midagi valju häälega v. hoogsalt ütlema. Lapsed põrutati vait. Vanamees põrutas ähvardusi, needusi, roppusi. Küll kärgib, põrutab kui hull. Mis sa ootad, põruta kord majja. Kui peremees korra põrutab, ei julge keegi iitsatadagi. Põrutas südametäiega paar kõvemat sõna. „Mis sa siin lõhud!” põrutas mees poisile. „Tere!” põrutas Enn valju häälega. Põrutasin terve uudise korraga, ühe hingetõmbega lagedale. *Parem suu sisse põrutada kui seljataga viriseda. R. Sirge. *Ja masinist-Mihkel põrutab kohe nõnda, et terve tuba aina lajatab: „Näed, Liide, külaline tuli.” A. Jakobson. || pahandama, tõrelema. *Sai rentnikult kõvasti põrutada, lubati palgastki maha võtta. A. Hint.
5. kõnek laskma, tulistama, kõmmutama. Põrutas kaheraudsest haavlitega, mõlemast rauast korraga. Poisid põrutasid õhupüssist märki. Põrutas kõik laengud pihta, mööda. Vaenlane põrutab kuulipildujast, kahurist. Valvur põrutas paugu õhku. Põgenejale põrutati paar pauku järele. Põrutas teisele kuuli puusa. Nii kui pead kergitasime, põrutas vastane valangu. Nad põrutavad kogu aeg rakette õhku. Laev põrutati põhja. Sild põrutati õhku, vastu taevast 'lasti õhku, õhiti'. Jahimees põrutab jäneseid. *Õhutõrje põrutas küll otse jaama kõrvalt, aga neile suurtele [= lennukitele] vist ei aidanud. R. Vaidlo. || (äikese kohta:) järsku valju pauku, raksatust kuuldavale tooma, kärgatama. Pea kohal põrutas pikne. Välgusähvatusele järgnes põrutav mürin.
6. kõnek kiiresti sõitma, jooksma v. käima, kihutama; kuhugi (kiiresti) minema v. reisima. Põruta rattaga otse koju! Kuhu sa nüüd põrutad? Buss põrutas peatusest mööda. Auto põrutas kraavi, vastu posti. Üks auto pidurdas ja teine põrutas tagant otsa. Meil tuleb tuldud teed tagasi põrutada. Põrutage mööda raudteed edasi! Me ei läinud mööda teed, vaid põrutasime otse. Siit mäest põrutasin kord suuskadel alla. Põrutame nädalalõpuks maale, Kihnu! Põrutasin Tapalt otse Tallinna. Tal on auto käes igale poole põrutada. Põrutas Krimmi suvitama. Jätaks kõik sinnapaika ja põrutaks merele, välismaale. Kui homme on ilus ilm, põrutan Piritale. Mehed põrutasid alevisse. Istus autosse ja põrutas minema. Põrutame vaatama, mis seal päriselt toimub! Sügisel põrutan ülikooli. *Laval sada kakskümmend kraadi kuiva kuumust, sealt põruta mõnusasse basseini.. T. Kallas.
7. kõnek väljendab v. rõhutab tegevuse hoogsust v. intensiivsust. a. (teist verbi asendades). Kõik põrutasid refrääni kaasa. Orkester põrutab valssi, tušši. Tüdrukud põrutasid polkat. Põrutaks õige ühe napsi hinge alla! Mehed põrutasid kooris laulu. Palju sulle deserteerimise eest põrutati? Põruta aga supile pihta! 'söö tublisti'. *On sul aga uni, kaks ja pool päeva põrutasid jutiga. R. Kaugver. *Kui Tartu meid ei aita, põrutame kirja Tallinna. A. Vaarandi. b. ‹teise verbi laiendina›. Poisid põrutavad palli mängida. Mehed põrutavad laulda. *Oleks nüüd püssid, põrutaks iga jaama kohal õige kuradisti paugutada. H. Lepik (tlk).

rõõmsasti ‹adv›
rõõmsalt. Poiss tervitab rõõmsasti. Rõõmsasti praksuv lõke. *.. Liisu kostis õpetaja küsimuse peale oma jah-sõna nõnda rõõmsasti ja valjult, et kogu kirik kajas. H. Sergo.

salm ‹-i 21› ‹s›

1. graafiliselt omaette värsirühma moodustav kompositsiooniline üksus luuleteoses, stroof. Luuletuse, laulu esimene, teine, viimane salm. Laul koosnes kümnest salmist. Salme tegema, sepitsema, kirjutama 'luuletama, värsse tegema'. Jõuluvanale tuli salmi 'luuletust v. laulu' öelda, lugeda.
▷ Liitsõnad: kordus|salm, laulu|salm, liisu|salm, mõtte|salm, mälestussalm.
2. piiblisalm. Pühakirja salmid. *.. tema toas seisis kõige ülemal kohal salm: „Aga mina ja minu pere, meie tahame Jehoovat teenida.” K. Ristikivi.

sedamoodi

1. ‹adv› sel moel, sel kombel, sedaviisi, sedasi. Kes seal sedamoodi prõmmib? Kes end siis sedamoodi purju joob! Sedamoodi ei tule tööst, asjaajamisest midagi välja. Ta on juba harjunud sedamoodi peost suhu elama. Sa oled nii väikese riidega, sedamoodi hakkab ju külm. Paistab sedamoodi, et hakkab sadama. Pole nagu sedamoodigi, et meid vabaks lastakse. Rabad tööd teha? – Sedamoodi jah. *.. sedamoodi kaoks õigus ja kord päriselt. Nõndamoodi ei tohi arutada. V. Ilus.
2. ‹adv› kõnek (raseoleku kohta). *Liisu hoolitses võib-olla sellepärast ka [tiine] looma eest eriliselt, et ta ise samuti oli sedamoodi. E. Õun.
3. ‹indekl. adj› selline, sedalaadi, seda sorti. Ta on sedamoodi inimene, kes teistega naljalt ei seltsi. *Omakaitse oli Hendrikule vastumeelt. Ta ei sallinud politseinikke, nuhke ega muid sedamoodi asjamehi. R. Kaugver. *.. ja ta hääl oli sedamoodi, kui oleks tal külm. A. Mälk.

sisemine ‹-se 5› ‹adj›

1. sees, seespool olev, asetsev, toimuv jne., sise-; ant. välimine. Sisemine külg, pool, pind. Sisemine aken, sein. Sisemine uks polnudki lukus. Astusime edasi sisemistesse eluruumidesse. Puusepad ja maalrid alustasid sisemiste tööde tegemisega. Puukoor kaitseb tüve sisemisi kudesid välismõjude eest. Kapsa sisemistes lehtedes on C-vitamiini rohkem kui pealmistes. Maa sisemine soojus. Sisemised ja välimised suguelundid. Sisemine verejooks, verevalum. Patsient kaebab sisemisi valusid. Tal on mingi sisemine haigus, viga. Sisemine 'füsioloogiline e. bioloogiline' kell. *Ja nõnda asus ta.. ülesande kallale ehitada hollandi tuulik, mis sisemise ja välimise värgi poolest suurtele veskitele üheski asjas järele ei annaks. E. Vilde.
2. millegi sees v. piires kehtiv, esinev, ilmnev jne., -sisene; ant. väline. Riiki, ühiskonda lõhestavad suured sisemised vastuolud. Impeeriumi sisemine olukord oli üsna ebastabiilne. Asutuse sisemine kord, töökorraldus jätab nii mõndagi soovida.
3. inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v. sellest johtuv, hingeline; ant. väline. Sisemine ilu. Sisemine vajadus, veendumus, sund, pinge. Sisemised kõhklused, heitlused. Suur sisemine rahulolu. Sügav sisemine rahu. Üksiolemise oskus sõltub inimese sisemisest rikkusest. Rääkis sisemise põlemisega, õhinaga. Esineja kõne oli täis sisemist tuld. Temast kiirgab sisemist väärikust, üleolekut. Inimese sisemine mina. Sisemine hääl hoiatas mind. Naise sisemist õnne oli märgata kõigest – ilmest, kõnnakust, liigutustest. Väline klants peidab sageli sisemist tühisust. *Vististi oli Liisu ainult sisemist kõdi tundnud, kui parunihärra temale keelatud sõprusega lähenes.. E. Vilde.
4. millelegi olemuslikult omane, millegi olemusse kuuluv, sellega seotud v. sellest lähtuv; ant. väline. Sündmuste sisemine seos. Kompositsiooni sisemine põhjendatus. Näidendi sisemine arengujoon. Lavastuse sisemine loogika.

suitsu|maja
ahjuküttega korstnata elamu. *Liisu lapsepõlves oli tema kodukülas Võhmas vaid üks korstnaga tare, teised olid suitsumajad. A. Valmet.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

üles tuhnima

1. pinnast segi tuhnima. Mutid olid käike tehes terve aia üles tuhninud. Kogu ehitusplats on üles tuhnitud. *Aastate jooksul tuhnis Liisu oma hüti ümbruses ribakese maad üles .. J. Mändmets.
2. välja tuhnima. Sead tuhnisid kõik kartulipesad üles. Peitis päeviku nii ära, et keegi seda üles ei tuhniks.

tund ‹tunni 21› ‹s›

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

väljas ‹adv›

1. kuskilt seest v. alt väljaspool; pealispinnal; nähtaval. Ainult nägu on teki alt väljas. Hoidis pead veest väljas. Koer lõõtsutab, keel suust väljas. Hõlmad lahti, särk pükstest väljas. Linnupojad on munast väljas. Kaskedel juba hiirekõrvad väljas. Lõi varba ära, nii et veri väljas. Äkitselt oli sadu läbi ja päike väljas. Mingit silti pole väljas. Lipp hoida väljas päikeseloojakuni. Kunstnikul oli väljas 'eksponeeritud, välja pandud' hulk maastikumaale. *Näljased penid jooksid siia-sinna, ribikondid naha alt väljas. H. Luik (tlk). || õues, lahtise taeva all, mitte siseruumi(de)s; ant. sees. Väljas paugub pakane. Lihaveiseid peetakse talv läbi väljas. Filmitakse nii väljas kui ka paviljonis. Väljas vaguniakende taga oli tihe udu. Ta ei jaksanud enam väljas põllul tööl käia. Ema käis lastega väljas jalutamas. *.. ei tema sinna sängi enam magama heida, ennem magab väljas aia ääres. L. Tigane. || mingist piiratud alast kaugemal; mujal, (kontorist, kodust vm.) ära. Elab linnast väljas. Rong oli juba jaama piirest väljas. Kas teised on kuuldekaugusest väljas? Vanglas kirjutatud, kuid väljas postitatud kiri. Peatoimetaja on praegu väljas. Pole raha, et laseks pesu väljas pesta. Oli sunnitud öösel mitu korda väljas 'loomulikke vajadusi rahuldamas' käima. Pühapäeviti sõime lõunat väljas. *Nüüd juhtub ju maailmas kõikesugust! Siia metsanurka ilmakära ei jõua ja rabelgu nad seal väljas, palju tahavad .. H. Lehiste. *Kui mehel väljas huvid tekivad, siis on ju teada, mis tal kodus puudub. H. Raudsepp. || kasut. viitamaks mingist olukorrast v. seisundist väljumisele. Ehitustöö on jälle graafikust väljas. Mõne arvates olen nüüd mängust väljas. Nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas. Anna sada krooni, siis olen omadega väljas. See naine on vist juba pruudieast väljas. Kübar on moest väljas. Paha vaadata, kui vormist väljas ta on. *Madisoni terav silm nägi varsti, et Margareeta väljas oli oma tavalisest olekust. E. Vilde.
2. kasut. üldisemalt, viitamaks millegi saabumisele, ilmsiks tulekule, mingi piirini jõudmisele. Gripp on juba väljas. Eksamituhinas ei märgatudki, et suur suvi juba väljas. Kaua te magate, suur valge juba väljas! Kui arvet lähemalt uuriti, oli pettus väljas. Kas uus seadus on juba väljas? Nüüd peaks see raamat juba väljas 'ilmunud' olema. Ajad on pöördelised, varsti ongi vabariik väljas. Napoleon juba ligi Moskvat väljas. Olingi metsa veeres väljas.
3. ettenähtud paigas, kohal, tööl. Heinateol ja kartulipanekul oli kogu pere väljas. Valveteenistuses on iga päev väljas 500 meest. Sulane peab hommikust hilisõhtuni väljas olema. Töödejuhataja on pärast haigust täna esimest päeva väljas. Vaenlase vastu oldi väljas nagu üks mees. Kolmeteistkümneaastaselt olin juba täie inimese eest väljas. Liisu on paadis lausa mehe eest väljas. || kasut. üldisemalt, viitamaks seismisele mingi eesmärgi nimel, midagi taotlemas, kedagi v. midagi kaitsmas v. toetamas. Ta on alati tõe ja õiguse eest väljas olnud. Ilmselt oli mees väljas mingi salajase ülesandega. Isegi haigena tuli rahapuuduse pärast väljas olla. Koondise huvides olid kõik väljas. Meie erakond on alati väljas demokraatia kaitseks. Juba lapsena pead enda eest ise väljas olema. Mehed olid väljas elu ja surma peale. *Ega ta siis kohe ütlema ja kurjustama tulnud, ei, tema oli rohkem peenikese pilkamise peal väljas. A. Kaal. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas! Kanäe, kus keiser väljas! Kus mul professor väljas! Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda!
4. (piltlikes väljendites). Muudkui kihuta, kuni võhm väljas. Varsti oligi ettevõttel toss väljas. Tüdruk on ju lapsekingadest väljas.