[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aia|kultuur
aiand aias kasvatatav kultuurtaim. Köögiviljad, lilled jt. aiakultuurid.

aken ‹akna 20› ‹s›

1. hrl. raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks hoone, sõiduki vms. seinas v. laes; selle (klaasitud) raamid, ka aknalaud. Tubade, trepikoja, kaupluse, karjalauda, vagunite aknad. Kõrged, avarad, laiad, suured, madalad, väikesed, kitsad, terava-, ümarakaarelised aknad. Kahe-, kolmekordsed aknad. Sisse-, väljaavanev aken. Toa nurkmine aken on aeda, tänava poole. Laes oli väike aken. Aknad on valgustatud, säravad tuledes. Aknad on jääs, udused, higised, mustad. Ühes aknas on veel tuli. Akna all on lillepeenar. Tuul on akende pealt. Istusin toas akna all. Keegi on akna taga, ronib aknast sisse. Vaatan aknast välja. Aknast paistab vanalinn. Aknal on eesriie ees. Aknale ilmus ema. Ava aken, tee aken lahti. Pane aken kinni, sule aken. Kas aken on haagis? Aknad pärani lahti. Tuul lõi akna kinni. Vihm rabistab vastu akent. Koputasin tasa aknale. Lõi, viskas kiviga akna sisse, katki. Aknaid ette panema, pesema, puhastama. Akent klaasima, värvima. Lava kaeti akendega. Aknal 'aknalaual' õitsevad lilled. Rinnutas aknal 'aknalaual'. | piltl. Peeter I raius akna Euroopasse. *.. vaata, silmad on südame aknad, / head nagu halbagi peites. R. Parve.
▷ Liitsõnad: auto|aken, bussi|aken, kaar|aken, kabiini|aken, katuse|aken, keldri|aken, klapp|aken, köögi|aken, lae|aken, lava|aken, lükand|aken, nurga|aken, otsa|aken, petik|aken, poe|aken, pööningu|aken, sise|aken, taga|aken, topelt|aken, vaate|aken, vaguni|aken, võlv|aken, välis|aken, õhu|aken, ümaraken.
2. info määratletud piiridega andmeesituse osa arvutiekraanil, kuva osa. Brauseri, faili, programmi aken. Klõpsates väiksele pildile avaneb uus aken. Turvaliseks töökeskkonnast väljumiseks sulge aken. Avanenud aknas näed täpsemaid juhiseid.
3. kõnek vähemalt akadeemilise tunni v. koolitunni pikkune vaba aeg loengute v. koolitundide vahel. Õpetaja kurdab, et tunniplaanis on palju aknaid. Kahe loengu vahele jääb aken.
4. hrv kõnek taimedest vaba koht rohtu täis kasvanud veekogus. Kalamehed teevad rohtu kasvanud jõekäärudesse aknaid.

ees|aed
aiand elamu ees asetsev (väike) aed; aia eesmine osa. Tänavast hekiga eraldatud eesaed. Eesaeda sobivad lilled või üksikud põõsad.

ees|serv [-a]
eesäär. Laua eesserv. Tiiva eesserv on valge. Peenra eesservale istutatakse madalamad lilled kui tagaserva.

eksootiline ‹-se 5› ‹adj›
eksootikasse kuuluv, võõramaine, võõrapärane, kodumaisest tugevasti erinev; (võõramaiselt) ebaharilik, kummaline. Eksootilised rahvad, tantsud. Eksootiline muusika. Eksootilised maad. Eksootilised loomad, puud, taimed, lilled. Eksootiline rõivastus, soeng. Ta välimus oli pisut eksootiline. || eksootikast lähtuv; võõramaist, võõrapärast, ebaharilikku kujutav. Eksootiline romaan, luule. Eksootilised maalid.

ereda|värviline
Eredavärviline lõng, tikand, riietus. Eredavärvilised seinad, pildid. Eredavärviline sulestik. Eredavärvilised lilled, liblikad.

eri|värviline
erinevat värvi, erineva värvusega; ant. samavärviline. Erivärvilised lilled. Laual on erivärvilisi pabereid. Paarikümne erivärvilise pliiatsiga tehtud joonistus.

haud ‹haua 23› ‹s›

1. koht surnu matmiseks, hrl. maasse kaevatud süvend; hauaküngas. Lahtine, sügav, värske haud. Jäljetu, unustatud haud. Tundmatu sõduri haud. Ristideta hauad. Kaljusse raiutud haud. Hauda kaevama, kinni ajama, korrastama. Kirstu, surnut hauda laskma. Hauda avama, lahti kaevama. Haud on riisutud, rüüstatud, rüvetatud. J. V. Veski haud on Tartu Raadi kalmistul. Ta pidas haual kõne. Asetas lilled, pärja lahkunu hauale. Hauale pandi kivi, tahvel. Ema käis iga nädal poja haual. Vait, tumm nagu haud. Vaikib nagu haud. Ümberringi oli kõik vaikne nagu hauas. Hääl tuli nagu hauast. Nägu nii kahvatu, nagu oleks hauast tõusnud. Seda kuuldes pööraks ta end hauas ümber. Selle saladuse viis ta endaga hauda. Leidis endale meres külma, märja haua 'uppus'. Hall pea kisub haua poole. Küürakat parandab vaid haud. | piltl (surma, lõpu kohta). Hauani truu. Ümera lahingus leidsid paljud ristirüütlid haua. *Ta.. tundis end oma armastuse haual. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kalju|haud, kivikamberhaud; massi|haud, surnu|haud, vennas|haud, ühishaud; põrguhaud.
2. sügav koht veekogus, hrl. jões. Sügavate, põhjatute haudadega jõgi. *Küllap see on mõni suur kala, sest ega väikesi just haua kohal olegi. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: jõe|haud, merehaud.

hiilgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. tugev ühtlane helendus, valguskiirgus, sära. Päike särab pimestavas hiilguses. *..kala kerkib veepinnale, hõbesoomustest hiilgust ja sära pildudes. J. Mändmets. *Õigust öelda – ta oli ilus ses taevakarva rõivas, nende kiiskavate ehete hiilguses.. E. Vilde.
2. väline sära, toredus, uhkus v. kuulsus. Väline hiilgus. Au ja hiilgus. Hiilgust taga ajama. Purjelaevad olid siis oma hiilguse tipul. Sel puhul avaldus mehe kavalus täies hiilguses 'õige selgesti'. *Missugune hiilgus: kuldtähed, marmor, hästi hoitud hauad, lilled.. R. Sirge.
3. aj austav tiitel (algselt vürsti ja krahvi kohta), hrl. koos asesõnadega teie, tema. *„Just nii, teie hiilgus! Saab tehtud, härra polkovnik!” hoidis adjutant kätt kõrva ääres.. A. Hint.

hiline ‹-se 4› ‹adj›
ant. varane
1. ajaliselt lõpule lähenev, möödumas olev. Hiline hommikutund, pärastlõuna, õhtu, kellaaeg. Hilise novembri pimedad õhtud. Istusime väljas hilise õhtutunnini, ööni. On hiline kevad – õieti võiks seda ka varasuveks pidada. Aeg on üsna, väga hiline, lähme magama. Hiline tund 'hrl. hilisõhtu v. -öö'. || hilja, hilisel kellaajal toimuv, esinev, tegutsev vms.; hilisõhtune, -öine. Hiline ülalolek, õhtusöök. Uksele koputas hiline teekäija. Kohtasin hiliseid jalutajaid. Hilised tänavad olid tühjad ja vaiksed. Käib kinos ainult hilisematel seanssidel.
2. pärast tavalist, kindlakskujunenud v. vajalikku aega saabuv, esinev v. toimuv; (ilmumisega) viibinud; hiljaks jäänud, hilinenud. Hiline õitseaeg, kevadkülv. Hilised hallad, öökülmad. Hiline armastus. Oleme täna väga hilised, kõik on juba kohal. Hilistele külalistele ei jätkunud enam toole. Vallo oli vanemate hiline laps. Toas pirisesid üksikud hilised sügiskärbsed. Kevad oli hilisem kui mullu. Informatsioon oli lünklik ja hiline. Varane vares pühib nokka, hiline lehvitab tiibu. || pärast teisi omasuguseid valmiv v. valminud, esinev, tehtav v. tehtud. Hiline ristik, kerahein, kartul. Hilised lilled, seened. Haiguse hilised tüsistused. *Aednik korjas hoolega ja ettevaatlikult puudelt kõige hilisemaid sügiseõunu. J. Mändmets.
3. hiljuti tekkinud, toimunud, esinenud vms. Hilised kivikalmed. Hiline laensõna. Suhteliselt hiline grammatiline kategooria. Selgus, et ehitis on üsna hiline. Veel hilises minevikus ei teatud, kui rikas on Sahara.
4. ‹komparatiivselt› hiljem ilmnev, saadud v. tekkinud; pärastine, edaspidine. Hilisemad tähelepanekud kinnitavad varasemaid andmeid. Käsikirja hilisem saatus on teadmata. Hilisemad kogemused õpetasid teda elu ja inimesi teisiti hindama. *Ringi tegevus kestis neli aastat ja sellest võttis osa ka hilisem folklorist A. H. Neus. A. Vinkel.

iga|sugune ‹adj›
paljusid erinevaid liike haarav, iga liiki v. laadi; kõige mitmesugusem, kõiksugune. Igasugused asjad, lilled, mardikad. Kelder on täis igasugust kolu. Talvel tuli igasuguseid kappu ja pütte teha. Inimesi on igasuguseid – häid ja halbu. Kohtasime igasuguseid veidrikke. Tegi igasuguseid tempe. Oskab igasuguseid laule. Igasugused mõtted tulid pähe. Maailmas on igasuguseid hädasid. Istub igasugustes komisjonides. Igasugune käsitöö on jälle moes. Tal on igasuguseid ühiskondlikke ülesandeid. | ‹substantiivselt› hlv. Keera uks korralikult lukku, siin liigub ringi igasuguseid. || ükskõik missugune; kõik, iga. Nali läheb juba üle igasugus(t)e piiri(de). Kalasaak oli üle igasuguste ootuste hea. Igasugune lauajupp läheb asja ette. Selleks ei kõlba igasugune riie, vaid ainult linane. Igasugune muu töö sobib talle paremini. Mitte igasugune roheline ei sobi igasuguse sinisega. Igasugune sahkerdamine on mulle vastumeelt. *Igasugune tormakus siin rõskel trügimist täis perroonil oleks olnud sulaselge narrus. V. Gross. || ‹jaatavates lausetes koos sisulise eitusega, keeluga vms.› (midagi välistavalt:) vähimgi, väiksemgi. Tuisk hävitas igasugused jäljed. Puudus igasugune tänavavalgustus. Siin on igasugune jahipidamine keelatud. Vastas ilma igasuguse mõtlemiseta: „Ei saa!” Nähes ema, kadus poisil igasugune kartus. Ta oli kaotanud igasuguse huvi meie vestluse vastu. Lõpetas minuga igasuguse vahekorra.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

ilusasti ‹adv›

1. silmale v. kõrvale nauditavalt, esteetilist elamust pakkuvalt. Päike läheb ilusasti looja. Ilusasti riietatud neiud. Lilled õitsevad eriti ilusasti. Koor laulis väga ilusasti.
2. nõuete kohaselt, nagu peab, hästi v. kenasti. Kõik jõudsid ilusasti kohale. Laud oli ilusasti ära kraamitud. Lubas võla ilusasti ära tasuda. Tema saab oma ülesannetega ilusasti hakkama. Uks pandagu ilusasti kinni, et külma sisse ei tuleks. Külaline saadetakse ilusasti rongi peale. Neil õnnestus ilusasti välja puhata. Rahaga tuleb ta ilusasti läbi. Lapsed mängisid ilusasti aias. Räägi oma mured ilusasti ära! Saa jälle ilusasti terveks.

ise

1. ‹adv› iseenesest, ilma et keegi seda otseselt põhjustaks. Küünal kustus ise. Jäi mulje, nagu oleks tuli ise süttinud. See haigus ei parane ise, vaid vajab korralikku ravi. Paise jooksis ise tühjaks. Hambavalu läks üsna ise üle. Ega vikat ise nüriks lähe. Ega käeosavus ja vilumus tule ise, harjutada on vaja. Õnn ei langenud mulle ise sülle, selle eest tuli võidelda. *„Ma ei saa neist mitte mõelda, mõtted tulevad ise,” vastas poiss. A. H. Tammsaare.
2. ‹adv› iseseisvalt, ilma abita, omal jõul; omal algatusel. Laps oskab juba ise käia. Õpilane lahendas selle ülesande täiesti ise. Tüdruk õmbles kleidi peaaegu ise valmis. Tänan juhatamast, siit oskan ma ise edasi minna. Tulin siia ise, oma vabal tahtel. Esimene maal kingiti, teise ostsin juba ise. Ta ei oodanudki käsku, vaid hakkas ise nõusid pesema. Miks sind alati kutsuma peab, tule mõnikord ka ise. Töökohta ei leidnud noormees ise, vaid sai selle sõprade abiga. *Kui just kutsutakse... ise küll ei lähe. L. Kibuvits. || isiklikult, oma käe, oma silma, oma suu, oma mõistusega. Seda ilmaimet peab ise nägema ja kuulma. Tundsin järjest suuremat vajadust päris ise midagi korda saata.
3. ‹adv› van eraldi; peale selle. *Ise olid kaubalaevad, ise sõjalaevad ja vened. C. R. Jakobson. *Oma nelikümmend kaheksa vakamaad põldu ja heinamaad, ise veel veski ja hooned-majad, tegid Andrese jõukaks meheks.. L. Koidula.
4. ‹adv› kõnek oma olemuselt, iseenesest. Ta on ise täitsa ilus tüdruk. Kenad lilled olid ise. Lepalauad olid ise kallid. Ta on selline jutukas ise.
5. ‹indekl. adj› eri, erinev, isesugune; teistsugune. Igal linnul ise laul. Räägib iga kord ise juttu. Meil kõigil kolmel oli ise ülesanne. On selge, et need mehed käivad ise teid. Tundus, et nad elasid kumbki täiesti ise maailmas. Alustasin lugemist iga kord hoopis ise peatükist. Igaüks hilines ise põhjusel. Igal majal ise tegu ja ise nägu. Iga sein värviti ise värvi. Teisel lugemisel sain raamatust hoopis ise mulje. || omaette, eraldi olev. Teenijad sõid ise lauas. Noored hoidsid rohkem ise kampa. Ema ja lapsed olid juba ammu ise leivas. Meile kummalegi on ette nähtud ise tuba.

ise|enese ‹pron›

1. enesekohase asesõnana rõhutab refleksiivsust tugevamini kui enese, enda. a. ‹objektina›. Ma ei hakka ometi iseennast laimama. Armasta ligimest nagu iseennast! Õpi iseend tundma! Kunstnik hakkab juba iseennast kordama. Sa reetsid iseenese. *Palju lugemine võib inimesse tuua arvamuste ja tundmuste segu, milles ta kaotab iseenda. A. H. Tammsaare. b. ‹adverbiaalina›. Iseenesest, iseenestest teame me kõige vähem. Ta tegi iseendale kingituse. Jäin iseenesele kindlaks. Meil jäi üle loota ainult iseendile. Kõige rohkem nõuab ta iseendalt. Ta võitles iseendaga, kas minna kinno või mitte. Iseenda pärast ma ei muretse. Ma tõin lilled iseenese jaoks. Olen selle üle iseeneses 'endamisi, omaette' palju mõelnud. Kunst on väärtus iseeneses 'omaette väärtus'. c. ‹atribuudina deverbaalsubstantiivide juures›. Ta on jõudnud juba iseenda jumaldamiseni. Neil ei ole usku iseendasse.
2. ‹genitiivse atribuudina possessiivpronoomeni oma asemel› hrl. rõhutab tugevasti kuuluvust tegevuse subjektile. Iseenese lapsele võin ma seda ju lubada. Ta on seda iseenese nahal tunda saanud. Noormees tegi seda ainult iseenese huvides. Sa oled ju iseenese vaenlane.

juba ‹adv›

1. (ajaliselt:). a. näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms. on käsitletavaks momendiks alanud v. lõppenud (vihjates sellele, et varem see nii polnud); suhteliselt vara, varem kui oodatud, arvatud v. soovitud. Ma juba tulen. Me juba tunneme teineteist. Ööd on juba valged. Päike on juba loojunud. Olime siis juba heas tujus. Toas on juba soojem. Lilled on juba õitsenud. Kell on juba helisenud. Olen uue tööga juba harjunud. Ma juba peaaegu uskusin sind. Olin selle juba unustanud. Kas arst on haige juurde juba kutsutud? Poiss on juba 180 cm pikk. Olen juba 50-aastane. Oodatu saabus juba hommikul, järgmisel päeval. Märkasin sõpru juba eemalt. Tüdruk õppis juba 4-aastaselt lugema. Juba tulebki koju minna. Uus esimees on juba päral. Kas jäite juba õhtule? Hakka tööle juba täna. Aeg on juba läbi. Aimasin seda juba ette. *..metsas linnud laulavad, / juba valmis mustikad. E. Enno. *Hiljem, juba söögilauas, muutusid needsamad hääled kord-korralt aina rõõmsamaks.. E. Krusten. b. rõhutab, et mingi olukord on kestnud suhteliselt kaua v. on kordunud. Juba ammu. Elame juba kaua ühe katuse all. Juba väikese poisina kuulas ta vanu rahvajutte. Ootan siin juba üle tunni. Jüri tundis Antsu juba lapsepõlvest. Ta on meil tehases töötanud juba pikemat aega. Sa oled juba viies küsija. See on juba kolmas noomitus. c. käsk- ja soovlausetes väljendab soovi, et miski toimuks otsekohe v. võimalikult ruttu. Jäta juba! Aitab juba! Kui ema juba tuleks. Kui eksam juba mööda saaks.
2. (rõhutavalt:). a. tõepoolest, kindlasti, küll (nõrgema rõhutuse või lauses esitatu üldtuntuks pidamise korral asendub ju'ga). Seda juba ei juhtu. Tema juba sellest ei hooli. See juba sobib! Tööd juba jätkub. Meist nad juba jagu ei saa. Tema juba kartma ei löö. See hobune juba koormat ei vea. Küll teie juba teate. Oi, see oleks juba huvitav! Nemad juba oskavad asju ajada. Teisele mehele ma sind juba ei jäta. See on juba Arno moodi. Tal on juba säärane komme. Kui juba teha, siis hästi. *„Natukest ei maksa karta, peremees!” naeris sulane.. „Kui juba karta, siis karta...” R. Sirge. b. üksnes, muust rääkimata. Juba roose oli mitukümmend sorti. Juba see mõtegi on hirmus. Juba protokollistki võib saada ettekujutuse koosoleku ägedusest. Juttude kunstiline tase on ebaühtlane juba erineva kirjutusaja tõttu. Hea on juba seegi, et.. Juba seetõttu, et.. *Tundsin otse selgesti, et olin tervem, tugevam – juba füüsiliseltki. A. Mälk. c. isegi, koguni. Kui juba Ants ei oska, siis ei oska keegi. Kui seda juba seadusesilm ütleb, siis tuleb uskuda. *„Nüüd lähed sa küll liiga kaugele, kui kipud kunstnikule juba värvidegi valikut ette kirjutama,” tõrjus Varbla. O. Tooming. *Mis tüürimees sinust nii saab, kui roolis ka juba norutad? E. Tammlaan. d. siiski, pealegi. Andke juba veel 10 muna. Pange juba kilo täis. e. väljendab tugevat kahtlust. Jaah, juba sa tuled! '(= ei sa tule, vaevalt sa tuled)'. Juba nad ta nii kergesti nõusse said. *„Aga kas ei annaks teie uued kosilased järele?” – „Juba nad annavad!” tähendas Miina tihkudes. E. Vilde. f. van (tänapäeval harilikult ju:) küllap, arvatavasti. *Juba tal tänasel rõõmukirjul päeval mõni muu asi ligemal seisis kui too „armas, kallis lellepoeg”. E. Vilde. *Eks see ükskõik ei ole, missuguse rahaga osteti,” arvas Anna. „Juba ta siis ei ole, et nad nõnda ütlevad,” vastas Rein tütrele. A. H. Tammsaare.

kalm1 ‹-u 21› ‹s›
(poeetilisemas stiilis:) hauaküngas, haud. Langenud kangelaste, esivanemate kalmud. Värsked lilled ehivad kalmu. Käisin ema kalmul. Surnuaia nurgas on mitu rohtunud kalmu. Isa puhkab ammu kalmus. *Peielised seisid veel tükk aega värske kalmu juures .. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: kangelas|kalm, vennaskalm.

kasvama ‹42›

1. eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema. Laps kasvab. Suureks, meheks kasvama. Kasvas kiiresti oma kasvu täis. Tüdrukust kasvas kaunis neiu. Põrsad kasvavad jõudsasti. Vasikas jäeti kasvama 'eluloomaks'. Angerjad kasvavad suhteliselt aeglaselt. Põõsas kasvas kuni kolme meetri kõrguseks. Vili kasvab hästi, lihavalt. Rukis, hein kasvas vägev. Istikud läksid, hakkasid kasvama. Umbrohi on visa, kange kasvama. Kartul kasvab hästi liivases maas. Karvad, küüned kasvavad. Habe kasvas kiiresti. Juuksed on pikaks kasvanud. Silmale kasvas kae peale. Üks hammas on viltu kasvanud. Lülisamba vigastusest kasvas talle küür selga. Veistele kasvavad sarved. Silma nähes 'väga kiiresti, jõudsalt' kasvama. || idanema. Linnaseodrad pandi kasvama. Kartulid läksid soojas keldris kasvama. Lamandunud vili läheb vihmaga kergesti kasvama. || üles kasvama, kusagil oma lapsepõlve v. noorusaastaid veetma. Poiss oli maal, linnas kasvanud. Ta on sündinud ja kasvanud Lõuna-Eestis. Ants kasvas vanaema juures. Sõja ajal tuli paljudel kasvada rasketes oludes. || (vaimselt, poliitiliselt jne.) täiustuma, arenema ning kujunema. Ta kasvas teadlikuks võitlejaks. Temast kasvas peagi kogenud juht. Teisi õpetades ja kasvatades kasvame ka ise. || piltl tugevasti kiinduma, end kellestki v. millestki lahutamatuna tundma. Nooruk on tuhande niidiga oma kodukoha külge kasvanud. *Ometi hakkab neiu tundma, et mitte ainult tema ei ripu noormehe küljes, vaid et ka see kasvab tema külge .. A. H. Tammsaare. || piltl järsku, ootamatult välja ilmuma; kiiresti kerkima v. tekkima. Kaubamaja ümber kasvasid viimaste aastatega kõrged büroohooned. *Üks mees kasvas korraga ta ette; ja see mees tuli vist merest .. A. Jakobson.
2. (ühenduses puude, taimede esinemis- v. levikupaigaga:) esinema, leiduma, olema. Mäekülgedel kasvas mets. Kingul kasvab kolm mändi. Aias kasvasid marjapõõsad ja lilled, kartulid ja kapsad. Metsas kasvab seeni. Luuderohi kasvab meil üksnes saartel. Polaaraladel kasvavad taimed. Veereval kivil ei kasva sammalt.
3. taimkattega (ka karvadega) tihedalt kattuma, täituma v. ummistuma. Heinamaa, põllud kasvasid võssa. Nõgestesse kasvanud aianurk. Umbrohtu kasvanud peenrad. Teerada kasvas rohtu. Kanarbikku kasvanud nõmm. Järv, tiik kasvas pikapeale umbe. Lapsed sulistavad kõrkjaisse, kõrkjaid täis kasvanud jõesopis. Kase- ja pajuvõsa täis kasvanud jäätmaa. Habemesse kasvanud matkajad. Taat oli räbaldunud ja karvadesse kasvanud. *Varemeis foorum [Roomas] kasvas mätta alla, külamehed hoidsid siin oma härjakarju .. F. Tuglas.
4. suurenema, rohkenema, tugevnema. Linn, alev, küla kasvab. Lumehang akna all kasvab. Rongimürin, kõmin, lärm kasvab. Pilv kasvas kiiresti. Vahemaa laeva ja ranna vahel kasvas pidevalt. Rahvaarv, pere aina kasvab. Uudishimulike hulk kasvas järjest. Organisatsioon on mitme uue liikme võrra kasvanud. Meeskonna eduseis kasvas 15-punktiliseks. Mäetööstus kasvas kiiresti. Toodang kasvas peagi kahekordseks. Sissetulekud, kulutused, väljaminekud kasvavad. Tootmine, tarbimine, tööviljakus kasvab. Kaubakäive, läbimüük kasvas 40 %. Viljasaak on kasvanud. Tööpuudus, viletsus, noorsoo kuritegevus kasvas. Kasvas vastupanu vaenlasele. Pahameel, nördimus, viha, meeleheide, hirm, ärevus kasvab. Minu lugupidamine tema vastu kasvas. Mehe populaarsus, kuulsus kasvas pidevalt. Tema imestus, hämmastus üha kasvas. Mõju, autoriteet, võim kasvab. Koormus, pinge hakkas kasvama. Tempo, hoog, kiirus muudkui kasvas. Jälgib seda kasvava huviga, erutusega. Vajadused, nõuded kasvavad. Janu, nälg, nõrkus kehas kasvas. Teadmised, oskused kasvavad. Päikese aktiivsus on kasvanud. Kasvav suurus (matemaatikas). Süües kasvab isu. Kasvab saak, kasvab himu. *.. kõik rääkisid, et raba kasvab ja kasvab, et raba tungib peale. A. H. Tammsaare. || muutuma, millekski üle minema, üle kasvama. Tuul kasvas tormiks. Rahva passiivne vastupanu kasvas avalikuks vastuhakuks. Sõnavahetus ähvardas tüliks kasvada. Nende kauaaegne tutvus kasvas kindlaks sõpruseks. *.. nii et ei märkagi, millal hommik kasvab päevaks. O. Tooming. || arenema, (välja) kujunema; tekkima, saama. Päevadest kasvavad kuud, kuudest aastad. See harjumus on talle lihasse ja luusse kasvanud 'omaseks saanud'. *Mõrudusest, mis ta südant seeüle täitis, kasvas vaen .. E. Vilde.

kasvu|hoone
aiand klaasist vm. valgust läbilaskvast materjalist katuse ja seintega ehitis kultuurtaimede kasvatamiseks. Soe, köetav kasvuhoone. Ühepoolne, kahepoolne kasvuhoone. Kasvuhoones kasvatatud kurgid, tomatid, lilled. Õhk oli soe ja niiske nagu kasvuhoones.
▷ Liitsõnad: angaar|kasvuhoone, kevad|kasvuhoone, kile|kasvuhoone, klaas|kasvuhoone, külm|kasvuhoone, talvekasvuhoone.

kasvu|nõue
‹hrl. pl.› vajadus kasvutingimuste osas. Kasvunõuded on rõikal ja redisel samasugused. Lilled tuleb aeda istutada vastavalt nende kasvunõuetele.

kauem ‹adv›
rohkemat v. pikemat aega, kauemini. Täna hommikul magati natuke kauem, kauem kui tarvis. Kool poisse kauem kinni ei pidanud. Kauem ma seda välja ei kannata. Õde elab vendadest kauem. Jahedas püsivad lilled kauem värsked. Vaevalt see protseduur kauem kestab kui kümmekond minutit.

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

keskele
I. ‹postp› [gen]
1. keskpaika, keskkohta. Tantsijad asetusid toa keskele. Ujusime jõe keskele. Väljaku keskele püstitatakse mälestussammas. || millestki, kellestki ümbritsetud kohta. Viskas end pikali karikakarde keskele. Peitis paki kolikambrisse vana kolu keskele. Pillub hagu tulle, otse leekide keskele. Sattus peagi kihava elu keskele. *Ta ise ei kohku tagasi, kargab kui tarvis otse lahingumöllu keskele .. A. Sang (tlk).
2. kellegi, millegi seltsi, hulka (hrl. samast tegevusest, olukorrast osavõtmiseks). Tulge meie keskele! Asus võõra rahva keskele elama.
3. sekka, hulka (osutab hrl. keskkonnale, inimrühmale, kuhu midagi levib). *Nüüd on lõpp segadustel, milliseid kasutas Saatan, et kristlaste keskele tüli ja riidu külvata .. L. Metsar.
4. (ajaliselt:) keskpaika. Nõupidamine lükati edasi kuu keskele.
II. ‹adv› keskkohta, keskpaika. Keskele istutati kõrgemad lilled. Istu sa siia keskele, meie vahele!

kimp ‹kimbu 21› ‹s›

1. hrl. keskelt v. otsast kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid. a. (taimede, taimevarte vms. kohta). Kullerkuppude, metsalillede kimp. Ostab kimbu kannikesi, sinililli, astreid. Võttis kimbust ühe õie. Korjasin suure kimbu karikakraid. Köitis, sidus lilled kimpu, kimbuks. Too turult kaks kimpu sellerit. Sidus redised, porgandid kimpu. Porgandeid müüdi kimpudena. Käes oli mul kimp kaseoksi. b. kogukas patakas (kokkuseotud) raamatuid, paberilehti vms. Kimp raamatuid, ajalehti, ajaleheväljalõikeid. Sidus vihikud nööriga kimpu. *.. ulatas mulle klambriga kinnipandud paberipoognate kimbu. O. Tooming. c. (muude selliselt ühendatud esemekogumite kohta). Põrandal olid nahkade kimbud. Kimp terasvardaid. Võtsin taskust kimbu võtmeid. Võttis seinalt kimbu kuivatatud kalu. Sidus köie kimpu. Kimpu seotud vanad sukad. Aparaadi juurde viib kimp elektrijuhtmeid. Kusagilt tõusis õhku kimp rakette. d. (ühest allikast lähtuva kiirte rühma kohta). Valguskiirte, päikesekiirte kimp. Katoodkiirte kimp. e. piltl. Poeet on avaldanud ajakirjas kenakese kimbu värsse. *Siis hakkas osa tülpinud kuulajaid üksteise võidu alla garderoobi jooksma .., kuna väike kimp kirjanduslikke inimesi jäi juubilari ümber. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: lille|kimp, matuse|kimp, oksa|kimp, pruudi|kimp, roosi|kimp, vitsakimp; paberi|kimp, raamatu|kimp, vihikukimp; granaadi|kimp, hao|kimp, köie|kimp, nööri|kimp, riide|kimp, võtmekimp; juht|kimp, niinekimp; kiirtekimp.
2. komps, pamp. *Viis kimpu ja seitse pampu olid tal kaasas. E. Bornhöhe. *Ah soo, ma usun siiski, et mul on veel mõni sigar kimbu sees karbis. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: leivakimp.
3. väike koorem. *Jakob, mine rakenda hobune ette, toome ühegi kimbu heinu, veiste heinad on puhtaks otsas. J. Lintrop.

kirju ‹6 või 1› ‹adj›

1. läbisegi mitmest värvusest, mitmevärviline. Kirju rätik, seelik, kleit, pesu, riie, kangas. Kirju lehm, koer, liblikas. Rähnil on kirju sulestik. Kirjude õitega lilled. Sügisene mets läks kirjuks. Võsaalune oli sinililledest ja ülastest kirju. *Laiaõlaline mees, kellel polnud seljas muud kui punase, sinise ja kollase kirju lilleline rätt puusade ümber .. U. Masing. | (taime- ja loomanimetustes; viimastes hrl. kokkukirjutatuna). Kirju liilia, püvilill, lõosilm, sarikhernes. Kirju võikala. || põhivärvusest erinevate laikude, täppide, kriipsudega vms. kaetud. Lauapaber oli tindiplekkidest kirju. Käsikiri muutus parandustest üsna kirjuks. Püksid olid paikadest kirjud. Nägu oli kriimustustest kirju. Vihmapiisad lõid kõnnitee kirjuks.
▷ Liitsõnad: halli|kirju, kollase|kirju, musta|kirju, musta-valge|kirju, pruuni|kirju, punase|kirju, rohelise|kirju, sinise|kirju, valgekirju; sügis|kirju, värvikirju.
2. koostiselt v. üldilmelt väga erinev ja ebaühtlane, väga eripalgeline; kirev. Päritolult, haridustasemelt, huvidelt kirju seltskond. Riigi elanikkond on rassiliselt, rahvuslikult kirju. Reisiseltskond juhtus üpris kirju. Laulja repertuaar oli kirju: klassikast kuni rahvalauludeni. Arhitektuuriliselt kirju vanalinn. Mulluse luule üldpilt on kirju ja kunstiliselt ebaühtlane. Tema elulugu on kirju seiklusrida. Kirju (ees)kava 'segaeeskava'. Kirju rida 'rida, kus mees- ja naissoost isikud on vaheldumisi'. || oma kirevuses halva v. kahtlase kuulsusega asjaolusid ja momente sisaldav. Kirju minevikuga seikleja. || kirevuse, mitmekesisuse tõttu segane, ebaselge. Asi, lugu on kirju, kirjumast kirjum, läheb järjest kirjumaks. Ajad olid kirjud ja järjest kirjumaks nad läksid.

kodu|aed
kodu (hrl. oma elamu) juurde kuuluv aed. Need lilled sobivad eriti väikesesse koduaeda.

koolduma ‹37›

1. kooldu vajuma, minema v. tõmbuma, kõverduma. Kuused on lumest looka kooldunud. Pihlakate nõtked oksad kooldusid marjakobarate raskusest. Õngeritv kooldus looka. Purde palgid kooldusid raskuse all. Raamatutest kooldunud riiul. Rukis, hein kooldus tuulehoogudes. Lilled kooldusid valguse poole. Soojusest kõveraks kooldunud küünal. Raamatu kaas kooldus päikese käes. Kummardamisel kooldus ülakeha ette. Vimma kooldunud õlad, turi, piht, selg. Kiharaiks kooldunud juuksed. Mehe suunurgad kooldusid muigeks. || (elusolendi kohta:) oma keha kooldu tõmbama. Ratsanik kooldus kummargile hobuse turjale. Tüdruk kooldus naerust kõverasse. Ilves kooldus hüppeks.
2. kooldus olema. *Kuldi alumisest lõualuust kaugemale ülespoole kooldunud kihvad on ohtlikud lõikerelvad.. O. Tooming.
3. kaarena, loogana kulgema. *Ümber küla kooldub suure loogana Kõver väin. J. Smuul.
4. muganema, millelegi vastavat vormi omandama. Kingad koolduvad käimisel jala järgi. *Silmakirjaks võiks ju ka tema jüngriks, „valguse lapseks”, „ärganud hingeks” koolduda. E. Vilde.

kraavi|perv
Teeäärne kraaviperv. Kraavipervedel õitsesid lilled. Mehed istuvad kraavipervele.

kriiskama ‹kriisata 48›

1. heledat, teravalt läbilõikavat häält tegema. a. (inimeste karjumise v. hüüdmise kohta). Hüsteeriliselt, vihaselt, kiledalt, ärritatult kriiskama. Naine pistis hirmust kriiskama. Joobnud seltskond kriiskas laulda. Vihane eit kriiskas kõigest kõrist needusi. Ta hüüdis seda lausa kriisates. „Ära puutu mind!” kriiskas naine. Kriiskav hääl. Kostis kriiskav kisa, nutt. *Ta häälgi tõusis mehelikust baritonist kriiskavaks aldiks.. K. Rumor. b. (muude elusolendite sellise valju häälitsemise kohta). Peoleo kriiskab enne vihma. Papagoi kriiskab puuris. Järve kohal kriiskasid kajakad. Vihane kukk kriiskas laulda. Puude otsas lärmitsesid ja kriiskasid ahvid. *Suitsenud raudkivist laotud ahju pragude vahel kriiskasid kilgid. J. Mändmets. c. (eluta looduse pikemate teravate helide kohta). Mürtsuvad trummid ja kriiskavad vilespillid. Trammi rattad kriiskavad pöörangul. *Varahommikust hilisõhtuni kriiskas kreissaag. M. Mõtslane.
2. (värvitoonide kohta:); eredana, käredana, lõõskavana paistma. Kriiskavad värvi(tooni)d. Raamatute kriiskavad kaanepildid. *.. seinu katsid lilled, väänduvad ronitaimed, puud ja põõsad, ent see kõik oli elutu, kriiskas vaid kullasära.. T. Vint.

kultiveerima ‹42›

1. kultuuristama; kultuurina kasvatama, viljelema. a. maad üles harima, kultuurtaimi kasvatavaks muutma. Soo kultiveeriti põllumaaks. Heinamaad, rohumaad kultiveerima 'kultuurheina- v. -karjamaaks muutma'. *Allpool on mäekülg kultiveeritud aedadeks kuni linnani. J. Sütiste. b. kultuurtaimeks aretama. Kultiveeritud lilled, marjad. Kultiveerib metsõunapuudest häid õunu kandvad viljapuud. c. kultuurina (3. täh.) kasvatama. Paljudes Aafrika riikides kultiveeritakse maapähklit. Ravimtaimedest kultiveeritakse enim kummelit. Kuuske ja mändi tuleb kultiveerida, kask hakkab kasvama looduslikust külvist. d. mikroorganisme vms. kultuurina (5. täh.) kasvatama. Tööstuslikult kultiveeritavad pärmseened, piimhappebakterid. Poliomüeliidiviirust õnnestus kultiveerida areneval kanalootel. Vastavas söötmes saab kultiveerida ka kasvajarakke.
2. harrastama, viljelema. K. Menningu aegne „Vanemuine” kultiveeris peamiselt draamat. Seda spordiala pole meil kunagi kultiveeritud. *.. näeme etappe, kus sonetivormi on kultiveeritud hoolega, samuti teisi, mil see vorm on käibelt peaaegu kadunud olnud. P. Viiding. || (edasi) arendama. On püüdnud endas täpsust, otsustavust kultiveerida. *Nii võib just kodu kultiveerida noortes tarbijalikkust, kergemeelsust, sotsiaalset passiivsust.. M. Titma.
3. põll kultivaatoriga mulda harima. Põld kultiveeriti ja äestati. Umbrohutõrjeks kultiveeriti maad mitmel korral, mitu korda.

kuninglik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. kuninga v. kuninganna seisundis olev, kuningast põlvnev, kuninga perekonda kuuluv. Kuninglik perekond, suguvõsa. Kuninglikust soost isik. Ta soontes voolab kuninglik veri. || (tiitlites, pöördumistes). Tema Kuninglik Kõrgus. Teie Kuninglik Majesteet.
2. kuningale v. tema perekonnale kuuluv; kuninga, kuningriigi teenistuses olev, kuningast lähtuv, (tänapäeval tavalisem:) kuninga(-). Kuninglik võim. Kuninglik jahtlaev, loss. Kuninglikud võimutunnused, reglemendid, käsud, ürikud. Kuninglik ihuarst. Viibis kuninglikul vastuvõtul. Kuninglikud merejõud, õhujõud. Kuninglik akadeemia, raamatukogu, kolledž. Londoni Kuninglik Selts.
3. piltl esinduslik, suursugune, tore, suurepärane v. võimas. Tal on kuninglik rüht. Põder on lausa kuninglik loom. Liiliad on kuninglikud lilled. Male on kuninglik mäng. Elab külluslikku, kuninglikku elu. Kuninglik kingitus, sissetulek, tasu, jootraha. Sellest tuleb kuninglik jook. See oli kuninglik eine, lõuna, söömaaeg. Tingimused uurimistööks olid lausa kuninglikud.

kõigest ‹adv›
ainult, vaid. a. näitab, et mainitavat määra peetakse üsna väheseks. Jutuajamine kestis kõigest mõne minuti. Sinna on kõigest kilomeeter või paar. See kaalub kõigest mõne grammi. Vanamees on koolis käinud kõigest kaks talve. Rahvast oli vähe – kõigest kümmekond inimest. See juhtus kõigest nädal tagasi. Ta sai kõigest ühe hääle vastu. Neil oli kahe peale kõigest üks tekk. b. mitte enamat kui; mitte rohkem kui vms. Ta oli kõigest sõjasulane, ori, külarätsepa tütar. Vesi ulatus kõigest põlvini. *Minu toodud lilled pole pidukohased. Kõigest kullerkupud. L. Promet. *Kuid Vahtrepal sai selgeks, et väinajää kandis kõigest meest ja kelku, hobusega minemisest polnud juttugi. H. Sergo.

kõigutama ‹37›

1. ühtlaselt edasi-tagasi (v. üles-alla) liigutama; millegagi selliseid liigutusi tegema, kõikuma panema. Tugev tuul kõigutab puude latvu. Lained kõigutavad paati. Kõigutas minnes korvi käe otsas. Istub aknalaual ja kõigutab jalgu. Isa kõigutab laitvalt pead. Tüdruk astus puusi kõigutades edasi. Poiss kõigutas end toolil. Lennuk kõigutas tiibu. Lilled kõigutasid oma õietutte. *..kõigutab end natuke aega kandadelt varvastele ja tagasi. J. Kross.
2. piltl ebakindlaks muutma, kõikuma, vankuma panema. Kellegi autoriteeti, positsiooni, jalgealust kõigutama. Kellegi otsust, veendumust, enesekindlust, usku kõigutama. Rahvuslik vabadusliikumine kõigutas kolonialismi alustugesid. *Ja see usaldamatus oli kõigutanud minugi usaldust tema vastu. J. Kärner. || kedagi tema arvamust, seisukohta jne. muutma panema. Ta ei lase end oma kavatsustes, otsuses kõigutada. Ma püüdsin teda järeleandmisele kõigutada. *Kustat ei kõigutanud miski, ta vaid naeris igasugustele juttudele. V. Uibopuu.

kõrbema ‹37›

1. leegita põlemisel v. kuumuse mõjul (pinnalt) söestuma v. mustaks tõmbuma. Pliidil kõrbeb midagi. Kotletid läksid kõrbema. Liha kõrbes söele. Puder kõrbes põhja. Piparkoogid kõrbesid päris mustaks. Ahi oli liiga käre, leivad kõrbesid ära. Pannkoogid on ühelt poolelt kõrbenud. Kõrbenud rasv, leib, toit. Tulekahju kuumusest kõrbes naabermajal värv. Ta juuksed ja habe on kõrbenud. Kassil on karvad ühelt küljelt kõrbenud. Rohi on tuleaseme ümber mustaks kõrbenud. || tugevasti päevituma. Heinateol kõrbesid nägu ja sääred pruuniks. Päikesest punaseks kõrbenud käsivarred. Ta on kõrbenud tõmmuks nagu neeger.
2. kõnek (maha) põlema. Pistan su maja põlema, et sa kõigega tükkis sisse kõrbeksid! *Umbsed täiskiilutud raudteevagunid vedasid suures tapluses tuhaks kõrbenud linnade ning külade räbaldunud toiduhankijaid .. E. Tennov.
3. põuaga päikese käes väga ära kuivama. Maapind kõrbes päikese käes praguliseks. Nõmm on nii kõrbenud, nagu oleks tuli üle käinud. Vili kõrbeb põllul. Kollaseks kõrbenud rohi. Kuiva käes kõrbenud lilled, lehed.
4. kõnek tugevat janu väljendavates, eeskätt rahvapärastes ütlustes (harvemini verb üksi). Keel kõrbeb suulakke, kurku. Ulata kaljakapp, kurk kõrbeb. Sisikond kõrbeb sees. Süda kõrbeb, juua tahaks. *Ruta, kallis! Ma kõrben. Õlut oleks tarvis. V. Gross.
5. kõnek läbi kukkuma, ebaõnnestuma, vahele kukkuma, põhja kõrbema. Plaan kõrbeb. Kaks küsimust vastasin õigesti, aga kolmandaga kõrbesin. Sõdur läks kasarmust hüppesse ja kõrbes.

kääbas ‹kääpa 19› ‹s›

1. haua-, kalmuküngas. Värske, rohtunud kääbas. Metsa all on sõjaaegsed nimetud kääpad. Kaasatoodud lilled kuhjati kääpale. *..kääpad lahti kaevatud ja surnud ära viidud matmiseks vanadesse paganausu kalmetesse. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: liivakääbas.
2. arheol mullast v. liivast kuhjatud ümmargune v. vallitaoline kalme. II aastatuhande, rauaaja kääpad. Kääbastest on leitud ehteid ja relvi.

laastama ‹laastada 37 või laastata 48›

1. (võsa, metsa) maha raiuma; maad metsast, võsast puhastama, raadama. Laskis kopli leppadest puhtaks laastata. Padrik, võsa tuleb heinamaaks, põlluks laastata. *Uue kraavi ja piirikraavi vahel seisis nõndanimetatud loodheinamaa, mida Pearu ise oma käega laastanud ja silunud. A. H. Tammsaare. || van hrv laasima. *.. seal hakkasid nad puid maha raiuma, okstest siledaks laastama, koorima, tahuma .. F. R. Kreutzwald.
2. midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema, rüüstama, lagastama; hävitama, purustama. Sõda, vaenlane laastas maa, linnad, külad. Lilled olid maha tallatud, kogu aed laastatud. Ei tohi laastata linnupesi. Endisaegadel laastasid katkud Euroopat. Laastav orkaan, maavärin, põud. Surm laastas pataljoni ridu. *Nälg, see halastamatu mõrtsukas, kuis oli ta siin viletsusekoopas juba laastanud ja tapnud! E. Vilde.
3. hrl van (majanduslikult) laostama, ruineerima. *.. nad on nõus, et ma aegamööda tasuksin oma osa, ei tule mind korraga laastama. M. Metsanurk. *Ta laastab kõik inimesed puupaljaks, kes tahavad temale vähegi head teha. E. Männik.

lamama ‹37›
millelgi v. kusagil pikali, rõhtasendis olema; asetsema, paigal olema, lebama. a. (inimese v. looma kohta:) pikali olema, lebama. Lamab diivanil, voodis, murul, rannaliival. Kõhuli, küljeli, selili lamama. Lamab joobnuna, minestuses, teadvusetult maas. Haavatu lamas vereloigus. Põetaja aitas haige lamama. Ei suutnud teiste abita lamamast tõusta. Lamab liikumatult nagu surnu. Lamades lugemine rikub silmi. Pidi mitu nädalat haiglas lamama. Jäin pärast ärkamist veel natukeseks voodisse lamama. Hüljes lamab nagu puunott jääl. Koer lamab nurgas oma asemel. Kušett, padi on lohku lamatud. *.. palusin, et tõuseme ometi [rohust] üles, sest me lamame lilled surnuks .. T. Vint. b. (eseme, asja jms. kohta:) rõhtasendis olema, lebama; asetsema, paigal olema. Jättis jalgratta külili lamama ja tormas tuppa. Raamat lamas lahtiselt laual. Tormist murtud puu lamas teel. Kalevipoja mõõk lamavat Kääpa jões. Kas teha püst- või lamav krae? Sel taimel on lamavad võsud. *Varsti lamasid nurgakividel tugevad palgid ja üks palgikord tõusis teise peale. F. Tuglas (tlk). c. (mingi loodusvormi v. -nähtuse kohta, tavalisem lebama:) asetsema; laiuma, laotuma. Oru põhjas lamab piklik järv. Lendame lõunasse: meie all lamab künklik Võrumaa. Jõe kohal lamab piimjas udulaam. *Tuleb talv, kus üle maa / lamab lumi lõpmata. G. Suits.

leitse ‹18› ‹s›
leitsak. Lilled närbusid põuases leitses. Köögi vingune leitse. Parkimistöökoja vänge leitse. *.. ojakaldal kasvavad toomingad levitavad teravat ning kuuma leitset .. A. Jakobson.

libleke(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem lible). Linnupesa oli vooderdatud kasetohu liblekestega. *Iga libleke veres hõigub / sööstma läbi tulest ja veest. J. Semper. *Lilled, iseenda lõhnast joobund, / liblekesi rohtu pudendavad. M. Under.

lill ‹-e 22› ‹s›
kaunite õite, lehtede v. viljadega (roht)taim. Lilled õitsevad. Ülased, pääsusilmad, kullerkupud on kevadised lilled. Kasvatab aias roose, tulpe, pojenge ja muid lilli. Võilille me nagu ei peagi lilleks. Kimp lilli. Lapsed käisid metsas lilli korjamas, noppimas. Pani lilled vaasi, vette. Tegi endale lilledest pärja pähe. Läks surnuaiale lilli kastma. Näitlejale toodi, anti, kingiti lilli. Lillemüüjad kutsusid möödujaid lillele 'lilli ostma'. *Su tütred, nagu lilled / nad õits'vad, nägusad. L. Koidula. || lille kujutis kaunistusena. Lilledega riie, rätik, piimakann.
▷ Liitsõnad: aasa|lill, aia|lill, kasvuhoone|lill, kultuur|lill, metsa|lill, nõmme|lill, pargi|lill, peenra|lill, põllu|lill, toa|lill, troopikalill; lõike|lill, poti|lill, püsi|lill, ripp|lill, roni|lill, sibullill; kevad|lill, suve|lill, sügis|lill, tali|lill, öölill; jää|lill, kivi|lill, kunst|lill, paberlill; müürilill; taimenimedes jüri|lill, kaera|lill, kannatus|lill, keskpäeva|lill, kirgas|lill, leek|lill, maarja|lill, munga|lill, päeva|lill, rukki|lill, saia|lill, seebi|lill, seen|lill, sini|lill, tõrva|lill, vahu|lill, varju|lill, viina|lill, või|lill, õle|lill, ädalalill.

longu ‹adv›

1. lõdvalt rippu, looka, kõverasse. Lilled närtsivad ning vajuvad, langevad, lähevad longu. Lehed puudel on kuumusest longu laskunud. Koer laseb kõrvad longu. Pea vajus longu. Ära ohje longu lase, hoia trimmis. Tuult on vähe, lipud langevad longu. *.. pikad [poisid] seevastu pelgavad pead ära lüüa, lasevad nupu longu ja põlved lonksu .. L. Hainsalu.
2. norgu, lõdvaks ning teovõimetuks. Tuleb vastu pidada, ei tohi end longu lasta. Kõik läheb veel hästi, ära lase ennast longu! Mees on pettumustest longu jäänud. *.. ta vajus longu, senine lõbusus asendus melanhoolse mõtlikkusega. T. Vint.

longuma ‹37›
longu vajuma. Lilled närbuvad ja longuvad. *.. ning kiigutasid [kased] maani longuvaid oksi. L. Promet. *Mõtle sest nukratel hetkedel, / siis, kui on longumas pea .. R. Parve.

lostuma ‹37›
murd tuhmuma, närbuma, koltuma; vormituks muutuma, ära vajuma. Lilled lostuvad ning närbuvad. Nägu oli hall ja lostunud. Tuul keerutas lostunud lehti. Vana lostunud ülikond, kaabu. *.. miks võimukepist raugaeas, / kui viimne särts ja säde lostus, / tal kinni hoiavad veel käed? B. Alver (tlk).

magusa|lõhnaline
Mingi magusalõhnaline vedelik, aine. Magusalõhnalised lilled.

mõistatama ‹37›
mõistatus(t)ele vastust, lahendust otsima. Mõistata, mis see on: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline? Anna veel mõistatusi mõistatada. Poiss on terane ja nobe mõistatama. || midagi ära arvama v. ära arvata püüdma, millelegi mõttes lahendust otsima. Püüdsin mõistatada, kuhu ta oma jutuga tüürib. Mõistatasin, kes võis mulle need lilled saata. Mõistatasime, milleks seda riistapuud võiks olla kasutatud. Peaaegu võimatu oli ära mõistatada selle kirja autorit. Tema näoilmest on raske mõistatada, mis plaani ta peab. Teada pole midagi, tuleb arvata ja mõistatada. *Professorite ja koolipoiste võimatud varesejalad oskab ta [= trükkal] lahti mõistatada .. H. Salu. *Andis mõistatada, millest seal küll süüa keedeti. Kerjamas nad [= mustlased] ei käinud. L. Vaher.

nina ‹7› ‹s›

1. inimese ja selgroogsete loomade hingamisteede algusosa ning haistmisorgan. a. (inimesel). Suur, väike, madal, lai, kõrge, pikk, terav, sirge, kongus, nõgus, kõver, viltune, lömmi löödud, ülespidi otsaga, taevasse vaatav nina. Kreeka nina 'profiilis sirgjooneline nina'. Nina ots, selg, tiivad. Tal on nösus, nipsis nina. Nina on (külmast) punane, punetab külmast. Nina on märg, vesine, tatine. Nina nohiseb, luriseb, löriseb, tilgub. Nohistab, luristab, löristab, tõmbab, veab nina, ninaga. Nina on kinni, nohune. Nina nuuskama, pühkima, harima, rookima. Nina nokitsema, nokkima, urgitsema. Nina jookseb verd. Katsub näpuga ja nuusutab ninaga. Nina krimpsutama, kirtsutama. Nina sügeleb. Tõmbab, veab ninaga õhku, lõhna. Lõhn, lehk hakkas, lõi, tungis ninna. Nii vastik hais, et hoia nina kinni, peos. Külm näpistab nina, hakkab ninasse (kinni), nina kallale. Lapsed vaatavad aknal, ninad vastu klaasi. Me hingame kas läbi nina või suu kaudu. Räägib, iniseb läbi nina. Pomises, pobises (endale) midagi nina alla. Paneb, sätib prillid ninale. Vanaisa loeb, prill(id) ninal. Võtab prillid ninalt. Ta loeb palju, kogu aeg on nina raamatus. Tõstis nina raamatust. Lapsed, ärge vahtige kaevu, kaevukoll võtab ninast kinni! Tahab alati igal pool oma ninaga 'ninapidi' juures, jaol olla. Ära ninaga kirjuta 'meenutus kirjutajale, kelle nina on kirjutatavale liiga lähedal'. Silm sirkel (ja) nina vinkel (silma järgi, mõõduvahendit kasutamata tehtava töö kohta). Lähme tuppa nina 's.o. ka ennast' soojendama. Ära krimpsuta ühti nina, võid vahel mustemat tööd ka teha! Esteedid kirtsutasid põlglikult nina. Neil on inimene maha lasta nagu nina nuusata. Ants näitas Heinole isa selja tagant narrimiseks pikka nina 'pani harali sõrmedega käe(d) ninale pikenduseks otsa'. Habe mehe au, nina mehe nägu, kübar mehe kõrgus. *.. ei olnud keegi nii peene ninaga, et ei oleks ära kannatanud keskmist raipehaisu .. A. Kork. *.. ta on mulle nii omaseks saanud nagu silm peas ja nina näos .. E. Vilde. b. (loomal). Koer jookseb lõhna ajades ringi, nina maas. Külm nagu koera nina. Koer nuusib, nina pikal toidu poole. Hunt ulub, nina taeva poole, vastu taevast. Näe, seal juba nina kartulihunnikus! Hobune nuhutab nina(ga). Pullile pandi rõngas ninasse. Põdral on hea nina, tunneb kaugelt inimese lõhna. Torka vasikal nina piima sisse, siis õpib ise jooma.
▷ Liitsõnad: kong|nina, kotka|nina, kulli|nina, kõver|nina, nosu|nina, nõgu|nina, nöbi|nina, nöps|nina, nösu|nina, püst|nina, sadul|nina, tömpnina; kärss|nina, ratas|nina, rõngas|nina, terav|nina, vibunina.
2. kõnek inimene, isik; ka halvustavalt tegelase, asjamehe kohta. Iga nokk tuleb norima, iga nina tikub õpetama. Tähtsad, suured ninad sõidavad limusiinidega ette. Ära lase iga(l) nina(l) ennast käsutada. Viina arvestati, osteti pudel nina peale. Kingiraha koguti 10 krooni nina pealt. *Kus veel on nina välja ilmunud! Käsib aru anda ... V. Ilus.
▷ Liitsõnad: nalja|nina, napsi|nina, nõgi|nina, tahma|nina, tatt|nina, tindi|nina, viinanina.
3. kõnek taip, vaist, oskus midagi nagu õhust, nagu haistes välja uurida v. ennustada. Vaat kus on mehel nina, niisuguse asja aimas ette! Naistel on eriline nina kõike märgata. Küll ta välja nuhib, tal on hea, terav nina. *Kas oli Liina nina, see tähendab taip, teravam kui ühelgi teisel? K. Ristikivi. *Mõned rääkisid ka, et Vakkusel on nina, mingi kuues meel, millega ta end alati vee peal hoiab. R. Sirge.
4. hrl. esiletungiv, eenduv (ees)ots, tipp. Adra nina. Laeva, paadi, lennuki nina. Auto ootas juba ukse ees, nina linna poole. Paat keeras nina vastu tuult. Paat jooksis ninaga kaldaliiva(le). Üks istus paadi ninas, teine päras. Kirvetera eesnurk on nina, taganurk kand. Vanaaegne ninaga 'eenduva mootoriosaga' buss. Kinga, saapa, suka, soki nina ja kand. Laia, tömbi, terava ninaga kingad. Saapatald on ninast lahti. Lahtise ninaga tuhvlid. Rautatud ninadega saapad. Kingad olid suured, nina(de)sse tuli paberit toppida. Traktor tõmbab nii, et nina tõuseb püsti. Teisel suusal murdus nina. Lilled, taimed tärkavad, torkavad ninad mullast välja. || poolsaare, neeme tipp, maanina. Kõpu poolsaare Ristna nina. *Leidsin siis neeme ninas vene, lükkasin lainetele ja katsusin põgeneda. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: adra|nina, kinga|nina, laeva|nina, maa|nina, neeme|nina, paadi|nina, saapa|nina, suusanina; veenina.
5. lastek (vahtrapuu tiibvilja kohta, mida lapsed kinnitavad näpitsana nina otsa). *Ta imestas, et vahtrapuule on alles jäänud ainult ninad ja et pajud on oma lehtedega kogu teeraja .. sillutanud. L. Promet.

niruma ‹37›
murd
1. norima. *Oled minutipealt paberil olevast plaanist kinni pidanud, ei hakka enam naljalt enda kallal niruma, et kas tööl oli ka piisavalt sisulist tulukust. E. Tennov.
2. niruks tegema, rikkuma. *.. kõik tarbeesemed püsivad omal kohal ja lilled lasevad vaid siis õisi maha, kui aeg küps, sest keegi ei niru neid. K. Saaber.

norgu ‹adv›
lonti, ripakile; rõhutud meeleollu, tusatujju. Pea vajus, langes norgu. Lilled vaasis on norgu vajunud. Tulp laseb õied norgu. Kõigil vajus nina piinlikkusest norgu. Ära selle väikese ebaõnne pärast end norgu lase. Jäi, langes solvumisest norgu. *.. ja mingi kõlupäise tüdruku pärast ennast norgu lasta! Ptüi! A. Jakobson.

norus ‹adv›
norgus. Kõnnib, pea norus ja pilk maas. Leinajad norus peadega ümber haua. Norus okstega leinakask. Lilled on kuumusest norus. Ta on täna kuidagi norus ja tusane. Ei taha näha neid norus nägusid. *Kes norus käis, seda ta [= H. Treffner] ei sallinud. J. V. Veski.

nukralt ‹adv›
(< nukker). Osa lapsi mängib õues, osa vaatab nukralt aknast. Istub nukralt nurgas. Naeratab nukralt. Lahkuv kureparv häälitseb nukralt. Lilled vaasis on nukralt longu vajunud. Taevas on nukralt hall.

närbima ‹37›
murd närbuma
1. närtsima. Närbinud lilled, rohi. Tuppa toodud kased hakkavad närbima, närbivad kiiresti.
2. närvetuma, närbeks muutuma. Süda kipub selles kuumuses närbima. *Ta [= Villem] närbis loiuks, laisaks, hooletuks. E. Vilde.

närbuma ‹37›
närtsima. a. Lilled, õied, istutatud taimed närbuvad. Põllud närbuvad põuast. Rohi on kollaseks, kuluks närbunud. Porgand kipub kergesti närbuma. b. Hing, süda närbub igatsusest. Mees närbub mingi haiguse käes. Muredest närbunud nägu. Närbunud keha, rinnad. *Tatjana närbub ja ta jume / on päevast päeva kahvatum. B. Alver (tlk).

närbunult ‹adv›
närbununa. Lilled on närbunult lonti vajunud.

närtsima ‹37›

1. (taimede kohta:) hrl. vee puudusest lõtvuma, longu tõmbuma, kuivama hakkama, närbuma. Lilled, lehed närtsivad. Põuaga närtsib ja kuivab rohi, viljaoras. Nelgid püsivad vaasis kaua, roosid kipuvad kiiresti närtsima. Närtsinud köögivili pole isuäratav.
2. piltl (hrl. inimese kohta). a. noorusvärskust, head jumet, prinki ihu minetama. Töös, muredes enneaegu närtsinud naine. Närtsinud ihu, rinnad, keha. Närtsinud ning koltunud näonahk. b. jõuetuks muutuma, nõrkema, rammestuma. Süda närtsib kuumusest ning janust. Näed närtsinud välja nagu pohmeluses. Haige rääkis närtsinud häälel. *Iisrael ei valluta teda [= Kaananit], kui ta mehed samuti närtsivad naiste kaenlas. H. Raudsepp. *..mu ootav hing ei närtsi, / vaid näeb kord suurt ja lunastavat märtsi. B. Alver. c. surema. *Mu vaene sõber närtsis ja kustus otse mu käte vahel. O. Luts. *Seal seisab üks kirstuke nutjate ees / ja närtsinud neiuke puhkab ta sees. P. Jakobson. d. kustuma, tuhmuma, vaibuma. Vastuarmastuseta närtsib palavaimgi armastus. Rakendamata anded närtsivad. Kultuurid ja tsivilisatsioonid õitsevad ja närtsivad. Närtsinud unistused, lootused. *Siis on vaikus. Kohmetu, närtsinud. E. Vilde.

närtsinult ‹adv›
närtsinuna. Lilled vajusid närtsinult longu, on närtsinult longus. Konutab leilist närtsinuna pingil.

närtsitama ‹37›
närtsima panema, närtsida laskma. Põud, kuivus närtsitab rohu, viljad. Pane lilled vaasi vette, mis sa neist närtsitad. Marjad närtsitatakse ja pannakse praeahju kuivama. Närtsitas end paastumistega. Nälg on mehed luuks ja nahaks närtsitanud. Rammestav ning närtsitav kuumus. *.. isa ei tohiks teda [= ema] nelja seina vahel närtsitada, vaid peaks teda tihedamini seltskonda viima. R. Kaugver.

närvutama ‹37›
närbuma panema, närbuda laskma, närtsitama. Kõrvetav päike, kuumus, põud närvutab lilled, rohu, kapsataimed. Kuivsilo tehakse närvutatud rohust. Külmast udust närvutatud kartulipealsed. | piltl. *Aga et ta ise mõne naise pärast oleks .. hinge närvutanud – seda küll mitte. E. Tegova. || närvaks, jõuetuks tegema. *Mind piinas närvutav janu, puusa lõhkusid valuhood .. H. Angervaks.

paber ‹-i 2› ‹s›

1. taimse kiudaine sadestamise teel saadav õhuke kangas- v. lehtmaterjal, hrl. kirjutus- v. pakkematerjalina; ka tükk, leht sellist materjali (hrl. märgivad sisekohakäänded paberit materjalina, väliskohakäänded üksiku lehena). Valge, pruun, rohekas paber. Puhas paber. Õhuke, paks, sile, krobe(line), pehme, kõva, poolläbipaistev, läikiv paber. Heale, halvale paberile trükitud raamat. Hea libe paber. Hea krobe paber akvarellimiseks. Kortsunud, määrdunud, must paber. Ruuduline, jooneline paber. Tükk, leht, pakk paberit. Paberist lilled. Värvilisest paberist kaunistused. Paberis küpsetatud räimed. Lõikas, rebis paberi tükkideks. Toppis paberit suusasaabaste ninadesse. Lastele õpetatakse paberi voltimist. Punases paberis kompvekid. Paberisse pakitud raamat, komps. Keeras pudeli, paki paberisse. Võttis lilled paberist välja. Anna mulle paber ja pliiats, ma jätan oma aadressi. Murdis paberi kokku, pooleks, neljaks ja pistis ümbrikku. Korralikult joonitud paber. Sulg krabiseb paberil. Kritseldab midagi paberile. Vedas igasugu jooni paberile. Viskas paar sõna paberile '(kiire, lohaka kirjutamise kohta)'. Loeb paberilt. Paberile kinnitatud, kleebitud herbaariumitaimed. Rasv jättis paberile pleki. Paber kannatab kõik(e) 'paberile võib kõike, ka valet kirjutada v. trükkida'. *.. te peate õppima loodust jäljendama, esemeid pliiatsi ja söe ja värvidega paberile kandma. E. Maasik. || ‹väliskohakäänetes koos verbidega jääma ja olema› (märgib teoks tegemata jäämist v. esinemist ainult kirjalikes materjalides, ametlikes dokumentides, mitte tegelikkuses). Projekt jäi (ainult) paberile. Õiged otsused ei tohiks ainult paberile jääda. Abinõude plaan oli enamikus paberile jäänud. Tegelikkuses oli farmi olukord hoopis hullem kui paberil. Seltsil on ka esimees olemas – ainult rohkem paberil, tegeliku töö teeb sekretär.
▷ Liitsõnad: ajalehe|paber, alumiinium|paber, alus|paber, filigraan|paber, filter|paber, foolium|paber, foto|paber, halfa|paber, hõbe|paber, hülsi|paber, ilu|paber, indikaator|paber, isoleer|paber, joonestus|paber, joonistus|paber, jõu|paber, kaane|paber, kaitse|paber, kaltsu|paber, kartong|paber, katte|paber, kempsu|paber, kirja|paber, kirjutus|paber, klants|paber, kommi|paber, kompressi|paber, kompveki|paber, kopeer|paber, kloseti|paber, krepp-|paber, kriit|paber, kuivatus|paber, kuld|paber, kärbse|paber, küpsetus|paber, lakk|paber, lakmus|paber, laua|paber, liimi|paber, liiva|paber, läik|paber, maisi|paber, makulatuur|paber, marmor|paber, masinakirja|paber, matt|paber, metall|paber, millimeetri|paber, multš|paber, mürgi|paber, noodi|paber, paberossi|paber, pakke|paber, pakkimis|paber, parafiin|paber, poogna|paber, post|paber, pärgament|paber, raha|paber, riis|paber, sigareti|paber, siid|paber, smirgel|paber, stanniol|paber, suitsu|paber, suurendus|paber, söe|paber, tarbe|paber, tempel|paber, tina|paber, trüki|paber, tsellofaan|paber, tselluloos|paber, tualett|paber, vaha|paber, vana|paber, vatman|paber, vihiku|paber, võileiva|paber, või|paber, WC|paber, õli|paber, ümbrispaber.
2. leht (käsikirjalise) tekstiga. Laud oli täis igasugu pabereid. Võttis sahtlist paki pabereid. Luuletajast järelejäänud paberid. Paber osavõtjate nimedega. Pabereid korraldama, segi ajama. Sorib pabereid, pabereis. Ta ei räägi peast, vaid loeb paberilt. *Puudutan oma vanu pabereid veel ainult sahtlite korrastamise ajal.. A. Must. *Ametnik võttis paberi tõlgi käest, luges.. M. Metsanurk.
3. ametlik kiri, dokument. Käskkirjad, avaldused, aruanded jm. paberid. Kaust, patakas pabereid. Pabereid täitma, vormistama, (korda) ajama. Pabereid kontrollitakse, vaadatakse läbi. Direktor kirjutas paberi(te)le alla. Paberid pensioni taotlemiseks. Ülikooli astumiseks vajalikud paberid. Viisa saamiseks on mul paberid sisse antud. Viis paberid pedagoogikainstituuti. Kapten läks sadamasse pabereid klaarima. Teie paberid on korras, võite edasi sõita. Karistustest on ta paberid puhtad. Esitas paberi pärimisõiguse kohta. Näitas ette paberi, et korter on tema nimel. Suuline luba on olemas, ametlik paber veel tulemata. Paberite järgi on ta lätlane. Koha paberid on veel isa nimel. Vaata paberitest järele, kui palju on talul põllumaad. Raamatupidaja teeb ainult seda, mida paber ette näeb. || ‹hrl. pl.› kõnek (kitsamas tähenduses haridust tõendava dokumendi kohta). Tsiviillenduri, kaugsõidukapteni, paadijuhi paberid. Traktoristil on esimese liigi paberid. Esimene lend paberitega laevajuhte, santehnikuid. Paberite järgi on ta tüürimees. Tal on tõpratohtri paberid taskus. Pärast kursuste lõpetamist anti igaühele isegi paber.
▷ Liitsõnad: tempel|paber, võla|paber, väärtpaber; arsti|paber, autojuhi|paber, inseneri|paber, juhi|paber, kapteni|paber, laeva|paber, lenduri|paber, meistri|paber, selli|paber, traktoristi|paber, tõu|paber, äripaberid.
4. kõnek paberraha; van väärtpaber, veksel. Kaks sajalist, kümnekroonist paberit. Rahakotis paistis tal olevat siniseid ja punaseid pabereid. Taskud olid tal krabisevat paberit pungil täis. *.. ja kõik maksan kinni – sularahaga – ka kulla, hõbeda või paberiga! E. Vilde.
5. van tapeet. *Tema lumivalgeil või moodsa lillelise paberiga löödud seintel ripuvad tähtsate meeste pildid.. M. Metsanurk.

pagasi|võrk
pakivõrk (vagunis, bussis). Pani tordi ja lilled pagasivõrku.

pakkima ‹pakin 42›
pakki [1] (1. täh.) v. pakkidesse panema, pakki v. pakke tegema. a. standardpakendisse panema (hrl. masinaga). Mõningaid tooteid pakitakse veel käsitsi. Hermeetiliselt pakitud kohv. b. esemeid, asju korrapäraselt pakkimismaterjalisse (ka kohvrisse vms.) panema. Millesse ma need võileivad pakin? Klaasesemed tuleb korralikult pakkida. Homme sõidame, tuleb hakata asju pakkima. Pakib kaasavõetavad asjad kohvrisse, kandekotti. Kohvrit, seljakotti pakkima 'asju kohvrisse, seljakotti pakkima'. Tsellofaani, paberisse pakitud lilled. Talveks pakiti veetorud õlgmattidega. c. piltl väga soojalt riietama v. riietuma. Lapsed pakiti tekkidesse, nii et ainult ninaotsad paistsid. Mulle külm ligi ei saa, olen kõvasti pakitud. Laps on pakitud nagu kubujuss.

pale ‹pale 6 või palge illat palgesse e. palge 18› ‹s›

1. ‹hrl. pl.› põsk. Perenaise punased prisked palged. Krimpsu kuivanud, kortsuliste paledega vanainimene. Jämedad pisarad jooksid tal üle palgete. Erutusest hõõguvad palged. Lapse paled hõõguvad palavikust. Kahvatud lohkus, auku vajunud paled.
2. (hrl. arhailise v. poeetilise varjundiga:) nägu. Haige kahvatu pale. Pühib palgelt higi. Veri, puna tõusis palgesse. Rahuilme palgel. Kitsas tedretähine pale. Lai priske pale. Ema kortsuline pale. Ta palgelt paistis valu ja kurbus. Õnn toob jume palgesse. Valust, vihast moondunud pale. Jahimees tõstis, pani püssi palge 'laskeasendisse' ja tulistas. *Kuni vesi kuumenes, pesi vanamees palet ja kammis habet. A. Mälk. | piltl. Loojuva päikese punetav pale. Lillelise palgega seinakell.
▷ Liitsõnad: kooljapale.
3. (mõnede esemete külgmiste osade kohta). a. (rangidel:) padi, rangide sisekülje polster. *.. selle eest oli rangi pale riidest, paks ja pehme, mis looma kaelale kunagi liiga ei teinud. A. Kitzberg. b. (kirvel:) külg, laba. Kirjatud palega kirves.
4. piltl omapära, eripära, nägu (2. täh.), ilme. a. (väline). Kodulinna pale on praeguseks tundmatuseni muutunud. Lilled annavad aiale rõõmsa palge. *Ikka teine pale nüüd sel Saaremaal ja kogu riigil. A. Mälk. b. (sisemine). Väljakujunenud, oma palgega kirjanik, luuletaja. Kunstniku loominguline pale. Kui ta vihastub, tuleb ta õige pale välja. Rikas vaimne pale. Inimliku palge kaotanud lurjus.
▷ Liitsõnad: inim|pale, kunstnikupale.

paras|kliima
geogr parasvöötme kliima. Paraskliimas kasvavad köögiviljad, lilled.

pealt|väetis
põll aiand taimedele nende kasvu ajal antav väetis. Vesilahusena või kuivalt antav pealtväetis. Lilled saavad pealtväetist kaks kuni kolm korda suve jooksul.

peenra|lapp
väike peenar. Akna all peenralapil õitsesid lilled.

pilt|mark [-margi]
pildiga postmark. Piltmarkide motiivideks on lilled, loomad, autod, laevad, ehitised, maalide reproduktsioonid jm.

pistma ‹pistan 46›

1. teravaotsalise esemega torkama. Nõelaga, noaga, piigiga, oraga pistma. Pistan nõela riidesse, nõelapatja. Pistis loomale pussi rinda, südamesse. Pistis vaenlase odaga, täägiga surnuks. Ta tehti pimedaks, pisteti silmad peast. Piigi otsa pistetud karupea. Hüppas kui nõelast pistetud üles. Mingi okas pistis sõrme. Lipp lipi, lapp lapi peal ilma nõela pistmata. (Mõistatus). *..hein on ohakatutte täis, need pistavad nagu nõelaga. T. Braks. | piltl. Tema sõnad pistavad mind valusasti. *.. siiski pistis sõnades peituv tõeokas Villemit valusasti. O. Tooming. || (mõningate putukate v. usside puhul:) nõelama, hammustama. Sääsed, parmud pistavad valusasti. Herilane pistis mulle vasaku silma alla. Sööstab õuelt minema, nagu oleks teda herilane pistnud. Uss oli hobust ninasse pistnud.
2. ‹hrl. impers.› (järsu torkava valusööstu kohta). Rinnus, rinnas, südames, südame all, küljes, ristluudes pistab. Seljas pistis justkui pussnoaga. Peas, kubemes pistis valusasti. Mõnikord torkis ja pistis seal kusagil pahema külje sees, vasaku abaluu all. Pipraviina on hea võtta, kui südame alt pistab. Naersime nii, et kõhus hakkas pistma. Tuline valu sees, pistab kui oraga. Valu pistab rinde all. Nii hele valgus, otse nagu pistab silmades. *Sees hakkas pistma, aga jooksin nii ruttu, kui ma jõudsin. V. Luik.
3. (piir 4. tähendusega kohati ebakindel:) torkeliigutusega midagi kuhugi suruma, toppima, torkama. Niidiots oli läbi nõelasilma pistetud. Pistis võtme lukuauku, mõõga tuppe, kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme, kraadiklaasi kaenla alla. Pistis käe tasku(sse), varrukasse, varrukast mööda. Mees pistis käe tasku ja võttis sealt paar münti. Pistab raha, välgumihkli tasku(sse). Pistis pussi seinaprakku, hangu harusidpidi maasse. Pistsin stepsli seinakontakti. Pistis kainenemiseks pea külmaveekraani alla. Pista pea patja, teki alla ja katsu uinuda! Pistan jalad pehmetesse toatuhvlitesse. Pistis jala ukse vahele. Tüdruk pistis ainult varba vette. Pistab labakud põue, raamatu padja alla. Taskuraamatu vahele pistetud fotod. Pistab vurruotsa hammaste vahele. Poiss pistab näpu, kompveki, suitsu suhu. Pistis sigari näkku, hambu, plotski suhu. Pistis kaks sõrme suhu ja vilistas. Pista lapsele lutt suhu! Pistis sõrmed kurku ja oksendas. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Vaestel polnud ivakestki suhu pista 'midagi süüa'. Pistab kirsioksa, lilled vaasi. Pistsin seemned, tulbisibulad, taimed mulda. Laps pistis käe isa pihku. Poiss pistis käe tulele veel ligemale. Pistis rusika, protokolli teisele nina alla. Pistis mulle lille rinda, nööpauku. Pistan sulle teate postkasti, ukse külge. Pistab lumememmele silmad pähe. Seelikusaba oli kahelt poolt värvli vahele pistetud. Lauajala alla oli pistetud paberinutsakas. Põrsas pistis nina moldi. Koer pistis oma nina mulle pihku. Lind pistis pea tiiva alla. *Sõjavangid vedasid kaevu juurest vett, teivas läbi toobrikõrvade pistetud.. A. Jakobson. | piltl. Pistis selle tehinguga kenakese summa taskusse. Lööme käed ja kuu aja pärast võid talu tasku pista. Eluaeg polevat ta oma jalga kirikusse, kõrtsituppa pistnud. Ega nii kaval mees kergesti juba kätt tulle ei pista. Olgu kuidas on, mina oma kätt sinna vahele enam ei pista. Kes pagan on juba jõudnud direktorile sellest pista. Aeg-ajalt pistetakse üldsõnalisse lobisemisse huvitavaid fakte. Nii on ja jääb – pista see oma kolusse! Esimesed kevadlilled pistavad päid mättast, rohukulust. *Ja korraga nagu pisteti Kustu meelde: mine linna! A. Kivi. || (andmise kohta). Pistis teretuseks kõigile kordamööda käe pihku. Meestele pisteti püssid, luuad pihku. Pistis sõbrale pudeli, õuna pihku. Pistab poisile saunaraha pihku, viiekroonise, paar rahatähte näppu. Igaühele pisteti reklaamleht pihku, näppu. Kui Ants ise järele ei tule, pista rahasumma vanamehe kätte. | piltl. Saatus ise oli talle trumbid pihku pistnud. *Siin oli ka väljapääs – kutsuda Ruudi appi! Ta heitis käega, otsekui oleks keegi selle mõtte pihku pistnud. O. Kool. || kõnek (kirjapanemise v. äratrükkimise kohta). Me kõik olime nimekirja pistetud. Oma muljed pistsin kirja ja saatsin kodustele lugeda. Tõi oma kirjutise ja palus sobivuse korral ajakirja pista. Mis saladus see enam on, kui te ta juba lehte pistsite!
4. midagi v. kedagi kuhugi asetama v. mingisse olukorda panema. Pistis mantli nagisse, soni naela otsa, dokumendid kausta. Perenaine pistis leiva tagasi riiulile, toidu sahvrisse luku taha. Pistab asjad portfelli, kalad kotti. Pista puud ahju ja tuli otsa! Viimane aeg on praad ahju pista. Pistan panni tulele. Ära pista minu külge oma märga kätt! Kasepuu võib tulle pista isegi pooltoorena. Pole kedagi, kes tule pliidi alla pistaks 'teeks'. Pistis tule maja räästasse. Pistab kindad kätte, sokid ja saapad jalga, kapukad jala otsa, mütsi pähe. Pistis puid lõkkesse juurde. Inimene pole mootor, et pistad tagavaraosa asemele. Vaata, et sa kirvest võõra puu külge ei pista! Pista midagi selga, laps kiiresti riidesse! Pistis ruuna aiste vahele, vankri ette, rakkesse. Loom pisteti puuri. Kavandid on kadunud, mine tea, kuhu ta nad pistis või jättis. Kuhu ma olen küll oma prillid pistnud? Pista möödaminnes kiri posti! Kedagi pokri, vangi, türmi, kongi, kartsa, vanglasse, soolaputkasse pistma. Selline mees tuleks hullumajja pista. Stalin pistis meid laagrisse, luku ja riivi taha. Lihtsad maapoisid, sõdurimundrisse pistetud. Pole, kuhu vanas eas oma pea pista 'pole asumispaika'. *..jäi üle ühiselt postid püsti pista ja nädala pärast võrk külge kinnitada. V. Lattik. *„Mõtlen nimelt, kuhu sind panna,” ütles Indrek. „Pista mind, kuhu tahad,” vastas Melesk. A. H. Tammsaare.
5. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Pistis piibu, suitsu põlema. Kevadel pisteti vana kulu põlema. Ähvardas metsa, maja põlema pista. Ma kardan, et ladu oli põlema pistetud. Puud on ahjus valmis, pista ainult põlema! Pista ahi küdema, kütte! Pistab 'lülitab' tule, lambi põlema. Pista uks lukku, riivi, ketti! Pistis mootori, masina käima. Pista raadio mängima! Pistame lapsed magama, siis saame juttu ajada. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud – küllap siis käib juba siloniit. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek pistist andma. Ei tea, kus ja kui palju ta pistis, et talu jäi jagamata. Kohtunikule tuleks natuke pista. Otsis ametnikkude seast inimest, kellele võiks pista. Taiplik inimene peab ise mõistma, kellele ja kui palju pihku pista. *.. [Pearu] oli maamõõtjale pistnud, mis pista võis, ja see oli vastutasuks sihid ajanud, nagu neid vähegi võimalik oli ajada. A. H. Tammsaare.
7. kõnek midagi teravat, salvavat (vahele) ütlema, hammustama, nähvama, torkama. Püüab mind igal võimalusel pista ja torgata. Ta on terava keelega, oskab päris peenelt pista kui vaja. Poetas vahele mõne pistva märkuse. Sina pead kohe teist paha sõnaga pistma. „Jäta jama!” pistab ta läbi hammaste. *„Sul on siin kurameerimised käsil, sellepärast sa ei taha maale minna,” pistab Johannes. P. Krusten. *Juba naksivad minu sääri. Nagu ma ei oleks kuulnud, kuidas üks ja teine pistab: näeh, Kükakünka kuningas läheb... O. Tooming.
8. kõnek isukalt sööma v. jooma (ka alkoholi). Pistsime marju kahe suupoolega. Pannkooke pistes jäi jutt pooleli. Pole terve päev aega olnud süüa – pistame nüüd! Vana Kristjan pistis nahka mitu taldrikutäit suppi. Tormas lauda ja kukkus pistma. Pista, Kusti, kõik on klimbid! (öeldakse midagi eriliselt head pakkudes). Lapsed olid kõik kommid korraga nahka pistnud. Mehed pistavad ühe topka teise järel. Noh, pistame siis selle esimese pitsi sünnipäevalapse terviseks! Kartsin, et hunt võib su nahka pista. Karu pistab sipelgad nahka koos pesaga. *Kuid olen nii näljane, et pistaksin suure isuga rohutirtse. B. Alver.
9. kõnek kiiresti, hooga (kuhugi) minema, tormama; kihutama. Pistsin tulistvalu, nagu nool kodu poole. Poiss pistis metsa, tulistjalu mereranda, tuhatnelja kõige ees. Tüdruk pistis naerdes toast. Juku pistis joostes koolimaja poole. Loom pistis raginal läbi rägastiku. Lehmad pistsid üle peedipõllu lauda poole. Pistis otse edasi, tuldud teed tagasi. Pane hobune ette ja pista linna! Lõpetasime rohimise ja pistsime järve. Vesi murdis mättad eest ja pistis vulinal jõe poole. *Kui seda kisa kuulsime, pistsime kohe sinna vaatama, kuidas see mees alla jäi. J. Parijõgi. *Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. E. Vilde. || (põgenemise, ärajooksmise, äramineku kohta). Pistis mobilisatsiooni eest metsa, merele. Küllap kurjategijad pistsid üle piiri Venemaale. Pistsime selles segases olukorras maalt linna. Pistis sõjaväest jooksu. Pistis hirmuga kodunt, tagaajajate eest plehku. Ei sa kahe mehe käest putku pista! Püüdis paadiga plehku, putku pista. Mees ei pistnud kellegi eest pakku. Jänes, kitsekari pistis plehku. *Meist ei jäänud sinna [= Vihuksele] ükski, pistsime kõik iga nelja tuule poole laiali. A. H. Tammsaare.
10. kõnek äkki, hoogsalt midagi tegema hakkama. a. (liikumise kohta). Pistis hirmuga, kõigest jõust kodu poole jooksma. Mees pistis mind nähes, pauku kuuldes jooksu. Pistis jooksu, et veel bussile jõuda. Pistsin kui tuul punuma. Pistis tulistjalu leekima, lõikama, liduma. Kui hunti näen, pistan plagama. Vaenlane pistis korratult põgenema. Hüppas vankrile ja pistis ajama. Poiss oli kõige ees minema pistnud. Jättis kõik sinnapaika ja pistis tulema. Pistis kodunt minema, tulema. Hobune pistis sörkima, traavima, kappama. Lehmad pistsid kiini jooksma. Jänes pistis üle nurme liduma. Lind pistis vurinal lendu. Putukas pistis vudima. *Aga kui minul sulg vahel õhtul õige hea lustiga lendama pistis, siis oli hommikul ikka küll tore ridasid lugeda.. M. Raud. b. (hüüdmise, kisamise vm. hääletegemise kohta). Pistis appi karjuma, kisama, röökima. Laps pistis täiest kõrist kisendama, karjuma. Pistis kõva häälega nutma, töinama, tönnima, pillima, uluma. Pistab ropult vanduma, sõimama, kiruma. Kõik pistsid laginal naerma, rõõmsalt itsitama, naeru kihistama. Saal pistis tema sõnade peale elavalt sumisema. Pistab äkki valjul häälel laulma. Üks mutt pistis lõugama, et mis me kolame ringi. „Kuidas sa minuga räägid?” pistis ta pragama. Eit pistis hädaldama, pahandama, tänitama, vihaselt kriiskama. Pistis purjuspäi märatsema, räuskama. Pealtvaatajad pistsid juubeldama. Isa pistab poega hurjutama. Pistis kohe kelkima, teisi pilkama. Kelner pistis vabandama, et nii juhtus. Tüdruk pistis paluma: „Pai onu, võta mind kaasa!” Lapsed pistsid üksteise võidu seletama. Keeras uue lehekülje ja pistis vurinal lugema. Koerad pistsid haukuma, klähvima, ulguma. Kukk pistab varakult kirema. Hobused pistsid norskama, hirnuma. Lehmakari pistis ammuma. Olin just suigatanud, kui äratuskell plärisema pistis. *..tuul tõusis ja pikne pistis põristama. H. Raudsepp. c. (muudel juhtudel). Südametäiega pistis ta jälle jooma, purjutama. Mind nähes pistis kohe silmi vesistama. Kuked pistsid kaklema. Kus pistis alles hobust nüpeldama! Võiksime vihmavarju minna, kui jälle sadama pistab. *Aga kui siis kirjutama pistis, siis käsikirja hunnik aina kasvas. F. Tuglas. *Peep tunneb, kuidas ta süda vasardama pistab ja üle kogu keha jookseb palav laine. T. Lehtmets.

plats ‹-i 21› ‹s›

1. väljak. Jaama-, kirikuesine plats. Nelinurkne plats lossi ees. Raekoja plats. Vabaduse väljak on kandnud ka Peetri platsi nime. Sõdurid tegid platsil rividrilli. || spordiväljak. Meeskonna kapten lahkus platsilt.
▷ Liitsõnad: korvpalli|plats, mängu|plats, spordi|plats, tenniseplats.
2. millegagi piiratud maa-ala, väli. Lage liivane plats kadakate vahel. Rohtunud plats. Telkidevaheline plats. || ehituskrunt. Maja plaan on valmis, plats välja valitud. || hauaplats. Plats oli rehitsetud, haudadel värsked lilled.
▷ Liitsõnad: ankru|plats, ehitus|plats, harjutus|plats, haua|plats, hoiu|plats, kiige|plats, laada|plats, laadimis|plats, lao|plats, lõkke|plats, maandumis|plats, maja|plats, matuse|plats, mängu|plats, oote|plats, palli|plats, parkimis|plats, peo|plats, tantsu|plats, turu|plats, vaatlus|plats, võtteplats.
3. iste, istekoht. Nummerdatud, tagumised, paremad platsid. Manni plats oli teises pingis. Me ei saanud saalis enam platsi. Talle pakuti tugitoolis platsi. Tegi sõbralegi pingiotsal(e) platsi. Võta platsi! 'istu'. Mees tõusis oma platsilt üles. Siin kupees on vaba plats. Kriitikul oli teatris kaks alalist platsi. || van (iste)koha klass, järk. Teise platsi pilet. Seekord istuti teatris esimeses platsis.
4. millegi v. kellegi asukoht, millegi toimumispaik. Lossikaitsjad võtsid platsid sisse. Lillemüüja üüris tänava äärde platsi. | piltl. Homseks olgu plats võõrastest puhas! Uus juhtkond tegi platsi viilijatest puhtaks. Soomlased lõid platsi puhtaks: võitsid esimesed kolm kohta. vt platsi, vt platsis

pool ‹-e, -t 34›
I. ‹num›
1. murdarv üks kahendik (½). Kaks ja pool. Kaheksa ja pool pluss pool võrdub üheksa. Pool miljonit. Pool protsenti. Saadud avaldis tuleb korrutada poolega. *.. kirikus oli rootslasi ja eestlasi peaaegu pool poolega [= pooleks]. H. Sergo. | (kellaaja kohta). Kell on pool kaksteist. Poole kümnest poole seitsmeni kehtivad odavamad hinnad. Rong tuleb poole viie paiku.
2. hulgalt, koguselt üks kahendik tervikust. a. ant. terve, kogu. Pool liitrit piima. Kolm ja pool kilogrammi liha. Koduni pole poolt kilomeetritki. Pool krooni. Pool leiba. Ta jättis üle poole arvest tasumata. Maksin saabaste eest vaid pool hinda. Pool suve veedeti maal. Viis ja pool aastat, päeva, tundi. Ta jõi ainult poole klaasist tühjaks. Ligi pool jahust läks maha. Ta on minust pool pead pikem. Pool raha(st) jäeti üüri maksmiseks. Poole rusika suurune tükk. Pooles elusuuruses büst. Pool maailma on läbi rännatud. Julge pealehakkamine on pool võitu. See on alles pool häda. Ta ei mõistnud pooltki meeste kõnest. Töötasime poole koormusega. Mootor töötas poole võimsusega. Aine radioaktiivsus on vähenenud poole peale, pooleni. Vorm täidetakse taignaga poole sügavuse jagu. Jagatud mure on pool muret. Pool süüst on sinu, pool minu. b. ant. kõik. Pooled inimesed, raamatud, lilled. Peaaegu pooled küpsised on söödud. Pooltel õpilastel on töö tegemata. Ta ei teadnud pooli asjugi. Pooled külalistest jäid tulemata. Üle poole seadmetest on rivist väljas. Rohkem kui pooled poed olid kinni. c. piltl osutab millegi nappusele, vähesusele. Poole aruga inimene. Poole häälega, poolel häälel kõnelema, laulma. Oldi juba poole jalaga kodus. Ta saatis mind poole pilguga. Sellest pole keegi poolt sõnagi rääkinud. Teda pole poole sõnagagi puudutatud. Mõistis teda poolelt sõnalt, poole sõna pealt, poolest sõnast. Ei tagane oma nõudmistest poolt sammugi. Taskus pole mul poolt pennigi. Haige on väljas vaid poole mehe eest. *Kaaruküla inimesed ei teinud tülist väljagi.. Isegi koerad lõid ainult poole lõuaga kaasa. E. Tegova.
3. (määruslikes ühendeis:) keskkoht, keskpaik. Pooles vardas lipp. Saag oli juba pooles puus. Ta seisab pooles trepis, poolel trepil. Jooksin poolde tänavasse. Hüüdis juba poolelt õuelt tere. Mees peatus, rusikas pooles vinnas. Poolde säärde, poole sääreni ulatuv seelik, lumi. Juuksed ulatuvad tal poole pihani. Olen raamatuga varsti poole peal. Aasta on poole peale jõudnud. Valas klaasi poolest saadik, pooleni konjakit täis. Uks on poolest saadik klaasist. Elan poolest saadik 'pooleldi' tema kulul. Filmi pole huvitav poole pealt vaatama hakata. Jäi poole 'poolelioleva' jutu pealt vait. *.. pooles lennus [pooleldi lennates] punusid [kanad] Mari juurde. I. Truupõld. | piltl. Asjaajamine jäi poolel(e) teel(e) seisma. Tuju on pooles mastis. || (aja kohta). Päike on alles pooles hommikus, lõunas, õhtus. Jaanuar juba poole peal! Ta luges poole ööni. Poolest päevast lasti rohijad põllult tulema. Koju saime alles pooles pimedas, poole öö ajal. Üles tõusti juba poolest ööst, poole koidu ajal. Istub pooled ööd kaardilauas. Pooleks suveks oli saun valmis. Nädal on juba poole peal.
4. millegagi võrreldes kaks korda (suurem, väiksem vms.). Püksid maksid poole vähem kui pintsak. Poiss oli teistest poole noorem, väiksem. Otse läbi metsa minna on tee poole lühem. Turult saab piima poole odavama hinnaga. Ants on poole etem poiss kui Jüri. Nii saab ju poole rutem. Tundsin end poole kindlamalt. Poiss on poole suuremaks kasvanud. Kiirust suurendati poole võrra. Hinnale on pool otsa pandud 'hind on kahekordistatud'.
II. ‹s›
1. kaheks jaotatava eseme, nähtuse, toimingu vms. üks osa. Suurem, väiksem pool. Tabeli ülemine, alumine, vasak, parem pool. Peo, kontserdi, võistluste esimene, teine pool. Möödunud sajandi, septembrikuu, aasta teisel poolel. Päeva hommikune, pärastlõunane pool. Üks pool toast oli tühi, teises paar mööblitükki. Pähklikoor prõksatas kaheks pooleks. Käärid koosnevad kahest omavahel ühendatud poolest. Ta sättis kammi tiheda poolega juukseid. Jalakäijad hoidugu tee vasakule poolele. Elu argipäevasem pool. Võrduse pooled. Ajas oma tagumise poole 'tagumiku' urvi. || külg. Kaardi, sedeli esimene ja tagumine pool. Kasuka karvane pool. Kuu valgustatud, valgustamata pool. Kuulame plaadi teist poolt ka. Heegelpinna pooled tulid erisugused. Madalpistetikand jääb riide mõlemal poolel ühesugune. Mündi vapiga pool. Elu heledam pool. See on vaid medali üks pool. *.. viha ja armastus on ainult ühe tunde kaks poolt. K. Ainver. || hoone, hoonete rühma vms. hrl. kuuluvuse, otstarbe v. paiknemise järgi eristatav osa. Meeste, naiste pool ühiselamus, saunas, haiglas. Suur kahe poolega elumaja. Käisin seal tihti lelle pere poolel. Teenijate ja pererahva pool talus. Kõrtsid olid jaotatud härraste ja talupoegade pooleks. Tulin köögi poole pealt. Mine oma poolele ja heida magama. Naabri poole peal peeti tihtilugu pidu. Tee sellel poolel on põllud, teisel mets. Turu see pool, kus müüakse juurvilja. Pärast poolaega vahetasid mängijad pooled 'asetusid teisele väljakupoolele'. Rünnak kandus vastasmeeskonna poolele. *Nagu kool, nii asus ka kirik Jaanilinna poolel. M. Möldre.
▷ Liitsõnad: ala|pool, algu|pool, esi|pool, kõhu|pool, köögi|pool, lõpu|pool, meeste|pool, miinus|pool, naiste|pool, näo|pool, nuri|pool, pahu|pool, pluss|pool, selja|pool, suu|pool, tagu|pool, tee|pool, tänava|pool, varju|pool, väljaku|pool, värava|pool, ülapool.
2. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks osa. Kahe poolega uks, värav. Kolme poolega peegel, kapp. Mõlemad välisukse pooled on lahti. Ühe poolega kirjutuslaud. Suur mitme poolega rahakott.
▷ Liitsõnad: akna|pool, kapi|pool, kardina|pool, uksepool.
3. ka jur üks vastastest v. partneritest mingis toimingus. Kaotaja, kannataja, kuulav, kõnelev pool. Või(s)tlevad, nõutlevad, vaidlevad, vaenulikud pooled. Süüdlaseks pooleks jääma. Pooli huvitavad küsimused. Leping tõi kasu mõlemale poolele. Meie poksija oli ründavam pool. Kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse. *Kumbki pool jäi oma seisukohale: valitseja nõudis, talupojad keeldusid. A. Kruusimägi. || (abikaasa kohta). Mehel on oma õrnema poolega mingid arusaamatused. Miks nimetatakse naisi nõrgemaks pooleks? Perekonna kangem, tugevam pool oli kirglik kalamees. || üks vastandlikest leeridest. Mõlemad pooled kandsid lahingus kaotusi. Venelaste poolel oli rohkesti haavatuid. Ta läks liitlaste, ülestõusnute poolele üle. Vend oli olnud kommunistide poolel. Onu oli sõdinud valel poolel. || (kellegi v. millegi toetamise väljendamisel). Ajaleht oli võimumeeste poolel. Õigus on meie poolel. Tülide ajal asus õde alati venna poolele.
▷ Liitsõnad: abielu|pool, lepingu|pool, osa|pool, sugu|pool, teine|pool, vastaspool.

pott1 ‹poti 21› ‹s›
lameda põhjaga anum. a. keedu- v. haudepott, kastrul. Alumiiniumist, malmist pott. Täis, tühi pott. Potis on supp, puder. Veega täidetud pott. Pane pott tulele, pliidile. Hapukapsad on potiga ahjus. Ema kolistas pottide ja pannidega. Sõime otse potist. Nagu poti järgi 'järsu randiga ühepikkuseks' lõigatud juuksed. Tegin terve poti 'potitäie' makarone. b. lillepott. Potid alpikannidega, ilupuudega. Lilled on pottides. Palm istutati mahukamasse potti. c. ööpott; pissipott; WC-pott. Sangaga pott voodi all. Poiss tahab, küsib potile. Käi potil ära. Istub juba pool tundi potil. Potile tuleb uus prill-laud muretseda. Mine potile oma jutuga (halvustav ütlemine). d. ‹hrl. liitsõna järelosana› pudelike, topsik. Kastsin sule potti ja hakkasin kirjutama. Pott 'potitäis' tinti, värvi, liimi. Tušš maksab kaks krooni pott. e. kõnek kannu- v. pudelitäis. Joome poti õlut.
▷ Liitsõnad: ahju|pott, alumiinium|pott, haude|pott, keedu|pott, klaas|pott, liha|pott, malm|pott, mee|pott, savi|pott, supi|pott, toidu|pott, veepott; aaloe|pott, dekoratiiv|pott, istiku|pott, kivi|pott, lillepott; iste|pott, kempsu|pott, kloseti|pott, peldiku|pott, pissi|pott, väljakäigu|pott, WC-|pott, ööpott; liimi|pott, tindi|pott, tušipott; piripott.

pruut|neitsi
pruuttüdruk. Pruutneitsid ja peiupoisid. Lilled on pruutneitsi(te) hoida.

puistama ‹puistata 48›

1. hrl. midagi peente osakestena eralduvat langeda laskma, riputama, raputama, kallama. Perenaine puistab kanadele teri, hobusele kaeru ette. Puista haavale pulbrit, supi sisse soola, kivi kingast välja. Libedale teele puistati liiva. Keegi on tuhka vaiba peale puistanud. Puistas paki herneid katlasse. Kartulid on kotist salve puistatud. Hobune puistas pabulaid. Kask puistab lehti. Pilv puistab jämedat vihma. *Ei sajagi suuremat .. peent pihu puistab tuul näkku. A. Mägi. | ‹impers.› Puistas lund. | piltl. Kevad on aasadele esimesed lilled puistanud. Päike puistab männilatvadele puna. Rong puistas reisijad perroonile maha. On oma varanduse ilma mööda laiali puistanud.
2. tuuseldama, segi paiskama; nõnda midagi otsima; läbi otsima. Puistas närviliselt kapis ja sahtlis. Puistasin kadunud akti otsides pabereid. Kõik kohad on läbi, segi puistatud, aga kammi pole. Öine patrull puistab autosid, hiliseid tulijaid. Põgenikejahil puistati jaamu. *Puistasin oma mälestusi, otsides rõõmsat sündmust. A. Beekman. *Tookord Raag Kärpide kodu loomulikult ei puistanud.. Naabrite juures aga laskis ka keldrid ja lakad läbi tuulata.. E. Rannet. || paiskama, kõvasti raputama, sakutama. Pull puistas vankri kummuli. Vaenlase valvetõke puistati laiali. Puistab sipelgapesa jalahoobiga segamini. Vihane isa on poissi kõvasti puistanud.
3. kõnek varastama, röövima, vägivallatsema. Vennaksed puistasid naabri õunapuid. Jälle on seda poodi, kaupmeest puistamas käidud. Vargad on me elamist kolm korda puistanud.
4. piltl (sagedamini sõnalise väljenduse kohta:) midagi ohtralt jagama, pilduma, loopima. Puistab sajatusi, etteheiteid, kahtlusi, küsimusi. Talle on ikka meeldinud naistele komplimente puistata. Poiss puistab suure innuga uudiseid. Puistan aina nalja ja ei tee valust väljagi. Tulija puistas naeratusi paremale ja vasakule. Küll see õpetaja puistab kahtesid. || usaldavalt rääkima, pihtima, end avama. *Ja kuna Tupsi poiss on siiamaani olnud ikkagi kõige lähedasem ja mõistvam inimene, puistas Peeter järsku: „Keeltega läheb järjest kehvemini..” E. Tennov. *„Kõige kindlam on ennast võhivõõrastele puistata,” tähendas naine. A. Beekman.

puru-paru ‹adv›
hrv segamini, sassi, puruks. Elu on puru-paru läinud. *Mühisedes möllab maru.. / lehed, lilled puru-paru puistab / maha sügiskuul. G. Suits.

puuduma ‹37›

1. (väljendab millegi v. kellegi eeldatavalt olemasoleva v. vajatava mitte olemas olemist:) mitte olema, puudu olema. a. (üldse, tegelikkuses). Sellele loodusnähtusele puudub seletus. Arvab, et absoluutne tõde puudub. Surma puhul hingamine puudub. Kõiki rahuldav maailmakord näib puuduvat. b. (mingis kohas, kuskil). Hiiumaal puudub suurtööstus. Tundras puuduvad puud. Akna ühes pooles puudus klaas. Mõnel kääpal puudus rist hoopiski. Naaberkülas puudub kirik. See aine looduses puudub. Arhiivis puuduvad need andmed. Mardil puudub ees kaks ülemist hammast. Tänavatel puudus tavaline elevus. Tema pettumuseks puudus sünnipäevalaualt tort. c. (mingil ajal, millalgi). *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. d. (kellegi omanduses, valduses, käsutuses, kuuluvuses, päralt; (üldisemalt:) kellelgi omajal). Elavad rannas, aga paat puudub. Üks abiline mul on, kuid teine puudub. Tal puudub korralik korter, kodu. Selle kohta puuduvad mul andmed. Õel puudub amet, haridus. Vaata, et lastel midagi ei puuduks! Meil puudus võimalus, tahtmine koju minna. Kahju, et tal eesmärk, seisukoht puudub. Kaiel puudub sõber. *Ma üksi, sest puudun ma sinul, sa minul.. E. Enno. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana; kelleski v. milleski sisalduvana: osana, omadusena, tunnusena, seisundina, millegi iseloomuliku v. olemuslikuna). Ta paremal käel puuduvad sõrmed. Supis puudub sool. Sel tänaval puudub kõnnitee. Lausa ingel, üksnes tiivad puuduvad. Ütles enesel isu puuduvat. Sel tööl puudub mõte. Ta kurbuses ei puudu poeesia. Tas puudub kurjus, jõud. Mul puuduvad kogemused. Ei saa öelda, et tütarlapsel puudunuks temperament. Regilaulus puudub lõppriim. Uuemas kirjanduses puuduvat värskus. f. (kellegi v. millegi jaoks, tarbeks). Kulude katteks, söögiks puudus raha. Laste jaoks puudus aeg. Korralikuks tööks puuduvad vahendid. Linnakorteris puuduvad tingimused hoidiste säilitamiseks.
2. (väljendab kellegi v. millegi mitte kohal olemist:) kuskilt ära olema, mingis kohas mitte viibima, mitte paiknema, mitte asetsema. Poiss puudus koolist, tunnist, harjutuselt, proovist. Kati puudus kolm päeva, nädalate kaupa, jõuludeni, pool aastat joonega. Kes puudub? Miks sa puudusid? Puudub põhjuseta, mõjuvatel põhjustel, haiguse tõttu. Masinist magas sisse ja puudus töölt. Kontsert ei saa veel alata, dirigent puudub. Kuurist puudusid mõned tööriistad. Millegipärast puuduvad täna laualt lilled.
3. olema vähem kui vaja, ebapiisavalt olema, puudu jääma. Üritab puuduva raha laenata. Kolmest puudub kümme minutit. Kell puudub viis minutit kümnest. Ainult juuksekarva võrra puudus, et sind maha ei löödud. Vaid sentimeeter puudus, et sõrm masina vahele ei jäänud. Palju ei puudunud, vähe puudus, et oleksin silmast ilma jäänud. Paljukest seal õnnetusest puudus. Lätis on juba sõda lahti ja mis siingi enam puudub. Oled naisemees? – Ega palju puudu! *.. tööd on palju, puudub käsi. H. Visnapuu. *Rikkalikult just seda va õllemärjukest ei olnud, aga siiski jätkus teisest, sest, mis puudus hulgalt, see tasuti omaduselt. A. H. Tammsaare. || (pahameele, nördimuse väljendustes täbara olukorra kohta, mis kellegi v. millegi tõttu veelgi halveneb). See veel puudub, et sina ka mind pilkad. Kindad on kadunud, see veel puudus! See veel puuduks, kui väiksem poiss ka haigeks jääks.

pärine ‹-se 4› ‹adj›

1. hrv tõeline; päris. *Elsbetil oli läbipaistev roheline pärisest idamaa siidist sõba juustele heidetud.. J. Kross. *Mida kaugemalt neid vaatad, seda pärisemad nad [= lilled pildil] on. L. Promet.
2. van omandina kellelegi kuuluv. *Mõis ja vald olid ja on praegu veel linna pärised.. E. Aspe.

pöörduma ‹37›

1. ümber keskpunkti v. telje liikuma v. nihkuma. Uks pöördus vaikselt hingedel. Võti pöördub lukus, lukuaugus. Käepide pöördub kergesti. Rattad pöörduvad pehmes pinnases raskelt.
2. end (ümber) pöörama, end käänama, end keerama. Lamaja pöördub selili, ühelt küljelt teisele, teisele küljele. Pöördub näoga hüüdja poole, suunas. Lauasistujad pöördusid mind tunnistama. Ingrid pöördus pikkamisi ja vaatas mulle otsa. Ta pöördus trepil ja vaatas tagasi. Poiss pöördub ema vaate eest kõrvale. Pöördusin hüüde peale. Kõigi pilgud, silmad pöördusid ukse poole. Külalise vaade pöördus lakke, peremehele. Paat pöördus kummuli. Lilled pöörduvad päikese poole. | piltl. Ta on alati nii endasse, enesesse pöördunud 'endasse tõmbunud, endasse sulgunud'. Sissepoole pöördunud pilk. Elu pöördus ootamatult pahupidi. Kõik väärtused on pöördunud pea peale. *.. temagi nina hakkas viimasel ajal pudeli poole pöörduma. M. Traat.
3. kuskile v. kellegi juurde abi, nõu v. teadete saamiseks minema; oma palvet, kaebust vms. kellelegi suunama; kellelegi oma sõnu suunama, kedagi kõnetama. Haige pöördus arsti poole. Ravile pöördus ta alles viimases hädas. Selle küsimusega, selles küsimuses pöördu juristi poole. Pöördus kaebusega, avaldusega ametiisikute, valitsuse poole. Õpilased pöördusid kirjaniku poole palvega kõnelda romaani saamisloost. Kui sul abi, nõu, toetust on vaja, võid julgesti minu poole pöörduda. Tema poole pöörduti mitmesuguseis asjus. Häda sunnil kellegi poole pöörduma. Valitsus pöördus üleskutsega rahva poole. „Peame vist appi minema,” pöördus Ain kaaslaste poole. „Kallid vanemad!” pöördub ta kirja alustades koduste poole. *Pöördusin siis arhiivide poole, et esiisade jälile jõuda. J. Semper. || tegevust millelegi suunama, millegagi tegelema hakkama. Helilooja pöördus oma loomingus rahvamuusika poole. Elu lõpul pöördus kirjanik uuesti proosa juurde tagasi. Ta on nõela ja niidi juurde 'õmblustööle' tagasi pöördunud. *Ei jäänud Andresel muud üle kui pöördus ikka sagedamini pühakirja lugemisele. A. H. Tammsaare.
4. endisest suunast kõrvale v. tagasi pöörama, oma suunda muutma, pöörama (6. täh.). a. (liikumisel). Pöördusime väiksema liiklusega tänavale. Poiss pöördub rattaga külavaheteele. Nad pöördusid ümber nurga, mere suunas. Pöördusime tuldud teed tagasi, poolelt teelt vasakule. Kuulsin selja taga samme ja pöördusin joostes maja poole. Kõndis toas ringi ja pöördus siis kööki. Ostud tehtud, pöördusime koduteele. Mees lehvitas ja pöördus minekule. Pöördusin juba mitu korda minema, aga ikka hoidis miski kinni. Vanker pöördus laiale kruusateele. Paat pöördub laeva poole. Auto pöördus töökoja juurest maanteele. Tuul pöördus põhja, loodesse, vesikaarde. Torm oli pöördunud kagust itta. || kuskile (tagasi) minema v. tulema. Kui kooli lõpetan, pöördun maale, kodukülla tagasi. Pöördus tagasi tööpostile. Sõda lõppes ja mehed pöördusid koju, kodumaale tagasi. Meile anti käsklus kohe sadamasse pöörduda. Usuti, et pärast surma pöördub hing kehasse tagasi. b. (liikumiseta). Jõgi pöördub lõunasse. Esialgu viis tee põhja, siis pöördus kaarega läände. *Särjepütilt viis tee mööda ja talu ligidal pöördus sellele veel teisigi külavahelisi radasid. V. Uibopuu. c. piltl. Ilm pöördub vihmale, halvale. Jutt pöördus tervisele, laste peale. Pöördusime tagasi endise teema juurde. Kõigi tähelepanu pöördub lavale. Mõtted pöördusid asjalikumale rajale. Jättis joomise ja pöördus õigele teele. Jaani rahu pöördus pikkamööda tagasi. d. pöörduv vastupidiseks muutuda võiv. Pöörduv reaktsioon keem nii päri- kui vastassuunas kulgeda võiv keemiline reaktsioon. Pöörduv protsess füüs ka esialgsele vastupidises suunas toimuda võiv protsess.
5. teiseks muutuma v. saama. Näib, et kõik pöördub siiski heaks, hea poole. Olukord pöördus naljaks. *Kord veel rõõmuks pöördub / kõik su lein ja halin.. A. Kaalep (tlk). || usku vahetama; meelt parandama. Paganad pöördusid ristiusku. Mõni patune võib veel pöörduda.
6. keel pöördeti muutuma, konjugeeruma. Kuidas pöördub sõna „tekkima”? Kõik selle tüüpkonna sõnad pöörduvad täpselt tüüpsõna järgi.

püsilille|peenar
Püsilillepeenral võiksid lilled õitseda varakevadest hilissügiseni.

püsima ‹37›

1. jätkuvalt olema. a. (kuskil, mingis kohas, sealt lahkumata v. ära kippumata). Et ma ka ei taibanud täna kodus püsida! Kes maldaks, läbeks, suudaks nii ilusa ilmaga toas püsida. Varitsejad peavad neile määratud kohtades püsima. Linnamees nüüd kaua maal püsib! Tahaksin siia püsima jääda. Ta jäi Tartusse mitmeks aastakümneks püsima. Selles talus tüdrukud ei püsinud. Sulane või asi, ei püsi jüripäevast teisenigi paigas. Ema ei püsi sugugi paigal: istub natuke ja kaob jälle kööki. Püsi paigal, mis sa niheled! Nii elav tüdruk, et ei püsi pudeliski (paigal). See marakratt püsib vaevu pükstes 'rahmeldab hirmsasti'. Ta on kogu elu mehe kõrval püsinud. Aastaid esirinnas, tipus püsinud sportlane. Nad ei suuda graafikus, konkurentsis püsida. Püsige oma nõudmiste juures! Haige laps püsis ilusasti voodis. Oinas ei püsinud enam karja juures. Kalad, linnud ei püsi ju paigal! Katsu sadulas püsida! Väikemees ei püsinud kelgul. Kanäe poissi, püsib juba vee peal. Jõgi püsib kallastes. Luited ei jää tekkepaigale püsima, vaid liiguvad edasi. Laev, palgiparv püsib ikka veel samal kohal. Värv ei tahtnud seinas püsida. Soni ei püsi peas. Ader ei püsi maa sees. Sülitas pihku, et labidavars paremini peos püsiks. Lugu, mis püsis nädalapäevad ajalehe esikülgedel. See ooper püsib tänini laval, mängukavas. Huvitav raamat kaua lettidel ei püsi 'müüakse peagi läbi'. | piltl. Vaba hing puuris ei püsi. Selle naise keel ei püsi ka hetkegi paigal. Kogu elu püsib vanaisa õlul. Nutikas püsib ikka sadulas. Noormehe pilk püsib Merikesel. Ema mõtted püsivad lapse juures. Mälestus õest püsis meeles, hinges. See seik jäi mällu püsima. Ükskordüks ei püsi peas. Hing püsib vaevu sees. Mänguhoog püsib veel sees. b. (mingis muutumatus asendis, seisundis, olukorras). See mees on pikka aega ministrikohal püsinud. Püsisin haiguse ajal pikali. Ta püsib jonnakalt seljaga kõneleja poole. Nii tugev tuul, et lapsed püsivad vaevu jalul. On nii nõrk, purjus, et ei püsi jalgel. Poisike ei suuda veel tasakaalus püsida. Kas sa, poiss, püsid töö juures! Püsi me kodunt eemal! Tagaajajad püsisid takjana kannul Üritas nii teha, et perekond koos püsiks. Nad on kolm aastakümmet paaris püsinud. Vanaisa püsib veel elus, hinges. Mu mälestustes püsib ema noor(ena). Kuidas ta küll suudab vanas eas nii töövõimeline püsida. Püsi ikka vormis! Ta käed ei püsi hetkegi rahul. Silmad ei taha enam lahti püsida, ma ei suuda ärkvel püsida. Kas sa püsid vakka, kas su suu kinni ka püsib? Mees püsib mõtteis. Olen selles veendumuses kaua püsinud. Püüdke asjadega kursis püsida. Ta püsib oma vande juures. Jüri püsib matemaatikas kolme piiril. See loss on tänini terve püsinud. Nii vana maja, et laed ei taha ülal püsida. Uks püsib vaevalt hingedel. Värav ei püsi hästi haagis. Rukis püsib veel püsti. Tühi kott püsti ei püsi. Lilled püsivad jahedas kauem värsked. Tamm püsib veel haljana. Ilm püsis udusena, hämarana, endisena. Päevad püsivad soojad. Ümberringi püsis vaikus. Temperatuur püsis muutumatu, sama. Palavik püsib 38 kraadi ringis. Kompassi nõelaots püsib kogu aeg põhja suunas. Metsiste arv on aastaid stabiilsena püsinud. Miski ei püsinud endises headuses. Kokkulepe püsib jõus. Võim püsis punaste käes. Tagurlased püsivad võimul. Pank püsib riigi omanduses. Püsigu see maa ja rahvas rahus. Nende suhe püsis hea seltskondlikkuse piirides, mõõdukuse raamides. Jaht püsib kursil. Mõtted ei püsi koos. Hirm püsis selge ja terav. Rahuldamatuna püsinud viha. *Miski ei püsi, kõik on muutlik, nagu õnn, nagu armastus, nagu igatsus. L. Hainsalu. | piltl. Me firma püsib hästi jalul. Suutis ränkade murede kiuste püsti püsida.
2. jätkuvalt eksisteerima, kestma, säilima, mitte hävima, mitte olemast lakkama. Aastasadu püsinud ehitis. Vana loss on alles püsinud. Suure kirjaniku looming püsib. Ettevõte, ühistu ei jäänud püsima. Imelik, et järjekord kaupluse ukse taga püsib! See kord ei jää enam kauaks püsima. Diktatuur püsib kolmandat aastat. Palavik ja haigusnähud püsivad. Vihmane ilm jäi püsima. Tihe udu on nädalapäevad püsinud. Lumi ei püsi enam kaua. Need taimed ületalve ei püsi. Mõned umbrohud püsivad ka peale tõrjet. Vitamiinid püsivad toorhoidises paremini kui keedises. Tänaseni püsinud legendid, traditsioonid. Üks keel jääb püsima, teine kaob. Vajadus abi järele püsib. Kui kaua selline olukord võib püsida? Vastik maitse püsis kaua suus. Me armastus, sõprus jääb püsima. Mälestus lahkunust püsib. Vihavimm, umbusk, rõhutud olek püsivad. Tugevad jäävad püsima. *.. kõige suuremgi õnn haihtub ära, kõige ilusam õis õitseb ära. Midagi ei püsi! E. Ilbak.
3. maldama, läbema; tihkama. Reisiärevuses ei püsinud ta magada. Poisid ei püsi ilusa ilmaga toas konutada. Vanamemm sul nüüd paigal püsib olla! *Kui Rannamäest alla sõitsime, ei püsinud enam istuda, tõusin püsti ja püüdsin kiirustada postipoissi.. J. Parijõgi. *Mina ei püsinud lahket andjat pahandada, läkastasin ja kiitsin [sigareid]. E. Bornhöhe.

püüdma ‹püüan 45›

1. midagi v. kedagi kätte saada üritama; selle üritamisega kätte saama. a. (liikuvat objekti) oma kätesse, haardesse, puudutatavaks. Poiss püüab palli kinni. Ta ei oska palli õhust püüda. Suutis kapi otsast kukkuva raamatu veel lennult püüda. Viskas tikukarbi üles ja püüdis selle taas pihku. Jüri lippab mängukaaslast püüdma. Püüdsin ta koridoris kinni 'peatasin ta' ja ütlesin, et on vaja rääkida. Külarahvas püüab kiini jooksvat lehma. Poisid püüdsid kassi kinni. Noormees püüdis neiu käed oma pihkudesse. Surija püüab poja kätt. Laps püüab päikesekiiri. *Vastasseinas nari all püüab deliiriumihaige kuradeid.. A. Kaal. || piltl järele, sama kaugele v. samale tasemele. Stardis mahajäänud sportlane ei suutnud enam juhtgruppi (kinni) püüda. Botvinnik üritas veel viimaseski partiis turniiri liidrit püüda. b. millegi sisse v. peale. Avas kraani ja püüdis veejoa pudelisse. Filter püüab puru kinni. Tüdruk püüab valguselaiku peeglile. Püüdsin vikerkaare kaadrisse. c. (saagiks kalastamisel v. jahti pidades). Kala, kalu püüdma. Mehed püüavad võrguga, rüsadega, mõrdadega, noodaga, õngega kalu. Lõunaks oli püütud kümmekond ahvenat, latikat. Ott püüdis suure kala kinni. Kalalaevad käivad Atlandil heeringat püüdmas. Suurem osa kalasaagist püüti mais. Kalurid läksid avamerele püüdma. Kalatiik püüti tühjaks. Poiss tahab suurena merd püüdma 'merel kalastama' hakata. Vähki püütakse kahvaga. Merekarpe, pärleid püüdma. Vanaisa püüdis jäneseid paeltega ja rebaseid raudade ning lõksudega. Mindi karu püüdma. Noorena püütud põdravasikad lasevad end kodustada. Püüti ja rõngastati hulk linde. Liblikaid püüdma. Kass on püüdnud juba mitu hiirt kinni. Pääsukesed püüavad putukaid. Kalad püüdsid kaldalt visatud leivapalukesi. d. kinnipidamiseks, vahistamiseks, karistamiseks. Pätte, vargaid püüdma. Põgenikku püüti kui metslooma. Haarangul püüti põgenikud peagi kinni. Püütakse roolijoodikuid. e. ka piltl oma kasutusse, valdusse; endale kuuluvaks. Lootsime tänaval vaba takso kinni püüda. Puri püüab tuult. Pärani aknad püüdsid värsket õhku. Ei see tüdruk hakka poisse püüdma. Jutat püüavad kõik siinse kandi noormehed. Kedagi endale naiseks, meheks püüdma. Teenijatüdruk üritab peremeest võrku püüda. Vaba mees ei lase naistel end lõksu püüda. Ta püüab kui kurat sõbra hinge 'tahab teda oma meelevalda saada'. Poiss jättis kooli pooleli ja läks pikka rubla 'suurt palka v. töötasu' püüdma. Ta püüab parajat hetke, et öelda midagi tähtsat. Püüdis hulk aega eetrist kodukandi raadiojaama. Püüdsin sest jutuvadast kinni vaid mõne üksiku lause. See poiss püüab teadmisi lausa õhust. Poeg püüab linnas rikkust, õnne, haridust. Omakasu püüdev mees. Püüan su sõprust. Sinilindu püüdma 'hrl. kättesaamatu unistuse täitumist lootma ja selles suunas tegutsema'. Ta aitas mind kasu püüdmata. Kes arg on, ärgu püüdku mehe nime. Mees, kes püüab südameid. Ta ei suutnud õe pilku kinni püüda. Kena neid kõndis pilke püüdes 'endale pilke tõmmates' puiesteel. Maja ees püüab pilku suur roosipõõsas. Pilku püüdev 'silma hakkav, atraktiivne' vaateaken. Püüdsin ahnelt iga su sõna. Üritan eile kummitanud mõtet uuesti kinni püüda. Ära mine pätsiga leiba püüdma. || tajuma. Loom püüdis õhust võõra lõhna. Ta erksad kõrvad püüdsid kinni vähimagi krõbina. Eide silm ei suuda enam kaugust püüda. Silmad püüdsid taamal tumeda kogu.
2. kõnek kedagi petma, sisse vedama, alt tõmbama. Ära tule mind püüdma nende asjadega! Kiitmisega püüa lolle! Nii lihtlabaste trikkidega minusugust ei püüta. Võltsija, kes püüdis õnge kogenudki margikogujad. Meid üritati narriks püüda. *Mätta Maali.. kutsus [poissi] igasuguste ettekäänete all, et olevat vaja midagi tõsta ja et pind olevat läinud jalga, – aga keda sa püüad. R. Tiitus.
3. midagi püüdlikult tegema, pingutama. Püüdsin ja püüdsin, aga ikka läks asi untsu. Sai soodsa töökoha ja püüab nüüd kas või nahast välja, ihust ja hingest, kõigest hingest. Kogu klass püüab, mis jaksab. Ta ei osanud korralikult tantsida, aga püüdis väga. Poiss püüdis küll, ent käekiri tuli ikka kole. Püüa hoolega! Tunnustus pani püüdma. Sa ei püüagi, sa püüad liiga vähe. Kuidas Tartu korvpallurid ka ei püüdnud, vahe jäi püsima. Kui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest. *Kuidas meie ikka elasime ja olime, kui olime noored! Kõrvu püüdsime ja tapsime tööd teha! R. Sirge.
4. püüdlema, edasipüüdlik olema, pürgima. Õpib nagu hull, sest püüab ikka ülespoole. Peab aina edasi püüdma paremuse poole. Teadus püüab tõe poole. Nüüd oli tal eesmärk, mille poole püüda. Mul pole enam kuhugi püüda. Lilled püüavad päikese poole. *Tal pidi midagi püüda olema, tal pidi eesmärk silmas seisma, mida vaja saavutada. E. Vilde. *On midagi saatuslikult traagilist vaimses töös. Vaim püüab sügavale alla ja kõrgele üles. A. H. Tammsaare.
5. ‹hrl. da-infinitiiviga› üritama, proovima, katsuma. Vaenlast püüti Emajõel kinni pidada. Arreteeritu püüdis põgeneda. Püüab magada, aga uni ei tule. Püüa õigeks ajaks tulla! Looder, püüab teiste kulul elada. Püüan oma töödega, muredega ise toime tulla. Püüdis aknast sisse piiluda, saladuse jälile saada. Püüti lõket süüdata. Püüan naeratada, asja selgitada, teist juttu teha. Haige ei püüdnudki tõusta. Vangis püüdis endalt elu võtta. Ära püüa teistest targem olla, mulle prügi silma ajada. Laps püüdis tubli olla. Ta püüdis ilmselt ülemustele pugeda. Püüdis otsesest vastusest kõrvale hiilida. Kui õige püüaks tülitsejaid lepitada? Lahkusin, püüdmata pisaraid varjata. Vastas, rõõmsat nägu teha püüdes. Teda on püütud mõjutada. Püüdsin tema heaks teha kõik, mis võimalik. Püüa arvata, kes tuli. Püüdkem kõigiti nende usaldust õigustada. Püüdis naise meele järele olla, pojale aru pähe panna. Püüa säilitada rahu, mõelda millelegi muule! Püüan end veenda, lohutada, kaitsta. Seda nähtust, probleemi on juba aastakümneid püütud lahendada. Püüti välisturgudele pääseda. Koer püüdis poissi hammustada. Ta ei jõudnud tööd valmis, kuigi püüdis (jõuda). Kas sa usud mind? – Püüan. Ma arvan, et ta püüdis head, kuid kukkus halvasti välja. Silmad püüavad läbi pimeduse puurida. See väljapanek, raamat püüab anda ülevaate sillaehituse ajaloost. Malmist nupud püüdsid pronksi muljet jätta. *Tugevad tuulekeerud aga püüavad teekäijat maha paisata. A. Kaal.

rikkalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. koguselt, hulgalt suur; rohke, ohter. Meremussoonid toovad rikkalikke sademeid. Põllult saadi rikkalik lõikus. Sarapuud koolduvad rikkaliku pähklikoorma all. Aed on andnud rikkaliku saagi. Rikkalik loomus rõõmustab kalamehi. Rikkaliku piimaanniga lehm. Rikkalikud põlevkivivarud. Rikkalik mündileid, sõjasaak, kingavalik. Huulte verevarustus on rikkalik. Rikkaliku kasvuga juuksed. Sain töö eest rikkaliku tasu. || midagi rohkesti sisaldav. Rikkalikud vasemaardlad. See on üks rikkalikumaid jõhvikakohti.
2. rohke ja mitmekesine; külluslik. Rahvuspargi rikkalik taimestik ja loomastik. Kalastik on järves rikkalik, üle tosina liigi. Tõi ekspeditsioonilt kaasa rikkaliku kollektsiooni. Rikkalik muinasjuttude, rahvalaulude kogu. Muuseumi rikkalikud fondid. Rikkalik raamatukogu. Selle taime õite värviskaala on rikkalik. Ta kostitas mind rikkaliku lõunasöögiga. Hea ja rikkalik toit. Silme ees läks kirjuks, kui nii rikkalikku lauda nägin. Rikkaliku kattega võileivad. Setu naistel on eriti rikkalik ehetekomplekt. Sügismets kirendab rikkalikes värvides. Tahan oma rikkalikke kogemusi jagada. Rikkaliku elukogemusega naine. Rikkalik 'elav, rikas' fantaasia. Suguvõsa rikkalikud traditsioonid. || lopsakas, uhke, suurejooneline. Rikkalikuks õitsemiseks vajab see taim palju valgust. Kleiti kaunistas rikkalik kaelus. Kuninga rikkalik kuldkroon. Rikkaliku ornamentikaga tempel. Korraldasime rikkaliku peo. Lükkas oma rikkaliku juuksepahmaka seljale. *Vastupidi meie talu kasinale, kurvale ümbrusele.. oli jõe ääres rikkalik küllus. Siin õitses lopsakas rohi, õitsesid tuhanded lilled.. R. Roht. *Mirjam on suur ja rikkalik naine, ürgsete sundidega.. H. Raudsepp.

räpsama ‹räpsata 48›
hrv järsku tõmbama, rapsama. *Räpsab endal seejuures lilled vargsi nööpaugust. E. Vilde.

räsu ‹11› ‹s›
murd rämps, risu. *Lilled õitsevad ruttu ära, siis on ainult räsu järel, inetu vaadata. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: metalli|räsu, metsa|räsu, oksaräsu.

rühmiti ‹adv›
rühmadena, rühmakaupa. Pidulisi saabus küll rühmiti, küll üksikult. Seisti ja vaieldi rühmiti. Töömehed istuvad rühmiti maas ja võtavad einet. Rukkihakid tehti põllule ridamisi või rühmiti. Kuused kasvasid rühmiti. Lilled on aias istutatud rühmiti. Kivikirstkalmed esinesid enamasti rühmiti koos. Rühmiti paiknevad järved. Luiged hoidusid rühmiti kokku – ühed ujusid, teised silusid sulgi, kolmandad lendasid.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

sametine ‹-se 5› ‹adj›

1. sametist, samet-. Peas sametine müts. Sametised portjäärid.
2. piltl sametit meenutav, sametjas, sametpehme. a. (kompamisel, puudutamisel). Beebi sametine nahk, ihu. Koera käpad tundusid pehmed, lausa sametised. Muru sametine pehmus. Sambla sametine vaip. b. (looduse, taevalaotuse pehmete värvitoonide kohta). Tumepunaste sametiste õitega lill. Suveöö sametine hämarus. Tume, sametine troopikaöö. *Ei õitsenud veel anemoonid, need sametised lilled, mis kivised kaldaveerud igal kevadel valendama panid. V. Saar. c. (hääle, heli kohta:) mahe, meeldiv. Naisel oli sametine hääl. Laulja sametine bariton meeldis kuulajaile. Tšello heli on sametine. d. (maitse kohta:) mahe. Sametine õlu, vein. e. (muudel juhtudel). Sametine pilk. Pastellmaali peamine võlu peitub tema sametises pehmuses. *Sest mitte ainult revolutsioonid, vaid ka kriisid on muutunud sametisteks. Kapitalismi noorusaja torm ja tung on möödas.. T. Õnnepalu.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

siduma ‹seon 42›

1. nööri, paela, keti vms. abil v. muidu sõlmides kinnitama v. ühendama, köitma. a. (millegi külge, kuhugi). Sidus nööri õngeridva külge. Üks paat seotakse teise külge. Lehmale tuli kell kaela siduda. Koer ootas rahulikult, kuni talle kett kaela seoti. Seob rätiku pähe, ümber pea, kaela ümber. Sidus endale põlle ette. Pani triiksärgi selga ja sidus lipsu ette, kaela. Haavatul on käsi kaela seotud. Ema seob lapsele lehvi pähe, juustesse. Tüdrukul on juuksed paelaga taha seotud. Tross seoti ümber palgi. Magajale seoti nöör suure varba ümber. Vanamehel on kalossid nööriga jalga seotud. Sidus võtmed nööriga puusale. Mõõka vööle siduma. Tomatitaimed seoti kepi külge. Vanal magamisasemel tuleb vedrud uuesti siduda. *Et vähendada üles-alla turnimise vaeva, seotakse palmisallu köied, mida mööda saagikoristaja rändab puult puule. L. Hainsalu. *Kõik paljad [vikati]varred, seo või vana saapa laba otsa ja niida. O. Luts. | piltl. *Mööduja võpatas seisma. Sidus silmad pilguks noormehe külge.. A. Mälk. || (liikumis- v. tegutsemisvabaduse piiramiseks). Sidus hobuse ohjepidi lasila, vankri külge, lehma ohelikuga reesappa. Põgenik paisati maha ja seoti jalust. Mees seoti puu külge. Vangil seoti käed selja taha. Piiblis on öeldud, et pahmas tallaja härja suud ei seota. b. (millekski kokku). Viljavihke, vilja siduma. Rukis seoti vihkudesse. Sidus riided pampu, kompsu, raamatud rätikusse. Seo lilled kimpu. Patsid olid kuklasse krunni seotud. *.. augusti lõpul oli kaeralõikusega kiire olnud ja ka lapse ema oli läinud põllule appi siduma. M. Pedajas (tlk). *Ühel heal päeval seome pambud ja rändame! E. Vilde. c. sõlmima. Sidus nööri umbsõlme. Kummardus kingapaelu siduma. Laps oskab mütsipaelu juba ise siduda. Kas kotisuu on seotud? Näita mulle, kuidas kaelasidet siduda. *Nagu iga meremees, oskas ta palju igasuguseid kavalaid sõlmi siduda. H. Treimann (tlk).
2. (haava) sidemega katma, sidemesse mähkima, (haavale) sidet tegema. Haava, haavatut siduma. Varvast, sõrme siduma. Nii tühist kriimustust küll siduda pole vaja. Laps ei tahtnud lasta end siduda. Haigel on pea seotud. Liiga tugevasti seotud käsi hakkas valutama. *Kliinikus.. seoti Mihkli käsi, jalg ja nina mähistesse.. O. Luts.
3. ühendama, liitma. a. (millegagi kinnitades, laialimineku v. purunemise vältimiseks). Seinapaneelid, nurgad seotakse ankrutega. Plokid seoti omavahel metallklambritega. Mört seob üksikud kivid tervikuks. Tellised seotakse mördi abil. Seotud vuukidega müüritis. b. (ühendusepidamist võimaldades). Kahte linnaosa sidus sild. Alevit seob linnaga autobussiliin. Siseväravad sidusid all-linna Toompeaga. c. (abstraktsemalt). Mehi seob vana sõprus. Mind ei seo nende inimestega miski. Meid seovad abielu-, sugulussidemed. Neid seovad ühised huvid, harrastused, mälestused. Peomeeleolu sidus kõiki. Lootus paranemisele seob haiget eluga. Matkamine seob linlasi loodusega. Selle mehega ei taha ma ennast ühelgi juhul siduda. Ta on sidunud oma elu, saatuse ühe ameeriklasega. Siduvad asesõnad keel. || ‹hrl. tud-partitsiibis› mõtteliselt ühendama, seostama. Rahvapärimustega seotud paigad. Järvega on seotud arvukalt muistendeid. Pahandus on seotud minu peigmehega. Mulle on kallis kõik, mis kadunuga seotud. Mind huvitab kõik, mis sinuga seotud.
4. endasse tõmbama, imama, absorbeerima. Seebivaht seob mustust. Hein seob hästi silomahlasid. Laudas olgu allapanu nii palju, et kogu virts seotakse sõnnikusse. Söetabletid seovad seedeelundeis mürgiseid aineid. Liblikõielised seovad hästi õhulämmastikku. Klorofüll seob päikeseenergiat. || keem (ainete, aatomite v. aatomirühmade kohta:) vabast olekust välja viima, keemilist ühendit moodustama
5. paigale kinnitama; paigal hoidma, kinni pidama. a. (tolmu, liiva vms.). Puud seovad oma juurtega liiva, kive. Teele laotati õlgi, et liiva siduda. Lehtpuud seovad tolmu paremini kui okaspuud. b. kammitsema, piirama, liikumis- v. tegevusvabadust takistama; kohustama. Igasugused vaated seovad inimest. Mina ei lase ennast eelarvamustest siduda. Ta oli vaikimisvandega seotud ega öelnud midagi. Jätan endale vabad käed ega seo end millegagi. Ta ei tahtnud end siduda ühegi erakonna tõekspidamistega, eelistas jääda erapooletuks. Praegune üürileping ei seo meid enam kaua. Ära anna siduvaid lubadusi. Halduskogu otsused on linnaosa valitsuse jaoks siduvad. *Noored loomi pidada ei taha, loom seob, ei pääse kuhugi. M. Traat. *Oli endiselt mõnus teada, et tal pole praegusel hetkel ühtki siduvat kohustust.. A. Jakobson. || (sõjas; males, kabes). Rünnak tehti strateegilistel kaalutlustel, et vastase vägesid siduda. Vaenlane sidus riigi vägesid lõunapiiril. Saartel jätkus võitlus, mis sidus küllalt suuri vastase jõudusid. a-ettur sidus kõik valge vigurid. Must ähvardab järgmise käiguga siduda valge paremat tiiba. || seotud (tööga) hõivatud, kinni. *.. meil tuleb pidu ja ma olen väga seotud. V. Gross. *Sa räägi mu naisele, et ma olen... seotud. Tähtsad ametlikud läbirääkimised. O. Tooming. c. piltl veetlusega köitma, kütkestama. *Erilise jõuga seob jõgi või järv kalameest. K. Põldmaa. *Oli tal neid [= naisi] olnud terve rida, kuid keegi ei sidunud kauemaks, kõik tüütasid varsti. J. Kärner.
6. millestki sõltuma panema, sõltuvusse viima. Palgad seoti tarbijahinnaindeksiga. Eesti kroon seoti Saksa margaga.
7. keel (kindlate rütmi- ja rõhuolude arvestamise kohta). Seotud kõne 'värsskõne, luule'. Sidumata kõne 'proosa'.

sigatsema ‹37›
sigadusi, seatempe tegema; kellelegi siga mängima. Jõi end purju ja hakkas sigatsema. Keegi on kalmistul sigatsemas käinud – haudadel on ristid ümber lükatud ja lilled laiali loobitud. *Petke, sigatsege ja pillake lunastust! A. Gailit. *Sa tahad pugeda oma tõeliste sõprade selja taha ja seal sigatsema hakata nagu viimane kaabakas. A. Jakobson.

siid|paber
õhuke, peaaegu läbipaistev pakke- v. ilupaber. Jaapani siidpaber. Pakkis ehtekarbi siidpaberisse. Keeras lilled siidpaberisse. Tüdrukud meisterdasid punasest siidpaberist roose.

siit|samast ‹adv›
siit, sellestsamast kohast. Kaks meest on siitsamast külast, kaks alevist. Lilled korjasin siitsamast lähedalt. Nüüd teeme nii, et lähete kohe siitsamast direktori juurde. *Purde leiate siitsamast, minge seda teerada mööda alla ja siis näete isegi... J. Semper.

sinine ‹-se 4›

1. ‹adj› rukkilille, linaõie, pilvitu taeva värvi. Sinine värv, värvus. Sinised lilled, marjad. Lasuriit ja safiir on sinised kalliskivid. Ilusad sinised silmad. Sinine tint. Indigoga siniseks värvitud riie. Taevakarva sinine seelik. Sinine pesu. Sinised porikärbsed. Kartul läks keetmisel siniseks. Politseiautol vilgub sinine tuli. Sinised plekid, vorbid kehal. Mehe silm 'silmaalune' on siniseks löödud. Silmaalused sinised kui pajapõhjad. Sinised rõngad, varjud, viirud silme all. Siniseks muljutud pöidlaküüs. Poisike oli näost sinine. Külmast sinised käed, huuled. Tuba on sinist vingu, tossu täis. Masin ajab sinist suitsu välja. Suitsetas toa siniseks. Täna on meri sinine. Öö sinine valgus. Sinisemast sinises õhus lõõritavad lõokesed. Looduses on palju siniseid toone. Sinised 'sinavad' kaugused, mäed, rannad. Sinised südamerikked 'südamerikked, millega kaasneb naha sinakus'. Sinine silmakivi 'vaskvitriol'. Sinine paber, rahatäht (hrl. Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kümnekroonise kohta). | piltl (ka piltlikes väljendites). Vihastas nii, et läks (näost) siniseks. Vihastas end siniseks. Oli kadedusest sinine. Tormas minema, nii et sinine jutt järel 'väga kiiresti, hooga'. Sinine veri 'aadlipäritolu, siniveri'. Ta soontes voolab sinist verd. Sinine süsi tuul energiaallikana. | (taimenimetustes). Sinine käoking, kopsurohi, emajuur, kuslapuu, elulõng, mesiohakas. || (millegi muinasjutulise, kättesaamatu kohta). Sinine lind 'sinilind'. Nooruse sinised unelmad. Sinised unistused.
▷ Liitsõnad: akvamariin|sinine, asuur|sinine, elektri|sinine, ere|sinine, erk|sinine, hallikas|sinine, hall|sinine, hele|sinine, indigo|sinine, jää|sinine, kahja|sinine, kahkjas|sinine, kahvatu|sinine, kannikese|sinine, kirgas|sinine, koobalt|sinine, krell|sinine, külm|sinine, lasuur|sinine, lavendel|sinine, lillakas|sinine, linaõis|sinine, mahe|sinine, mere|sinine, meri|sinine, metüleen|sinine, mustjas|sinine, must|sinine, piimjas|sinine, pimestav|sinine, pleek|sinine, ploomi|sinine, portselan|sinine, poti|sinine, puhas|sinine, punakas|sinine, purpur|sinine, puu|sinine, põua|sinine, rohekas|sinine, roosakas|sinine, rukkilille|sinine, safiir|sinine, sinilille|sinine, sini(-)|sinine, sire|sinine, särav|sinine, sügav|sinine, taeva|sinine, taevas|sinine, teras|sinine, tindi|sinine, tint|sinine, tuhm|sinine, tume|sinine, türkiis|sinine, ultramariin|sinine, valkjas|sinine, vesi|sinine, viiuli|sinine, õrn|sinine, öösinine.
2. ‹adj› kõnek suur, tõeline, ehtne. Tundsin sinist viha. Teda valdas sinine hirm. *Ja sellest päevast saadik oligi Koosna peremehel metsavahi Mardi vastu suur ja sinine vimm. O. Luts. || (mõnede kirumisvormelite jm. väljendite koosseisus, sageli kõlalise sobivuse alusel). Sa sinine saatan, sinine sitikas! Oh sa sinine sinder. Sa sinine silmamuna! Sa sinine õnnetus. *.. muidu järsku kosilane õues, temal pole sinist aimugi.. L. Kahas.
3. ‹s› see, mis (v. kes) on sinine. a. sinine värvus, värv v. värvaine. Heledam, tumedam sinine. Sinine mõjub rahustavalt. Sinisega värvitud lõng. Berliini e. Preisi sinine 'tumesinine pigment, millest valmistatakse mitmesuguseid siniseid värve'. Pariisi sinine 'teat. sinine pigment'. b. sinine riietus. Rõivastub sageli sinisesse. c. van sinine rahatäht, hrl. kümnekroonine Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi ajal. *Raha mis raha, sinine nagu iga teine sinine. R. Janno. *Sina kustuta vana kümnekroonine võlg, teised aga pangu igaüks omalt poolt sinine lauale.. E. Kippel.

sirguma ‹37›

1. sirge(ma)ks minema. a. (kõverast, kaardus asendist v. olekust). Tantsija keha sirgus ja paindus. Kummardunud naine sirgus välkkiirelt. Kangestunud liikmed sirgusid. Sõrmed ei sirgugi enam. Kõver piht sirgus. Lõunat kuulutava lokulöögi peale sirguvad viljalõikajate seljad. Ilusa naise kõrval sirgus ka mehe hoiak. Tüdruk solvus, suujoon sirgus. Kõrreliste varred võivad pärast lamandumist jälle sirguda. Longuvajunud lilled sirgusid jahedas vees. Painutatud varras, puu on uuesti sirgunud. b. (kortsus v. lontis olekust). Riputab rõivad sirguma. Seadis ülikonna riidepuule sirguma. Torkas dressi triikimata selga – küll ta seljas sirgub. Lipud sirguvad tuules.
2. välja, esile sirutuma; küünituma. Ussi suust sirgus kaheharuline keel. Käsi sirgus raha järele. Mõnigi kannatamatu käsi sirgus juba õllekruusi järele. Lapse käed sirgusid emale vastu.
3. sirgena kõrguma v. laiuma. Eemal sirgus valge kirikutorn. Puude ladvad sirguvad kõrgele üles. Küpressid sirguvad sinisesse taevasse, vastu sinist taevast. Maantee sirgus kahele poole. Jalgrada sirgus pimedusse. Läbi põldude sirguv maanteelint. Puust puuni sirguvad pesunöörid. Piki rinnakut sirgub viljapuude rivi. *Märjad kõnniteed sirguvad rööbiti niisama märgade plankaedadega.. A. Jakobson.
4. (pikemaks) kasvama. a. (inimeste vm. olendite kohta). Lapsed aina sirguvad. Aegamisi sirgus lapsuke suuremaks. Olete vahepeal palju, jõudsasti sirgunud! Küll poiss on pikaks sirgunud! Kui sa edaspidigi niisamuti sirgud, siis kasvad isast pikemaks. Poeg on sirgunud isapikkuseks, mehepikkuseks. Kasvas kauniks, sirgus suureks. Plikatirtsust sirgus tõeline iludus. Tüdruk on nii kenaks neiuks sirgunud, et ei tunne äragi. Pojast sirgus tubli mees. Peres on ema rõõmuks tütar sirgumas. Mõnest kodust sirguvad töökad lapsed, mõnest siidkäed. Pead natuke, mõne aasta veel sirguma. Hakkan hoolega sööma, küll ma siis sirgun. Kasvab päevadega, sirgub kuudega. Sirguv põlvkond. *.. siin kasvab priskelt eesti neiu / ja sirgub eesti mehele. M. Veske. || võrsuma, kujunema. Talutarest sirgunud luuletaja. Sellest teatristuudiost on sirgunud terve hulk tugevaid näitlejaid. Meie koolist on sirgunud mitmeid nimekaid teadlasi. *Seda sorti sõjas oli kiiresti vaja talupoegade ridadest sirgunud juhte.. E. Soosaar (tlk). b. (taimede kohta). Puuke sirgub järjest suuremaks. Aias sirguvad noored kirsid. Kask on kuue aastakümne kestel sirgunud võimsaks puuks. Sööti jäänud maadele sirgus ajapikku uus mets. c. piltl. Päevad sirgusid pikemaks. Linn ei tahtnud ega tahtnud sirguda.

sisse
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna illatiivilõpuga›
1. millegi sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks. Valas piima tassi sisse. Pani raha ümbriku sisse. Peitis varanduse maa sisse. Ärge astuge pori sisse. Saabaste sisse mahtusid ka villased sokid. Tegi endale heinte sisse aseme. Puuris seina sisse mitu auku. Puujuured ulatuvad sügavale maa sisse. Tee viib paksu metsa sisse. Algul elasin äärelinnas, pärast sain korteri linna sisse. Kuu kadus pilvede sisse. Jaanalind peitis pea liiva sisse. Kingitus pakiti karbi sisse. Keeras lilled paberi sisse. Mähi laps teki sisse. Seda toitu ei võta ma enam suu sissegi 'ei söö enam kunagi'. Vaatas naisele sügavasti silma sisse 'otse silma'. Sosistas naabrile midagi kõrva sisse 'kõrvaaugu juures'. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Sadam jääb 35 km jõe suudmest maa sisse '35 km sisemaale'. *Juss oli fakiir, neelas mõõka ehtsalt, aga Uugu mõõk läks käepideme sisse, kui ta otsa suhu pani. H. Kiik. || (inimese, tema siseelu kohta). Mis sinu sisse küll on läinud, et sa nii okkaline oled! *„Kes teda teab, miks ta enda maha laskis,” vastas eit, „kes teise sisse näeb.” A. H. Tammsaare. *Ta tahtis.., et see jääks mehe sisse, temale, Mildale kuulmatuks ja teadmatuks.. R. Põder.
2. millegi hulka, sekka lisaks. Hinna sisse on arvatud ka veokulud. Väiksed liigud käisid kauba sisse.
3. (pühkides) millegi vastu, millegi külge. Pühkis käed kaltsu sisse puhtaks. Pühib pihud põlle sisse. Kuivatas jalad vana räti sisse.
4. millegi raamidesse, piiridesse. Viga mahtus lubatud vahemiku sisse. *Kraavi peaks kaevama Pearu maa sisse, üsna tema krundile, ja mätas ainult ühele poole – tema poole. A. H. Tammsaare. | (ajaliselt). Jooksja tulemus mahtus kontrollaja sisse. Valmimistähtaeg peaks jääma kahe kuu sisse.
5. kasut. viitamaks olukorrale, seisundile, millesse siirdutakse. On aeg tõsta halastus ja ligimesearmastus jälle au sisse. Ära tõuka mind patu, hukatuse, õnnetuse, kiusatuse sisse! Nüüd oleme küll häda sisse sattunud. Tütar sai rikka elu sisse. *Sest igaüks, kes on ristitud Issanda nime sisse, on surnud oma vanale elule. A. Kalmus. *See kurbus tegi ta nii tühjaks, et ta uuesti une sisse vajus. M. Saat.
6. kasut. viitamaks objektile, millega seotud tegevusse paigutatakse kapitali, raha vms. Pani kogu oma raha väikeettevõtte sisse. Paigutas oma varanduse õigel ajal kaubalaevade sisse. Olen kogu oma nooruse talukoha sisse matnud. *.. meresõit ja kalaäri on ikkagi õnneasjad. Maa sisse pandud raha, see on kindel kapital. H. Sergo.
7. hrl van kasut. viitamaks olendile, asjale v. nähtusele, kellesse v. millesse, keda v. mida usutakse. Kõikumatu usk jumala sisse. Naine uskus tablettide tervistava toime sisse. *Ma usun sinu sisse, Anu, ja katsu sina ka kõigest omast väest minu sisse uskuda. J. Peegel.
8. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Töövõtted tuleb harjutada käe sisse. Need õpetused on mulle juba ammu pealuu sisse kulunud. Ütles teisele suu sisse, mida ta temast arvab. Ära mind selle supi sisse sega! Vanapoiss lausa upub raha sisse.
II. ‹adv›
1. sisemusse, sissepoole, pealispinnast sügavamale v. millestki ümbritsetuks, kaetuks, varjatuks; koostisesse, hulka, sekka. Lumi tuli saapasäärest sisse. Toppis jala püksisäärest sisse. Kingad lasevad vett sisse. Higinired jooksid avatud pluusikaelusest sisse. Kuiv puit ei võta naela sisse. Otsi sobiv kauss ja pane kompvekid sisse. Pani teele sõstramoosi sisse. Sööge nii palju, kui sisse mahub. Haigel ei lähe enam söök ega jook sisse. Mees kisub ahnelt suitsu sisse. Laps tõmbas sisse jäist õhku ja külmetus. Korvpallur viskas jällegi sisse 'korvi'. Väravavaht ei lasknud ühtegi palli sisse 'väravasse'. Kalamees viskas õnge sisse 'vette'. Sõnnik tuleb sisse 'maasse, mulda' künda. Lehm sattus sohu ja vajus sisse 'pehmesse pinnasesse kinni'. Vankrid vajusid porisel teel kuni rummuni sisse 'porisse kinni'. Välk lõi (majja) sisse. Auto sõitis eessõitjale tagant sisse 'otsa'. Kaupmees pakkis kauba sisse. Kirikutorni olla küla kauneim neitsi sisse müüritud. Kindlus piirati sisse. Määris ööseks jalad kreemiga, salviga sisse. Repertuaari sokutati sisse ka paar šlaagrit. Kontrolltöösse on paar viga sisse lipsanud. Hinded kanti päevikusse sisse. Artikkel läheb lehte sisse. || ka väliselt, pealispinnale nähtavaks. Pudelile tuli pragu sisse. Põletas kapale kirjad sisse. Pressis pükstele viigid sisse. Lõikasin habet ajades sisse. || auku, lohku. Ta on tugevasti kõhnunud, põsed, palged on sisse vajunud. Haige on näost üsna sisse langenud. Tõmba kõht sisse! Rind sisse, õlad ette! || siseruumi(desse), majja, katuse alla; muule kitsamalt piiritletud alale. Palun astuge, tulge sisse! Külalised paluti, kutsuti sisse. „Sisse!” hõigati toast. Astu vahel meile, meie poole ka sisse! (küllakutsena). Inimesi vooris sisse ja välja. Ruum oli rahvast täis, meie ei mahtunudki sisse. Ära sa koera sisse lase! Kedagi polnud kodus, me ei saanud sisse. Muud ei jää üle, tuleb aknast sisse ronida. Pane uks kinni, külm tuleb sisse! Seinapragudest lõõtsus sisse jäine tuul. Katus oli katki ja vihm sadas sisse. Pliit ajab suitsu sisse. Too pesud sisse, vihma hakkab sadama. Lilled tuleb enne külmade tulekut sisse tuua. Jõululaupäevaks toodi heinad sisse. Õhtul aeti loomad sisse 'lauta'. Ööklubisse, kinno ei lastud meid sisse, peeti liiga nooreks. Ta võetakse homme haiglasse sisse 'haiglaravile'. Millal rong sisse 'jaama' tuleb? Laev tuli sisse 'sadamasse'.
2. osutab inimese iseloomule, hingele, mõtetele, harjumustele. Mis sulle ometi sisse on läinud? Talle on nagu kurivaim, paha vaim sisse läinud. *Kui salavimm ja umbjonn jäävad sisse, välja harjumata, kalestub lapse süda.. M. Traat. || koos vastava verbiga osutab mingi hoiaku, harjumuse kujundamisele v. juurdumisele. Viisakus on poisile maast-madalast sisse kasvatatud. Hakkas lapsele varakult häid kombeid sisse harjutama. Püüab noortele suuri ideaale sisse istutada. Sisse juurdunud väärkujutlus. *Vanast Kreekast on meile koolipõlvest saadik sisse tuubitud ettekujutus, et seal valitsesid vaimsed huvid.. A. H. Tammsaare.
3. koos vastava verbiga osutab millegi purustamisele, kokkulangemisele v. hävimisele; katki, puruks, kokku. Poisil löödi, taoti nägu, hambad sisse. Keegi on akna sisse löönud, visanud. Küll siin on aknaid sisse pekstud! Kui lahti ei tee, lööme ukse sisse! Koobas, kaev varises sisse. Pehkinud katus ähvardab sisse vajuda. Lagi, korsten on sisse langenud. Äkki hakkasid kivid liikuma ja pinnas vajus mürinal sisse. *Ruhviseina rõhus meri küll sisse, aga ahtrisalong pidas vastu. H. Sergo.
4. esineb ühendites, mis osutavad mingisse olukorda, seisundisse, olekusse siirdumisele. a. (seoses millegi alustamisega, tegevusse rakendamisega, kasutusele võtmisega v. millegi käivitumisega). Õpetaja juhatas tunni sisse. Uus kirik õnnistati, pühitseti sisse. Kirikut sisse lööma 'jumalateenistuse algamise märgiks kirikukella lööma'. Lülitas raadio, televiisori sisse. Autojuht lükkas sisse kolmanda käigu. Viidi sisse mitmeid uuendusi. Riigis seati sisse eriolukord. Võtsime kohad, järjekorra varakult sisse. Võtke sisse lähteasend! Pidu sai õige hoo sisse. Õhtuks tuli väsinud meestele elu, eluvaim jälle sisse. Kassile tuli särts sisse, kui hiirt nägi. Taimed on jõudsa kasvuhoo sisse saanud. *Valmis sõrru ja alles lagakil laasmaa piiril oli Kurgla rahvas töörinde sisse võtnud. J. Kross. *Ta püüdis hobust tagasi hoida, kuid see oli paraja tuuri sisse saanud ja ei teinud märkamagi. H. Laipaik. b. (täbara olukorra, vahelejäämise puhul). Õpilane keerutas, rääkis ennast sisse. Jäi vahele ja vedas ka kaaslased sisse. Nii haledasti pole ma enne sisse kukkunud! Vaata ette, see tegelane mässib sindki sisse. Sisse lendasid, suli! c. (seoses millegi ettevalmistamisega järgnevaks kasutamiseks v. tegevuseks). Uus auto pole veel sisse sõidetud. Suusad tuleb korralikult sisse sõita. Trampliin, tee on sisse sõitmata. Latikate püügil on oluline püügikoht sisse sööta. Uued kingad tuleb sisse kanda. Orkester mängis uue loo sisse.
5. ‹muude tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustavate ühendverbide osana› näit. sisse andma, sisse keetma, sisse kirjutama, sisse magama, sisse maksma, sisse murdma, sisse nõudma, sisse ostma, sisse tegema, sisse tooma, sisse vedama, sisse vehkima, sisse võtma

soe ‹sooja 32 komp soojem e. kõnek soem superl kõige soojem e. kõnek kõige soem›

1. ‹adj› mõõdukalt kõrge, hrl. inimesele hästi vastuvõetava (sageli tema kehatemperatuurile suhteliselt lähedase) temperatuuriga. a. (õhu, ilmastiku, ka vastava keskkonna, ruumi kohta). Soe ilm, suvi. Hommik ei olnud soe. Õues on üsna soe. Juulis läks väga soojaks. Tänavune talv oli soe, mullusest soojem. Oli nii soe, et käidi paljapäi. Kevadiselt soe päikesepaiste. Soojad õhumassid. Soe vihm. Soe õhk on külmast kergem. Ruum on päris, hea soe. Köögis läheb ruttu soojaks. Sõitsime soojale maale 'lõunamaale'. Soe 'köetav' kasvuhoone. b. (esemete, ainete kohta). Soe ahi. Aja vesi soojaks. Võtsin sooja dušši. Tule ruttu, kuni supp on veel soe. Ma ei joo sooja piima. Soe toit 'soojalt söödav toit, näit. praad'. Spordilaagris pakuti kolm korda päevas sooja toitu. Raamatud lähevad nagu soojad saiad 'raamatumüük läheb hästi'. c. (keha v. kehaosade, ka vastava aistingu kohta). Soe keha, käsi. Surnu on veel soe. Jooksin ennast soojaks. Mul on juba soe. Võta mantel peale, hakkab soem. Kaevamine tegi naha soojaks. Ära mine sooja nahaga tuule kätte. Naps tegi kõhukoopa soojaks. Rinde alt käis soe jutt läbi. Tüdrukust käib soe hoog üle.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, lüpsi|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikese|soe, suitsu|soe, suve|soe, toa|soe, unesoe.
2. ‹adj› soojapidav. Soe pesu, mantel, kasukas. Soojad talveriided. Võta endale midagi soojemat ümber. Meil on soe maja.
3. ‹adj› südamlik, sõbralik, lahke, hea. Soe pilk, soojad silmad. Silmis soe helk. Vastab sooja naeratuse, häälega. Räägiti sooje lahkumissõnu. Teda peetakse tänini sooja sõnaga meeles. Kirjutasin sooja kirja. Kõlab soe aplaus. Lavastus leidis sooja vastuvõtu. Soojas õhkkonnas kulgenud lõunasöök. Meile sai osaks soe hoolitsus. Ole ta vastu pisutki soojem. Lahkus sõprade soojast seltsist. Tahtsin öelda midagi sooja. Soe tähelepanu, külalislahkus, osavõtlikkus, huumor. Suhtub miniasse sooja sümpaatiaga. Neil tekkisid soojemad suhted, tunded (ka armusuhte, -tunnete kohta). Meie vahekord polnud kuigi soe. Neid seob soe sõprus. Maie on soe naine. Tal on soe süda. Mälestus tegi südame soojaks. Südames muutub, läheb soojaks. Vana meloodiat kuuldes hakkas südamel soojem. Soe tunne puges südamesse, valdas südant. *Me tajume hoopis, et aitäh on kodusem ja soojem, kuna tänan on ametlikum ja isegi jahedam. H. Saari. || mõnus, hubane. Lilled teevad toa soojemaks. Naudib sooja kodusust. On endale sooja koha 'mugava ja tasuva teenistus- v. töökoha' leidnud. Soojast pesast unistav naine. *Muudkui rahu oleks vaja – suurt, sooja, rõõmsat rahu. E. Vilde.
4. ‹adj› meeldivana, mahedana tajutav v. mõjuv. Soe valgus. Kollane, punane, oranž on soojad värvid. Soe koloriit. Mesilaste soe sumin. Soe bariton. *Punastkirja rätt hõõgas kandjale sooja kuma. M. Seping.
5. ‹adj› piltl. a. (elavnemise, hoogu minemise, sisseelamise kohta). Vein on ta meeled soojaks kütnud. Mees rääkis end soojaks. *Muidu aga ei saanud ma esimesel semestril Peterburis soojakski, kui ma juba ülepääkaela koju sõitsin. K. A. Hindrey. b. värske, äsjane. *.. pisut imelik on taas tuttavat teed astuda, kus sakslaste jäljed on veel soojad. J. Peegel. *Mõte [rästikust] oli veel soe, kui Saul juba tundis nimetissõrme otsas naksatust.. V. Vahing.
6. ‹s› mõõdukalt kõrge temperatuur, ka sellise temperatuuriga keskkond v. õhk, soojus. Külma ja sooja järsk vaheldumine. Esimesed kevadised soojad ajasid karu üles. Õues oli 25 kraadi sooja 'üle 0 °C'. Hoia uks lahti, köögist tuleb sooja. Ära lase sooja välja! Läksime sooja, sooja kätte. Pistis jalad teki alla sooja. Supp on pliidil soojas. Kolle õhkab, koldest hoovab mõnusat sooja. See ahi sooja ei anna. Tuli levitas sooja. Magasin lõkke soojas. Maja ei pea sooja. Päike paistab suvise soojaga. Sooja tootmine, hind. *.. [oli] läinud välja otsima lõbusamat olemist, otsima seltsi ja inimeste sooja. E. Maasik. | piltl. Mul on mitu lahendusvarianti soojas 'tagavaraks'. || soojatunne. Kuidagi ei saa sooja. Vein andis sooja. Tee endale võimlemisega sooja.
▷ Liitsõnad: ahju|soe, ihu|soe, pliidi|soe, päeva|soe, päikesesoe.

sokkel ‹sokli, soklit 2› ‹s›

1. hoone alusmüüri maapealne osa, mis on hrl. ehitatud eenduvana v. jämedamast materjalist. Paekivist sokkel. Maja marmorplaatidega kaetud sokkel. Madala sokliga elamu.
2. alus, millele toetub mingi ehitiseosa, näit. sammas, skulptuur. Mälestussambast on alles ainult sokkel. Lilled jäeti monumendi soklile. Pargipingi kivist sokkel. Kamina sokkel.
3. el elektri-, elektronlambi metallist osa, mille abil lamp kinnitatakse pessa ja ühendatakse elektriahelaga. Keermekujuline sokkel.

surma|uni
piltl surm kui uni, millest pole ärkamist. Vanaema on suikunud surmaunele, magab lõputut surmaund. || (väga raske une kohta). Väsinud mehed langesid nagu surmaunne. Magavad raskelt otsekui surmaunes, nagu surmaund. *Minni kuuleb läbi surmaune, et see on ilus lõbus [pilli]lugu .. V. Saar. || (millegi liikumatuse, elutuse kohta). Kogu loodus suikus varsti surmaunne. Lumevaiba all olid lilled surmaunes. Vesi oli vaikne kui surmaunes.

suur|sugune ‹-se 4› ‹adj›

1. kõrgemast soost v. seisusest, ülikute hulka kuuluv, aristokraatlik. Suursugune daam, seltskond, publik. Põlvneb suursugusest perekonnast. | ‹substantiivselt› ülik, kõrge võimukandja. Kõrgemasse kihti kuuluvaid isikuid nimetati suursugusteks. *Mis sa istud, suursugune, / mida valvad, maa valitu? A. Annist (tlk).
2. väärikas, majesteetlik; ülev, pidulik; suurejooneline, vägev, võimas. Suursugune lõvi, põder, piison. Kotka suursugune lend. Suursugune rüht, hoiak, esinemine, välimus. Võttis meid vastu suursuguse viisakusega. Kallad on suursugused lilled. Suursugune palee, hauakamber. Linna suursugune siluett. Mägede, jõgede, jugade suursugune ilu.

sättima ‹sätin 42›
seadma (sellest mõneti kõnekeelsem)
1. vajalikku korda seadma, korrastama, korraldama, kohendama. Tuba, toas on vaja kõik korda sättida. Hakkas külvimasinat, kombaini töökorda, mootorratast sõidukorda sättima. Käis sepal atra sättimas. Paadid tuleb mereleminekuks valmis sättida. Jalgrattur peatus, et sadulat sättida. Töölaual peab kõik olema paika sätitud. Õde sättis haigel peaalust kõrgemaks. Sätib endal särgikraed, lipsu otseks. Hakkas peegli ees juukseid (soengusse, soenguks) sättima. Sättis mündid kenasti ritta. Sätib vaasis lilli. Fotograaf on säritusaja parajaks sättinud. Dokumendid on valmis sätitud. Tahab oma elu juba ise sättida. Neil oli nõnda sätitud, et kõigil jäi ka vaba aega. Sättis asja nii, et kõik jäi saladusse. *.. ma pean toa koristama, laua katma ja ennast sättima. A. Beekman. *See liigutas teda nii, et ta sättis olud meie kasuks, lastes meid lõplikult võita.. E. Vilde. || oma mõtteid sõnastama. Laps sätib alles esimesi sõnu. || kohaseks tegema, kohandama, sobitama. Võõrsõnu on mugandatud, sätitud rahvale suu- ja sulepärasemaks. Lepingut annab ehk pisut sättida. *Nüüd sättisin küll oma käigu päris matusepäevale, kus kogu suguselts koos. F. Tuglas.
2. kuhugi v. mingisse asendisse panema. Sätib salli kaela, mütsi pähe, prillid ninale. Sätin lilled kohe vaasi. Õie sättis kleidiriide täies ulatuses laiali. Perenaine kiirustas kannu tulele, toitu lauale sättima. Laps sätib pea ema õlale. Lubas meid tuttava juurde öömajale sättida. Sättis end diivanile pikali. Sätib ennast üht- ja teistpidi, aga und ei tule. Säti ennast mugavalt istuma! Sättis oma näo naerule. Paat sätib end suurema laeva kiiluvette. *Maua kobas jalaga, liikus käsikaudu, sammhaaval, sättis jalga jala ette. A. Vanapa. *Nüüd aga sätib [mees] ennast Nugise seltsi. E. Tennov.
3. millekski v. mingiks tegevuseks valmistuma, midagi tegema asuma. Lennuk sätib maanduma. Poisid sättisid küla peale minema. Kui kohv joodud, sättisime lahkuma. On aeg end magama sättida. Hakati kojusõitu sättima. Külaline sätib ennast minekule, minekuvalmis. Aeg oli ennast sättima '(minekuvalmis) riidesse panema' hakata. Jäädi laagrisse ja hakati lõket sättima 'selle süütamiseks ettevalmistusi tegema'. Sättisin sammud 'astusin, sammusin' järgmise sõbra poole. *Eelmine päev, kui Rutt ennast välja sättis, loopis ta asju, kriiskas, vahetas kolm korda riideid.. E. Park. || (ilma kohta:) mingis suunas muutuma hakkama. Tuul vist sätib pöörama. Ilm sättis selgeks. Paistab, nagu sätiks sajule, vihmale. *Kurat seda ilma teab. Paistab, nagu sätiks midagi. R. Vellend.
4. kõnek sätestama. Kriminaalseadus sätib vastutuse kuritegude eest. Need suhted on õigusaktides seni sättimata.

sügis|külm

1. ‹adj› sügiseselt külm. Jalgupidi sügiskülmas vees, sealt see haigus tuligi.
2. ‹s› sügisene külm(us). Varajane sügiskülm. Tulid, saabusid esimesed sügiskülmad. Iluaias õitsesid lilled kuni sügiskülmadeni.

sünnipäeva|laud
peolaud sünnipäeva puhul. Sünnipäevalauda kaunistasid lilled ja kringel.

taevas ‹taeva illat taevasse e. taeva 19› ‹s›

1. nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, Päike, Kuu ja tähed, taevalaotus, taevavõlv. Selge, pilvitu, kõrge, sügav, tähine, põhjatu taevas. Pilvine, madal, vesine, sajune, sügisene, tinane taevas. Taevas on tähti täis, (üleni) pilves. Taevas valgeneb, läheb selgeks, kisub pilve. Sinine, hall taevas. Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Pea kohal sirab põhjamaa taevas. Mustas taevas sähvivad välgud, kõmab kõu. Taevas väriseb plahvatustest. Päike on taevasse tõusnud. Päike on juba kõrgel taevas. Pilvede vahel sinab tükike taevast. Taevast sajab, tuleb paksu lund. Taevast ajab lörtsi alla, kallab vihma. Pilved lähevad, sõuavad üle taeva. Taevasse, taevale ilmub vikerkaar. Põhjapoolses taevas vehklevad virmalised. Pommitajad ilmusid Tartu taevasse juba varahommikul. Põllumehed jälgisid murelikult taevast. Tüdruk tõstis silmad taeva poole, vahtis taevasse. Palgivirnad kerkivad taeva poole. Kuusel näis latv taeva ulatuvat. Pall lendas taevasse. Taevasse tõuseb suitsusammas. Vastu taevast 'taeva poole, õhku' lendab sädemeid, rakette. Koer tõstis nina vastu taevast ja hakkas uluma. Lained peksavad vahupritsmeid kõrgele taeva alla. Seisab taas vabana koduse taeva all. Taeva all 'madalal taevas' kisavad kajakad, põriseb kopter. Taevas pea kohal ja maa jalge all hõiskab: kevad on käes! Silmad on tal sinised kui taevas. *Taevas võtab jälle oma tõelise kuju. Muutub kupliks ja võlviks. V. Luik. | ‹ka pl.› luulek (vanaaegsele sfääridest koosnemise kujutlusele toetuvalt). *Ta mühiseb – männimets – üle maa / üht vabaduselaulu lõpmata, / ja ümberringi ja üleval, / nii taevaste üle ja taevaste all .. Juh. Liiv. || (rahvapärastes, ka piltlikes väljendites). See on taevani kisendav 'ülisuur' ülekohus. Janu kisendab taevani. Oli taevani 'ülimalt' õnnelik. Laenuprotsendid kõrguvad taevani. Hinnad on taevasse tõusnud. Noorik upitab, tõstab oma nina taevasse, noorikul on nina taevas (uhkeolemise kohta). Surmasõnum kukkus (nagu) selgest taevast kaela, tuli kui välk selgest taevast (suure ootamatuse kohta). Varandus kukkus, sadas taevast sülle. Hüved ei lange taevast (alla). Sild lasti, põrutati vastu taevast 'lasti õhku'. Sild lendas, käis vastu taevast 'lendas õhku'. Nõrgemal rüselejal käisid sussid varsti vastu taevast. Kange kesvamärg lõi meestel sussid vastu taevast. Ei tee ta midagi tarka, sülitab niisama vastu taevast. Lahingumüra oli nii suur, et sellest oleks võinud taevaski alla variseda. Langegu taevas kokku, kui ma valetan. Kindel mees ei kõlgu maa ja taeva vahel. Pole tal tööd ega elamist, ripub maa ja taeva vahel. Kukkusin taevast maa peale tagasi. Tõin ta taevast maa peale tagasi. Vend erineb õest nagu taevas maast 'erineb väga'. Taevas avas oma luugid ja hetkega olime läbimärjad. Taeva luugid avanesid. Ega talv taeva(sse) jää. || piltl (kellegi tegevusvälja, mingi valdkonna vms. kohta). Ta on tõusev täht juriidilises taevas. Euroopa, maailma poliitiline taevas on muutumas.
▷ Liitsõnad: augusti|taevas, eha|taevas, hommiku|taevas, ida|taevas, kesk|taevas, kevad|taevas, kodu|taevas, koidu|taevas, kõrbe|taevas, lagi|taevas, loojangu|taevas, lõuna|taevas, lääne|taevas, põhja|taevas, sini|taevas, stepi|taevas, suve|taevas, sügis|taevas, talve|taevas, tähis|taevas, õhtu|taevas, öötaevas; filmi|taevas, luule|taevas, muusika|taevas, poliitika|taevas, spordi|taevas, sõja|taevas, teaduse|taevas, teatritaevas.
2. uskumustes (ainu- v. üli)jumala asupaik; paradiis, taevariik. Taeva sõjasalk, inglid. Taevasse minema, saama, pääsema. Jumal võtab lapsed enda juurde taeva. Jeesus on üles tõusnud ja taeva läinud. Hing püüab taeva poole. Taeva väravad on lahti. Taevas ja põrgu. Ühe põgeneja saatsid jälitajad juba taeva 'saatsid surma, tapsid'. || jumal, jumalikud jõud. See on taeva karistus, viha, tahtmine, õnnistus. Taevast paluma, tänama. Ta palve oli taevale meelepärane. Taevas võttis ta palvet kuulda. Taevas näeb su muret. Taevas on armu heitnud, imeteo teinud. Lotovõit tuli perre otsekui taeva kingitus (millegi ootamatu ja hea kohta). *Tõesti, nad võisid öelda, taevas oli nende abielu õnnistanud, nende perekondlik õnn oli täielik. E. Vilde. || piltl õndsalik olek, suurima rahulolu tunne; õnnemaa vms. Olime õnnelikud, tõelises taevas. Armastuses avanes neile taevas. *Lilled õitsesid mul, / taevas elasin nüüd. F. R. Faehlmann. || (esineb hüüatustes, rahvalikes ütlustes; tähendus nõrgenenud). Taevas, mis ta mõtleb teha! Taevas küll, et nõnda pidi minema! Oh (sa), oi (sa) taevas, kuidas nad kartsid! Sa taevas, missugune õnnetus! (Oh sa) püha taevas! Taevas halasta, hoidku, hoia! Hoidku taevas! Tule taevas appi, taevas (tule) appi! Aita taevas! Armuline, armas taevas, helde(ne) taevas! Taeva arm, kuidas siis nii saab! Andku, annaks taevas, et kõik hästi läheks! Taevas olgu tänatud! Taevale tänu, tänu taevale, et niigi läks. Taevas temaga! Taeva nimel! Taeva pärast, ära tee seda! Oh sina taeva vägi küll! | (ebaselgust, teadmatust märkivates ütlustes). Taevas teab, kus ta nüüd on. Sel lool võivad taevas teab millised tagajärjed olla. Seda teab vaid jumal taevas, ei tea jumalgi taevas.

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

tekkima ‹tekin 42 või tekkin 37›

1. algust saama, kujunema, moodustuma. Elu tekkis Maal miljardeid aastaid tagasi. Merevaik tekkis kauges minevikus okaspuude vaigu tardumisel. Vete tegevuse tagajärjel tekkinud koopad. Riigid tekivad ja kaovad. Pilved tekkivad troposfääris. Toompeal tekkis asula 10. sajandil. Pärandi avanemisega ei teki temal mingeid õigusi. Vigastuse tagajärjel oli tekkinud verejooks. Tekkinud olukorraga tuleb leppida. Lugemisel tekkis mitmeid küsimusi. Artikli ümber mingit poleemikat ei tekkinudki. Poiste vahel tekkis äge sõnavahetus, suur tüli. Jutt oli visa tekkima. Paistab, et tal on tekkinud soojad suhted ühe lauljaga. Tekkis igasuguseid kahtlusi. Vahel tekib soov, vajadus veidi lobiseda. Hetkeks tekkis saali vaikus.
2. (märkamatult, ootamatult) ilmuma. a. (nähtuste, esemete kohta). Pluusile on tekkinud plekk. Seljale tekkis lööve. Näole tekkis naeratus. Vaasidesse on tekkinud lilled. Õhtu edenes ja lauale tekkis pudel konjakitki. Päeva jooksul on külmkappi üht-teist juurde tekkinud. b. (elusolendite kohta). Laua äärde tekkis kuskilt näljase näoga poisike. Klassi on tekkinud mitu uut nägu. Ümbruskonna metsadesse olevat tekkinud hunte. Naabriperesse tekkis suvel kutsikas. *„Kust sina nii järsku välja tekkisid?” küsis Hendrik vastu. A. Tigane. *Lennart Meri ei tulnud, ta tekkis poliitikasse. P. Erelt.
Omaette tähendusega liitsõnad: taastekkima

tikkima ‹tikin 42›

1. teat. pistetega mingit kujundit, mustrit, kaunistust õmblema; midagi tikandiga kaunistama. Tikkis padjapüürile, käterätikule monogrammi. Laudlina nurkadesse on tikitud lilled. Lillkirjad tikiti valgele linasele riidele. Ristpistes tikitud kaunistus. Siidniidiga, värviliste niitidega tikitud muster. Tikib linikut, rätikut. Tikitud vaip, padjakate, pluus, krae, vest. Kullaga tikitud must sametmüts. Pärlitega tikitud vöö.
2. hrv (kivisse) raiuma, (kivist) välja raiuma. *Paljuks Passeril lihtsa etikukivi peale aega läheb! Mõne tunni jooksul tikib näokujud ja kõik kivi peale .. H. Salu.
3. piltl ühelaadsete asjadega tihedalt, väikeste vahedega katma; niiviisi midagi kirjuks, kirjaliseks muutma. Linnud on liivale kriimulisi jälgi tikkinud. Madalate kadakatuttidega tikitud karjamaa. Muru on lilli täis tikitud. Kaart oli täis tikitud tillukesi lipukesi. Tedretähtedest tikitud põsed. *.. suur pea kõigub peenikese, kirpudest ja prussakatest tikitud kaela otsas nagu mooninupp .. J. Parijõgi. *Lumi oli .. kaotanud talvise puhtuse, tikitud helepruunide okastega ja tahmmusta koorepuruga. J. Piiper. || nagu pistetega sisse vajutama v. lööma (näit. tihedasti langedes). Kuulid tikkisid kaldaliiva. Vihmapiisad tikivad jõepinda.
4. õmblusmasina töötamist meenutavaid, kiiresti üksteisele järgnevaid helisid tekitama. Ragisesid püssid ja tikkisid kuulipildujad. *.. paks velskriemand oli liikuv ja rääkis sõnu tikkides nagu õmblusmasin. V. Gross.

tohletama ‹37›

1. (vananedes) käsnjaks muutuma, närtsima, pehkima, koltuma. a. (taimede, puidu kohta). Kaalikad läksid keldris tohletama. Kevadeks olid kartulid tohletanud ja maitsetud. Pehme tohletanud murumuna. Leidis ainult paar tohletanud männiseent. Ilusad puupakud on jäetud vihma kätte tohletama. Tohletanud vana känd. Lilled olid tohletama löönud. Nägu krimpsus nagu tohletanud õun. *.. see [= rohi] koltub, tohletab ja tärkab ikka jälle uuesti. N. Baturin. b. (elusolendi, hrl. inimese kohta). Vananedes inimene närtsib ja tohletab. Otsi endale ikka peigmees, enne kui sa päris ära tohletad! Taadi kortsus ja tohletanud nägu. Noor inimene, aga nii tohletanud jumega. *Ja mu süda on sees tohletanud sind oodates! Oo, miks jäid nii kauaks .. E. Vaigur. *.. ainult maadlus puhastab tohletavat aju ja vereringet, paneb keha õieti tööle. M. Traat.
2. piltl kusagil üldisemast tegevusest kõrvalejäänuna asuma, kopitama. Ise tark mees, aga tohletab mingis kontoris. Tüdruk ei tahtnud külakohta tohletama jääda. Ta on juba viis aastat vangis tohletanud.
3. hrv tohletama (1. täh.) panema, pehastama, närtsitama. Vahepealsed aastad ei olnud teda tohletanud, ainult pisut kulutanud. *Vanadus on nende [= rabamändide] habemed halliks tohletanud .. H. Joonuks.

tops ‹-i 21› ‹s›

1. väiksem jooginõu vee, karastavate jookide vm. tarvis. Plekist tops. Valas topsi kohvi täis. Täitis topsi veega. Tõi topsiga vett. Topsi sees on lilled. Lapsed korjasid topsidesse marju. Viskas 'jõi' oma topsi põhjani. *Valas seda [= likööri] välipudeli topsi ja laskis ringi käia. H. Susi. || topsitäis. Tops mahla, kuuma teed. Meestele anti igaühele tops viina. Mees käinud aeg-ajalt baariletis topsi viskamas, tõstmas 'napsitamas'. Ehk võtame mõne topsi 'pitsi'. Tuju tõuseb topsi najal (alkoholi pruukimise kohta).
▷ Liitsõnad: joogi|tops, viinatops; papp|tops, plekk|tops, tinatops.
2. toos, karp millegi hoidmiseks, säilitamiseks. Kasetohust karbid ja topsid. Riiulil on plekist topsid jahu ja suhkru jaoks. Topsis olid veel mõned tikud. Topsid mullaproovidega. Kirjutuslaual on tops pastakate ja teritatud pliiatsitega. || topsitäis. Tops tikke. Tops sulatatud juustu.
▷ Liitsõnad: juustu|tops, jäätise|tops, mingi|tops, muna|tops, pipra|tops, seebi|tops, sinepi|tops, soola|tops, sülje|tops, tiku|tops, tuha|tops, ussi|tops, värvitops.

tore ‹-da 2› ‹adj›

1. meeldiva välimusega, (ülimalt) ilus, kena, nägus. Tore sihvakas naine. Riina on tore sinisilmne piiga. Lokkispäine Jaan oli küla toredamaid poisse. Mehel oli tore habe. Tore ratsu, täkk. Hobune oli tore: tugev ja hästi toidetud. Punik oli tore loom. Oi, kui tore kutsikas! Naine oli toredas siidkleidis. Ta on ennast nii toredaks ehtinud. Kannab toredaid ehteid. Toredad vaibad põrandal. Teie jõulupuu on toredam kui meil. Tore auto, tõld. Suur tore maja, justkui loss. Saime uue toreda korteri. Missugused toredad lilled! See saar on suvel ütlemata tore. *Logina, tõsi küll, on suur ja kõva talu, väliselt tore talu, et muudkui ela ja ole ... R. Sirge.
2. (inimese kohta:) meeldiva olemisega, suurepärane, hea, sümpaatne, kena. Igati tore mees. Ta on hästi tore inimene: alati sõbralik ja abivalmis. Meie rühmas olid haruldaselt toredad üksmeelsed poisid. Lapsed selles peres olid toredad: ausad ja tublid. Mul on toredad kaaslased, toredad sõbrad. Mulle ta meeldib: tore taat. Ehkki ülemus, ent inimesena äärmiselt tore. *Ei, kolmas kursus [= õpilased] polnud tore. Ta ei muutunudki toredaks. V. Saar. | iroon. Tore sõber sul küll, muudkui nöörib aina.
3. (olukorra, tegevuse, nähtuse vms. kohta:) ülimalt meeldiv, hea, suurepärane. Sul on tore töö, tore amet. Täna oli ütlemata tore päev. Päris tore ilm. Siin on mäed ja tore lumi. Toredad kingitused. Tore pidu, kontsert, näitus, ansambel. Pulmad olid suured ja toredad. Tal on tore lauluhääl, tore bariton. Ekskursioon, turismireis oli hästi tore. Tore eeskava. Tee oli hea, tehti toredat sõitu. Raamatus on toredaid kohti, toredaid ütlemisi. See on tore plaan, tore mõte. Mul on sulle toredaid uudiseid. Võitis sprindi toreda ajaga. Meil on seal tore elu, tore olemine. Üpris tore tunne, kui sind meeles peetakse. Ema oli toredas meeleolus. Meil oli temaga tore läbisaamine. Muusikapalas oli toredat hoogu ja rütmi. Matkamine on tore asi. Maal on suvel tore. Kas teate, kui tore on praegu metsas. See on tore, et ma teda seal kohtasin. Tore, et sa ikka tulid! Tore oli minna mööda metsaradu. Jutt oli põnev ja tore kuulata. Kuradima tore ikka, et see kõik nii läks. *Elada tõesti on, usu, / toredast toredam. R. Parve. | iroon. Tore mõte küll: meie abistagu neid loodreid! *Poistel alles ninaalused märjad – tore brigaad! Merd narrima või!? R. Vellend. || (teatavaksvõtu-, nõustumissõna mingi arvamuse v. jutu peale). Tore, usun teid. *„Ei,” vastas Avit, „ma kuulun UNESCO-sse.” – „Selge! Tore!” ütles Renard. „Kultuur. Kultuuriline baas! ..” H. Rajandi (tlk).
▷ Liitsõnad: imetore.
4. uhke, ennast täis, upsakas, ülbe, üleolev. Nõnda tore mees, et ära mine jutule. Ta käitumine oli upsakas ja tore. *.. toredamat ja kõrkjamat meest kui Ojamölder ep olnud kahekümne versta pealt ümbertringi leida. L. Koidula. *Need tänapäeva arstid on aga nõnda uhked ja toredad, et ei võta inimeste hädasid tõsiselt. O. Tooming.
5. üsna suur; tubli, kenake, võrdlemisi korralik. Honorariks oli päris tore summa. *Kui hirv tundis, et ta on saanud toreda kõhutäie rooga, ta tõusis ja läks metsa. J. Jaik.

torkama ‹torgata 48›

1. millegi teravat otsa kuskile sisse suruma, teravaotsalise esemega pistma, ka millegi sellise vastu puutuma v. sellesse kinnitama. Noaga, täägiga, odaga, mõõgaga torkama. Kingsepp torkab naaskliga naha sisse auke. Torkasin endale kogemata nõelaga sõrme. Mesilane torkab astlaga. Torkas vastasele täägi rindu, kõhtu. Torkas käsitsivõitluses mitu vastast surnuks. Torkas ründava vastase piigi otsa 'piigiga läbi'. Vürst lasknud mehe pimedaks torgata. Torkasin nõela nõelapatja. Torkab varda, kepi maasse. Torkas oma käe vastu traati veriseks. Nii pime, et torka või silm peast. Torkab kartuli kahvli otsa ja pistab suhu. Trofeeks oli teiba otsa torgatud kuldipea. Kalad torgati vardasse. Sind oleks otsekui herilane torganud. | piltl. Perenaine torkas uuriva pilgu sugulase linnarõivastele. *Ainult kui peremees ei torkaks nõnda valusasti oma mürgiste sõnadega. E. Männik. || tonksama, müksama. Torkas mind hoiatavalt küünarnukiga. Räägib ja torkab siis mulle sõrmega vastu rinda. Torkas äratamiseks magajat kepiga.
2. (teravaotsaliste esemete kohta:) millessegi torgates (1. täh.) puutuma. Nõel torkas sõrme. Okas torkas valusasti varbaõnarusse. Ohakad torkavad. *.. uni vajus laugudele torkavate liivateradena. A. Jakobson. | (taimenimetustes). Torkav kuusk, karuohakas, ruskus. | piltl. Taamal torkab merre terav neemenina. Tema pilgud torkasid. Võõral olid pisikesed torkavad 'seesuguse pilguga' silmad. Arturit torkas äkki armukadeduse okas. Siis torkas põgenikku uuesti hirm. Need sõnad otsekui torkasid.
3. teravat (hrl. häirivat, ebameeldivat) aistingut v. tunnet tekitama. a. (järsu terava valupiste kohta). Rinnus, paremas küljes, ribide vahel torkab aeg-ajalt. Südames hakkas jälle valusasti torkama. Hingates torkab sees. Peas oli torkav valu. *Mu silm torkas jälle. Issand halasta, kui ta uuesti valutama hakkab! O. Luts. b. (lõhna, heli vms. kohta). Keldrisse astumisel torkas ninna läppunud õhk. Eriti torkas kõrva tüdruku võõrapärane hääldus. Kuulatas teraselt, kuid midagi kahtlast ei torganud kõrvu. c. meelekibedust, meelehärmi v. hingevalu tekitama, valusalt puudutama. Naabrite ülbus torkas valusalt südamesse. Nende naer torkas nagu nuga minu südamesse. Kas see sinu südant ei torka, mis praegu toimub meie maal? Venna sõnad torkasid mulle hinge. Mehe hoolimatus torkas tüdrukut valusasti. *Miski ei torka teda nii kui jutt tema varandusest. R. Kõvamees. *Nende teretamises oli midagi, mis torkas. E. Vilde. d. kõnek (äkilise meenumise kohta). Järsku torkas talle isa meelde. Korraga torkas neile meelde, et täna on Mare sünnipäev.
4. järsu (kiirustava) liigutusega midagi kuhugi panema, pistma. a. (surudes, toppides). Torkab käe tasku, põue, käisesse. Torkas rahakoti, taskurätiku taskusse tagasi. Keegi tuli – torkasin raamatu padja alla. Torkas kindad vöö vahele. Ajaleht, kiri oli torgatud ukse vahele. Torkab kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme. Torkasin võtme lukuauku. Torkab noa seinaprakku, kepi sipelgapessa. Ema torkas oksad vette, lilled vaasi. Kirjutaja torkas sule tindipotti. Mehel olid püksisääred uhketesse säärikutesse torgatud. Laps torkab sõrme suhu, näpu ninna. Torka endale ka sigar suhu, suits näkku! Poisid müravad üksteisele lund krae vahele torgates. Naerid torgati süte alla hauduma. Torkas mulda ka mõned päevalilleseemned. Kutsikas torkas koonu supi sisse. *.. torkab ta ninapidi hunnikusse nagu reki kassi ja laseb vemblal käia. Maie Kalda. | piltl. *Jaan andis mõista, et kui väga peale pressima hakkavad, torkab temagi hõlmad vaheliti ja ütleb Joosep Tootsi moodi: „Prassai!” O. Anton. || (andmise kohta). Torkas mulle saiakannika pihku. Isa torkas ohjad poja kätte. Tervituseks torkas igaühele käe pihku. *.. soovitan sulle: tee talle aeg-ajalt väikesi laenukesi, mina torkasin talle veel eile veidi. A. Jakobson. || kõnek (kirjapanemise v. ajalehes avaldamise kohta). Torgake ka minu nimi kirja! Miina oli ka nimekirja torgatud. Vaata et torkab sind veel seinalehte! Ähvardas kirjutada krõbeda loo ja selle lehte torgata. b. (üldisemalt). Torkasin kiiruga mõned raamatud portfelli. Torkas märkmiku sahtlisse, raamatud riiulile tagasi. Torkas riided kappi, soni naela otsa. Mõned reklaampildid olid rõhknaeltega seintele torgatud. Laternasse oli valgustuseks torgatud rasvaküünal. Ema torkas toidu praeahju sooja. Torka veel paar jämedamat puud pliidi alla! Ma ei mäleta, kuhu ma ähmiga võtmed torkasin. Vaata et torkab sulle veel tule räästasse! Torkas hobuse saani ette. Torkab kingad jalga, kalossid paljaste varvaste otsa, jalad sussidesse. Poiss torkas mütsi pähe, kindad kätte, palitu selga. Mari jäi pahaselt seisma ja torkas käed puusa. Mees torkas relva, rusika teisele nina alla. || kõnek kedagi kuhugi määrama. Mehi ei lastud enam koju, vaid torgati kasarmusse. Võib-olla torgatakse sind veel mingisse komisjoni. *Rahulolevana, et teda kuhugi mujale ei torgatud, otsis ta oma allüksuse muldonnid üles. P. Kuusberg.
5. mingit seisundit esile kutsuma. Mees torkas suitsu põlema. Rehetoa ahi torgati küdema, kütte.
6. midagi teravalt v. järsult ütlema, salvama, nähvama. Ei tema hooli – torkab, kus aga saab. Eidel terav keel, mitte ei saanud torkamata jätta. Tundis tahtmist teist tema kõhklemise pärast torgata. „Tagantjärele on kõik targad,” torkab naine sapiselt. „Teame sinu ausust,” torgati talle rahva hulgast. Oli torganud, et eks suured saksad tea paremini. Tal on torkav keel, kõneviis. Mul kibeles keelel torkav vastus. *Kogu aeg oli kellelgi ikka midagi sorgata või torgata, kuid nüüd järsku lõpp naljal – ei piiksugi .. O. Anton.
7. kõnek (tegevuse intensiivsust v. äkilisust rõhutades asendab teisi verbe:). a. minema, põrutama, kihutama. *Võib-olla torkan Venemaale tagasi. Seal on juba nagu harjunud asi .. O. Luts. b. lööma, virutama. Torkas palli peaga väravasse. Torka talle! Viruta nii, et küll saab! c. jooma, võtma. Torkavad söögi alla ühe pitsi valget.

tärkama ‹tärgata 48›

1. (taime kohta:) idulehti v. esimest pärislehte mullapinnale ajama, maapõuest üles tulema. Mullast tärkab tihe oras. Suviteravili tärkab kahe nädalaga. Tõusmed tärkasid kiiresti. Seemnetest tärganud lilled. Muru on tärkamas. || (algava karvakasvu kohta:) kasvama hakkama, nähtavale tulema. Poisi ülahuulele tärkasid vurrud. Tärkav habe. Tärganud udemed.
2. (abstraktsemalt:) tekkima, sündima, ilmuma, esile tulema. Peas tärkas ootamatu mõte. Mul tärkas idee. Tas tärkas uudishimu, usk, kiivus, viha, kahtlusekübe. Huvi vaibus, kuid tärkas siis taas. Lootus tärkas ja kustus. Kirjanikul on tärganud näidendi idee. Naises on tärkamas uus elu. Tärkab mälestusi. Mõttesse tärkab eilne päev. Ammu ununenud jutt tärkas meelde. 19. sajandil tärkas Eestis rahvuslik liikumine. Tärkav armastus, sümpaatia, südametunnistus, elujõud. Tärkav kirjandus, kirjakeel. Tärkav mehelikkus. Tärkav kevad. Idas tärkab koit.

uhke ‹1› ‹adj›

1. oma väärtust v. tähtsust tundev (ja seda tunda andev), väärikas ja iseteadev; endast (liiga) palju pidav, ennast teistest paremaks pidav, ennast täis olev. Tugev ja uhke inimene. Uhke ja alistamatu rahvas. Selles peres on kõik väga uhked. Uhke inimene ei talu alavääristavat suhtumist. Nad on uhked inimesed, teistelt abi ei palu. Nad on mõlemad liiga uhked, et esimesena lepituseks kätt sirutada. Külm ja uhke iludus. Upsakas ja uhke tüdruk. Ära ole alati nii uhke ja suureline! Oli kõigi vastu nii uhke. Läks edust uhkeks. Jõukaks saanud taluperemees on nii uhkeks läinud, et endast vaesemaid enam inimeseks ei pea. Sa oled aastatega üha uhkemaks muutunud. Peab end uhkeks, ei tunne enam sõprugi. Käib uhkena ringi. Tal on uhke iseloom. Uhke ilme. Naise uhke rüht. Uhke olemisega, astumisega mees. Käib uhkel sammul, uhkete sammudega. | ‹substantiivselt›. Uhke läheb hukka, käre kärna, hiljuke saab edasi. *Ja eks muiatigi tasapisi – uhke tüssas upsakat. I. Sikemäe. || saavutuste, endale kuuluvate esemete v. endaga seotud inimeste üle uhkust tundev (ja seda välja näitav). Vanemad võisid oma poja üle uhked olla. Laps on uhke, et ta juba lugeda oskab. Ta on väga uhke selle üle, et tööga toime tuli. Poisike on uhke oma uue mänguasjaga. Nüüd on tal põhjust uhke olla. On uhke tunne küll, kui enda püütud kalad kotis. *Laumetsa Kusta .. oli oma maja peale väga uhke. L. Tigane. *Kui uhked olid nad oma isale. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: rumal|uhke, tormuhke; seisus(e)uhke.
2. tore, suurejooneline, suursugune. Poisil on uhke kräsupea. Uhkete vurrudega mees. Ilusad ja uhked hobused. Põder on uhke loom. Kukel olid uhked sabasuled. Uhke loss. Linna uhkeim ehitis. Uhke tõld, auto, laev. Eriti uhke oli lilleaed. Uhke kasukas, boa. Üks kleit on uhkem kui teine. Uhkeis rõivais daamid. Uhketes mundrites sõjaväelased. Küll on uhke lillekimp! Tehti uhke kingitus. Peeti suured ja uhked pulmad. Talle korraldati uhked matused. Auto sõitis uhke kaarega, uhkes kaares maja ette. Kõige uhkem üritus oli merereis. Korraldati uhke tulevärk. Foto tagaküljel on uhke pühendus. Elab uhket elu. Küll oleks uhke oma purjekaga merel seilata. *Lilled lausa kutsuvad noppima ja nopitaksegi – ikka ilusamaid ja mida rohkem, seda uhkem. P. Ilmet.

ulatama ‹37›

1. kellegi poole sirutama, et (kätte v. üle) anda, pakkuda, kinkida vms. Tulija ulatas oma nimekaardi. Naine laskis endale mantli ulatada. Ulatas retsepti apteekrile, apteekri kätte. Ulatasin kassapidajale raha. Vettekukkunule püüti ulatada pootshaak. Ta ulatas ühe raamatu: „Hea asi, tasub lugeda!” Kooli lõpetanuile ulatati diplomid. Läitis tiku ja ulatas tuld. Perenaine ulatas leivakorvi tema poole. Ulatage vaagen lauas ringi. Külaline õnnitles sünnipäevalast, ulatas lilled ja kingipaki. Naine ulatas mehele huuled. *Rüüpas siis teise neelu veel ja ulatas klaasi üle laua Vidriku ette. M. Raud. || (sirutatud käe kohta:) pakkuma, andma (tervituse, hüvastijätu, lepituse, tutvumise vm. märgiks). Pidulised ulatasid tuttavatele tere(käe). „On aeg minna,” ulatas ta püsti tõustes käe. Senisele vaenlasele oli raske lepituskätt ulatada. Proua ulatas tutvustamisel ainult oma sõrmeotsad. „Palju õnne!” ütles Jaak, suudeldes talle ulatatud sõrmi. Kavaler ulatas neiule bussist väljumisel käe. | piltl. Kaljujooniste kaudu ulatavad kauged põlvkonnad meile käe.
2. küünitama (1. täh.) Kerjus ulatas ande paludes käe möödujate poole. Laps ulatab voodivarbade vahelt kätt laua poole. Ulatas käe vaiba ääre alla ja kobas otsida. Jõevee proovimiseks ulatasin sõrmeotsad üle paadiserva. Ta ulatas (käega) juba ukselingi järele, kui telefon helises. *.. Kõrboja perenaine ulatab oma pea, ulatab oma poole kehagi aknast välja .. A. H. Tammsaare. *.. ulatab [emm] räästa alt nööri seest käpuga turski ja teisega lesti .. R. Soar. | piltl. Sirelid ulatasid oma õiekobaraid lausa vastu klaasi.
3. ulatuma, küündima. Kaasik ulatas peaaegu õueaiani. Lapse peanupp ulatas vaevalt rohu seest välja. Vesi ulatas parajasti rinnuni. Uurikett ulatab vesti nööpaugust taskuni. Seelik ulatas pisut allapoole põlvi. Siia koopasse tõusuvesi ei ulata. Poi juures ei ulata jalad enam põhja. Suur meeski ulatab tüve ümbert vaevu kinni võtma. Poiss oleks ulatanud teda kätega puutuma. Rehetoas ulatas suits maani. Värske leiva lõhn ulatas näljasele juba välisuksel kätte. Kaugele kolkasse polnud kuulujutud veel ulatanud. Hoia, et saladus ema kõrvu ei ulataks! Nii kaugele kui silm ulatab – lumi, ainult lumi. Talirukki külv ulatab septembrikuu algusse. Lavastuse tegelaste arv ulatab üle saja. Suurepärase hindeni ulatasid ainult üksikud. Ma ei ulata mälumängus talle lähedalegi. Looduse üle inimese võim ei ulata. *Ma ei kavatse sulle [= muistsele sõdalasele] kurja, ma ei ulatagi sinuni, olen eespool aega. M. Traat. *.. palk on nii väikene, et elamiseks kaugeltki ei ulata .. O. Kallas.

uus ‹uue, uut 35› ‹adj›

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. | ‹substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. | ‹substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. | ‹substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. | ‹substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

vaas ‹-i 21› ‹s›
põletatud savist, kivist, metallist, klaasist vm. materjalist tarbe- v. dekoratiivnõu peam. lillede säilitamiseks v. puuviljade ja maiustuste jaoks. Suur, väike vaas. Kõrge, madal, kitsas, lai vaas. Fajansist, portselanist vaas. Laual on vaas lilledega, puuviljadega. Pani lilled vaasi. Seadis roose, astreid vaasis. Valis vaasist šokolaadikompvekke.
▷ Liitsõnad: alabaster|vaas, fajanss|vaas, kivi|vaas, klaas|vaas, kristall|vaas, malahhiit|vaas, portselan|vaas, savi|vaas, terrakotavaas; aia|vaas, laua|vaas, põranda|vaas, ripp|vaas, seinavaas; kompveki|vaas, lille|vaas, puuviljavaas.

vabastama ‹37›

1. kellegi võimu alt v. sunnist vabaks päästma. Meie väed vabastasid Tartu, Võru. Pealetungi jätkates vabastati üks asula teise järel. Maa vabastati vaenlasest. Talupojad vabastati pärisorjusest. Peremees vabastas mitu orja 'andis neile vabaduse'.
2. vangistusest, kinnihoidmisest vm. takistavast vabaks laskma v. vabaks tegema. Ta vabastati vanglast, kolooniast ennetähtaegselt. Mees ei ole süüdi ja vabastatakse vahi alt. Ülestõusnud rahvas vabastas vangid. Galeeriori vabastati ahelaist. Vabastasin koera ketist, lamba aia vahelt. Neiu vabastas end noormehe käte vahelt, embusest. Püüdis oma kätt ründaja haardest vabastada. Katsuti laeva madalikult vabastada. Vabastas kalakese õnge otsast. Kevad on veekogud jääkattest vabastanud. *Hästiinformeeritud tuusad sosistasid omavahel, et Jaapan valmistuvat lahkuma Rahvasteliidust, vabastades käed pealetungiks Hiinale .. A. Kaal. | füüs keem (mingis protsessis). Fotosünteesis luuakse orgaanilisi aineid ja vabastatakse hapnik. || midagi lahti päästma. Vabastas ukse riivist. Mees vabastas püstoli kaitsevinnast. Vabastasin pikkamisi mantlinööbid. Ta oli ööseks juuksed soengust vabastanud. Alkohol vabastab pidurid 'sisemised tõkked millekski'.
3. mingist tegevusest v. kohustusest vabaks päästma. Tõnis vabastati mitmeks päevaks raskemast tööst. Poiss oli nõrga tervise tõttu võimlemisest vabastatud. Ta vabastati lühinägevuse tõttu sõjaväeteenistusest. Ansambli liikmed vabastati muudest ülesannetest. || töölt, ametikohalt vallandama, kellegagi töösuhet lõpetama. Kedagi töölt, ametist vabastama. Ta vabastati ministri käskkirjaga kantsleri ametikohalt. Politseiprefektuuri komissarid nimetab ametisse ja vabastab kohalt siseminister. Ettevõtte direktor vabastas peainseneri tema kohustest. *.. teenistust pole kuskil loota, aina vabastatakse temagi kutsealal tublisid mehi. M. Metsanurk.
4. millestki koormavast, ahistavast, rõhuvast vabaks tegema. Edukas üliõpilane vabastati õppemaksust. Ära püüagi end vastutusest vabastada! Püüan vabastada sind eelarvamustest ja kompleksidest. Olmetehnika vabastab inimesed paljudest raskustest ja muredest. See vann vabastab poorid sinna kogunenud rasust. Kõik ootasid lämbe ilma järel õhtust vabastavat jahedust. *Tal oli tunne, et peab end millestki vabastama, millestki, mis matab hinge ja rõhub õlgadele. E. Krusten.
5. midagi seljast, küljest, ümbert ära võtma. Hakkas ennast üleriietest vabastama. Vabastasime end riietest ja pugesime voodi. Vabastas enese mantlist, pintsakust, jalavarjudest. Vabastasin lilled paberist ja õnnitlesin juubilari. Ta vabastas ratsu valjastest. *.. vabastab kala osavalt noaotsaga luudest ja pistab pöialt appi võttes suhu. A. Alas (tlk).
6. midagi hõivatusest vabaks tegema. Vabastage kiiremini autodele tee! Rahvahulk tõmbus kõrvale, et vabastada lahkujale tee. Vabastasime uutele tulijatele mõned istekohad. Peame toa hotellis kella kaheteistkümneks vabastama. Kõigepealt tuleb maa-ala rusudest vabastada. *.. korraldas midagi oma kaupluses ümber, et vabastada Koljale kas või müüja koht. O. Samma (tlk).
7. hrv paljaks tegema v. jätma, paljastama. *.. seljas [Kerstil] Rumeenia hommikumantel, mis vabastas istudes rohkem kui põlved. K. Saaber.

vajuma ‹vajun 37 või luulek vaon 42›

1. (aeglaselt, vähehaaval) allapoole, madalamale langema. Vajus põlvini lumme, astumisel üle kingade porisse. Eksis ja vajus laukasse. Jalad vajuvad pehmesse samblasse, sügavale lumme. Vajus läbi nõrga jää ja uppus. Uppuja vajus vee alla. Vankri rattad vajusid rummuni porri. Lekkiv paat vajus jõe põhja. Meremehed lahkusid päästepaatides vajuvalt 'uppuvalt' laevalt. Puu ujub vee peal, aga kivi vajub põhja. Õngekork hakkas vajuma. Sammal vajus jalge all nagu pehme käsn. Heinad küünis on alles vajumata. Sulav lumi oli juba üsna madalaks vajunud. Maapind kohati kerkib, kohati vajub. Vajuvale pinnasele ehitatud maja. Sõudjate aerud tõusid ja vajusid taktis. Kiigelaud kerkib ja vajub. Laskis raamatu käest põlvedele vajuda. Ta on nagu maa alla vajunud 'jäljetult kadunud'. | piltl. Mitu inimpõlve oli maamulda vajunud. Ta vajus üha enam võlgadesse. See sündmus on sügavale rahva hinge, mällu vajunud. Mure vajus südamesse. Uni vajus raskelt tüdruku laugudele. Unustusse, unustuse hõlma vajunud teos. Videvik, hämarus, pimedus on vajunud põldude, metsade üle. Ümbrus hakkas juba pimedusse vajuma. Küla vajus vaikusse. *Mitu nädalat on kaduvikku vajunud sellest ajast alates, kui hakkasin oma elukest kirja panema. G. Helbemäe. || endisest asendist allapoole libisema v. laskuma. Püksid vajusid rebadele. Juuksetukk vajub silmile, laubale. Juuksed on õlgadele vajunud. Magaja lõug on vajunud rinnale. Ta oli nutma puhkemas, suunurgad vajusid allapoole. Õhtu lähenes, päike vajus ikka madalamale ja madalamale. Päike oli metsa taha, juba looja vajumas. Külm õhk on raskem ja vajub allapoole. || (hrl. silmade, põskede kohta:) lohku, auku v. kotjaks langema. Ta jäi üsna otsa ja silmad vajusid auku. Haige põsed, palged on auku, lohku vajunud. Silmaalused olid kotti vajunud. *.. paljastas järsu liigutusega ainult särgiga kaetud kõhu. See oli tõesti koledasti auku vajunud, kõik roided tungisid teravalt esile .. V. Beekman.
2. püstiasendist (vm. normaalasendist) allapoole, kaldu, maha vm. asendisse langema v. laskuma. a. (inimese v. looma kohta). Vajus põlvili lapse hauale. Haavatu vajus kummuli lumme. Astus tuikudes paar sammu ja vajus siis oiates põrandale. Joobnu vajus röötsakile seina najale. Vajub väsinuna, raskelt toolile, taburetile, pingile, istmele, pehmesse tugitooli. Vanake vajub hingeldades kivile, lävepakule istuma. Haige tõusis voodis istukile, ent vajus kohe uuesti pikali. Pärast õhtusööki vajusid 'heitsid' mehed kohe voodisse, oma magamisasemetele. Buss pidurdas äkki ja püstiseisjad vajusid ettepoole. Tüdruk vajub poisile sülle, poisi käte vahele. Mees vajus raske koorma all looka. Eideke on aastatega õige kööku, kõverasse vajunud. Mehe turi on raskest tööst, vanadusest kühmu, vimma vajunud. Istuja keha on pisut kössi vajunud. Jõud oli otsas, käed vajusid jõuetult rippu. Naise pea vajus kurvalt longu. Koer vajus niutsudes istukile. *.. ja karu vajus [lasust] käppadele nagu hein vikati ees. F. Tuglas (tlk). | piltl. Nägu vajus naerule, naeru täis. Tüdruku nägu vajub pettumusest pikaks, järjest murelikumaks. Ta vajus hirmust otsekui pisemaks, pinevuse langusest nagu hoopis jõuetuks. Poiste samm vajus kuidagi tuimaks. Mõtted vajusid laokile. *.. kolmanda sõja-aasta üha enam laokile vajuv elu, veidi hooletu, ent vägagi raske .. A. Jakobson. b. (esemete, rajatiste vm. kohta). Vanad lösakile, längu vajunud majad. Kuuri sein on vildakile vajunud. Vana lauda katus on nõkku, päris looka vajunud. Õuevärav oli ripakile vajunud. Uksed on kiiva vajunud. Kapi uks vajus iseenesest ripakile. Laeva mast vajus ettepoole kaldu. Kääbastel on mõned ristid maadligi vajunud. Puri vajus lonti. Laev vajus ohtlikult viltu. Traktor, vanker, heinakoorem vajus külili kraavi. Purdelaud vajus astumise all nõkku. Katkine autokumm vajus lössi. Mehel on prillid ninaotsale vajunud. Puud on õunte raskuse all looka vajunud. Lilled on kuumusest longu, norgu vajunud.
3. langema, sattuma mingisse olekusse v. meeleolusse. Sügavasse, raskesse unne vajuma. Vajus voodis peagi unehõlma. Taat süütas piibu ja vajus mõttesse. Mees on sügava(i)sse mõtte(i)sse vajunud. Vajus vahel unistustesse. Vajub kergesti kurvameelsusse, enesehaletsusse, masendusse, hüsteerikasse. Ära siis selle tühja asja pärast nii norgu, longu vaju! Pärast ägedaid sõnu vajuti taas vaikimisse. *.. laotas murule päevateki .., kooris enda paljaks ning vajus samas mingisse letargilisse oleskellu. E. Vetemaa. *.. astus nišši, pööras näo ida poole ja vajus lühikesse palvesse. L. Metsar (tlk).
4. alanema, madalduma, langema. a. (mingi pinna kohta). Veepind järves vajub järjest. Lained tõusevad ja vajuvad. Rind tõusis ja vajus ärevusest, hingeldusest. *Vooreseljandik, mille serva mööda läks kitsuke rada, vajus järjest madalamaks .. E. Maasik. b. (hääle, tooni kohta). Rääkija hääl vajus sosinaks. Vanaisa laulev hääl kord paisus, siis taas vajus lugemisel. *Aga kui orelitoonid madalaks vajusid, kerkis kohe mahedalt esile õpetajahärra .. bariton. E. Rannet.
5. kõnek tulema v. minema, liikuma. Maja vajus võõraid mehi täis. Kogu seltskond vajus toast aeda. Küllap mehed vajusid kuhugi kõrtsi napsitama. Sina vaju nüüd koju! Vajus restoranis kutsumata minu lauda. Meestesalk vajus aegamisi kesklinna poole. Vajus 'põgenes, läks' mobilisatsiooni eest metsa. Rahvast vajus laadale murruna. Poisid vajusid küla peale luusima. Kuhu vajusid teised, sinna ka tema. Kamp vajus käratsedes leti ette. Pärast koosolekut vajus rahvas laiali. Mõned mehed vajusid vaikselt minema. Peoplats paistab juba, vajume aga edasi! Head inimesed küll, aga vajusid meile ristiks kaela. Varesed vajusid kisaga metsa. Lennukite laine vajus rinde poole. *Paraja ilusa tuulega vajusid mõlemad vened ida poole. K. A. Hindrey. || piltl (mitmesuguste nähtuste kohta:) edasi liikuma v. arenema. Tumedad vihmapilved vajusid metsa taha. Udu vajub merelt maa poole. Äikesemürin, tulistamine vajus kaugemale. Avatud aknast vajub tuppa õite lõhna. Päev hakkas juba õhtusse vajuma. Varjud on juba vajunud pikaks. *Siin tuultel on pehmed ja paitavad käed, / kui riivates üle sust vaovad .. R. Parve.

vara|õitsev ‹-a 2› partits
põll aiand õitsemiselt varajane. Varaõitsev sort. Varaõitsevad rohttaimed, lilled.

varsipidi ‹adv›
vartest kinni võttes; vartega millegi sisse v. sees. Tõmbas porgandid varsipidi üles. Pistis roosid varsipidi valamusse. Lilled olid varsipidi vees.

vasak ‹-u 2› ‹adj›
keha keskjoonest südame pool asuv v. selline, mis asetseb vaataja suhtes tema südame pool, vasakpoolne, pahem; ant. parem. Vasak käsi, jalg, õlg, külg. Vasak silm, kulm, põsk, kõrv. Keha vasak pool. Vasak kehapool. Võrdusmärgist vasakul on võrduse vasak pool. Keeras vasakut kätt 'vasakule'. Istub ema vasakul käel 'emast vasakul'. Vasak pool! (rivikäsklus vasakpöördeks). Jättis lehe vasakusse äärde ruumi. Asetas lilled samba vasakule servale. Istus kiriku vasakus tiivas. Jõe vasak kallas (voolusuuna suhtes). Jahi vasak poort (vaadatuna ahtrist vööri suunas). Vasak 'vasaku jala' saabas. Vasaku käe juhis, reegel füüs (magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna määramiseks). | ‹substantiivselt› Poksija vasak 'vasaku käe löök' tabas vastase lõuga. || (riide, kanga poole kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv, pahu-. Kudumi, tikandi vasak pool. || poliitiliselt vasakpoolne. Partei vasak tiib.
vrd vasem

vigur ‹-i 2›

1. ‹s› vallatu, üleannetu tegu v. olek; vallatus, koerus, kelmus; temp, vemp. Koolipoiste vigurid. Teeks õige vigurit, peidaks poiste riided ära! „Ära tee oma vigureid!” keelas ema. Haub mõttes mingit vigurit. Mängis isale väikese viguri. Poiss on vigurit täis, mitte ei püsi paigal. Kõigutasin viguri pärast paati. Mees kannatas kõik naise vigurid vaikselt ära. Endal juba kuuskümmend aastat turjal, aga noore mehe vigurid alles sees. Vaata, et sa jälle mõnda vigurit ei viska! Tüdruk teeb muidu vigurit [= teeskleb], ega ta nii õnnetu olegi. Noorel märal olid oma vigurid. | piltl. Tuule, ilma vigurid. || kaval võte, riugas; konks. Mis viguriga sa ta kodust välja meelitasid? Ma tean vigurit, kuidas teda tööle panna. Viguriga jutt.
2. ‹s› tembutaja, vembumees, vigurivänt. Kes võis küll arvata, et sellest tedretähnilisest vigurist kord nii tähtis mees saab. Jaan, vana vigur, oli kõva jutumees. *Vaata vigurit, millise rootsi naise veel kinni püüdnud, imestas Jürnas. A. Kalmus. | piltl. *Kevad kiusab veel, va vigur .. U. Laht.
3. ‹s› erilist oskust nõudev toiming v. võte, kunsttükk, trikk. Veiderdajad ja silmamoondajad näitasid rahvale oma vigureid. Akrobaat esitas kaelamurdva viguri. Õpetas koera kahel jalal kõndima ja muid vigureid tegema.
▷ Liitsõnad: nõia|vigur, näovigur.
4. ‹s› kujuke, kujund; (naljakas) asjake, värk. Martsipanist vigurid. Tort oli ilus, lilled ja muud vigurid peal. Lapsed tegid tainast igasuguseid vigureid. Joonistab kepiga mingeid vigureid liivale. Direktoril oli viguritega 'keerukate konksudega vms.' allkiri. Mis vigur sinul käes on?
▷ Liitsõnad: imevigur.
5. ‹s› sport etturist tugevam malend. Kahis, kaotas, võitis viguri. Tal oli liputiival kaks vigurit vastase ühe vastu. Kerged vigurid 'oda ja ratsu'. Rasked vigurid 'vanker ja lipp'.
▷ Liitsõnad: enamvigur.
6. ‹adj› vallatu, kelm, riuklik. Küll on vigur poiss! *Aga viguri olemise ja lahtise jutu tõttu pääses ta alati kerge karistusega. V. Saar.

viima ‹viia imperf viisin, viis 40›

1. midagi v. kedagi kusagilt lähemalt kellelegi v. kuhugi kaugemale toimetama (kandes, vedades v. endaga kaasa võttes; juhtides).; ant. tooma. a. (elusolendi jõul v. vahendusel). Viis kirja posti. Kuller viib paki kohale. Viis kella parandusse, parandada. Viis taldrikud lauale, mustad nõud kööki. Viige haigele juua. Lastele peab külakosti viima. Sünnipäevalapsele viidi lilled, tort. Hein tuleb kiiresti varju alla viia. Lauahõbe ja ehteasjad viidi varjule. Ema viib lapse süles voodisse. Laps viidi lasteaeda autoga, bussiga. Viisin mehe haiglasse ravile. Kutsikas viidi arsti juurde. Korrarikkuja viidi politseisse. Võttis külalisel käe alt kinni ja viis ta lauda. Noormees viis neiu tantsima, tantsupõrandale. Hobune viidi talli. Pean auto parklasse viima. || panema, asetama; lükkama, ajama. Esimene lõng viiakse vasakult paremale üle teise lõnga. Tsüstoskoop viidi põide. Sondi ei õnnestunud makku viia. | piltl. Neid asju ei saa viia ühise nimetaja alla. || manustama. Bronhidesse viidi kontrastainet. || (teatamise, edasirääkimise kohta). Vii talle sõna, et ta kohe tuleks. Viige kõigile terviseid, tervitusi. Tüdruk jooksis pererahvale teadet, sõnumit, uudist viima. b. (millegi jõul v. toimel). Takso viis külalised lennujaama. Kas see buss viib linna? Rong viis meid sisemaale. Jalad viisid iseenesest poe poole. Lähen, kuhu jalad viivad 'ükskõik kuhu'. *Vööris ähvardab laine üht kasti üle poordi viia. H. Raja. *„Saapad, kuhu te mehe viite?” hõiskas mulle klassikaaslane .. A. Rinne. || (millegi kadumist, millestki ilmajäämist põhjustades). Suurvesi viis silla minema. Tuul viis mütsi peast. *.. keegi pikanäpumees oli ukse tagant viinud minema jalamati. E. Männik. c. piltl. Ta viis saladuse endaga hauda. Reis viib Itaaliasse. Raamat viib lugeja kaugele minevikku.
2. teise asukohta kolima v. teise ametisse, teisele töökohale suunama; üle v. edasi viima. Asutus oli viidud teise linna. Ta viidi kergemale tööle. Õpilane viidi neljandasse klassi.
3. (millelegi muule) juhtima v. suunama. Naine viis jutu kirjandusele, mujale, teisele teemale, muudele asjadele. Viib pilgu ühelt esemelt teisele.
4. teat. suunas paiknema v. kulgema, kuhugi minna v. välja jõuda võimaldama; minema (12. täh.), siirduma. Kuhu see tee viib? Jaama viis kaks teed, üks otse, teine ringi. Jalgrada viis meid suurele teele. Linna viivad teed võeti valve alla. Mäkke ei viinud ühtki rada. Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Umbtänav viib raudteetammi juurde. Kangialune viis siseõue. Keegi ei tea, kuhu see käik viib. Üle jõe viis kitsas purre. Trepp viib keldrisse. Esikust viib uks kööki, tuppa. Rattajäljed viivad põllule.
5. mingisse seisundisse, olukorda jõudmist põhjustama; mingisse seisundisse, olukorda ajama. a. (põhjustajaks, tegijaks, suunajaks elusolend). Teda tuleb sündmustega kurssi viia. Peremees viis talu hea järje peale. Treeneril oli tegu, et võistlejat vormi viia. Šamaan viib end ekstaasi, transsi. Seadus tuleb viia eluga kooskõlla, vastavusse. Püüdis vastast eksiteele viia. *Oma kihlatu viis ta niikaugele, et see oli sunnitud kihluse lõpetama. A. Must. || (millegi rakendamist, sooritamist, täitmist märkivates ühendites). Plaan viidi ellu. *Kõik, mida Riks algatas, sai lõpule viidud, põhjalikult ja esmaklassiliselt. L. Ruud. || mingisse asendisse panema v. sundima. Maadleja viis vastase parterisse, silda. b. (põhjustajaks miski elutu). Õpihimu viis ülikooli. Raske kuritegu viis tapalavale. Juhus viis meid kokku. Tugev tahe viis ta lõpuks sihile. Visadus viis meeskonna võidule. Küsimus viis ta täielikult segadusse. Oletused ja fantaasia võivad teinekord päris rappa viia. Ülekohtune süüdistus viis mehe marru, endast välja. Haigus on tuju nulli viinud. Viin on mehe põhja, halvale teele viinud. Sõda viis maa laostumise äärele. Väike sissetulek oli viinud pere majanduslikku kitsikusse. Raske haigus viis mehe mulda, mulla alla 'põhjustas mehe surma'. *Suuvärk, doktor, suuvärk – see viis vanglasse. J. Sütiste. || märgib, et miski põhjustab millegi v. kellegi kadumise kuskilt, millestki v. kellestki ilmajäämise; võtma. Alkohol viib aru peast. Liigveed viisid viljasaagi põllult. Igatsus on viinud mu hingerahu. Tugev löök viis teadvuse. See mõte viis silmist viimasegi uneraasu. Selle mehe viis 'tappis' südamehaigus. *Juba lapsena mind kuri kainus järas, / viis ikka harduse kus see ja teine. B. Alver.

vägi ‹väe, väge 28› ‹s›

1. jõud. a. (peam. loodususundites:) kogu maailma täitev ebaisikuline (elu)jõud; võlujõud. Loitsude, manasõnade vägi. Imelik, vastupandamatu vägi tõmbab teda vee poole. Nõial oli väge ravida inimesi. Küüntel ja juustel on arvatud erilist väge olevat. Imesõrmus hakkas oma väge ilmutama. Näkk kisub inimest imekange väega vee alla. Korraga on loom kadunud nagu nõiduse, nõiakepi väel. Mis imevõimu väel siia kaljusesse pinnasesse küll lilled on kasvama läinud? *.. aga kui eit koorepütist suurmatangupudrule väge tõi .. H. Laipaik. b. füüsiline jaks, ramm. Sumomaadlejal on mitme mehe vägi. Jassi vägi käib Miku omast üle. Mees oli väge täis. Käed olid kivikandmisest väge saanud, võtnud. Parem käsi oli väest nõder. Loodan temaga omast väest, oma väega toime tulla. Ükski vägi 'mitte miski' ei pannud kahtlustatavat rääkima. Metssigu ei õnnestu mingil väel, mingi väega 'mitte kuidagi' kartulipõllust eemal hoida. Sõnnik annab taimedele väge. Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus. *.. kui õllelõhnalise kisaga / taat tuleb baarist seitsme mehe väega. L. Hainsalu. c. intensiivsus, hoog; võimsus. Talv on alles oma täies väes. Jõgi voolas täie väega. Laev jõudis randa tuule väel. Hüppas kui vedru väel püsti. Leegid võtsid väge. Jääliustikul on väge ja võimu. Tuulel pole veel õiget väge. Kübar püüdis teibahoobi suurema väe kinni. *.. kuigi palavik teda küttis niisuguse väega, et ta kahvatu nägu punane oli. G. Helbemäe. d. mõjujõud, mõjukus; võim(us). Metsarohtude parandav vägi. Ravimi, mürgi vägi. Tubaka, alkoholi tervist kahjustav vägi. Prooviti, kas õllel on küllalt väge. Rütmi ürgne vägi. Armastuse vägi ühendab südamed. Suur on traditsiooni, harjumuse vägi. Ilu väele on raske vastu panna. Väe ja võimu tipud. Kogu vägi ja võim oli vanaperemehe käes. Seadus andis metsa üle väe ja voli mõisnikule. Sinu päralt on riik ja vägi ja au (meieisapalvest). Kellel on vara, sellel on ka väge. Võidetu peab tunnistama võitja väge. Hea sõna võidab võõra väe. *.. tahan ometi aidata, nii palju kui minu väes seisab, et tema mõrtsukas nuhtlemata ei jääks. E. Bornhöhe. *Ja palvel ja headel tegudel ja tõsisel sissepoole elamisel on vägi otsust pöörata. H. Saari (tlk). || esineb tunderõhulistes hüüatustes. Sa taevane vägi, mis nägu sa oled! Issa vägi, ise haavatud ja naerab veel! Pühade vägi, ah niisukesed on lood! e. sõjavägi; väeüksus(ed). Võõras vägi seisis linna all. Taganevad, pealetungivad väed. Saksa väed vallutasid Pärnu. Vägede asukoht, liikumine. Vaenlase ülekaalukale väele tuli alla anda. Lembitu läks oma vägedega rüütlite vastu. *Eile koidu ajal tungis moskvalase vägi Liivimaale sisse. Umbes nelikümmend tuhat meest. J. Kross.
▷ Liitsõnad: ime|vägi, nõia|vägi, nõidus|vägi, risti|vägi, sala|vägi, vaimu|vägi, võluvägi; põrgu|vägi, taevavägi; abi|vägi, dessant|vägi, eel|vägi, eliit|vägi, ihukaitse|vägi, inseneri|vägi, jala|vägi, järel|vägi, kaardi|vägi, kaitse|vägi, karistus|vägi, kasaka|vägi, katte|vägi, laskur|vägi, lennu|vägi, maakaitse|vägi, maa|vägi, mere|vägi, okupatsiooni|vägi, palga|vägi, piirikaitse|vägi, puna|vägi, rahvakaitse|vägi, rahva|vägi, raketi|vägi, ratsa|vägi, raudtee|vägi, raud|vägi, regulaar|vägi, reserv|vägi, risti|vägi, rööv|vägi, rüütli|vägi, sise|vägi, soomus|vägi, suurtüki|vägi, tagavara|vägi, tanki|vägi, tegev|vägi, territoriaal|vägi, toetus|vägi, vaenlas|vägi, vaenu|vägi, valik|vägi, võõr|vägi, õhu(kaitse)vägi; interventsiooni|vägi, koloniaal|vägi, liitlas|vägi, pea|vägi, piirivalve|vägi, piiskopi|vägi, valitsusväed.
2. suur rühm inimesi, harvemini muid olendeid v. esemeid, hulk. Seeneliste, marjuliste vägi. Kogu poiste vägi 'kõik poisid' on vait. See vägi küll tuppa ei mahu. Pulma kogunes terve vägi sugulasi ja sõpru. Kartulid võeti ära talguliste väega. Kaevandusse võeti tööle uut väge. Treener saatis platsile värsket väge. Koosolekul oli näha palju võõrast väge. Hädaline palus taevaseid vägesid appi. Karjane ajas oma sõraliste väe koju. Prügimäe kohal lendles ilmatu suur kajakate vägi. Muuseumi on kogutud tohutu vägi tööriistu, õllekanne, piipe.
▷ Liitsõnad: abi|vägi, laste|vägi, mees(te)|vägi, nais(te)|vägi, poiste|vägi, sõra|vägi, töövägi; põrgu|vägi, taevaväed.

ära1 ‹adv›
(adverbi iseseisev tähendus ja perfektiivne lisatähendus pole sageli üheselt eristatavad, tähenduseristused on seetõttu kohati tinglikud)
1. mujal, teisal, mitte siin; mujale, teisale, minema. a. (kellegi kuhugi liikumisega seoses). Peremees on kodunt ära. Olin kolm aastat ära. Ta on juba mitu kuud töölt ära. On nii sügavalt mõttes, otsekui siit ilmast ära. Läks, sõitis juba hommikul ära. Kolis Rakverest ära. Tule sealt ära! Varas lipsas ära. Poiss pages tagaajaja eest ära. Naine jooksnud, läinud joodiku mehe juurest ära. Ära aja mind enda juurest ära! Tõukas mehe ära (ärapõlgamise kohta). Lapsed saadeti peosaalist ära. Minge te ära magama! Poisil oli lubatud kella kaheteistkümneni kodunt ära jääda. Tuli paar meest kiire töö juurest ära võtta. Tahan siit ära, ükskõik kuhu. Tahan inimestest ära. Vabandas end peavalu tõttu lauast ära. Tule teistel jalust ära! Läks tütart lasteaiast ära tooma. Võtan lapse sellest koolist ära. Suursaadik kutsutakse kolme aasta pärast ära. Keegi ei tea, millal ta ära kutsutakse (suremise kohta). b. (millegi mujale paigutamisega v. liigutamisega seoses). Pani raamatu (käest) ära. Kivid koristati põldudelt ära hunnikusse. Ei suutnud riidekappi üksinda paigast ära nihutada. Raamat korjati müügilt ära. Nende peres ei visatud midagi niisama ära. Öösel oli tal auto ära aetud 'ärandatud'. Peegel on auto küljest ära virutatud 'varastatud'. Kraav juhib, tõmbab liigvee ära. Suurvesi oli purde ära viinud. Tuul kandis, puhus lume ära. Pane see komps nähtavalt ära. Tassis, tõi kotid jaamast ära. c. (kellegi kuskilt minemaajamisega ühenduses). Kao ära! Alt ära! Käige teelt ära! Aurake ära, kuni pole veel hilja! Keegi tuleb, kaduge siit kiiresti ära! d. (senisest suunast kõrvale kulgemise v. kaldumise kohta). Teelt keerab, käänab, pöörab ära kitsas rada. e. (kellegi v. millegi endale, enda omaks v. valdusse saamise kohta). Kui veel kaua ootad, napsab mõni sul plika nina eest ära. Kui mingit asja ripakil näeb, krabab ära. Koer püüdis lapse käest võileiba ära krahmata. f. kuskilt millegi küljest, otsast v. pealt maha v. lahti. Hammas tuli, kukkus ära. Nööp lendas eest ära. Tüdruk laskis oma patsi ära lõigata. Aja enne väljaminekut habe ära. Kooris kompvekil paberi ümbert ära. Kaabib värvikihi ära. Lõi kamaka küljest tüki ära. Lauda uks oli hingedelt ära. Ukse juures on tapeet ära. Jookse kas või jalad otsast, alt ära. Ega naeratus sul tükki küljest ära võta! g. (riietest, jalatsitest) vabaks. Võtsin saapad (jalast) ära. Viska mantel korraks ära. Püksid on nii kitsad, et neid annab ära sikutada. Tuul viis kübara peast ära.
2. koos elatiivis esineva hrl. seisundile osutava sõnaga väljendab korrasolust, asjade tavapärasest, heast seisust väljas olekut v. välja minekut; väljendab millegi vajatava, tavapärase puuduolu v. minetamist. Masin, laud on korrast ära. Moest ära kübar. Häälest ära klaveril ei saa esineda. Buss jäi, on käigust ära. Isal on selg (paigast) ära. Isa on seljast ära. Selg on ristluust ära. Paigast, õlast ära käsi. Ristluust ära kartulivõtja. Venitas naba paigast ära. Närvid on korrast ära. Kõht läks korrast ära. Jalust ära nagu sant. Oli pärast jooksu hingest ära. Läks (kui) meelest ära. Naerab nagu meelest ära. Poiss on häälest ära. Hääl on täitsa ära, läks peaaegu ära. Läks, langes, on tujust ära. Tuju kadus, läks, on ära. Tuju on ära. Haigel on isu ära. Elekter on teist päeva ära. Vool on, läks ära. Käel oli kaks sõrme ära.
3. ‹ühendverbi osana› annab verbi tähendusele perfektiivsuse v. lisab seda, viidates v. rõhutades, et verbiga väljendatud tegevus on täielik, lõpuni viidud, sooritatud, ammendav, tulemuslik jne. Lepime ära! See asi on nüüd ka ära proovitud. Kandis karistuse ära. Sõber laitis nõu ära. Mees püüab naise soove ära aimata. Kaotas jälle kindad ära. Peitis raha ära. Tähtis paber kadus ära. Kas kastsid lilled ära? Toit on ära jahtunud. Mahl jäätus ära. Keetis munad ära. Pluus on ära kuivanud. Ilm klaaris hommikuks ära. Sa varjad päikese ära. Müüs maja ära. Ostis maatüki ära. Kinkis kõik oma raamatud ära. On oma hinge kuradile ära müünud. Jõudsin su ikka ära oodata. Nüüd on kõik ära räägitud. Ütles, pihtis kõik südamelt ära. Vastaspool tuleb ära kuulata. Seletas asja ära. Mõtlen ja mõtlen ega jõua ära mõelda. Arvake, mõistatage mõistatus ära. Asi see paar kilomeetrit on ära käia, visata! Parimad lavastused on mul kõik ära nähtud, vaadatud. Ta tantsis ära ainult avavalsi. Pakilised asjatoimetused tuleb ära ajada, õiendada. See läks mul meelest ära. On linnas tööst ära võõrdunud, võõrutatud. Siin on nüüd suitsetamine ära keelatud. Nad olevat ära lahutanud. Vili on ära koristatud ja ära pekstud. Kõiki soid ei maksa ära kuivendada. Tegin, andsin, õiendasin eksami ära. Ajalehes trükiti uudis kärpimata ära. Küsimus tuleb lõpuks ära otsustada. Kaebas, ütles õpetajale ära. Partii õnnestus ära võita. Vaev tasus ennast ära. Hüva nõu ei maksa ära põlata. Laps tüdib, tülpib istumisest peagi ära. Hirsipuder on sõdurid surmani ära tüüdanud. Kaine peaga ei jõua ta viinavõtmist ära needa, vanduda, kiruda, manada. Ei jaksa su lahkust ära imestada, kiita, tänada. Vastusest ripub ära 'sõltub' paljude inimeste käekäik. Talle tehakse kõik ette ja taha ära. Laps ei lase ühtki tööd ära lõpetada. Teeme otsuse ära. Piletid peab varem ära võtma, ostma. Vihmast hoolimata peeti laulupidu ära. Valime nüüd esimehe ära. Soo määravad ära kromosoomid. Märgi, näita vigased kohad ära. Soome keele õppis ta kiiresti ära. Kasutas vanu äraproovitud vahendeid. || (seoses millegi v. kellegi puhtaks, korda, terveks jne. tegemisega). Koristame laua kiiresti ära. Pesen ja loputan pesu ära. Pressis püksid ära. Kasi, hari, pühi oma ninaalune ära! Parandan, lapin, nõelun sul selle särgi ära. Värvis silmad ära. Tapeedime toa ära. Silus artiklis teravad kohad ära. || (millegi otsasaamist, hääbumist, hävimist, hävitamist, kahjustamist v. kahjustatust märkivates ühendites). Tuli kustus ära. Puhus tule ära. Maja põles ära. Peaks oma kirjad kõik ära põletama. Hävitas dokumendid ära.Lumi läheb, sulab kevadel ära. Aastad on ilu ja värskuse ära viinud. Saatsime vana aasta ära. Ta silmavalgus võeti ära. Mineraalvesi võtab hästi janu ära. Tablett võttis valu ära. Käreda talvega külmasid õunapuud ära. Lilled närtsisid ära. Leib on ära kuivanud, hallitanud. Vesi on nii ära saastatud, et ei kõlba suplemiseks. Lõhud mööbli ära. Vedrud on ära istutud. Äravajunud diivan. Maja vajus ära. Koidest ära aetud kampsun. Pudelikillud lõhkusid jalad ära. Värv luitus aastatega ära. Te reostate, sodite, määrite, mäkerdate, ropastate, lagastate põranda ära. Trööpad uue mantli ära. Kleit kortsus ära. Ära laastatud külad. Tee on ära songitud, muru ära sõtkutud. Oled oma elu ise ära vussinud. Meie ausat nime ei tohi lasta ära solkida, teotada, rüvetada, lörtsida. Rikkus kogu lõbu ära. Sa oled mõtte ära moonutanud. Ilus laul on ära leierdatud. Ta on mitu neitsit ära narrinud, raisanud, võrgutanud, naernud. Sagedasest pruukimisest kulub sõna ära. Äraloetud raamat seisab vaevu koos. || tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses. Ta sai vanaks ja suri, kustus, varises ära. Hunt tahtis lamba ära murda. Kassipojad uputati, lämmatati, hukati, mürgitati, koristati ära. Kõnges ära. Kärvas ära. Tappis ära. Lammas on ära tapetud. Haige loom lõpetati ära. Siga veristati ära. Kägistas, pussitas, poos vaenlase ära. Ära hukkama, kaksama, koksama. Mehed nopiti ühekaupa lahinguväljal ära. Uppus, lämbus ära. Kalad külmusid ära. Laisk lõpeb viljasalvegi ära. *Sellepärast olevat tarvis nad kõik kinni püüda ja ära uinutada [= tappa], viimane kui üks. E. Raud. || söömise v. joomisega ühenduses. Jõi vee ära. Võileiba ära sööma, kugistama, õgima, haukama, nosima, nokkima, mugima. Ta võis korraga terve tuututäie kompvekke ära krõbistada. See supp tuleb sul endal ära helpida. Kass lakkus, limpsis piima ära. Pärast külmetamist võeti, kummutati, rüübati ära pits viina. Temaga on puud soola koos ära söödud. Vahib, nagu tahaks tüdrukut elusalt ära neelata. || seoses tundeseisunditega, psüühiliste v. füsioloogiliste protsessidega; ruineeritud tervist, kurnatust, väsimust jne. väljendavates ühendverbides. Ehmatas kohkus ära. Kes ära väsib, puhaku. Nõrkes, minestas ära. Sõjaaeg vaevas, vintsutas, väntsutas hinge ära. Mure sööb hinge, südame seest ära. Kõik saatuselöögid kannatas, talus ta nurisemata ära. Kas oled uues koolis ära harjunud? Armusin temasse kõrvuni ära. Lapsed pahandasid õpetaja ära. Tõbi on mehe ära kurnanud, piinanud, purenud. Haigusest ära kurnatud laps. Päike roiutas, rammestas, närtsitas ära. Ärahirmutatud inimesed. Päike ähvardab ära küpsetada. Müra tahtis kuulmist ära kaotada. Põletas käe ära. Põrutas külje ära. Jalad haudusid ära. Nikastas, väänas jala ära. Katkestad, tapad end tööga päris ära. Lapsed rikuvad silmad ära. Pikka aega ühes asendis olles surevad jalad ära. || (ühenduses nõidumise v. ahvatlemisega). Nõid võib inimese ära sõnuda, sõnada, lausuda, nõiduda. Võõras pilk kaetab, silmab vastsündinu ära. Karjus võlus mõisapreili laulmisega ära. Plika on kõik külapoisid ära hullutanud. || (esineb ühendites, mis märgivad millegi v. kellegi eemal oleva kuuldav- v. nähtav-olemist). Rongimürin kostis tuppa selgesti ära. *Ütlemata ilus on see maailm, mis meie mäele ära paistab. H. Lepik (tlk). || rõhutab verbiga väljendatut. Tema teab kõik ära. Paljukest ta selle töö eest ikka ära saab, teenib. Ta taipas ära, milles asi.
4. ‹moodustab oma osistest otse mitte tuletatava tähendusega ühendverbi›. Nägi, jagas ära 'taipas', milles asi. Ütles õpetajale ära 'kaebas', kes spikerdas. Andis oma sõbra ära 'reetis'. Ta vahetas mind ilmselt vennaga ära 'ajas segi'. Oled puhkuse kuhjaga ära teeninud 'pälvinud, välja teeninud'. Tuleb piskuga ära elada 'hakkama saada'. Talle kuluks, läheks ära 'läheks tarvis' hea õppetund. Vaenlane püüdis väesalka omadest ära lõigata 'lahutada, eraldada'. Need võistlused lööme küll ära 'võidame'. Kuulajate pidulikud, äraseletatud 'pühalikud' näod. Ehk annab asja kuidagi ikka ära rääkida 'selgeks rääkida, klaarida'. Mul õnnestus ta ära rääkida 'nõusse saada'. Töö märgiti ära (töö tunnustamise kohta). Kohtunik on ära ostetud (altkäemaksu andmise v. saamise kohta). Tegin talle kaardimängus ära 'võitsin'. Nüüd pani, tegi talle küll ära! (teat. üleoleku, võidu saavutamise kohta kellegi üle). Vang kargas ära 'põgenes'. Poiss võttis tüdruku ära 'abiellus tüdrukuga'. See variant langeb ära 'ei tule arvesse'. Sõit langeb ära 'ei toimu'. Jõi kogu palga ära 'jõi maha'. Joob ennast, enda ära 'joob mandumiseni'. Vajus, langes, kukkus ruttu ära (näit. purjusolust). Juhendis näidatakse ära sobivad hoiutingimused (kirjeldatakse neid). Magas käe ära 'käsi on sundasendis olekust surnud'. Emis magas põrsad ära 'surnuks'. Lõi varba ära (varvas sai löögi tulemusel haiget). Ta on ära keeranud, pööranud 'imelikuks, väga teistsuguseks muutunud'. Pööras, pöördus vanematest ära 'eemaldus neist, ütles lahti'. Patust ära pöörama. Ilm pööras ära 'muutus'. See naine petab oma olekuga ära 'jätab teise mulje, kui tegelikult on'. Abi kulub ära 'läheb tarvis'. Seadus muudeti ära 'muudeti kehtetuks; tehti teiseks'. Tundsin ta ära 'jõudsin äratundmisele, kellega tegu'. Narris, naeris, rüvetas, rautas tüdruku ära (seksuaalse ärakasutamise, ka rasestamise kohta). Hobused on ära aetud 'sõidust kurnatud'. Olen justkui ära tehtud 'nõiutud, väga mõjutatud'. Mul viskab ära (närvimineku kohta). Mis viga teise pealt ära 'maha' kirjutada. Kaotas lapse ära 'tegi aborti'. Tund jäeti ära 'tund ei toimunud'. Pahandus jääks ära 'pahandust poleks', kui kõik käituksid korralikult. Lahkest pakkumisest on raske ära öelda 'keelduda'. Tahtsime õnnetust ära hoida 'vältida'. Poiss viilis tantsimisest ära 'hoidus kõrvale'. Laps harjutati rinnast ära 'võõrutati rinnast'. Kartulid keevad ära 'sodiks, katki'.
5. esineb emotsionaalse värvinguga lausungites, mis väljendavad üleolevat suhtumist, imetlust, leppimist millegagi vms. Asi ta ära ei ole! Mis see väike kukkumine siis ära ei ole! Mis imetegu see majaehitamine ka ära ei ole! Kaugel need jõuludki enam ära on! Mis ta siis nii erilist ära ei ütelnud? Ega see teab mis ära maksa. Printsid ja printsessid, kindralid ja krahvid, kes seal kõik ära ei olnud! Mis sa teed ära, tuleb edasi elada.

äärde

1. ‹postp› [gen] millegi vahetusse lähedusse, millegi juurde v. kõrvale. Esimesed asulad ehitati vee äärde. Laev jõudis kai äärde. Istuti lõkke äärde. Tee äärde jäi mitu söögikohta. Kivid laoti tee äärde ritta. Vankrid aeti aia äärde. Toolid lükati seina äärde. Kaup sai otsa enne, kui ostja leti äärde jõudis. Lapsed läksid mere, jõe äärde. Lõi käe kõrva äärde ja andis au. Istus laua äärde sööma. *Kuulsin söögilaua äärde, kuidas isa tagatoas kõndis ja kolistas .. V. Luik. | (piltlikes väljendites). Reeturid pandi seina äärde.
2. ‹adv› ääre poole; ääre ligi. Keskele istutati punased lilled, äärde kollased. Parv ei saanud päris äärde minna, sest servas oli jää.
vrd äär

ühe|aastane

1. ühe aasta vanune, aastane. Üheaastane laps. Ühe- või kaheaastased seemikud.
2. ühe aasta kestev v. ühe aasta pikkune, aastane. Üheaastane õpe. Mungaks pühitseti alles üheaastase katseaja järel. || (taimede kohta, mille eluiga kestab ühe aasta). Ühe-, kahe- ja mitmeaastased rohttaimed. Redis, lina on üheaastane taim. Üheaastased lilled, umbrohud.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.