[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aastane ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. aasta (v. teat. arv aastaid) vana, aastavanune. Aastane laps. Laps saab aastaseks. Müüa aastane mullikas. Veel seitsmekümne viie aastasena käis ta tööl.
2. aasta (v. teat. arv aastaid) kestev, aastapikkune. Leping on aastase tähtajaga. Aastased kursused. Kahekümne viie aastane ajavahemik.
3. aasta (v. teat. arvu aastate) jooksul saadud, kogunenud, tehtud jne.; aastaks, aasta peale ette nähtud, määratud jne. Aastane teenistus, tulu, sissetulek. Aastane saak, püük. Kogu mu aastane töö läks untsu. Aastane sademenorm.
Omaette tähendusega liitsõnad: ühe|aastane, kolme|aastane, viieteistkümneaastane; mitme|aastane, mõne|aastane, paariaastane; iga-|aastane, läinud|aastane, mineva-|aastane, möödunudaastane

aasta|stipendium
aastaks määratud stipendium. Jaan Tõnissoni nimeline aastastipendium. Võru linna aastastipendium.

abi|fond
kindlaks otstarbeks määratud fond. Abifondist eraldati projektile sada miljonit krooni, toetati projekti saja miljoni krooniga. Riiklik abifond. Pimedate abifond. Noorte näitlejate abifond. Maaelu edendamise abifond.

abi|šaht
mäend šaht, mis pole määratud maavara tõstmiseks maapinnale

adressaat ‹-saadi 21› ‹s›
(posti)saadetise, telegrammi vms. saaja; aadressis saajana märgitud isik, asutus jne. Kirjade, telegrammide kättetoimetamine adressaatidele. Kiri tuli saatjale tagasi lipikuga „adressaat tundmatu”. || piltl see v. need, kellele miski on suunatud, määratud, adresseeritud. Teose adressaadiks polnud eesti maarahvas. Ebakonkreetne ning adressaadita kriitika.

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aegne ‹-se 2› ‹adj›
‹ka liitsõna järelosana› määratud aega kuuluv v. kuulunud, sel ajal olnud, toimunud, selle aja kestnud, sellest ajast pärit jne. Esimese maailmasõja aegsed kaevikud. Lauluisa Kreutzwaldi aegne Võru.
▷ Liitsõnad: aadama|aegne, ammu|aegne, elu|aegne, enne|aegne, esiisade|aegne, isaisade|aegne, jõulu|aegne, jää|aegne, kaas|aegne, kasvu|aegne, kaua|aegne, kesk|aegne, kivi|aegne, kliki|aegne, kooli|aegne, kriisi|aegne, lõikus|aegne, lühi|aegne, meie|aegne, muinas|aegne, noa|aegne, nüüdis|aegne, oma|aegne, ordu|aegne, pikema|aegne, praegus|aegne, pronksi|aegne, pärisorjus|aegne, rahu|aegne, raua|aegne, revolutsiooni|aegne, sama|aegne, sõja|aegne, tolle|aegne, täht|aegne, viimase|aegne, õige|aegne, ühe|aegne, ürgaegne.

aja|norm
millegi sooritamiseks määratud ajahulk. a. maj (tööoperatsiooni sooritamiseks v. toodanguühiku valmistamiseks). Ehitus-, remonditööde ajanormid. b. sport (näit. distantsi läbimiseks). Ajanormiks 30 km suusatamises oli määratud 3 tundi. Ratsavõistlustel saab ajanormi ületamise eest karistuspunkte.

akadeemiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ülikooli vm. kõrgkooliga, ka teaduste akadeemiaga seoses olev. Akadeemiline noorsugu, akadeemilised noored. Akadeemiline haridus. Akadeemilised ringkonnad. Akadeemilised seltsid ja ühingud. Akadeemiline aasta 'kõrgkooli kahest semestrist koosnev õppeaasta'. Akadeemiline kraad 'teaduskraad'. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase vabastus õppetööst teatavaks perioodiks'. Akadeemiline tund 'loenguks määratud aeg kõrgkoolis (45–50 min.)'. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku jms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Akadeemiline võlgnevus 'õpivõlgnevus ülikoolis'. Akadeemiline sõudmine sport sportlik sõudmine pikal kitsal paadil. || (rangelt) teaduslik, väga põhjalik. Mitmeköitelised akadeemilised sõnaraamatud. Eesti rahvalaulude akadeemiline suurväljaanne.
2. kindlaksmääratud traditsioonidest kinnipidav, akademismile omane; puhtteoreetiline, praktilise tähtsuseta. Akadeemiline maalimismaneer. Kuivalt akadeemiline loeng. Akadeemiline vaidlus. Ka moekunstis räägitakse rangest akadeemilisest joonest. Nende kunstnike looming on tunduvalt akadeemilisem.
3. ka nõuk ametlik auepiteet kõrge tasemega teatrite, kooride, ansamblite jne. nimetustes. Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

ala|mõõduline
allpool normiks määratud suurust, alammõõdust väiksem. Alamõõdulised kalad, vähid tuleb vette tagasi lasta.

ameti|puhkus
ametiülesannetest vabastatus määratud ajaks, puhkus. *Viimaks palusin enese ametipuhkusele pikemaks ajaks .. O. Luts.

annak ‹-u 2› ‹s›
jur testamendijärgsele pärijale määratud varaline hüve. Testamentaarne annak.

audiitor|kontroll
maj asutuse, organisatsiooni, firma vm. dokumentide ametlik kontrollimine selleks määratud elukutseliste ning atesteeritud audiitorite poolt

au|tasu
eriti hinnatavate saavutuste v. teenete eest määratud materiaalne tasu, aumärk vms. tunnustus. Rahaline autasu. Riigi, riiklikud, valitsuse autasud. Kõrgeimad autasud. Autasusid määrama, andma. Sai autasuks kuldkäekella. Pälvis teenete eest kõrge autasu.

au|vahtkond
riigipeadele ja sõjaväejuhtidele lugupidamise avaldamiseks ning nende turvalisuse tagamiseks määratud vahtkond (2. täh.)

avalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. üldiselt teada olev v. teatavaks saanud; (paljude) inimeste juuresolekul toimuv; varjamatu, ilmne. Pettus tuli avalikuks. Asi oli avalikuks saanud. See on avalik saladus. Asjaarutamine kohtus oli avalik. Avalik vargus. Puhkes avalik tüli, skandaal. See on ju avalik riisumine ja röövimine! Vahekorrad teravnesid avalike kokkupõrgeteni. Rahulolematus kasvas avalikuks vastuhakuks. Parem avalik vaenlane kui salalik sõber.
2. kõigile, rahvahulkadele, üldsusele mõeldud v. ette nähtud, kõikide kasutada olev. Avalikud raamatukogud. Linna avalikud käimlad. Kinodes, kohvikutes, restoranides, lauluväljakul jt. avalikes kohtades. Osa koolipidusid on avalikud, osa kinnised. Avalik loeng, esinemine, ettekanne, kõne. E. Vilde avalik kiri Eesti Kirjameeste Seltsile. Avalik maja 'lõbumaja'. Avalik naine 'lõbunaine'.
3. ühiskondlikku v. halduslikku sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav. Politsei kaitseb avalikku korda, võitleb avaliku korra rikkujatega. 1. üldlaulupidu oli suursündmus Eesti avalikus elus. C. R. Jakobsoni avalik tegevus põllumeeste seltsides. Talupojad maksid pearaha ja kandsid teisi avalikke kohustusi. Avalik arvamus 'rahvaküsitlustel, valimistel, meeleavaldustel jm. ilmnev suurema inimühenduse hinnang ühiskondlike nähtuste kohta'. Avalik teenistus 'töötamine riigi v. kohaliku omavalitsuse ametiasutuses'. Avalik omand 'riigile v. omavalitsustele kuuluv omand'. Avalik maks 'riigi v. omavalitsusmaks'. Avalik õigus 'õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid'. Avalik huvi 'rahva ühishuvi; õiguslikult määratud riigi tahe'. *On aga inimestel tahtmist jännata nende avalikkude asjadega! H. Raudsepp.
4. van avameelne, otsekohene. *Ole ometi avalik, Lea, ja ütle: keda armastad sina? B. Alver. *.. kuigi ma olen avaliku jutuga ja veidi liiga otsekohene .. A. Jakobson.

binokulaarne ‹-se 2› ‹adj›
kahe silma abil toimuv; kahele silmale määratud. Binokulaarne nägemine. Binokulaarsed optikariistad.

definiitne ‹-se 2› ‹adj›
keel määratud; ant. indefiniitne. Definiitsed vormid.

denatureerima ‹42›

1. keem mõningaid biopolümeeride, hrl. valkude omadusi füüsikaliste v. keemiliste tingimuste varieerimise teel muutma
2. tehn ainult tehniliseks kasutamiseks määratud aineid söömis- v. joomiskõlbmatuks muutma. Denatureeritud piiritus.

eksami|sessioon
eksamite tegemiseks määratud ajavahemik (hrl. kõrgkoolis). Talvine, kevadine eksamisessioon. Eksamisessiooni algus, lõpp. Haigestusin eksamisessiooni ajal.

eksoteeriline ‹-se 5› ‹adj›
kõikidele määratud, üldarusaadav; ant. esoteeriline

ekspeditsiooni|vägi
sõj ekspeditsiooniks (2. täh.), sõjakäiguks (kaugele maale) v. mingiks sõjaliseks eriülesandeks määratud väeüksused

elektri|isoleermaterjal
el elektriseadme voolu kandvate osade v. elektrijuhtmete isoleerimiseks määratud materjal

elektri|juhe [-juhtme]
elektrivoolu edasiandmiseks määratud metalltraat, -tross vm. Isoleeritud, isoleerimata elektrijuhtmed.

elu|ruum

1. elamiseks määratud ruum (hrl. hoones). Eluruumid ja kõrvalruumid. Eluruumi üürileping. Meeskonna eluruumid laeval olid üsna kitsad. *Vanatares asusid eluruumid, rehi ja karjalaut kõik ühe katuse all. H. Kross.
2. elamis-, asumisala. Liigisisene konkurents toidu ja eluruumi pärast. *Hitlerliku totaalriigi ideoloogid kinnitavad, et saksa rahva eluruum olevat kitsaks jäänud .. J. Kärner. || piltl eksisteerimiskoht, -võimalus. Uutele ideedele tuleb eluruumi anda. *Selle kõrval hakkasid kirjanduses eluruumi võitma ka kohalikud olud .. A. Vinkel.

era|korraline

1. korralisele lisaks v. spetsiaalselt toimuv, mittekorraline; spetsiaalselt määratud v. kehtestatud. Komitee, nõukogu erakorraline istung, koosolek. Partei erakorraline kongress. Erakorralised parlamendivalimised. Riigis kehtestati erakorraline seisukord. Erakorraline professor valiti hiljem korraliseks.
2. hrv erakordne. *Nüüd mõistsid kõik, et peab midagi erakorralist lahti olema, kui proua Vintrik ajab halli tuiga ja musta kassiga nii valjusti juttu. A. H. Tammsaare.

eri|rong
millekski määratud spetsiaalne rong. Valitsusdelegatsiooni erirong. Laulupeo puhul pandi käiku mitu erirongi.

esoteeriline ‹-se 5› ‹adj›
ainult asjasse pühendatuile, valituile määratud, varjatud, salajane; ant. eksoteeriline. Esoteeriline õpetus, kirjandus.

ešelon ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj
1. lahingukorra koostisosa. Laskurdiviis oli lahingus pealetungivate vägede teises ešelonis.
2. riigi relvajõudude osa, mis on määratud strateegiliste ülesannete lahendamiseks. Strateegiline ešelon.
3. veoüksus väeosade ümberpaigutamisel vm. sõjaväevedudel (raudteerong, autode kolonn, lennuki- v. laevagrupp). Sõdurite, evakueeritavate ešelon. Rindele suunduv ešelon. *.. saabusid ešelonid sõdurite, relvade, laskemoona ja varustusega... J. Kaho.

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

ette|nähtu
see, mis on määratud, planeeritud, ette nähtud. Plaanis ettenähtu tuleb täita. Toodangu kasv oli ettenähtust aeglasem. Remont lõpetati ettenähtust varem.

etüüd ‹-i 21› ‹s›

1. muus instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks. Chopini, Rahmaninovi etüüdid.
▷ Liitsõnad: kontsertetüüd.
2. kunst kavatsetava kunstiteose v. selle osa jaoks eeltööna tehtud joonistus, maal v. modelleering
▷ Liitsõnad: maastiku|etüüd, portree-etüüd.
3. lühiuurimus. Ajaloolised, psühholoogilised etüüdid. *.. etüüd on visand esseeks, eeluurimus, katkend esseest .. J. Luiga.
4. teater improvisatsioonil rajanev lavaline õppeülesanne
5. sport males ja kabes lõppmängu ülesanne

film ‹-i 21› ‹s›

1. õhukese painduva atsetüültselluloosist põhimikuga lindi- v. lehekujuline fotomaterjal, filmilint. Ülitundlik film. Filmi ilmutama, kinnistama, kopeerima. Kerisin filmi poolile. *„Tõnu, tule ja vaata, mis mu filmil viga on,” astub fotograaf tuppa, filmilint näppude vahel. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: leht|film, rullfilm; negatiiv|film, positiiv|film, pöördfilm; kitsas|film, lai|film, mikrofilm; värvusnegatiiv|film, värvuspositiivfilm.
2. (kino)ekraanil demonstreerimiseks määratud teos, kinematograafiateos. Kunstiline, populaarteaduslik film. Kaljo Kiisa film „Hullumeelsus”. Prantsuse filmide nädal Poolas. Filmi demonstreerima, nägema, vaatama. Kinos jookseb praegu põnev film. Kinos näidatakse, linastatakse uut filmi. See näitleja on mänginud mitmes filmis.
▷ Liitsõnad: amatöör|film, anima|film, armastus|film, ballett|film, dia|film, dok|film, dokumentaal|film, heli|film, joonis|film, kino|film, komöödia|film, kriminaal|film, kroonika|film, lai|film, laiekraani|film, lühi|film, multi|film, mängu|film, nuku|film, näidend|film, ooper|film, panoraam|film, portree|film, reklaam|film, revüü|film, seeria|film, seiklus|film, spordi|film, stereo|film, super|film, sõja|film, tele(visiooni)|film, tumm|film, tõsielu|film, ulme|film, vaate|film, värvi|film, õppe|film, õudusfilm.

haldus|karistus
jur halduskorras määratud karistus, administratiivkaristus. Rahatrahv on üks halduskaristuse liike.

haldus|trahv
halduskorras, halduskaristusena määratud trahv

hilja ‹adv›
ant. vara
1. hilisel (kella)ajal. Hilja öösel. Õhtuti hilja. Rong väljub õhtul üsna, väga hilja. Saabusime hilja, kui kõik juba magasid. Kust te nii hilja veel öömaja leiate? On juba päris hilja 'on juba päris hiline aeg'. Jäin kojutulekuga hilja 'hilise aja' peale. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. || ‹täiendina› hiline. Istus seal hilja õhtuni. Hilja aja eest 'hiljaaegu, hiljuti' seisis siin vana kõrtsihoone. *Härra pidutses sel õhtul hilja ööni. J. Parijõgi.
2. pärast tavalist, määratud v. vajalikku aega, hilinenult. Parem hilja kui mitte iialgi. Abi saabus liiga hilja. Kevad tuli tänavu võrdlemisi hilja, sest talv venis. Sel aastal tulid nad maale hilja, alles südasuvel. See mõte tuli talle hilja, alles enne ärasõitu. Mine enne, kui on hilja. Sa pead temaga rääkima, kuni pole veel hilja. *..aga ta tahtis ka, et need kortsud üldse ei tuleks või et nad tuleksid võimalikult hilja.. A. H. Tammsaare.

hoone ‹18› ‹s›

1. (inimestele v. koduloomadele, samuti millegi tootmiseks v. hoidmiseks määratud) suurem siseruumidega ehitis. Ühe-, kahe-, viie-, üheksakorruseline hoone. Tehnikumi ajakohane, moodne hoone. Vanaaegne, klassitsistlik hoone. Ühiskondlikud hooned. Suur, kõrge, vägev, väike, madal, vilets hoone. Nägusad, toredad, uhked hooned. Hoone vundament, seinad, vahelaed, põrandad, katus. Hoonet ehitama, püstitama, lammutama. Hoone sai katuse alla. Valmis haigla uus hoone. Talu hooned olid lagunenud. Hoonest oli järel ainult vundament. Tulekahjus põles maani maha viimane kui hoone.
▷ Liitsõnad: administratiiv|hoone, elu|hoone, esindus|hoone, farmi|hoone, haigla|hoone, haldus|hoone, jaama|hoone, kasvu|hoone, kauplus|hoone, klubi|hoone, kontori|hoone, kooli|hoone, kunsti|hoone, külm|hoone, lao|hoone, loomapidamis|hoone, mõisa|hoone, näituse|hoone, olme|hoone, parlamendi|hoone, põllumajandus|hoone, raamatukogu|hoone, ranna|hoone, sadama|hoone, spordi|hoone, talu|hoone, teatri|hoone, teenindus|hoone, tehase|hoone, tootmis|hoone, triip|hoone, turu|hoone, tööstus|hoone, vabriku|hoone, valitsushoone; abi|hoone, kõrg|hoone, kõrval|hoone, pea|hoone, sammas|hoone, tiibhoone; kivi|hoone, klaas|hoone, palk|hoone, paneel|hoone, puu|hoone, puit|hoone, tellishoone.
2. murd enamasti piklik rehetoa otsa ehitatud ruum, kamber

ilmuma ‹37›

1. (kindlasse, määratud punkti) tulema, saabuma. Kohale, kutse peale ilmuma. Poiss ilmus kooli, õpetaja ette. Tunnistaja polnud kohtusse ilmunud. Võistlejad ilmuvad starti. Koju ilmub ta alles õhtupoolikul. Kella kuueks ilmuda kogunemispunkti, minu käsutusse! *Jaanuarikuu hakkab lõpule jõudma, kui Arve Jomm ilmub uuesti pealinna. H. Kiik.
2. nähtavaks v. märgatavaks saama, esile kerkima; siginema, tekkima. Lagedale, päevavalgele, silmapiirile ilmuma. Mootorratas ilmus käänaku tagant nähtavale. Taevasse ilmusid pilved, esimesed tähed. Puude vahelt ilmus tume kogu. Lapse silmi ilmusid pisarad. Näole ilmus naeratus. Nahale ilmus punane lööve. Silmade alla on ilmumas kortsud. Aknale ilmuvad hirmunud näod. Lauale ilmus praad. Põõsastele ilmusid hiirekõrvad. Meeste kätte ilmusid kirved ja saed. Taas ilmusid uued hädaohud. Müügile ilmusid moodsad külmkapid.
3. avalikkuse ette v. lugeja kätte jõudma (eriti trükiste, üldse kirjasõna kohta). See ajaleht ilmub iga päev. Raamat pole veel trükist ilmunud. Autori sulest on ilmunud romaane ja novelle. Luuletused ilmusid inglise keeles, varjunime all. Nekroloog ilmus ajalehes.

intiimne ‹-se 2› ‹adj›

1. väga lähedane, usalduslik; puhtisiklik, võõraste, kõrvaliste eest varjatud. Intiimne vestlus. Intiimne sõprus. Perekonnaelu on intiimne asi. *Aga istuge lähemale... jutt on pisut intiimne. H. Raudsepp. || armueluline; keha varjatud osadega seotud. Noormees ja tütarlaps on olnud intiimses vahekorras. *.. aga oma intiimsed riidehilbud unustas ta rahumeeli siia-sinna toolileenile vedelema. K. Saaber.
2. tundmuslik, tundehell. Intiimne armastus- ja looduslüürika.
3. mugav-rahulik, hubane. Väike intiimne park, lehtla. Varjuline intiimne nurgake. || kitsas, väljavalitutest koosnev v. neile määratud. Intiimne salong. Intiimne kammerteater. Intiimses seltskonnas oli ta hoopis avameelsem.

jaama|hoone
raudteejaama peahoone, milles asuvad ootesaal(id) reisijaile ja asjaajamiseks määratud ruumid, vaksal. Jaamahoones müüakse sõidupileteid. Sõiduplaan oli kinnitatud jaamahoone välisuksele.

jada ‹7› ‹s›

1. rida. Neli jada võrkusid on meres. *..ja silmapiiril tulukeste jada / lööb võbisema nukrais külades. A. Sang (tlk). *Kaugemale ta ette ei mõelnud, küti elu oli juhuste katkematu jada.. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: võrgu|jada, õngejada.
2. murd peenar. *Robi juuris noori mändisid ühes aia nurgas, kuhu pidid tulema mõned jadad hilise aedvilja jaoks. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: adrujada.
3. mat naturaalarvude hulgal määratud funktsioon; järjestatud elementide hulk. Aritmeetiline, geomeetriline jada.
▷ Liitsõnad: arvu|jada, funktsionaaljada.

jalaväe|miin
kerge, jalaväe õhkimiseks määratud miin

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

kaduma ‹kaon 42›

1. teadmata paika sattuma v. minema, nii et on raske v. võimatu üles leida; puudu jääma v. olema. Kindad, võtmed, kiri, pliiats on kadunud. Karjapoisil kadus lehm. Tagaaetav kadus jälitajate käest. Ta läks ja kadus. Poiss oli mitu päeva kadunud. On nagu maa alla, nagu tina tuhka kadunud. Ta kadus nagu vits vette. Kadunud asjad, loomad. Kütt jäi metsas jäljetult kadunuks. Mehi peeti teadmata kadunuks. Politsei poolt kadunuks kuulutatud isik. *Aidast kaob vili, taganurme küünist on pooled heinad ära viidud. R. Sirge.
2. (mingi takistava teguri tõttu) lakkama nähtav olemast. Peagi kadus maa silmist. Tee kaob põõsaste vahele, kaugusse. Majad kadusid jõelt tõusvasse uttu. Mäetipp kadus pilvedesse. Jõgi kadus metsa taha. Taamal kadus pimedusse väike metsatukk. Ta silmad peaaegu kaovad pikkade kulmukarvade alla. *Tuiskas. Kadusid maa ja taevas, külatänavad ja needki kaks kõrget sangleppa, mis siin kasvasid. L. Promet.
3. kusagilt, hrl. kellegi eest, juurest, nähtavalt, silmapiirilt (kiiresti) ära minema, lahkuma. Kaob kiiresti toast, nurga taha. Oskab parajal, õigel ajal kaduda. Vihastus ja kadus oma tuppa. Pidas õigemaks salaja kaduda. Tegi oma töö ja kadus jälle. Võtab õnged ja kaob jõele. Kao minema! Kao mu silmist, silme alt! Kaduge mu majast! Tee, et sa (siit) kaod! Kaome, enne kui meid märgatakse! Kõige targem on sul siit mõneks ajaks kaduda. Lapsed sirgusid ja kadusid laia maailma. Kadus nagu tuul 'tuulekiirul'. Pardipere kadus kõrkjatesse. Hiir kadus ahju alla. Õngekork kaob vee alla. Vesi kadus maa sisse. Päike kadus ja videvik laskus tasandikule. Üks pirukas teise järel kadus poisi suhu. Ehmatuse tõttu kadus näost viimane kui verepiisk.
4. (aja kohta:) mööduma; kuluma. Nädalad, aastad kadusid kui unes. Suvi on kiire kaduma. Aeg kadus käest lennates, niisama tegevusetult. Noorus kaob märkamatult. Päev kaob päeva järel, ilma et midagi juhtuks. *Suve kolm kuud olid kadunud pingelises töös .. A. Hint. || (tee, vahemaa kohta). *Tunnid möödusid, miilid kadusid. J. Smuul.
5. (vähehaaval) olemast lakkama. See sõna on käibelt, tarvituselt kadumas. Vanad kombed, tavad kaovad aegade jooksul. Meelemärkus, teadvus kadus. Esimene lumi, udu kadus kiiresti. Vahe linna ja maa vahel hakkab üha enam kaduma. Selle teose tähtsus ei kao kunagi. Tööpuudus pole kuhugi kadunud. Murdevead on visad kaduma. Tsüklonid tekivad ja kaovad. Omaaegne kiviktaimla on kadunud. Maakeralt on kadunud palju loomaliike. Kadunud rahvad, riigid. Teda peeti elule, ühiskonnale kadunud inimeseks. Mul ei kao meelest see päev. *Teadis ülihästi, et vanad külad kaovad .. V. Saar. || otsa saama, lõppema, ära jääma. Uni, isu, elurõõm on kadunud. Jõud kadus kätest ja jalgadest. Väsimus, roidumus, valu, hirm, vaimustus, elevus, igavus kadus. Hiljutine kõhklus ja kohmetus olid kadunud. Poiste julgus hakkas kaduma. Lõpuks mu kannatus kadus. Laste huvi uue mänguasja vastu on kadunud. Kadus vajadus sunduse järele. Naer kadus kuulajate näolt. Punetus kaob ihult. Raha kaob tühjale-tähjale, sõrmede vahelt. Huvitavad raamatud kaovad kiiresti kaupluselettidelt. Kadunud kahtlused, lootused, illusioonid. Jutulõng kadus käest 'jutt valgus laiali v. soikus'. Umbrohi ei kao. *Tee muutus ikka liivasemaks ja pehmemaks ning lõpuks kadus kõva põhi täiesti. P. Kuusberg. || ‹hrl. nud-partitsiibis› surema, surma läbi lahkuma. Helmi on oma kadunud ema moodi. Minu kadunud vanaisa oli meistrimees. Mis siis saab, kui vanemad ükskord kaovad! Kaob isa, kaob kodu, kaob ema, kaob pere. *Kui ma ka varsti kaon, mul jääb ometi poeg, kes elab edasi .. J. Kärner. || lakkama kuuldav olemast, vaibuma. Koerte haukumine kadus ikka kaugemale. Kaugenevad sammud, hüüded kadusid peagi kõrvust. Kaja kadus kaugusse. *Mõne sekundi pärast kadusid kõik hääled äikesemürinasse. H. Pukk.
6. kadunud otsas, läbi, hukkumisele v. läbikukkumisele määratud. Kui karuga vastamisi satud, siis oled kadunud (hing). Kõik on päästmatult kadunud! *„Olen igapidi kadunud mehike!” mõtles ta ahastades. „Vangiraudadest ei päästa mind enam ükski ime ega vägi!” P. Vallak.
7. ‹ma-infinitiivis adverbilaadselt koos verbidega minema, jääma, saama› kaotsi. Vend jäi sõjas kaduma. Käsikiri on kaduma läinud. Vaata, et ükski pakk kaduma ei läheks! Aega läks asjatult kaduma. Halva kuuldavuse tõttu läks tekstist palju kaduma. Temas on õpetaja kaduma läinud. *Kui isa sõjas kaduma sai ja ema ikka haiglane oli, siis jäi kogu talu raskus Elli kanda. A. Valton.

kaduv ‹-a 2›
(< partits kaduma); hukkumisele, hääbumisele määratud, ajalik, surelik; ant. igavene, jääv. Sügise kaduv ilu. Kõige kaduva teed minema. *Roos pudeneb kui sajaks lund / mu rüppe, kes ma sama kaduv. M. Nurme.

kaheksane ‹-se 5› ‹adj›

1. teat. kaheksat ühikut v. üksust omav, hrl. kaheksa-aastane. *Karja hoidsid üheteistkümnene Liine ja kaheksane Tiiu. A. H. Tammsaare.
2. kella 8 ajal minev, algav v. toimuv. (Kella) kaheksane buss, rong. Kinopiletid kaheksasele seansile. Kella kaheksane vahtide vahetus. Kolmveerand kaheksane.
3. kaheksale määratud. Kaheksane paat (sõudmises). *Sisseastumiseksamite ajal elas Anna Pälsoni internaadi kaheksases toas. E. Mihkelson.

kahene ‹-se 4›

1. ‹adj› kaht ühikut v. üksust omav. a. (vanuse kohta). Poeg on kahene, tütar neljane. Põdravasikas ei olnud vanem kui nädalane või kahene. b. (muudel juhtudel). Kalamees sai kaks latikat: ühe kilose, teise kahese.
2. ‹adj› kella 2 ajal minev, algav v. toimuv. Saabus kella kahene rong. Sain piletid kella kahesele seansile.
3. ‹adj› kahele määratud. Kahene (paarisaeruline) paat (sõudmises). Kahene süst, kanuu. Kahene kelk, bobi.
4. ‹s› kaheline. Laskis kahese telefoniautomaati.

kaitse|piirkond
sõj väekoondisele kaitselahinguks määratud kindlate piiridega maa-ala

karistus|aeg

1. jur kellelegi määratud vabadusekaotuse aeg. Süüdimõistetu istus oma karistusaja lõpuni ära.
2. sport karistuseks, trahviks määratud aeg. a. aeg, mille jooksul mängija on mängureeglite rikkumise pärast mängust kõrvaldatud (näit. jäähokis, väravpallis) b. distantsi läbimise ajale karistusena lisatav aeg (näit. laskesuusatamises, orienteerumises)

karistus|punkt
sport trahviks määratud miinuspunkt mõnedel spordialadel (näit. ratsutamises). Jäi ratsutamises 7,75 karistuspunktiga teiseks.

kast|mööbel
millegi säilitamiseks määratud mööbel, näit. kapid, kummutid, kirstud

kauba|proov
tutvustamiseks ja reklaamiks määratud kaup, kaubanäidis. Firma, ettevõtte, vabriku kaubaproovid. Näitusel oli rikkalikult kaubaproove.

kaup ‹kauba 23› ‹s›

1. ostu-müügi objekt v. objektid; maj töö saadus, mis on määratud mitte valmistaja oma tarbeks, vaid müügiks. Kaupade tootmine, väljalase, ettetellimine, turustamine. Kauba hind, omahind. Defitsiitne, otsitav, hinnaline, allahinnatud, välismaa kaup. Kaup oli odav, kallis. See on minev, nõutav, esimese sordi kaup. Kaupa, kaupu reklaamima, pakkuma. Vahetamine kaup kauba vastu. Laod, kauplused, lauad olid kaupa täis. Tasus, maksis kauba eest kassasse. Poodi toodi uut kaupa. Rändkaupmees laotas oma kauba laiali. Elav kaup 'orjad v. prostituudid'. Kuidas kaup, nõnda hind. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: bakaal|kaup, eksport|kaup, galanterii|kaup, gastronoomia|kaup, hooaja|kaup, import|kaup, kaalu|kaup, kangas|kaup, karusnaha|kaup, keemia|kaup, keraamika|kaup, klaas|kaup, kondiitri|kaup, kosmeetika|kaup, kultuuri|kaup, laada|kaup, laiatarbe|kaup, liha|kaup, majapidamis|kaup, metall|kaup, olme|kaup, pakend|kaup, parfümeeria|kaup, poe|kaup, praak|kaup, pudu|kaup, puiste|kaup, puit|kaup, raua|kaup, riide|kaup, rohu|kaup, sala|kaup, sega|kaup, spordi|kaup, tarbe|kaup, toidu|kaup, transiit|kaup, trikoo|kaup, tööstus|kaup, tüki|kaup, uudis|kaup, vahetus|kaup, valmis|kaup, väljaveo|kaup, õmbluskaup.
2. kokkulepe ostu-müügi, vahetuse, teenistuse, töö, teat. ülesande vms. kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed); kauplemine. Kaupa tegema, sobitama. Kaup, kaubad tehti kindlaks, maha. Me ei saanud kaupa, kaubale, kaupu kokku. Maksis rohkem, kui kaubas ette nähtud. Tingiti küll kaua, aga kaup ei sobinud. See kaup on kindel. Joodi kauba kinnituseks. Ta ei pidanud kaubast kinni. Mõlemad olid kaubaga rahul. Tüdruk võeti korterisse niisuguse kaubaga, et ta aitab majapidamistöödel. Sellist kohustust polnud küll kauba sees. Kaup jäi katki 'ei jõutud kokkuleppele'. Marjad sain kaubaks 'ära müüdud'. Müüvad kasuliku kaubaga oma maja maha. Kaup on vanem kui meie. Sugulased omad, aga kaup võõras. *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel. *Kaup on nii, et juba täna õhtul pean linnas tagasi olema. A. Hint. || mingi (kaval) tehing, nõks v. võte, toimimisviis. Ei ta selle kaubaga oma vastastest jagu saa. *Iida minevikust teadsin veel niipalju, et ta oma praeguse mehe oli kosinud kavala kauba ja petise tööga .. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: aasta|kaup, karjase|kaup, kihla|kaup, kosja|kaup, lehma|kaup, müügi|kaup, ostu|kaup, pettuse|kaup, päeva|kaup, raha|kaup, rendi|kaup, sohi|kaup, suilise|kaup, sulase|kaup, töökaup.

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kinnine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. suletud, kinniolev, mitteavatud. Kinnine uks, aken. Istub päevad läbi kinnises ruumis. Kinnine kohver. Märgusõna peab olema kinnises ümbrikus. Lamab kinniste silmadega. Kinnine raamat.
2. väljastpoolt, pealt kaetud. Kinnine (sõidu)auto, vagun, tõld. Kinnine kuivendusvõrk, drenaaž. Kinnine keris. Kinnine luumurd, vigastus 'kus pehmed kattekoed on vigastamata'. Kinnine maastik 'vähese vaateväljaga (metsane, mägine jne.) maastik'. || müüride, seinte, majadega ümbritsetud. Kinnine rõdu. Maja õu oli kinnine. *Masin peatus lõpuks kinnisel betoneeritud hoovil .. V. Gross.
3. täiesti v. rohkesti kattev v. varjav. Kinnine kaelus. Kinnised kingad.
4. vähe liikumist ning vaheldust võimaldav. *Ka minul on ju kahju vahetada oma vaba hulkurielu sulasepoisi kinnisema elu vastu, aga ma tean, et see on ometi etem. E. Vaigur. || piiratud tegutsemis- v. arendusvõimalustega (näit. males jm.). Kinnine avang, seis. Valis Sitsiilia kaitse kinnise variandi. Mängu algus oli kinnine (näit. jalgpallis).
5. laiemale üldsusele suletud, üksnes teat. kitsamale ringkonnale määratud. Kinnine õppeasutus, pansion. Kinnine söökla, raamatukogu, organisatsioon. Kinnine koosolek. Nõupidamine oli täiesti kinnine. Kinnine pidu, koosviibimine, etendus. Sündmust tähistati vaid sugulaste ja lähemate tuttavate kinnises ringis. See kohtuprotsess on kinnine, toimub kinniste uste taga 'protsessist võtavad osa ainult asjaosalised'.
6. iseloomult, hingelaadilt endassetõmbunud, oma mõtteid ja tundeid mitteavaldav; teiste suhtes ligipääsmatu ja tõrjuv. Kinnine ja umbusklik inimene, mees. Kinnise (ise)loomuga nooruk. Pärast ema surma muutus tüdruk veel endassetõmbunumaks ja kinnisemaks. Ta on minu vastu, võõrastega kole kinnine. Mehe nägu muutus läbitungimatult kinniseks.
7. salajane (hrl. hääletamise kohta); ant. lahtine. Seltsi juhatus valitakse kinnisel hääletamisel.
8. kõnek mitte eriti arusaav v. taiplik. *Paul oli kidase jutuga mees, mõistus oli tal ka võrdlemisi kinnine. M. Traat.
9. keel konsonandiga lõppev. Kinnine silp.

klaveri|partii
muus klaverile määratud osa helitöö partituuris

kohal
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II. ‹adv› ettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.

kohalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. paikkonna oma, seal elav, töötav, esinev vms.; sellele iseloomulik v. omane. Kohalikud elanikud, inimesed. Kohalik rahvas. Ta pole kohalik. See on kohalike meistrite töö. Kohalik kooliõpetaja. Mängu võitis kohalik meeskond. Kultuurimajas esines kohalik näitering. Kohalik ajaleht, kool, teater, kultuurielu. Toodeti üksnes kohaliku turu tarvis. Oskas kõiki kolme kohalikku keelt keelt (hrl. eesti, saksa ja vene keele oskuse kohta omaaegses Eestis). Ma ei tunne kohalikke kombeid ega tavasid, kohalikke olusid. Kohalik rong. Kohalik kõne 'mittekaugekõne'. Kohalikud looduslikud tingimused. Kohalik kliima. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Kohalik aeg 'mingile kohale vastav astronoomiliselt määratud aeg'. Kohalikud rahvarõivad. Muudatused ei ole üldised, vaid kohalikku laadi. Teose kohalik koloriit. See maantee on kohaliku tähtsusega. || antud paikkonnas leiduv, valmistatud vms., mitte mujalt sisse toodud. Kohalikud toorained, ehitusmaterjalid. Põlevkivi on meie kohalik kütus. Kohalikud viljasordid, loomatõud. Kohalik toode, saadus. Kohalik tööstus 'peam. antud paikkonna toorainel baseeruv tööstus, mille toodang läheb sama piirkonna elanike tarbeks'.
2. mittekeskne, mitteüldriiklik, ainult teat. piirkonnas funktsioneeriv. Kohalik omavalitsus. Kohalik eelarve.
3. kitsama paigaga, ruumi- v. kehaosaga seotud. Kohalik tuulutus, ventilatsioon, ülekuumenemine. || med paikne. Kohalik tuimastus, külmumine, haigusnäht, kahjustus. Põletik on organismi üldise reaktsiooni kohalik avaldus.

kohtu|pink
kohtualuste jaoks määratud pink (sageli sümboliseerib üldse kohtu alla sattumist v. kohtu all olemist). Sattus huligaanitsemise pärast kohtupinki.

kohtu|trahv
kohtu poolt määratud trahv

kontingent ‹-gendi 21› ‹s›
määratud arv v. kogus, määratud hulk. Vajalik kontingent töölisi palgati mujalt. Sobiv kontingent kütust. Väljaveetava kauba kontingent.
▷ Liitsõnad: kauba|kontingent, väekontingent.

kooli|atlas
koolidele määratud (väike) atlas

kooli|lugemik
koolidele määratud lugemik. C. R. Jakobsoni koolilugemikud.

kooli|vanem ‹s›
aj talupoegade hulgast valitud koolivalitsuse liige (kihelkonnakooli puhul) v. vallavolikogu poolt määratud koolitöö kontrollija ja nõuandja (vallakooli puhul)

koori|partii
muus koorile määratud osa suuremas helitöös (näit. kantaadis, oratooriumis, ooperis)

korrespondent ‹-dendi 21› ‹s›

1. ajalehe, ajakirja, raadio, teabeagentuuri v. televisiooni toimetuse töötaja, kes kirjutab v. hangib kaastööd talle määratud piirkonnast v. ainealalt. ETV korrespondent Brüsselis. Töötab Eesti Raadio korrespondendina Tartus.
▷ Liitsõnad: eri|korrespondent, foto|korrespondent, raadio|korrespondent, väliskorrespondent.
2. kaastöö saatja, vabatahtlik kaastööline. Etnograafiamuuseumi, Emakeele Seltsi korrespondentide võrk. 1906. aastal kogus J. Hurda juhtimisel eesti rahvaluulet 960 korrespondenti.
▷ Liitsõnad: murdekorrespondent.
3. hrl van kirjavahetaja; kirjavahetust pidav ametnik (äris, büroos). *Ta oli korrespondendiks ja informatsiooniosakonna juhatajaks suures sisse- ning väljaveoäris. K. Rumor.

kosmose|aparaat
kosmoses lendamiseks määratud tehisobjekt, kosmoselennuaparaat. Mehitamata, mehitatud kosmoseaparaat.

kriminaal|karistus
jur kuriteos süüdimõistetule määratud karistus. Kriminaalkaristust kandma. Kriminaalkaristusest vabastamine.

krunt ‹krundi 21› ‹s›

1. piiristatud maatükk. a. talukoha maatükk. Väike, suur, keskmise suurusega krunt. Mõisamaad jagati kruntideks. Talusid, kohtasid, maid krunti ajama 'hajali tükkidest koosnevat v. ühiskasutuses olnud maavaldust omaette suuremateks maatükkideks ümber jaotama'. Popsi eluhoone asus peremehe krundil. b. hoonestamiseks vm. otstarbeks määratud väike maatükk. Hakkas krundile maja ehitama. Ostis äärelinna krundi. Krunti ümbritseb kõrge plank.
▷ Liitsõnad: aiandus|krunt, ehitus|krunt, suvilakrunt.
2. mingi kattekihi ettevalmistuskiht. a. ehit (näit. maalritöödel). Laudsepatöödel kasutatakse krundiks õlisid, lakke, vahasid, liime. b. kunst aine maalitava pinna katmiseks enne maalimist, alus, alusvärv
▷ Liitsõnad: oksool|krunt, värnitskrunt.
3. murd merepõhi, madalik. *Laevu läheb siin ja seal krunti, mehed aga päästetakse enamasti ära. A. Hint.
4. hrv (üldse:) alus, põhi. *Sul lahtine pea, [õppimiseks] krunt parem all, kaks kooli seljataga. P. Kuusberg. *Ei kanna see mees kah midagi... No-jah, eilne krunt all. O. Anton.

kuivale jääma ~ jooksma ~ sattuma, kuival istuma ~ olema, kuivale jätma

1. (täbarasse, väljapääsmatusse, nurjumisele määratud olukorda jäämise, sattumise v. sellises olukorras viibimise kohta). Jooksis oma suurte plaanidega kuivale. Rahadega oleme varsti kuival.
2. (ilmajäämise v. ilmaoleku kohta). Poiss valis liiga tüdrukuid, pärast jäi hoopis kuivale. *.. Liina ei jäänud ühekski tantsuks kuivale. L. Hainsalu. *.. temal on Maie ja mina hoolitsegu ise enda eest, kui ei taha kuival istuda. O. Tooming.

kursus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. mingi õppeaine v. selle tervikliku osa süstemaatiline, programmiga määratud materjalihulk (loengutena v. trükitud väljaandena). Luges ülikoolis antiikkirjanduse, kõrgema matemaatika, eesti murrete kursust. Üliõpilastel tuli läbi töötada võrdleva anatoomia ulatuslik kursus. Vähese tundide arvu tõttu ei suudetud klassis saksa keele kursust läbi võtta. Trükist ilmus ülevaatlik füüsikalise keemia kursus. || õppeplaani ja programmidega määratud õppematerjali kogum mingil kooliastmel. Poiss jäi kümnenda klassi kursust kordama 'teiseks aastaks kümnendasse klassi'.
▷ Liitsõnad: aabitsa|kursus, alg|kursus, algkooli|kursus, eri|kursus, fakultatiiv|kursus, gümnaasiumi|kursus, keskkooli|kursus, klassi|kursus, kooli|kursus, lektori|kursus, loengu|kursus, lühi|kursus, põhi|kursus, üldkursus; aritmeetika|kursus, füüsika|kursus, geograafia|kursus, pedagoogikakursus.
2. kõrgkooli v. keskeriõppeasutuse hrl. aastase programmiga õppeaste; sellel õppijad. Kolmanda kursuse üliõpilane. Käib, õpib, on juba tehnikumi neljandal kursusel. Ta viidi üle järgmisele kursusele. Kogu kursus sõitis praktikale. Ülikooli nooremad, vanemad kursused.
▷ Liitsõnad: kaugõppe|kursus, lõpu|kursus, paralleelkursus.
3. ‹hrl. pl.› lühiajalised õpingud (loengute, õppetundide, harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks jne. Meditsiiniõdede, lasteaednike, elektrikute kursused. Ärijuhtimise kursus. Rahvaülikooli kursused. Kuuajalised kursused. Korraldati, organiseeriti mitmesuguseid kursusi. Algasid inglise keele kursused algajaile ja edasijõudnuile. Käis linnas autojuhtide kursustel. Õpib kursustel masinakirja. Kursused kestavad kuus kuud ja lõpevad katsetega, eksamiga. *..astus sügisel pedagoogilistele kursustele, mis korraldati linnakooli ruumes, sooritas järgmisel kevadel koolmeistrieksami.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: autojuhi|kursus, esmaabi|kursus, keele|kursus, koka|kursus, käsitöö|kursus, masinakirja|kursus, rahvatantsu|kursus, tantsu|kursus, tennise|kursus, ujumiskursused; ettevalmistus|kursus, kiir|kursus, kvalifikatsiooni|kursus, suve|kursus, täienduskursused.

kutse ‹18› ‹s›

1. kutsumine. Sõbralik, tungiv kutse. Kutse tantsule, koosviibimisele. Tulin sinu kutse peale. Tulin, ilmusin teie kutsel. Ta ei tulnud korduvatest kutsetest hoolimata. Jaak võttis sõbra kutse rõõmuga vastu. Onu saatis kutse teda vaatama tulla. Vastas hüüdja kutsele. Tänasin teda lahke kutse eest. „Tule ikka!” kordas ta kutset. Tüdruku kutses oli arglik palve. Linda ütles Mallele ema kutse edasi. Koputas ja astus kutset (ära) ootamata sisse. Prantsuse valitsuse kutsel saabus Pariisi Poola valitsusdelegatsioon. Kuulutati välja järjekordne kutse ajateenistusse ilmumiseks. *Varakevadel .. kostab pimedas metsas veidi jubedalt õõnes uh-huu. See on isalinnu kutse. O. Tooming. || kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms.). Kirjalik, trükitud kutse. Ümbrikus oli kutse banketile, pidulikule aktusele. Kutse kohtu-uurija juurde anti kätte allkirja vastu. Sain kutse ilmuda politseisse, riigikaitseosakonda. Kontserdile pääses üksnes kutsetega. *„Palume austada oma osavõtuga...” Kutsed olid olnud väga viisakad.. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: appi|kutse, kaasa|kutse, koju|kutse, külla|kutse, sisse|kutse, tagasi|kutse, välja|kutse, üleskutse; juubeli|kutse, kohtu|kutse, koosoleku|kutse, mobilisatsiooni|kutse, peo|kutse, pulma|kutse, võistluskutse.
2. piltl (millegi) vastupandamatu meelitus, ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi v. midagi tegema). Mere, kauguste kutse. Alpinist tunneb mägede kutset. Kevadise looduse vägev kutse sundis teda linnast välja. *..ta tundis veres otsingute ja teede kutset, mis oli sundinud nii palju rändama tema esiisasid. A. Kurfeldt (tlk). *..vaikselt kajab suurte tõdede kutse, mis ei kosta läbi elu raske ragina. F. Tuglas.
3. elukutse, amet. Kutset valima, ära õppima. Ta on kutselt arst, insener, õpetaja, ajakirjanik. Noormees valmistub kooliõpetaja vastutusrikkaks kutseks. *..sellepärast soovitas ta oma pojale ükskõik millisesse tehnikumi minna, et koos kooli lõpetamisega oleks ka kutse käes. H. Mänd. || erialase ettevalmistuse põhjal ametlikult määratud kvalifikatsiooniaste. Ta sai ülikooli lõpetamisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Lõpetas kunstiinstituudi tarbekunstniku kutsega. Omandas koolis keskhariduse kõrval ka autojuhi kutse. Kutseta õpetaja.
▷ Liitsõnad: arsti|kutse, juristi|kutse, meremehe|kutse, näitleja|kutse, pedagoogi|kutse, professori|kutse, töölis|kutse, õpetajakutse.

kutsuma ‹42›

1. tegema ettepanekut v. korraldust tulla kuhugi, millestki osa võtma v. midagi tegema. Kedagi kohale, appi kutsuma. Kutsus venna endale seltsiks. Pühadeks kutsuti palju võõraid. Lauda, sööma kutsuma. Külla, pulma, oma sünnipäevale kutsuma. Kutsub uut korterit vaatama. Kutsusin sõbra matkale kaasa, ühes, kohvikusse. Kutsus tüdruku tantsima, jalutama. Lapsed kutsuti tuppa. Kutsumata, kutsutud külaline. Läks abi kutsuma. Töötajad kutsuti koosolekule, nõupidamisele. Kutsus mineja tagasi. Kutsus kaaslased viipega lähemale. Tule ruttu, isa kutsub! Ta kutsus mu hetkeks kõrvale. Mind käidi mitu korda peole kutsumas. Oota, ma kutsun takso! Telegramm kutsus teda kiiresti koju. Ma pole sinu kutsuda ega käskida. „Astu sisse!” kutsus ta lahkelt. Ta tuleb kutsumatagi, ei tule kutsudeski. Kutsuti kiiresti arst. Kutsus oma vastase duellile. Õpilane kutsuti vastama, tahvli juurde. Poisi vanemad kutsutakse kooli. Selle tembu eest kutsus direktor poisid kohvile 'aru andma, peapesu saama'. Mind kutsuti kohtusse tunnistajaks. Teda kutsuti haridusosakonna juhatajaks, tööle ajalehetoimetusse. Võistlejad kutsuti starti. Kutsealused kutsuti aega teenima, kaitseväeteenistusse. Ilmub kohale nagu kutsutud. *Kutsusin ta võiduniitmisele. J. Mändmets. || millelegi õhutama, agiteerima, üles kutsuma. Kutsutakse võitlust jätkama. Kutsus oma kõnes parteisid koostööle, omavahel leppima. Õpetaja kutsus meid olema teistele eeskujuks. Raamatus oli tunda leplikkusele ja rahulolule kutsuvat tendentsi. || loomi v. linde mingi häälitsuse v. hüüdega kohale hõikama v. juurde meelitama. Perenaine läks lehmi, karja koju kutsuma. Kütt kutsub vilega, vilistades hagijat. Karjane kutsub koera. „Kiiss-kiiss!” kutsus laps kassi. Kutsub kanu „tip-tip-tip!” Kana kutsub poegi. *..hakkas ainult heleda häälega sigu kutsuma, ikka „kotsu, kotsu, kotsu, põssa, põssa, põssa”. A. H. Tammsaare. || piltl (helide kohta:) millekski märku, signaali andma. Kell kutsub tundi, lõunale. Vabrikuvile kutsus hommikul tööle. *Telefon kutsus ja kutsus, Sigma kuulis, kuidas helin kajas läbi tuttavate tubade.. I. Viiding.
2. piltl ahvatlema, vastupandamatult meelitama; kaasa v. ligi tõmbama. Meri ja võõrad rannad kutsusid. Matkarajad, kaugused, veteavarused kutsuvad. Kevad kutsub loodusse. Kuumad suvepäevad kutsuvad Piritale. Inetu hoone ei kutsu sisenema. Temast oleks võinud saada hea arst, kuid kirjandus kutsus rohkem. See raamat kutsub end ikka ja jälle uuesti lugema. Järv, merevesi kutsus ujuma. Hea teenimisvõimalus kutsus. Luuletus kutsub edasi mõtisklema. *Kuhi kujutlusi kutsub, võõras ja võimatu veab. R. Sirge.
3. kutsutud teat. ülesannete täitmiseks väljavalitud, seatud, määratud v. kohustatud. Ta luges end prohvetiks, kes on kutsutud inimestele uut õpetust kuulutama. *Õpetaja olevat kutsutud ja seatud, et inimtaimedele kasvamiseks kätte näidata õige suund. E. Tegova.
4. kellegi v. millegi kohta teat. (hüüd)nime, nimetust kasutama; nimetama, hüüdma. Sõbrad kutsusid Robertit Bobiks. Lapsed kutsusid koristajat Emmi-tädiks. Teda kutsutakse poiste hulgas pealikuks. Rahvas kutsub silmu sageli ussiks. Seda talu kutsuti Liivamäe. Suurt kivi kutsuti Saunakivi(ks). Kaaslased kutsusid teda juba koolipõlves professoriks. Kuidas seda mäge kutsutakse? See on Rusika-Kaarel, nagu rahvas teda kutsub. Talupoegi kutsuti vanasti elukoha või isa järgi. Nurmenukku kutsutakse rahvasuus mitme nimega. *„Minu Tõnu kutsub mind – Suss!” – „Mind hüütakse kodus Raldiks.” H. Raudsepp.

kuuene ‹-se 4› ‹adj›

1. kuut ühikut v. üksust omav, hrl. kuueaastane. Kuuene poisipõngerjas. Noorem laps võis olla kuuene või seitsmene.
2. kella 6 ajal minev, algav v. toimuv. Sõidame kella kuuese rongiga. Võtsin pileti kuuesele seansile. Kella kuuesed päevauudised.
3. kuuele isikule määratud. *Neid ootas internaadi neljane või kuuene tuba.. M. Mutt.

kuuluma1 ‹37›

1. [allat] kellegi oma, päralt, valduses olema. Maa kuulub riigile. Teravmäed kuuluvad Norrale. See maja kuulus rikkale kaupmehele. Vabrik kuulub aktsiaseltsile. Mõisnikele kuulusid suured maavaldused. Need jäljed ei kuulunud ühelegi tuntud loomale. Tüdruku süda kuulub teisele 'tüdruk armastab teist'. Tema kõik õhtud kuuluvad 'on pühendatud, määratud' perekonnale. Meie võistkonnale kuulus teine koht. Teosele kuulub kindel koht meie kirjandusloos. Sulle kuulub algataja au. Tema poolehoid kuulub noortele. *Armastasin sind. Tahtsin, et sa kuuluksid mulle ihu ja hingega. P. Krusten. || kellegagi armastusvahekorras olema. Tüdruk ei ole kuulunud veel ühelegi mehele.
2. liikmena v. koostisosana millegi koosseisus olema; kellegi, millegi hulka, mingi liigitusrühma alla käima. Ta ei kuulunud ühtegi parteisse, organisatsiooni. Ta kuulub Eesti Kirjanike Liitu 1965. a-st peale. Noormees kuulus hulk aastaid Eesti korvpallikoondisse. 16. saj. lõpul ja 17. saj. algul kuulus Eesti Poola koosseisu. Komisjoni kuulub kolm liiget. Poiss kuulub arvatavasti mingisse kampa. Suguvõsa kuulus linnakodanike jõukamasse kihti. Ta kuulub meie ujujate paremikku, ettevõtte paremate töötajate hulka. Haug kuulub röövkalade hulka. Tulp kuulub liilialiste sugukonda. Kivimi koostisse kuulub mitu mineraali. See romaan kuulub kirjaniku silmapaistvamate saavutuste hulka. Riho ei kuulu lobisejate kilda. || teat. maa-ala, territooriumi v. ajajärguga seotud olema. Euroopa kuulub põhiliselt parasvöötmesse. Lihula kuulub Lääne maakonda. Talu kuulus Valtu mõisa alla. Rüütlilüürika kuulub keskaega. A. H. Tammsaare loomingu põhiosa kuulub aastaisse 1920 – 1940. See kalme kuulub 11. või 12. sajandisse. || millegi tegevus-, mõjupiirkonnas v. valdkonnas olema. Selle piirkonna elanikud kuuluvad Tõnismäe polikliiniku alla. Selle maja elanikud kuuluvad valimisringkonda nr. 3. See ei kuulu minu kompetentsi. Isa oli juba vanem ega kuulunud mobilisatsiooni alla. Selline ütlus kuulus hea tooni juurde. *Sõnelusi ikka tuli ette, aga see kuulus elu juurde. M. Seping.
3. [allat] hrl. koos teise verbi teonimega osutab, mida tuleb, on vaja, on ette nähtud teha. Asi kuulub otsustamisele järgmisel koosolekul. Kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Kahju kuulub hüvitamisele. Kõik isikud kuuluvad arstlikule läbivaatusele.
4. kuhugi ette nähtud olema; sobivas paigas olema. Tumeda ülikonna juurde kuulus tingimata valge triiksärk. *Raidnaine kuulunuks näitusesaali, lossiparki või muuseumi – ilu ei tohi vaka all hoida. A. Beekman.

kuune ‹-se 4› ‹adj›

1. üks kuu (v. teat. arv kuid) vana. Kuune laps, imik. Kutsikas on kahe ja poole kuune.
2. ühe kuu (v. teat. arv kuid) kestev. Kuused täienduskursused. Nelja ja poole kuune kodunt äraolek.
3. kuu (v. teat. arvu kuude) jooksul saadud, tehtud jne.; kuu aja peale ette nähtud, määratud jne. Kuune teenistus. Kuune toidumoon.
▷ Liitsõnad: igakuune.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|kuune, kaheksa|kuune, kolme|kuune, kümne|kuune, nelja|kuune, viie|kuune, ühekuune; mitme|kuune, mõne|kuune, paarikuune

kuväär ‹-i 21› ‹s›

1. laua katmisel ühele isikule määratud lauanõud
2. van kirjaümbrik. *Minge tooge üks poogen valget paberit poest ja suur neljanurgeline kuväär. J. Mändmets.

kvoot ‹kvoodi 21› ‹s›
maj pol tervikust mingiks sihtpäraseks otstarbeks määratud osa, määrosa; hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv. Kvoote kehtestama. Taotlus piimatoodete kvoodi suurendamiseks.
▷ Liitsõnad: euro|kvoot, kalapüügi|kvoot, püügi|kvoot, sisserände|kvoot, soo|kvoot, tootmis|kvoot, väljaveokvoot.

kõrgus|märk [-märgi]
geogr märk nivelleerimisel määratud kõrguse tähistamiseks (näit. reeper)

koos käima

1. koos kõndima, liikuma v. kulgema. Tüdrukud käisid alati mitmekesi koos. Nad käisid tükk teed koos. | piltl. Pahandused käivad sageli koos.
2. korduvalt, kindlaks määratud aegadel millekski kogunema, millekski kokku tulema. Kultuurimajas käib koos palju inimesi. Koos käidi ühe koolivenna juures. Näitering käib koos kaks korda kuus.

käär|pikksilm
sõj kahele silmale määratud optiline riist varje tagant vaatlemiseks ning nurkade ja kauguste mõõtmiseks, stereopikksilm. Patarei komandör jälgis käärpikksilmast vastase positsioone.

külvis ‹-e 4› ‹s›
hrl põll külviks määratud seeme (v. muud taimeosad), seemnevili. Külvist kontrollima, puhtima.

laeva|tuled pl
mer laeva asukohta, liikumissuunda, tegevust v. olukorda märkivad rahvusvaheliste eeskirjadega kindlaks määratud tuled, mis öösel v. halva nähtavuse ajal peavad laeval põlema

lank ‹langi 21› ‹s›

1. mets raiumiseks v. vaigutamiseks määratud, looduses piiritletud metsaosa. Lanki välja mõõtma. Metsa raiutakse lankide kaupa.
▷ Liitsõnad: raielank.
2. mäend ettevalmistavate kaeveõõntega piiratud kaevandusvälja osa
3. ehit ühe töölüli esi müüritöödel

laste|hommik
lastele määratud hommikupoolne kultuuriüritus. Muuseum, raamatukogu korraldab lastehommikuid.

laste|laul

1. lastepärane, lastele määratud lauldav laul v. luuletus. Lauldi lihtsaid lastelaule. Luuletaja Ernst Enno lastelaulud.
2. laste laulmine (näit. koorina). Nauditavat lastelaulu koorilt „Ellerhein”.

laste|tuba

1. lastele määratud tuba. Lastetoa sisustamine. Väikeses korteris pole omaette lastetuba.
2. nõuk alaealistega tegelev, nende järele valvav miilitsa allasutus. Miilitsa lastetoad. Lastetoa inspektor.
3. piltl kodune kasvatus. Temas on tunda head lastetuba. *Meil on väga vähe inimesi, kes võivad enda kohta ütelda, et neil on olnud mingi lastetuba. P. Viiding.

lepingu|kohustus
lepingus kindlaks määratud kohustus

lepinguline ‹-se 5› ‹adj›
lepingust tulenev, lepingu alusel toimuv, lepingus kindlaks määratud. Lepingulised suhted, kohustused. Lepingulised tööd.

leppe|hind
müüja ja ostja vahelisel kokkuleppel määratud hind

leppe|kohane
(kokku)leppega kindlaks määratud, leppeline. Leppekohane tähtaeg, hind. *Ta uuristas leppekohasest trepipraost võtme ja avas ukse. A. Mälk.

limiit ‹-miidi 21› ‹s›
määratud arvuline piir. Karujahi selle aasta limiit on täis: maha on lastud juba kolm karu. Arvelduslaenu limiit. Limiiti muutma, suurendama, vähendama. Limiiti ületama. *Orvi polnud poolt silpigi vastanud, justkui oleks tänaseks sõnade limiit otsa saanud. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: krediidi|limiit, laenu|limiit, püügilimiit.

linna|arst
(endisajal:) linna tervishoiutööd korraldav linnavalitsuse poolt ametisse määratud arst. Kreutzwald oli üle neljakümne aasta Võru linnaarstiks.

linna|foogt
aj (kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik. Tallinna linnafoogt.

lubja|ahi
tehn ahi lubjapõletamiseks; (endisajal:) põletamiseks määratud lubjakividest üles laotud ahjutaoline moodustis; töökoda lubjapõletuseks. Rakke lubjatehase lubjaahjud. Mõisa lubjaahi ja telliselööv. *Tema käiks suvel lubjaahjus tööl, talvel saaks ehk metsatööd .. J. Parijõgi.

lugeja|määrang
bibl märge raamatus vm., missugusele lugejale (vanuse, elukutse vm. järgi) raamat on eelkõige määratud

lähenemis|keeld
jur keeld viibida kohtu määratud paikades, läheneda kohtu määratud isikutele ja nendega suhelda. Ajutine lähenemiskeeld. Kuni kolmeaastane lähenemiskeeld. Vägivallaohver taotles lähenemiskeeldu. Lähenemiskeeldu rikkuma.

maja ‹7› ‹s›

1. (elu-, töö-, teenindus- jne.) hoone. Väike, suur, kõrge, madal maja. Mitme-, paljukorruseline maja. Palkidest, (silikaat)tellistest, (väike)plokkidest maja. Vooderdatud, kollaseks värvitud maja. Sammaldunud katusega vana maja. Maja vundament, seinad, trepp, katus, uksed, aknad. Asula, sanatooriumi majad. Hakkas maja ehitama. Tahab maja osta, müüa. Kolisime, asutus kolis uude majja. Majas on apteek, mitu korterit. Me elasime temaga ühes majas. Trügis uksest sisse, tungis kohe vägisi majja. Kogu maja otsiti läbi. Rahvaloendajad käivad majast majasse. See üle linna kõrguv betoonist ja klaasist maja on hotell. Lapsed möllavad, vaata et võtavad maja selga. || piltl (eluaseme, asupaiga kohta). *Ta [= kask] on pajulinnu / varjuline maja. K. J. Peterson. *Ta hing lendas oma mullasest majast üles igavese õndsuse ja rahu riiki .. A. Saal.
▷ Liitsõnad: aguli|maja, aia|maja, alevi|maja, aresti|maja, eksperimentaal|maja, elu|maja, era|maja, gildi|maja, hoovi|maja, härraste|maja, individuaal|maja, isa|maja, jahi|maja, karkass|maja, kast|maja, kivi|maja, klaas|maja, kodu|maja, kohtu|maja, kommunaal|maja, kooli|maja, kuup|maja, kõrval|maja, linna|maja, maa|maja, metsa|maja, moonaka|maja, mõisa|maja, naaber|maja, nurga|maja, palk|maja, paneel|maja, panga|maja, plokk|maja, popsi|maja, posti|maja, puu|maja, raadio|maja, ranna|maja, rida|maja, riigi|maja, savi|maja, sektsioon|maja, standard|maja, suurpaneel|maja, suve|maja, sünni|maja, talu|maja, teatri|maja, tele|maja, telliskivi|maja, tolli|maja, torn|maja, vahi|maja, vanemate|maja, vastas|maja, õue|maja, üürimaja; haude|maja, kasvu|maja, katla|maja, leht|maja, linnu|maja, pumba|maja, supel|maja, tuvi|maja, võrgumaja; leina|maja, pidu|maja, pulmamaja; öömaja; piparkoogimaja.
2. pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v. ruumidega) ning majapidamisega. Kes on majas peremees? Poeg tõi minia majja. Majja võeti kasulaps, koduabiline. Majas valitses sageli puudus. Elati vaeselt, vahel polnud leibagi majas. Kõik on lohakil, korda ei ole majas. Ära vii tüli majast välja! Mamsel on teeninud rikastes majades. Perenaine on maja lukk. *Pritsu ema oli väike, tasane, vähese jutuga eideke, kellel majas vist palju ütlemist ei olnud. E. Vilde. || (üldisemalt ka majarahva kohta). Karjub, nii et kogu maja jookseb kokku. Ajad oma pasunapuhumisega terve maja üles. *Kogu maja viis, üks varem, teine hiljem, oma vanad jõulupuud välja hoovile .. A. H. Tammsaare.
3. teat. asutus (enamasti koos vastava hoonega). Heliloojate Maja. Loodusesõprade Maja. Mängude Maja. Tallinna Ohvitseride Maja. Avalik maja 'lõbumaja'. || kõnek (teatri-, kontserdisaali vm. publikule määratud ruumi kohta). Publikut oli vähe, etendus läks pooltühjale majale. Sümfooniakontsertidel oli maja viimase kohani välja müüdud.
▷ Liitsõnad: haige|maja, hullu|maja, joogi|maja, kainestus|maja, kasvatus|maja, kauba|maja, kohvi|maja, kultuuri|maja, litsi|maja, lõbu|maja, moe|maja, mööbli|maja, palve|maja, pandi|maja, parandus|maja, pesu|maja, pordu|maja, pritsi|maja, rahva|maja, seltsi|maja, söögi|maja, sünnitus|maja, tapa|maja, tee|maja, teenindus|maja, töölis|maja, vaeste|maja, valla|maja, vangi|maja, võõrastemaja; täismaja.
4. (Muinas-Eestis:) vanemate nõupidamine. *Kui sa oled õige pärija, siis paneb vanemate maja pärast sõja lõpetust su muidugi [vanemana] ametisse. A. Saal.
▷ Liitsõnad: nõumaja.

makse|tähtaeg
maj maksmiseks määratud ajavahemik. Pank andis laenu maksetähtajaga viis aastat.

marsruut ‹-ruudi 21› ‹s›
määratud, kavandatud v. tegelik liikumistee v. suund. Matka, ekskursiooni, ekspeditsiooni marsruut. Millisel marsruudil see ristluslaev sõidab? Bussid jm. ühissõidukid liiguvad kindlal marsruudil. Kavandasime, koostasime, valisime matkaks huvitava marsruudi. Liikusime kindlat marsruuti mööda.
▷ Liitsõnad: reisi|marsruut, rännaku|marsruut, turismimarsruut.

monopoli|hind
maj monopoli (3. täh.) määratud hind. Monopolid turustavad oma toodangut kõrgete monopolihindadega.

monopoolne ‹-se 2› ‹adj›

1. ainuõiguslik. Monopoolne seisund. Riigi monopoolne õigus teatavaid kaupu toota ja müüa.
2. maj monopolile (3. täh.) omane, monopoli määratud, monopoli-. Monopoolne kasum, hind, tulu.

mõistetu ‹1› ‹s›

1. see, kellest v. millest on aru saadud. Kui palju on elus vääriti mõistmist ja vääriti mõistetuid!
2. see, kelle kohta on otsus langetatud, kellele mingi karistus määratud. Vangi, sunnitööle mõistetu.
▷ Liitsõnad: hukka|mõistetu, surmamõistetu.

määr2 ‹-a 22› ‹s›

1. hulk, kogus, kvantum. Sai vanematelt teataval, mõningal, vähesel määral toetust. Pole küllaldasel, vajalikul, nõutaval määral ravimeid. Segus on parajal määral liiva. Iga lillesorti istutati eri määral. Tehke kindlaks masinate kulumise määr. Ilmateade nimetab ka pilvisuse, sademete ja õhuniiskuse määra. || (mittemõõdetavalt). Olen ülimal määral rahul, õnnelik, vaimustatud, ärev, kurb. Tervis oleneb suurel määral eluviisist. Ei ole asjast vähimalgi määral huvitatud. Olen temast teatud määral võõrdunud. Soostumine ohustab järve üha kasvaval määral. Mil(lisel) määral, millise määrani võib teda usaldada? Ta on parajal määral 'üsnagi' laisk, enesearmastaja. Kas tunned teda? – Mingil määral tunnen. *Kuidagi ei saanud ta neid [= puulusikaid] sel määral sea alumise lõua moodi, nagu oleks tahtnud seda peremees .. A. H. Tammsaare.
2. määratud hulk, tariif, norm. Töötasu, haigustoetuse, pensioni määr. Kasumi, rentaabluse määr. Uued autoritasu määrad. Korteriüüri määrad olid seadusega kehtestatud. Karistuse kõrgeim määr on surmanuhtlus.
▷ Liitsõnad: alam|määr, idanemis|määr, intressi|määr, karistus|määr, külvi|määr, maksimaal|määr, maksustus|määr, minimaal|määr, palga|määr, pensioni|määr, piir|määr, preemia|määr, protsendi|määr, tariifi|määr, tasu|määr, tolli|määr, trahvi|määr, vanuse|määr, ülemmäär.
3. mõõt; piir. Perenaise tööl ei ole otsa ega määra. Ta kannatuste määr sai täis. Joob üle igasuguse, mõistliku määra. On oma võimed arendanud sellise määrani, millest edasi minna vist ei saagi. *Ilus tavalise määra järgi ta nii ei olnudki .. E. Vilde. || hrv siht, eesmärk. *.. kui kompass hälbis, kadus sõidu määr .. V. Ridala.

määramatu ‹1› ‹adj›
selline, mis pole määratud v. mida on võimatu v. raske määrata, defineerida, identifitseerida; tabamatu. Määramatu kestus. Laen määramatuks ajaks. Eitava definitsiooni sisu jääb määramatuks. Määramatu võrrandi lahendite hulk on lõpmatu. Määramatus eas daam. Pleekinud, määramatut värvi pluus.

määratu2 ‹1› ‹s›
see, kes v. mis on millekski määratud, ette nähtud. Surmale määratuid ei päästa enam miski. *Tema näeb oma armastatus jumalast määratut, kes ei mõista ega kellega ei mõisteta nalja. A. H. Tammsaare.

määr|osa
määratud osa, kvoot

münt2 ‹mündi 21› ‹s›
seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha. Euroopa esimesed mündid löödi, vermiti, münditi muistses Kreekas. Kroonine paberraha ja kroonine münt. Mündi esikülg, tagakülg. Kogub marke ja münte. Laseb mündi automaati, automaat käivitub mündi sisselaskmisel. Soome margane münt. Raha on läbi, mõned mündid veel kõlisevad taskus.
▷ Liitsõnad: alumiinium|münt, hõbe|münt, kuld|münt, pronks|münt, tina|münt, tsink|münt, vaskmünt; juubeli|münt, mälestus|münt, olümpiamünt; plaatmünt.

müüdav ‹-a, -at 2›

1. ‹partits.› müümiseks määratud, müügil olev. Müüdav kaup. Ainult osa näitusel olevatest maalidest on müüdavad. See serviis pole müüdav, see on vaateakna dekoratsioon.
2. ‹adj› raha eest saadav; äraostetav, kinnimakstav. Müüdav naine, armastus. Müüdav hing, kohtunik. Kas ajakirjandus on sõltumatu või müüdav?

narmas ‹narma 19› ‹s›
lõngaots v. nende kimbuke kanga vm. kudumistoote otsas v. ääres. Kanga, laudlina, rätiku, salli narmad. Pikad pehmed narmad. Narmad kaunistavad ja kaitsevad rõiva ääri. Näpib, keerutab hämmeldunult laudlina narmaid. || seda meenutav lõigatud, punutud vm. ribake. Moes on indiaanipärased narmastega nahkjakid. Krepp-paberist narmad. Akselbandi narmad. Narmasteks lõigatud kapsapea. Ketasteks, ribadeks või narmasteks peenestatud juurvili. | piltl. Pilved kärisesid narmasteks. || tugeval kulumisel tekkiv rebenenud ribake, lõng, niit jms. Küünarnukid, püksisääred on narmas, narmal. Oksad rebisid mu pluusi narmasteks. Särgist olid veel narmad järel. Narmasteni, narmale kulunud püksisääred. Laps narmas, siga karvas. || eriotstarbeks (näit. sidumiseks, pühkimiseks jne.) määratud lõimelõngad, riideribad jms. Vihad seoti narmastega kokku. *Traktorist pani kapoti kinni, võtme kohale, pühkis käed narmastega puhtaks .. M. Traat.

neljaline ‹-se 5› ‹adj›
neljale määratud, nelja-. Ühiselamus on ka neljalisi tubasid. | sport. Neljaline roolimehega ja neljaline roolimeheta paat.

normatiivne ‹-se 2› ‹adj›

1. normatiivi(de)ga määratud, normatiivi(de)st tulenev, nende alusel arvestatud. Normatiivne maksumus. Normatiivsed kulud. Saematerjali normatiivsed kuivatusrežiimid.
2. norme määrav, juhiseid andev. Kirjanduskriitika kipub mõnikord liiga normatiivne olema. Normatiivne grammatika. Õigekeelsussõnaraamatud on normatiivsed.

notaablid ‹2› ‹s› pl
aj nõuandva kogu (kuninga poolt määratud) liikmed Prantsusmaal 14.–18. sajandil; (Prantsuse asumaades:) koloniaalvõimude poolt nõupidamistele kutsutavad kohaliku elanikkonna esindajad. Prantsuse kuninga notaablite kogu. || piltl tähtsad isikud, suured ninad

nuhtlema ‹nuhelda 49›
(hrl. arhailise varjundiga:) karistama. a. (määratud) karistust täide viima. Mõisahärra laskis teolisi tallis peksupingil vitstega nuhelda. Rahvas kogunes vaatama, kuidas kurjategijaid nuheldakse. Ülestõusnud talupoegi nuheldi kadalipuga, läbi kadalipu lastes. Nõidu nuheldi tuleriidal. Mässu juhte nuheldi hobuste vahel neljaks kiskudes, võllapuus, rattal. Abielurikkujat naist nuheldi kividega loopides. Haaras vitsa ning nuhtles sellega üleannetut poissi. Kuritegu ei või jääda nuhtlemata. Sai ilmaaegu, ülekohtuselt nuhelda. b. peksma; kolkima. Mis sa hobusesetukast nuhtled, ta ei jõua ju vedada. *.. hautas kadakaviha hästi pehmeks ja nuhtles tigedalt söödikutest puretud ihu. E. Järs. *Lepiku serval seisis vanasti .. mõsuruhi, mille kummaski otsas naised kurikatega pesu nuhtlesid. J. Semper. c. häda, katsumusi osaks saada laskma. Jumal, saatus nuhtleb inimest. Vanemate patud nuheldakse laste kätte. Rahvaid nuheldi nälja, põua ja ikaldusega. Katkud ja sõjad nuhtlesid Euroopat. Aednikku nuheldakse umbrohtude ja taimehaigustega. Mis kurja tema küll on teinud, et teda haigusega nõnda (raskesti) nuheldakse.

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

nõue ‹nõude 18› ‹s›

1. määratud tingimus, ettekirjutus; eeltingimus. Peamine, tähtsaim nõue. Toode vastab, ei vasta nõuetele. On eksitud mitme nõude vastu. See nõue jäi täitmata. Töö tuli uute nõuete järgi ümber teha. Kehtis nõue koolivormi kanda. Mingil määral järgime me kõik moe nõudeid. Doktoritööle esitatavad nõuded on rangemaks muutunud. Taime nõuded 'vajadused' mullastiku suhtes. *On kaks nõuet kirjanikule: vaata kaugelt ja näe lähedalt, pea kinni distantsist ning sula ühte oma ainega. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: eri|nõue, hügieeni|nõue, ilu|nõue, kasvu|nõue, kvaliteedi|nõue, moe|nõue, moraali|nõue, ohutus|nõue, pea|nõue, põhi|nõue, pädevus|nõue, sanitaar|nõue, tervishoiu|nõue, viisakus|nõue, vorminõue.
2. nõudmine. Esitas nõude kahju hüvitamiseks. Kas saab neid nõudeid rahuldada? Vankumatu aususe nõue enese ja teiste suhtes. Ta tegi seda vanemate nõudel. Ostjate nõudeid tuleb arvestada.
▷ Liitsõnad: sissenõue.

nõu|kogu
valitud v. määratud isikutest koosnev korraldav, täidesaatev v. nõuandev organ (hrl. mingi organisatsiooni v. asutuse juures). Treenerite, koori nõukogu. Ühiselamu nõukogu esimees, koosolek. Kaitseb väitekirja ülikooli nõukogus, nõukogu ees. Tarkade nõukogu andis kuningale nõu. || pol (valitud) riigivõimu- v. riigivalitsemisorgan, ka muu poliitiline v. ühiskondlik organ NSV Liidus. NSV Liidu Ministrite Nõukogu. Omaaegsed tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.
▷ Liitsõnad: haridus|nõukogu, hooldus|nõukogu, kiriku|nõukogu, koordineerimis|nõukogu, kunsti|nõukogu, riigi|nõukogu, sõja|nõukogu, õppenõukogu; küla|nõukogu, linna|nõukogu, oblasti|nõukogu, rajooni|nõukogu, ülemnõukogu.

olümpia|mängud pl

1. aj igal neljandal aastal toimunud ülemaalised spordipidustused Vana-Kreekas Olümpia linna lähedal
2. sport nüüdisaja suurimad rahvusvahelised spordivõistlused, mida peetakse iga nelja aasta tagant Rahvusvahelise Olümpiakomitee määratud kohas. Nüüdisaegsed olümpiamängud. Olümpiamängude kava, võitjad. Helsingi, Mexico olümpiamängud.
▷ Liitsõnad: suve|olümpiamängud, taliolümpiamängud.

osa ‹8› ‹s›

1. tervikusse kuuluv, kuid sellest mõtteliselt v. tegelikult eraldatav v. eralduv jagu. a. terviku koostisdetail. Lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku. Laos on igasugu jublakaid, ei teagi, mille osad kõik on. Ostes tuleb kontrollida aparaadi kõigi osade olemasolu. Poiss tegi ise siit-sealt hangitud osadest raadio. Vanalt jalgrattalt oli mõni osa hoopis kaotsi läinud. Vedru on mehaanilise kella tähtis osa. Skulptuuri osad on eraldi valatud ja hiljem kokku liidetud. b. tervikust lahutamata, kuid asendi, funktsiooni vm. poolest eriline jagu. Ostan elamu või selle osa. Maakoore osade tõus ja vajumine. Kabepartii jaotub 3 ossa: avang, keskmäng, lõppmäng. Õppisime laulu osade viisi selgeks. Impeeriumi kõikides osades kehtis sama seadusandlus. Sõi kalast ainult selja ära, ülejäänud osad andis kassile. Saare, riigi, järve ida-, lääne-, lõuna-, põhjapoolne osa. Tüve, varre alumine, keskmine, ülemine osa. Seene maa-alune, maapealne osa. Taime rohelised osad. Aia tänavapoolne osa. Heinamaa madalam osa. Atmosfääri maapinnalähedane osa. Mäe lumega kaetud osa. Linna vanem, uuem osa. Silmad on ta näo ilmekaim osa. Kirjaniku loomingu väärtuslikem osa. Inimloomuse parem, halvem osa. | osas ‹postpositsioonilaadselt, muud väljendusvõimalused eelistatumad› hrl. kohta, poolest, suhtes. Illustratsioonide osas jättis teos soovida. Hinna osas lepiti kokku. Linna vajadused juurvilja osas suudeti rahuldada. c. mingi terviku liigenduse (ala)jaotis. Teos ilmub neljas osas. Romaani „Tõde ja õigus” I osa ilmus 1926. a. Kirjandusajaloo köite 1. osa sisaldab rahvaluule ülevaate. Sümfoonia koosnes kolmest osast. Eksami suuline ja kirjalik osa. d. kindla suurusega jagu tervikust v. terviku moodustamiseks. Segu kahest osast kompostist ja ühest osast aiamullast. Segati 1 osa lupja ja 3 osa liiva. Pärandus jagati kolme võrdsesse ossa, kolmeks võrdseks osaks. Isa rahast sai vanem poeg 2 osa, noorem 1 osa. Maksin ühiskingi jaoks oma osa – 5 krooni – ära. On ikka küntud ka, aga teist seda osa on veel künda. Kümnes osa 'kümnendik' kõigest, mis põld andnud. Kolmas osa 'kolmandik' karja(st) hukkus. Rääkis nii keeruliselt, et umbes neljas osa 'neljandik' sõnadest olid mulle võõrad. e. kellelegi mõeldud, määratud v. antud jagu (ka abstraktsemalt). Kõik pärijad olid oma osad kätte saanud. Saiadest sai iga laps oma osa. Andsin talle omast osast lisa. Kartulinoppijatele mõõdeti nende osad välja. Koer tuli sööjate juurde osale, osa ootama, oma osa saama. Mitu lammast langes huntide osaks. Poisil on oma osa 'karistus' ulakuse eest juba käes. Seda au ei ole mitte igaühele osaks saanud, osaks langenud. Talle ei olnud osaks antud kuulsaks saada. Tema osaks elus on olnud pettumused. *Sul on tulu tulevikus, / peale surma parem osa.. Jak. Tamm. *.. aga Marie peab minu osa olema, minu omaks jääma.. J. Pärn. f. filos filosoofia kategooria, mis koos terviku kategooriaga peegeldab objektide seesmist seost ja liigendust
▷ Liitsõnad: ala|osa, algus|osa, all|osa, ees|osa, ida|osa, jala|osa, juure|osa, kaela|osa, kande|osa, kanna|osa, katte|osa, keha|osa, kesk|osa, koostis|osa, käigu|osa, ladva|osa, linna|osa, lõpp|osa, lõuna|osa, lõvi|osa, lääne|osa, mandri|osa, masina|osa, metall|osa, murd|osa, nina|osa, piha|osa, puit|osa, põhi|osa, põhja|osa, pära|osa, päris|osa, pöia|osa, seeliku|osa, selja|osa, sise|osa, suudme|osa, sõjaväe|osa, säsi|osa, sääre|osa, taga|osa, talla|osa, tüve|osa, varre|osa, varruka|osa, varu|osa, väe|osa, välis|osa, ääre|osa, ülaosa.
2. mingi määr, hulk kellestki v. millestki. a. piiritlemata, ebamäärase suurusega hulk, mitte kõik. Osa ruume sai remonditud. Osa maast oli nisu, osa kartuli all. Osale meeskonnast anti linnaluba. Ootasin terve päeva ja osa õhtu(s)tki. Valdava osa päevast olen tööl. Teatav osa vabast ajast kulub meelelahutustele. Osa käsikirju ongi kaotsi jäänud. Suurem osa külalisi lahkus varakult. Põhilise osa palgast kulutas ta enda tarbeks. Vili on suures osas juba koristatud. Maja on suuremalt osalt ta enda ehitatud. b. kõnek (ligikaudselt) määratletud suurusega kogus vm. hulk. Vaka, külimitu osa kaeru. Toobi osa piima, tangu. Naela osa liha, rasva. Leisika osa linu. Vakamaa osa põldu. Kuhja osa loogu, rõugu osa ristikut. Rohkesti poole koorma osa sõnnikut. Sea seljalihal oli kolme sõrme osa pekki. Kivi vihises minust kriipsu osa mööda. Siin on keedu osa kalu, kapsast. Võeti päeva osa toitu ja hobusemoona kaasa.
▷ Liitsõnad: mahuosa.
3. roll, osatäitmine. a. (lava-, ekraaniteoses, kuuldemängus vms.). Väike, suur, kandev osa. Osa õppima, looma, ette valmistama. Osasse süvenema, sisse elama. Osas olema, elama. Osast välja langema. Osale peale, alla jääma. Näitleja töö osa kallal, osaga. Hakati uue näidendi osi jagama. Talle pakuti, anti osa uues filmis. Osasse, osale prooviti mitut näitlejat. Paruni osa mängis, täitis noor näitleja. Esines kuninga nõudlikus osas. Talle sobivad eriti vanaeitede osad. Etendati Gogoli „Revidenti” P. Pinnaga linnapea osas. Osast osasse arenev näitleja. b. võimalus v. kohustus midagi teha; tegevus, ülesanne, funktsioon. Võttis tööde juhtija osa enese kätte. Esines kohtus kaitsja, süüdistaja osas. On rahul oma algkooliõpetaja osaga. Tuli peoperemehe osaga hiilgavalt toime. Iga inimene ei tunne end juhi osas hästi, ei sobi juhi ossa. Kure osa lapsetoojana on rahvusvaheliselt tuntud. Pidi leppima kõrvaltvaataja osaga. Orjade osa oli tööd teha ja sõna kuulda. Enne taga aetud, asus ta nüüd ise jälitaja ossa. Ma ei tea, milline osa tal selles asjas oli. Kodu osa laste kasvatamisel. Petetu jääb narri ossa. Mulgi naise riietuses täitis peakatte osa linikutaoline valge rätik. See teadusala on seni olnud vaeslapse osas, on vaeslapse ossa jäetud 'tähelepanuta jäetud, kõrvaliseks peetud'. Ikka peab keegi peksupoisi, patuoina osas 'süüdistatav v. karistatav' olema.
▷ Liitsõnad: algataja|osa, draama|osa, filmi|osa, hiilge|osa, kaksik|osa, kõrval|osa, meelis|osa, nimi|osa, ooperi|osa, opereti|osa, pea|osa, pisiosa.

otstarbeline ‹-se 5› ‹adj›
‹liitsõna järelosana› näidatud otstarbeks olev, minev, määratud jne.
▷ Liitsõnad: eri|otstarbeline, kultuuri|otstarbeline, olme|otstarbeline, rahu|otstarbeline, ravi|otstarbeline, õppeotstarbeline.

palga|määr
maj ajatöö puhul vastavalt palgaastmele kindlaks määratud palga suurus

pandi|mäng
seltskonnamäng, milles milleski kaotanul v. eksinul tuleb pant anda ja see hiljem teiste poolt määratud teoga lunastada. *Tantsimisest väsinud, alustasime pandimängu. Pantide väljalunastamisel mõisteti, et pidin Laurat suudlema. L. Perandi.

panga|kaart
panga poolt konto omanikule v. tema poolt määratud isikule välja antud plastkaart, mis toimib elektroonilise maksevahendina . Pangakaardid on populaarsed maksevahendid. Sulges varastatud pangakaardi.

pealik ‹-u 2› ‹s›

1. valitud v. määratud juht (algselt suguharul, hiljem maleval). Hõimude, suguharude pealikud. Vana väärikas indiaanlaste pealik. Hunnide pealik Attila. Meremehed läksid saare pealiku jutule. Ülestõusnute pealikud kogunesid nõupidamiseks. || van väeüksuse juht, komandör. *.. kõik salk [sõdureid], pealik ees, rühib eelnähtava kivimaja poole.. Ansomardi. || aj mingi ala kohapealne ülem (näit. asehaldur). *Teda [= kuningat] asendas ning esindas siin pealik.., kes resideeris Toompea linnuses. R. Kenkmaa.
▷ Liitsõnad: hõimu|pealik, indiaani|pealik, neegri|pealik, suguharupealik; linna|pealik, sõja|pealik, väepealik.
2. (hrl. sõjaväestatud organisatsioonis:) üksuse ülem. Kaitseliidu pealikud. Tuletõrjeüksuse pealik. || (üldisemalt:) salga, rühma juht, selle peamees. Röövlite, röövlijõugu pealik. Salakaubavedajate organisatsiooni pealik. Poistekamba pealik. *Peagi pandi tähele uue seltsilise tublidust ja ta sai salga pealikuks. E. Past. || nlj juhtija, ülemus. *Ja peale peab pressima! Muidu ei saa midagi. Ministeerium kaugel, pealikud kõrgel.. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: politsei|pealik, tuletõrjepealik; kamba|pealik, rühmapealik.

peitus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
lastemäng, milles üks (liisusalmiga määratud) mängija teisi, end ära peitnuid taga otsib, peitemäng. Kas mängida peitust või pimesikku? Teeme peitust! | piltl. Miks sa minuga peitust mängid 'mis sa salatsed v. mõistu räägid', ütle otse, mida mõtled! *Valgusekiired mängivad peitust / kukkuvais piiskades.. H. Jürisson.

pensum ‹-i 2› ‹s›
ülesantud õppetükk, määratud tööülesanne. *Meil tuli oma pensum selgeks õppida, ja õpetajad kontrollisid.. J. Kross (tlk).

periood ‹-i 21› ‹s›

1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik (ka korduvana, eriti liitsõnades). Pikk, lühike periood. Kodanlik, sõjaeelne, sõjajärgne periood. Feodalismilt kapitalismile ülemineku periood. Rootsi valitsuse periood Eestis. Murranguline periood rahva ajaloos. Vaheldusid majandusliku tõusu ja languse perioodid. Algas suurte segaduste periood. See draama kuulub meie näitekirjanduse varasemasse perioodi. Luuletaja Tartu-periood. Kirjaniku loomingu võib jagada kaheks perioodiks. Aastad 1945 – 1950 olid süngeim periood minu elus. Elu viimasel, hilisemal perioodil. Pingeline õpingute periood. Filmivõtete periood. Haiguse äge periood. Sünnitusjärgne, operatsioonieelne periood. Poegade toitmise periood lindudel. Taimede aktiivse vegetatsiooni periood. Kevadtalvisel perioodil vajame vitamiine. Vihmade periood. Suhtelise vaikuse periood. || teat. kindlapiiriline ametiaeg. Reagan valiti veel teiseks perioodiks presidendiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|periood, alg(us)|periood, aruande|periood, avanemis|periood, diktatuuri|periood, elu|periood, ettevalmistus|periood, haude|periood, imetamis|periood, inkubatsiooni|periood, inna|periood, jooma|periood, karjatamis|periood, kasvu|periood, kevad|periood, kinnis|periood, kliima|periood, koloniaal|periood, koristus|periood, kriisi|periood, kudemis|periood, kuiva|periood, kujunemis|periood, kõrg|periood, külma|periood, külvi|periood, kütte|periood, laktatsiooni|periood, langus|periood, lauda|periood, loome|periood, loomingu|periood, loomis|periood, lõpp-|periood, lüpsi|periood, munemis|periood, mõõna|periood, mängu|periood, navigatsiooni|periood, nuuma|periood, peite|periood, pesitsus|periood, poegimis|periood, puhke|periood, põhi|periood, põua|periood, püügi|periood, saju|periood, sigimis|periood, siirde|periood, sooja|periood, sula|periood, suve|periood, sügis|periood, talve|periood, talvitus|periood, tiinus|periood, treeningu|periood, tõusu|periood, töö|periood, vaatlus|periood, vaikus|periood, varumis|periood, vegetatsiooni|periood, vihma|periood, väljutus|periood, õitsengu|periood, õpingu|periood, üleminekuperiood.
2. ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub. Maa pöörlemise periood ümber oma telje on 24 tundi. Tähe heleduse kõikumise periood. Pulsari periood. Pendli ühe poolvõnke periood.
▷ Liitsõnad: pöörlemis|periood, tiirlemis|periood, võnkeperiood.
3. mat korduv number v. numbrite rühm perioodilises murrus
4. keel lausestik
▷ Liitsõnad: lauseperiood.
5. muus helitöö osa (v. iseseisev helitöö), mis koosneb hrl. kahest sisuliselt kokkukuuluvast kadentsiga lõppevast lausest. 8-taktiline periood. Moduleeriv periood.

personaal|palk [-palga]
hrl nõuk teat. spetsialistile personaalselt määratud tavalisest ametipalgast kõrgem palk

pika|ajaline
pikka aega kestev v. kestnud. Väga pikaajalise arengu tulemus. Pikaajaline ajakirjanduslik tegevus. Sai aukirja pikaajalise laitmatu töö eest. Esemed kuluvad pikaajalisel kasutamisel. Pikaajaline sõda kurnas riiki. Pikaajaline väljaõpe, komandeering. Pikaajaliseks säilitamiseks sobivad kõige paremini taliõunad. Kannab pikaajalist karistust. Meid seob pikaajaline sõprus. Haige vajab pikaajalist ravi, hoolitsust. Pikaajaline nälgimine. Pikaajaline sadu. Samblikud taluvad pikaajalistki külma. Pikaajalisel keetmisel vitamiinid lagunevad. || pika, pikema aja kestel toimunu tulemusena saavutatud. Pikaajalised tähelepanekud, kogemused. Pikaajaline kogemus, praktika osutab, et.. || pika aja kestel jõus, kehtiv, pikemaks ajaks määratud. Pikaajaline majandusliku koostöö leping. Pikaajaline laen, võlg, krediit. Pikaajaline kohustus. Pikaajaline veksel. Pikaajalised ilmaennustused. Pikaajalised 'pikemat aega kasutatavad' kultuurkarjamaad. *Ta pakkus talu vennale pikaajalisele rendile. S. Ekbaum.

programm|õpe
ped õppeviis, mille puhul õppematerjal omandatakse iseseisvalt, programmiga määratud ja järjestatud osade kaupa

pumpla ‹1› ‹s›
pumbale v. pumpadele töötamiseks määratud asukoht (pumbamaja, -ruum)

päeva|kava
kindlaks määratud ajakava päeva kohta. Lasteaia, suvekooli päevakava. Meil on äärmiselt tihe päevakava. Elab kindla päevakava järgi. Pidasime päevakavast kinni, kaldusime päevakavast kõrvale.

päevane ‹-se 4› ‹adj›

1. päevaajaga, valge ajaga seotud; päeval toimuv v. tegutsev. a. (vastandatuna öisele). Päevase eluviisiga loomad. Päevane magamine, uinak. Päevane kuu paistab kahvatult. Tuule päevane kiirus ületas tublisti öösise. Öine vahetus andis töö päevasele üle. b. (vastandatuna õhtusele). Päevane etendus, kinoseanss. Tuled sa päevase või õhtuse rongiga? Õppis põllumajandusülikooli päevases osakonnas. Päevased ja õhtused ettevalmistuskursused. Päevane roiutav kuumus andis õhtuks järele. Tere päevast! (tervitusväljend).
▷ Liitsõnad: keskpäevane.
2. ööpäeva jooksul saadud, kogunenud, tehtud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Tehase päevane toodang. Kui suur su päevane teenistus on? Võtke päevane toidumoon kaasa. Päevane valgutarve. Päevane toidunorm haiglas.
3. ööpäeva (v. teat. arv ööpäevi) kestev v. kestnud. Kahekümne viie päevane ajavahemik. Päevase käiguga 'ööpäevase pöörlemisperioodiga' barograaf. *Klooster asus tubli päevase hobusesõidu tee kaugusel Lüübekist. G. Helbemäe.
4. ööpäev vana. Päevane vasikas. Laps on alles päevane. *Roolis on kahekümne kahe aastane noormees, päevase habemega, pikajuukseline.. J. Smuul.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|päevane, kaheksa|päevane, kolme|päevane, kuue|päevane, kümne|päevane, mitme|päevane, mõne|päevane, paari|päevane, poole|päevane, viie|päevane, ühepäevane; ööpäevane

päeva|portsjon
päevane, päevaks määratud portsjon. Toiduvarud olid lõpukorral, pidime päevaportsjoneid vähendama.

päris|osa

1. kellelegi (saatusest) määratud osa; olemuslik, iseloomulik osa. Vanasti oli naiste pärisosaks kodu ja köök. Tema pärisosaks said kannatused. Surm on kõigi inimeste pärisosa. Kunst on tema elu lahutamatu pärisosa. Koidula pärisosaks oli luule. *Viha ja valu, kodumaatus oma kodumaal – see on nüüd tema pärisosa. A. Viirlaid. *Kuid siin on veel külluses võsa, seda Austraalia pärisosa.. R. Sirge.
2. omand. *Kümme kitse, tulease ja katus pea kohal moodustaski tol ajal kuningate kadestusväärse pärisosa. H. Rajandi (tlk).

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

püsi|kaup
maj kaup, mis ei ole määratud kohe v. korraga tarbimiseks (näit. auto, külmutuskapp), kestuskaup

püüli|vili
püülitav, püülimiseks määratud vili

raam ‹-i 21› ‹s›

1. ümbritsev (dekoratiiv)liist, ääris. Nelinurkne, ümmargune, ovaalne, nikerdatud raam. Lai, kitsas raam. Pildil on lihtne raam. Pilti raami panema. Kirjutuslaual on hõbedases raamis foto. Peegli punasest puust raam. Surmakuulutus oli mustas raamis 'musta joonega ümbritsetud'. *Sinu tahvli raamid on aga niisama mustad nagu ennegi .. O. Luts. | piltl. Naise nägu musta rätiku raamis oli väga valge. *Härrasmaja sirged sambad tõusid põõsaste raamist. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: peegli|raam, pildiraam; hõbe|raam, kuld|raam, metall|raam, puuraam; leinaraam.
2. ümbritsev äärispuu (vm. ääristav tugi), kuhu miski kinnitatakse, pingutatakse jne. Akende raamid valendasid. Akendele pandi uued raamid. Tal on mustade, kuldsete raamidega prillid. Raamsae raam. Mesilastarusse pandi uusi kunstkärjega raame juurde. Pestud kardinad tõmmati raamile.
▷ Liitsõnad: akna|raam, lava|raam, mantel|raam, paaris|raam, ukseraam; prilli|raam, sarvraam; kopeer|raam, kuivatus|raam, kärje|raam, maalimis|raam, niie|raam, sae|raam, sihiku|raam, suurendus|raam, taru|raam, tikke|raam, tikkimis|raam, traat|raam, õmblusraam.
3. ristkülikukujuline alus (näit. lamamiseks). Haavatu, haige lamas raamil. Magasin laudadest kokkulöödud raamil. Puusärk tõsteti raamile.
▷ Liitsõnad: alus|raam, kande|raam, koolja|raam, magamis|raam, surnuraam; pakiraam.
4. taladest v. poltidest koosnev veoki, sõiduriista, masina kere toes. Veoauto, buldooseri, mootorratta, kultivaatori raam. Raamiga auto. Külvimasina aluseks on raam. Kombainid vajusid pehmel põllul raamini sisse. || jalgratta kolmnurkne toes. Isa sõitis jalgrattaga, laps raamil. *Õppis, ise poolviltu raami vahel, jalgratast tallama .. A. Vanapa. || ehit postidest ja riividest koosnev jäigalt ühendatud kandetarind
▷ Liitsõnad: raud|raam, tugiraam; jalgrattaraam.
5. ‹hrl. pl.› piltl millegi (piiritletud, kindlaks määratud) ulatus, piirid. Ajalimiit seadis ettekandele kindlad raamid. See läheks juba käsitletava teema raamidest välja. Tippnõupidamise raames toimunud riigijuhtide kohtumised. Õppuste raames kuulati mitmesuguseid loenguid.

rahva|kirjandus
laiale lugejaskonnale määratud lugemisvara (eriti varasemal ajal). Eesti rahvakirjandus. Õpetliku sisuga, ajaviiteline rahvakirjandus.

rahva|koosolek

1. laiadele hulkadele, üldsusele määratud koosolek. Korraldati rahvakoosolek Tallinna Hirvepargis. Külades ja linnades toimusid rahvakoosolekud. Tuhanded linlased olid kogunenud rahvakoosolekule. Esines mitmel rahvakoosolekul agiteeriva kõnega.
2. (hrl. muistsetel aegadel) valitsemis- ja võimuorgan tähtsate küsimuste otsustamiseks. Hõimude rahvakoosolekud. Muistsete eestlaste rahvakoosolek kärajad. Vana-Kreeka rahvakoosolek agoraa. Germaanlastel oli kõrgemaks võimuorganiks rahvakoosolek.

rahva|väljaanne
mingi teose laiadele rahvahulkadele määratud väljaanne. „Kalevipoja” rahvaväljaanne. Romaan ilmus rahvaväljaandena. See ei olnud rariteettrükis, vaid odav rahvaväljaanne.

raie|lank
mets raiumiseks määratud lank. Raielangi pindala, laius, ülestöötamine. Raielankide koristus, taasmetsastamine. Palkide, metsa väljavedu raielankidelt. Oksad jäid raielankidele vedelema.

ralli ‹6› ‹s›
sport autode v. mootorrataste mitmepäevasõit ette määratud keskmise kiiruse ja maastikuliste lisatingimustega. Monte Carlo ralli. Kuus päeva kestnud Alpi ralli. Veoautode ralli. Rallit sõitma. Autosportlased võistlesid rallis. Tänavusel rallil stardib paarkümmend meeskonda.
▷ Liitsõnad: auto|ralli, mootorratta|ralli, romu|ralli, taliralli.

ranna|kaitse [-kaitse]
sõjalaevastiku baaside, sadamate, tähtsate rannikualade, väinade ja saarte kaitseks määratud mere- ja maajõud. Osa mobiliseerituid suunati rannakaitsesse. Vastane üritas dessanti, kuid rannakaitse lõi ta tagasi.

raskus|kategooria
sooritamise raskuse põhjal määratud kategooria (näit. matkade klassifikatsioonis). I, II raskuskategooria matk.

rent ‹rendi 21› ‹s›

1. kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud, lepinguga määratud tingimustel, rendivahekord. Maad, talu, kaevandust, tehast, saeveskit rendile andma. Peremees ise pidas poodi, talu oli tal rendil, rendi peal. Maad osta me ei jõudnud, võtsime ühe talu rendile. *Kuid Benjamin Liiv ühes naaberkantniku Joosep Keskiga hakkas nõudma, et ka neid rendi peale lastaks. F. Tuglas. *Pealegi, kes takistab teisi, et ka nemad igaüks head plärakat riigiraba rendile ei võta .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: põlis|rent, pärusrent.
2. tasu sellise kasutamise eest; omaniku tulu rentnikule kasutada antud vara eest. Renti maksma. Kallis, odav rent. Mõisnik, peremees tõstis renti. Rentnik palus, et saaks esimese aasta pidada kohta ilma rendita. Peremees elas talust saadavast rendist.
▷ Liitsõnad: diferentsiaal|rent, loonus|rent, maa|rent, mõisa|rent, naturaal|rent, pooletera|rent, raha|rent, sega|rent, teorent.

retk ‹-e 22› ‹s›
teekond, reis, rännak, käik varem kindlaks määratud eesmärgil ning marsruudil. Noorte loodusteadlaste retk Lahemaale. Nanseni retk läbi Gröönimaa. Thor Heyerdahli retk balsast parvel, Peruust Tuamotu saartele. Otsustati ette võtta retk džunglisse, poolusele. Retk pooluseni ja tagasi. Linnuklubi korraldab huvilistele retke lindude tundmaõppimiseks looduses. Retk läks, viis põhja poole, mäetippu. Meie retke sihtkoht on Koitjärve. Ta on osalenud mitmel retkel hantide juurde. Luurajad asusid retkele vaenlase tagalasse. Muistsete eestlaste malev pöördus tagasi Sveamaa retkelt. Palju mehi hukkus sel retkel. *Varem-hiljem saavad Oru vanad tema öösiste retkede [= ehalkäimiste] jälile ja siis on laulul muidugi lühike lõpp. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: avastus|retk, huvi|retk, hävitus|retk, jahi|retk, jalgsi|retk, jälitus|retk, kala|retk, kalastus|retk, karistus|retk, kauba|retk, kogumis|retk, kontroll|retk, küttimis|retk, laeva|retk, lennu|retk, luure|retk, marja|retk, mere|retk, metsa|retk, mägi|retk, müügi|retk, polaar|retk, pooluse|retk, põgenemis|retk, pääste|retk, püügi|retk, rahu|retk, ratsa|retk, risti|retk, rööv|retk, ründe|retk, rüüste|retk, saagi|retk, seene|retk, suusa|retk, sõja|retk, tasu|retk, uurimis|retk, vaatlus|retk, vallutus|retk, vargus|retk, viikingi|retk, vähi|retk, õhu|retk, õpperetk.

riiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. riigiga seotud v. sellele omane; riigiasjade sfääri kuuluv, sellesse puutuv v. seda haarav; riigi. Riiklik iseseisvus, sõltumatus. Riiklik võimukorraldus, julgeolek. Tegemist on riikliku saladusega. Kas see on kooskõlas riiklike huvidega? || poliitiline. Riiklik kuritegu. Frangi riigi lagunemisega tekkis hulk lühiealisi riiklikke moodustisi.
2. riigile kuuluv, riigi valduses olev, riigi poolt finantseeritav, riigi rahadega tegutsev, riigi-. Riiklik omand, monopol. Riiklik asutus, kool, haigla. Riiklikud ja eraettevõtted. Riiklik aktsiaselts. Riiklik maafond, metsafond.
▷ Liitsõnad: poolriiklik.
3. riigi, riigiorganite poolt kehtestatud v. määratud, riigiasutuste kaudu korraldatud v. organiseeritud, riigi-. Kõrge riiklik autasu. Riiklik stipendium, toetus, pension. Riiklik plaan. Riiklikud hinnad, maksud. Riiklikud kohustused, ülesanded, standardid. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Riiklik järelevalve, kontroll, kindlustus, kaubandus. Riiklik tarbijakaitse. Riiklikud kaitsealad. Riiklik süüdistus, süüdistaja.
4. kogu riiki haarav. Riiklik ja omavalitsuslik juhtimistasand.
▷ Liitsõnad: üld|riiklik, üleriiklik.

rikša ‹6› ‹s›

1. Idamaadel hrl. ühele sõitjale määratud kerge kaherattaline kaarik, mida veab eest üks v. kaks meest; velo-, motorikša. Kuli on rikša vedamisest võhmal. Kaubakotid laoti rikšasse. *Singapuri rikša kujutab endast külgkorviga jalgratast, siin ei istu sõitja vedaja ees nagu klassikalisel jalgrattarikšal. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: moto|rikša, velo|rikša, veorikša.
2. seda sõidukit vedav v. juhtiv mees. Rikšal on raske, ta lõõtsutab. *Enamik rikšasid ei lase enam traavi, vaid tallab pedaale.. I. Normet.

ränd|kogu ‹s›
bibl (suuremas) raamatukogus eraldi kogu, mille raamatud on määratud lugejate teenindamiseks rändraamatukogude, laenutuspunktide jms. teenindusvormide kaudu

ründe|salk [-salga]
sõj iseseisva lahinguülesande täitmiseks määratud üksus

saatuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
(otsekui) saatusest määratud v. saatust kujundav, sageli hukatuslik v. halba toov. Saatuslik kohtumine. See on saatuslik viga, eksitus. Sellel otsusel võivad olla saatuslikud tagajärjed. See oli mingi saatuslik päev, hetk minu elus. Eile olnud saatuslik koosolek, kus otsustatud äri likvideerida. Paistis, et merehädalistele jõudis kätte saatuslik lõpp. Põgenemiskatse oleks olnud mulle saatuslik. Carmen on saatuslik naine, hoidu tema eest! Venna haigus muutus iga päevaga saatuslikumaks. Emboolia võib haigele saatuslikuks saada. Mamsel Berta valis kaua ja see sai talle saatuslikuks. Lahkhelid said üritusele saatuslikuks. Külm talv võib paljudele lindudele saatuslikuks saada. Mingi saatuslik võim valitses meid kõiki. *Kõik, mis on saatuslik, tuleb nii, et sa ei tea seda oodatagi, sest saatuse teed on imelikud. P. Krusten.

salk ‹salga 23› ‹s›

1. mingis suhtes ühtse rühma moodustav ebamäärane, organiseerimata (väiksem) hulk. a. (inimeste jm. elusolendite kohta). Noormeeste, poiste, naiste salk. Madruste, relvastatud meeste salk. Röövlite salk. Mööda maad liikusid näljaste inimeste salgad. Salk mehi, purjus noorukeid. Sündmust jälgis väike salk uudishimulikke. Meid oli mõnemeheline salk. Põgeneti salkadena laiali. Vabatahtlikud abistajad jaotati salkadeks, salkadesse, kahte salka. Koguneti salkadesse ja hakati juttu ajama. Meie salgas oli kümmekond meest. Tülinorijad tulid talle salgas kallale. Naised seisid salgas õueväraval. Rahvast tuli üksikult ja salkades. Hobuste salk. Salk vareseid, kajakaid. *Siidisabad liiguvad ikka salkades nagu kuldnokad.. M. Mäger. b. (puude, ehitiste, esemete kohta). Põldude vahel on üksikud puude ja põõsaste salgad. Kingul kasvab salk mände. Eemalt paistab madalate majade salk. *.. seal kasvas mitut seltsi metsa, kus salkade vahel asusid ilusad heinamaad. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: rahva|salk, röövli|salk, rüüstesalk; meeste|salk, poistesalk; hulgu|salk, linnu|salk, looma|salk, metsasalk.
2. mingi suurema organiseeritud rühma allüksus. Skautide, gaidide rühmad ja salgad. || sõj põhiüksusest iseseisva lahinguülesande täitmiseks määratud, vähemalt kompaniisuurune üksus
▷ Liitsõnad: dessant|salk, eel|salk, hävitus|salk, jalaväe|salk, järel|salk, kaitse|salk, karistus|salk, katte|salk, koond|salk, lend|salk, luure|salk, löök|salk, partisani|salk, patrull|salk, piirivalve|salk, politsei|salk, pääste|salk, ratsa(väe)|salk, ründe|salk, sanitaar|salk, sissi|salk, sõjaväe|salk, toitlus|salk, tuletõrje|salk, tõkestus|salk, vahi|salk, valve|salk, varitsus|salk, väesalk.
3. hrv salk [salgu]. *Kohevad, tihedad juuksed kihardusid suurte jonnakate salkadena ümber kitsa, meeldiva näo.. M. Sillaots (tlk).

ära seadma

1. seadma (ära rõhutab tegevuse lõpuleviimist, määratud korra lõplikkust vms.). Pane need asjad esialgu siia, küll ma sean ise pärast ära. *Rikas otsib rikast, vaene ajab vaesega läbi – nii on see ammust ilma ära seatud. E. Maasik.
2. kõnek purju jooma, vinti võtma. Mõned mehed olid juba parajalt ära seatud ja kakerdasid ringi. On juba vara hommikul jõudnud enda ära seada, õiget töömeest tast täna enam pole.

seadus|järgne
jur seadusele vastav, seadusega määratud. Seadusjärgsed pärijad. Seadusjärgne pärimine.

seanss ‹-ansi 21› ‹s›
kindlaks määratud ajavahemik, mille vältel toimub mingi tegevus. Kinos algas, lõppes seanss. Lapsi kinno õhtustele seanssidele ei lubatud. Käisin kella kuuesel 'kell kuus algaval' seansil. Spiritistlik seanss. *Te hakkate poseerima. .. Suvatsege pühapäeval tulla esimesele seansile. Joh. Tamm (tlk).
▷ Liitsõnad: hüpnoosi|seanss, kino|seanss, laste|seanss, ravi|seanss, side|seanss, televisiooni|seanss, võrguseanss.

seemne|fond
külviseks määratud viljavaru

seemne|lank
mets seemnete varumiseks määratud lank

seitsmeline ‹-se 5› ‹adj›
seitsmele isikule määratud. Ta paigutati seitsmelisse tuppa, palatisse.

sessioon ‹-i 21› ‹s›

1. (teaduslike ettekannetega) koosolekute periood. Instituudis toimus järjekordne germaani keeleteaduse sessioon. Teaduslik sessioon kestis kolm päeva.
2. eksamite sooritamiseks määratud ajavahemik kõrgemates koolides ja keskeriõppeasutustes, eksamisessioon. Talvine, kevadine sessioon.
▷ Liitsõnad: eksamisessioon.

sihi|pärane
sihiga seotud, sihti taotlev, eesmärgipärane; määratud otstarbele vastav. Sihipärane tegevus, mõtlemine. Loodusvarade, maa sihipärane kasutamine. Kontrolliti riigivara sihipärast kasutust.

siht|aspirantuur
nõuk aspirantuur õppima suunamisega konkreetse, määratud ülikooli v. teadusasutuse juurde

siht|otstarbeline
sihtotstarbeks määratud, siht-; sihtotstarbele vastav, sihipärane. Sihtotstarbelised annetused, eraldised, investeeringud. Maade sihtotstarbeline kasutus.

siht|otstarve
teat. kindel otstarve, määratud otstarve. Seda raha saab kasutada ainult sihtotstarbeks. Sihtotstarbeta laekumised.

soodus|müük
maj müük esialgsest uudiskaubale määratud hinnast madalama kindla hinnaga

spetsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
kindla, määratud otstarbega, eriline (2. täh.), eri-. Numismaatiku albumis on müntide jaoks spetsiaalsed pesad. Spetsiaalsed riistad unikaalse töö tegemiseks. Õmbleme võtme jaoks spetsiaalse tasku.

stardi|järjekord
stardijärjestus; võistlejale määratud aeg, koht selles. Stardijärjekord loositakse, määratakse loosi teel. Täna on ringrajal kontrollsõidud stardijärjekorra kindlaksmääramiseks. Ootab oma stardijärjekorda. Tuli meistriks vaatamata ebasoodsale stardijärjekorrale.

suitsetamis|koht
suitsetamiseks sobiv v. määratud koht. Tualettruum ei ole mingi suitsetamiskoht!

suitsetamis|ruum
suitsetamiseks määratud ruum. Teatri suitsetamisruum.

suitsetamis|tuba
suitsetamiseks määratud tuba

suitsu|nurk
suitsetamiseks määratud ruumiosa (näit. asutuses). Teise korruse suitsunurgas käib äge seltsielu.

sund|asumine
karistuseks määratud sunniviisiline asumine. Tsaari-Venemaal oli Sahhalini saar sundasumisele saatmise kohaks. Siberisse sundasumisele saadetud kurjategijad.

sund|puhkus
töötajale soovimatu, tööandja määratud puhkus. Tehasest saadeti töö vähesuse tõttu sundpuhkusele mitukümmend inimest.

sõidu|tee

1. (teepeenarde, kõnniteede v. haljasalade vaheline) sõidukitele liiklemiseks määratud teeosa. Kitsas, lai, asfalteeritud, munakividega sillutatud, sillutamata sõidutee. Tee koosnes kahest teineteisest mururibaga eraldatud sõiduteest. Meil liiguvad sõidukid sõidutee paremal poolel. Elava liiklusega tänavatel võib sõiduteed ületada vaid selleks ettenähtud kohtades. || tee, millel sõidetakse. Autojuht jälgis pingsa tähelepanuga auklikku sõiduteed enda ees.
2. (laeva) liikumistee. Madalikevaheline laevade sõidutee oli paiguti väga kitsas. Laev kaotas tormis õige sõidutee, kaldus sõiduteelt kõrvale. *Hüdroloogidele anti käsk märgistada traktoritele sõidutee merejääl. E. Kreem.

taimer ‹-i, -it 2› ‹s›
määratud ajavahemiku järel rakenduv (näit. helisignaali andev) ajaseade; elektrooniline ajamõõtelülitus näit. videomaki etteantud ajal sisselülitamiseks
▷ Liitsõnad: köögitaimer.

talurahva|leht
talupoegadele määratud ajaleht. O. W. Masing andis talurahvalehte välja neli aastat.

tanki|miin
sõj soomukite õhkimiseks määratud miin. Auto sattus tankimiini otsa.

tapa|lammas
ka piltl tapmisele määratud v. tapetav lammas. Väljavalitud tapalambad viidi lihakombinaati. *Tööline on igal pool tapalammas, nii tööl kui sõjas! P. Kuusberg.

tapa|loom [-a]
tapmisele määratud v. tapetav loom. Nuumab siga tapaloomaks. Läks karjast tapaloomi valima. Kisendas nagu tapaloom noa all.

tapa|tall [-e]
tapmisele määratud v. tapetav tall. Vaenlase kätte langenud mehed olid nagu tapatalled.

tapa|veis
tapmisele määratud v. tapetav veis

teatron ‹-i, -it 2› ‹s›
publikule määratud paik Vana-Kreeka teatris

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

teenija|tuba
teenija(te)le määratud tuba. Väike teenijatuba asus köögi kõrval.

testamendi|järgne
jur testamendile vastav, testamendiga määratud. Testamendijärgne pärimine, pärija.

testamendi|täitja
jur pärandaja poolt tema tahteavalduse täideviijaks määratud isik

toetus|üksus
sõj peaülesannet täitvaid jõude toetama määratud väeüksus

tootmis|liin
tehn teat. kindla toote valmistamiseks määratud masinate järjestatud kogum

trahvi|raha
trahvina, trahviks määratud rahasumma. Maksis trahviraha ära. Trahviraha sissenõudmine. Trahvirahad läksid trahvijate taskusse. *Jumalukene, see [= kalapüük jõest] on ju keelatud. Kukud kinni – kust see trahviraha võetakse! R. Vellend.

trahvi|toimkond
väljaspool järjekorda karistuseks määratud toimkond (näit. sõjaväes)

tulemus|palk [-palga]
maj palga muutuv osa, mida makstakse töövõtjale varem kindlaks määratud tulemuste saavutamise eest

tule|sektor
sõj (kuulipildujale, suurtükile) otsesihtimisega tulistamiseks määratud maastikulõik, laskesektor

tund ‹tunni 21› ‹s›

1. 1/24 ööpäevast, 60 minutiga võrduv ajaühik (tähis t., h); sellise kestusega ajavahemik. Ööpäevas on 24 tundi. Kell näitab kümnendat tundi. Veerand, pool, kolmveerand tundi. Kahe tunni pärast. Neli tundi tagasi. Kell on tervelt pool tundi ees, järel. Töötas päevas kümme tundi. Laps magas päeval peaaegu kolm tundi. Film kestab kaks tundi ja 20 minutit. Sõitsime Tallinnast Tartusse kahe tunniga. Veel pool tundi sõitu ja olemegi kohal. Eksami alguseni, tööaja lõpuni on jäänud paar tundi. Aega on selleks umbes tund. Ole mulle mõni tund abiks. Võid tunniks (ajaks) õue mängima minna. Tulen tagasi tunni (aja) pärast. Tund läheb, kulub tunni järel. Möödus tund, teine, kolmaski, aga kedagi ei saabunud. Tunnist tundi ikka üks ja seesama. Tunnid venisid ja venisid. Viibisin kunstimuuseumis tunde. Istus tundide viisi, tundide kaupa oma raamatute taga. Teenis 50 krooni tunnis. Auto sõitis 120 kilomeetrit tunnis. Akadeemiline tund (kõrgkooli loenguaja järgi, 45–50 min.) Suvine tund enam kui talvine päev. *Alles vastu hommikut magan tunni või teise rahulikumat und. O. Luts. || (mingi vahemaa mõõduna). Sinna on mõne tunni tee, mõni tund teed. *Pool tundi maad siit otse põhja poole on põlise metsa keskel lage koht .. E. Bornhöhe. || oma eripäraga aeg, osa ööpäevast. Varane, hiline tund. Hommikune, lõunane, õhtune, öine tund. Kesköine tund. Oli vaikne pärastlõunane tund. Vaimude tund 'kummituste aeg (hrl. südaöö)'. *Töötamiseks ei jätkunud päeva valgetest tundidest. K. Rumor. || sellise kestusega (ka lühem v. tunduvalt pikem) kindlaks otstarbeks määratud ajavahemik. Vaikne tund 'kuni paaritunnine puhkeaeg laste- v. raviasutuses'.
▷ Liitsõnad: pool|tund, täis|tund, veerandtund; tähetund; amper|tund, kilovatt-|tund, vatt-tund; auto|tund, inim|tund, tingtund; lennu|tund, puhke|tund, saate|tund, seisu|tund, sõidu|tund, treeningu|tund, töö|tund, ületund; hommiku|tund, hämariku|tund, keskpäeva|tund, kesköö|tund, koidu|tund, lõuna|tund, puhte|tund, päeva|tund, pärastlõuna|tund, südaöö|tund, videviku|tund, õhtu|tund, öötund; keelu|tund, komandandi|tund, politseitund; info|tund, kõne|tund, palve|tund, piibli|tund, teabe|tund, vastuvõtutund.
2. hrl. 45-minutiline ajavahemik õppetöö põhivormina. Ladina keele, usuõpetuse tund. Esmaspäeviti on meil kuus tundi. Reedel algavad tunnid kell üheksa ja lõpevad pool kaks. Esimene, kolmas, viimane tund on joonistamine. Homme jääb, jäetakse emakeele tund ära. Täna andis tunde praktikant. Õpetaja annab, peab tundi. Alustame tundi. Lõpetame tunni. Kell helises tundi, tunnist välja (tunni algust v. lõppu kuulutava kellahelina kohta). Tundidest poppi tegema, pausi panema. Miks sa tunnist puudusid? Hilines tundi. Õpilane jäeti pärast tunde 'peale tundide lõppemist karistuseks v. järeleõppimiseks koolimajja'. Ära sega tundi! Õppealajuhataja tuli tundi kuulama. Õpetaja lahkus poole tunni pealt. Tänaseks on tunnid läbi. Hakati tundi 'tunnis õpitut' vastama, üles ütlema. Tuletage eilne tund meelde. Tundideks õppima, ette valmistama. Lahtine tund 'näidistund'. Õpetaja koormus on 18 tundi nädalas. Annab keeltekoolis tunde. Võtab matemaatikas eraõpetajalt tunde. *Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. O. Luts.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tund, bioloogia|tund, füüsika|tund, grammatika|tund, joonistus|tund, keele|tund, keemia|tund, kirjandus|tund, klaveri|tund, konversatsiooni|tund, käsitöö|tund, laulu|tund, lugemis|tund, matemaatika|tund, muusika|tund, rehkendus|tund, solfedžo|tund, sõidu|tund, tantsu|tund, tööõpetus|tund, viiuli|tund, võimlemistund; vahetund; aine|tund, klassijuhatajatund; asendus|tund, era|tund, harjutus|tund, järeleaitamis|tund, klassi|tund, kooli|tund, kordamis|tund, lemmik|tund, muster|tund, näidis|tund, praktika|tund, proovi|tund, rühma|tund, saali|tund, võimla|tund, õppetund; nädalatund.
3. (oma eripäraga) aeg; (õige, sobiv) hetk. Raskel tunnil ei olnud temast abi. Need olid ilusad tunnid, kus me kõike koos tegime. Kätte on jõudnud tasumise tund. Otsustav tund on käes. Lahkumise tund on ligi. Saabus kojuminemise tund. Kodumaa vabastamise tund ei ole enam kaugel. Oli neidki, kes lahkusid kodupaigast hädaohu tunnil. Käsikiri jääb sahtlisse oma tundi ootama. Poisid, tund on tulnud! (märguandena millegi alustamiseks). || elu lõpp, suremise aeg; millegi eksisteerimise lõpp. Vanamees hakkas tundma, et tema tund ei ole enam kaugel. Ta otsekui aimas, et viimne tund on lähedal, käes. Haige arvas, et tema tund on tulnud. Tundus, nagu oleks lähenemas maailma viimne tund. *Missuguses mundris ta ükskord, kui tund kätte tuleb, Käina kirikuaias Liisu kõrvale pannakse, seda ta ise enam ei näe. H. Sergo. *.. tahaksin paluda, et kui mu tund [= elamise aeg] täis saab, siis ma sureksin äkilist surma kevadisel päeval .. I. Talve.
▷ Liitsõnad: elu|tund, jõude|tund, lahkumis|tund, piibu|tund, rüsina|tund, suitsu|tund, söögi|tund, tasumis|tund, tipp|tund, tusa|tund, tähe|tund, une|tund, üksindustund; surmatund.

tundmatu ‹1›

1. ‹adj› selline, mida v. keda ei tunta, millest v. kellest midagi ei teata, teadmatu; mitte tuttav, võõras. Telefonis vastas tundmatu hääl. Tundmatu käekiri. Õhk on tulvil tundmatuid lõhnu. Need taimed, seened, linnud on mulle tundmatud. Tee viis teda üha uutesse tundmatutesse paikadesse. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Teda on tabanud mingi tundmatu haigus. Mets on täis tundmatuid hädaohte. Tundmatus suunas edasi minna oleks lollus. Mees rääkis mingit tundmatut keelt. Kirjutage tekstist välja tundmatud sõnad. Tema päritolu on tundmatu. Tundmatu naine, isik. Tundmatu heategija. Olen siin kõigile võõras ja tundmatu. Autor soovib tundmatuks jääda. Tundmatu kunstniku maal. *Mina sõitsin tundmatuile vesile, vastu tundmatule tulevikule. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: senitundmatu.
2. ‹s› inimene, kes ei ole tuttav, võõras. Ukse taga seisis üks tundmatu. Kes on see heledajuukseline tundmatu? Kas mitte tema polnud see tundmatu, kes mulle tookord kiirabi kutsus?
3. ‹s› mat sümbol, mis tähistab objekti, mille väärtused on määratud teat. kaudsete tingimuste kaudu, otsitav. Ühe, mitme tundmatuga võrrand. Võrrandis on kaks tundmatut, x ja y.

turismi|baas
nõuk turistidele määratud puhkeasutus

täht ‹tähe 22› ‹s›

1. öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; astr püsivalt helenduv taevakeha; sün. taevatäht. Muutlikud, heledad tähed. Linnutee tähed. Päike on Maale lähim täht. Planeedid tiirlevad ümber tähtede. Taevas sirab, virvendab täht. Linna kohal süttivad tähed. Tähed lõid särama, kahvatasid, on kustunud. Tähtedest kirendav taevas. Tähis sügistaevas. Vaatas teleskoobiga tähti. Sabaga täht 'komeet'. Langev, lendav täht 'lendtäht e. meteoor'. Astroloogid ennustavad tähtede (seisu) järgi saatust. | piltl. Ta täht tõusis, loojus, kustus, langes (kellegi kuulsuse, populaarsuse, edu vms. kohta). Selle tantsutehnika täht on tuhmumas. Usub oma tähte, oma tähesse (usu kohta, et miski loodetav on tulema määratud). Ta ei loobu oma tähest (ei loobu oma unistusest, sihist vms.) Õnneliku, õnnetu tähe all sündinud inimene (kellegi õnneliku v. õnnetu saatuse, vedamise v. mittevedamise kohta). Inimese elukäik on tähtedesse kirjutatud.
▷ Liitsõnad: hiid|täht, kaksik|täht, kinnis|täht, kolmik|täht, kääbus|täht, mitmiktäht; ao|täht, eha|täht, hommiku|täht, koidu|täht, lend|täht, ränd|täht, saba|täht, taeva|täht, õhtutäht; õnnetäht.
2. piltl väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms., staar. Pariisi tähed. Ta on säravaim täht teatritaevas. Tõusev täht kunsti-, juriidilises taevas. Filmis polnud ühtegi tähte. See näitlejanna on esimese suurusjärgu täht. Trupi täht. Kontsert kujunes tähtede paraadiks. Kantrimuusika üks heledamaid tähti. Peale maailmameistrivõistlusi valiti tähtede meeskond.
▷ Liitsõnad: balleti|täht, estraadi|täht, filmi|täht, hoki|täht, jalgpalli|täht, kino|täht, kunsti|täht, laulu|täht, lava|täht, ooperi|täht, opereti|täht, raadio|täht, revüü|täht, roki|täht, spordi|täht, super|täht, teatri|täht, tele(visiooni)täht.
3. kiirjalt kulgevate harudega kujund, ese v. moodustis. Viisnurkne, kaheksaharuline täht. Taaveti täht 'kahest võrdkülgsest kolmnurgast moodustuv kuusnurk, heksagramm'. Kollane täht juudi kuuel (Taaveti tähe kohta juute eristava märgina). Punane täht tornitipus. Täht jõulukuuse tipus. Veterani rinnas särab täht (tähekujulise aumärgi kohta). Tähed õlakutel. || laik, tähn. Liblika tiibu katavad kollakad tähed. Valge täht hobuse otsmikul. || piltl (lilleõie kohta). Lill avab oma tulipunased tähed. Korjati pärna tillukesi kahvaturohelisi tähti.
▷ Liitsõnad: au|täht, kuld|täht, Puna|täht, valgetäht; juuditäht; tedretäht; jõulu|täht, kuld|täht, ratsuritäht; meritäht.
4. kirjas hääliku v. häälikuühendi tähistamise märk, kirjatäht. Gooti, kreeka, ladina, slaavi tähed. Masing võttis eesti keeles kasutusele „õ”-tähe. Täispindala tähistatakse tähega T. V-tähe kujuline kaelus. Kirjuta see sõna suurte, väikeste tähtedega (trüki- ja kirjatähtede kohta). Poisil on tähed juba selged, käes. Ta õpib, veerib tähti. Oskab tähti kokku lugeda, tunneb tähti. Vanaema õpetab tüdrukule tähti. Kuldsete tähtedega kirjutatud nimed mälestustahvlil. Rasvaste tähtedega uudis ajalehe esiküljel. Lapsed lõikasid loosungi jaoks tähti. Astus rahva ette tähtegi paberile panemata. See kõik on tõsi viimase täheni 'on absoluutselt tõsi'. || (hääliku kohta). Põristas r-tähte, susistas s-tähte. Ta ei oska k-tähte öelda. Ei osanud vene keele sisisevaid tähti välja öelda.
▷ Liitsõnad: algus|täht, esi|täht, kirja|täht, liit|täht, nime|täht, suur|täht, trüki|täht, võõr|täht, väiketäht; plii|täht, tinatäht.
5. kirjalik tõend vm. ametlik paber; kiri. Ristimise täht. Tähel seisis paki omaniku nimi. Neile anti tähed, millega pääses ministeeriumi. Mõisnik kirjutas tähe rendi tasumise kohta. Arst kirjutas, andis tähe. *Mitu kuud ei saanud Anna oma mehelt ühtki sõnumit, tähte ega teadet. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aktsia|täht, arsti|täht, loa|täht, luba|täht, läbipääsu|täht, osa|täht, palga|täht, panga|täht, pääse|täht, raha|täht, ristimis|täht, rohu|täht, rubla|täht, seaduse|täht, voli|täht, võlatäht.
6. (tunnus)märk; märguanne. Kinkis kaaslasele sõpruse täheks oma kuue. Andis lepituse täheks suud. Võidu täheks püstitatud ausammas. Viimsepäeva, surma tähed. *Joosep pani käed risti täheks, et ta kõht on täis saanud. E. Vilde. *.. ta hüüab kõvemini Issanda nime. Kuid ei mingit märki – mingit tähte Issandalt. A. Hint.
▷ Liitsõnad: surma|täht, tunnis|täht, tunnus|täht, tänu|täht, võidutäht.
7. nõuk oktoobrilaste rühm
vt tähele

täht|aeg
määratud ajavahemik v. ajahetk (kuupäev, nädalapäev, kellaaeg vm.); jur määratud ajavahemik vrd tähtpäev Võla tasumise tähtaeg on kolm aastat. Kuueaastase tähtajaga leping. Ta ei suutnud tähtajaks laenu tagasi maksta. Raamatu tagastamise tähtaeg oli esmaspäeval. Ruumide vabastamise viimane tähtaeg on kell kümme. Tähtaegadest ei peetud kinni. Tähtaeg on möödunud, pikenes. Tähtaegu lühendama, pikendama. Maa tähtajata kasutamine. Enne tähtaega vabastatud vang.
▷ Liitsõnad: aegumis|tähtaeg, ehitus|tähtaeg, makse|tähtaeg, maksu|tähtaeg, realiseerimis|tähtaeg, remondi|tähtaeg, rendi|tähtaeg, tagastamistähtaeg.

täht|kuju
taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujund; taevasfääri ala, mille piirid on kokkuleppeliselt määratud. Pimedail augustiöil on tähtkujud kõige paremini nähtavad. Pegasuse, Orioni tähtkuju. On sündinud Sõnni tähtkujus 'ajavahemikul, mil Päike oma näival liikumisel mööda ekliptikat paikneb Sõnni tähtkujus'.

täht|päev

1. tähtis, tähistatav päev (mingi sündmuse toimumise (aasta)päev, millelegi v. kellelegi pühendatud päev vms.). Sünnipäevad, pulmad, matused ja muud perekondlikud tähtpäevad. Naistepäev pole nende peres mingi tähtpäev. Riiklikud pühad ja tähtpäevad. Tähtpäeva pühitsema, tähistama. *Õllest .. jatkuks ehk isegi kolmeks tähtpäevaks – nelipühiks, varrudeks ja sõnnikuveoks. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kalendritähtpäev.
2. ka jur määratud kuupäev vrd tähtaeg Kohtu määratud tähtpäev. Palka maksti kindlal tähtpäeval. Ei pidanud laenu tagastamise tähtpäevast kinni. Registreerimise viimane tähtpäev on .. Tähtpäeva edasi lükkama.
▷ Liitsõnad: makse|tähtpäev, renditähtpäev.

tähtpäeva|leping
maj leping tarbekauba v. väärtpaberite ostuks v. müügiks lepingu sõlmimisel kindlaks määratud hinnaga kindlaksmääratud päeval tulevikus, forward-leping

töö|norm
maj mingi töö tegemiseks määratud norm (ettenähtud aeg, toodangu hulk vm.). Töönormi arvestama, täitma.

uurimis|laev
süstemaatilisteks teadusuuringuteks määratud laev. Nüüdisaegne uurimislaev on nagu ujuv teadusinstituut.

uurimus ‹-e 5› ‹s›
teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemuste kirjalik jäädvustus. Teatriajalooline uurimus. Geenitehnoloogia alane uurimus. Etnograafide süstemaatilised uurimused. Projektis osalejatel on käsil kollektiivne uurimus. Uurimuses on rakendatud originaalset meetodit. Ulatuslikuks uurimuseks taotleti mitmelt fondilt toetust. Mahukas monograafiline uurimus. Uurimus alkoholismi mõju kohta. Avaldas uurimusi Kaukaasia eestlastest. Oma uurimustes käsitles L. Puusepp peaajukasvajaid.
▷ Liitsõnad: ajaloo|uurimus, füüsika|uurimus, keele|uurimus, keemia|uurimus, stiiliuurimus; detail|uurimus, eri|uurimus, lühi|uurimus, piloot|uurimus, süva|uurimus, üksikuurimus.

vaatleja ‹1› ‹s›

1. (< tgn vaatlema). Matkadel on ta hea, teravapilguline vaatleja. Kroonikuna oli ta hoolikas ja erapooletu vaatleja. Kirjanikuna on ta rohkem vaatleja kui hindaja.
▷ Liitsõnad: ilma|vaatleja, linnu|vaatleja, loodus(e)vaatleja.
2. sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima maastikku ning seal toimuvat, eriti vastase liikumist ja tegevust. Väeosa vaatlejad. Tulejuht korrigeerib vaatlejailt saadud andmeil tuld.
▷ Liitsõnad: valve|vaatleja, vanemvaatleja.
3. jälgija millegagi kursis olemiseks, millegi kohta informatsiooni saamiseks vms. Kohal olid ka mitme ajalehe vaatlejad. Meie delegatsioon võttis filmifestivalist osa vaatlejana. || jur piiratud volitustega isik, kelle riik v. rahvusvaheline organisatsioon on saatnud osalema mingi rahvusvahelise konverentsi v. organisatsiooni töös. Tippnõupidamisel, desarmeerimiskonverentsil viibisid paljude riikide diplomaatilised vaatlejad. || sõj sõjaväelane, kes on määratud jälgima konfliktiosaliste vaherahu- vm. kokkuleppe täitmist v. välisriikide relvajõudude õppusi. Sõjaväeline vaatleja. ÜRO vaatlejad Bosnias.
▷ Liitsõnad: ajalehe|vaatleja, poliitika|vaatleja, välisvaatleja; eurovaatleja.

vaatlus|sektor
sõj vaatlejale määratud lõik maastikust ja õhuruumist selle kohal, mille kohta ta peab tegema vaatlusi

vabaduse|kaotus
jur isiku kriminaalkaristusena kinnipidamine vanglas seadusega sätestatud alustel kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul, vangistus. Eluaegne, pikaajaline vabadusekaotus. Süüdlast karistati 10-aastase vabadusekaotusega. Mehele mõisteti kolm aastat vabadusekaotust, kolmeaastane vabadusekaotus.

vaba|klass
sport (purjespordis:) võistlusklass, milles on ette kindlaks määratud üksnes teat. arv jahi peamisi mõõtmeid

vabaõhu|kool [-i]
ped ravi ja puhkust vajavaile lastele määratud õppeasutus, kus õppetöö toimub võimalikult palju aias ja lahtistel rõdudel

vaigutus|lank
mets vaigutamiseks määratud lank

valimis|määrustik
määrustik, milles on kindlaks määratud valimiste läbiviimise üldine kord. Valimisringkonnad moodustati vastavalt valimismäärustikule.

vara ‹adv›
ant. hilja
1. varajasel kellaajal, päeva alguses. Vara hommikul. Hommikul vara. Rong väljub väga, üsna vara. Saabusime vara, kõik magasid alles. Kohal oldi vara, juba enne päikesetõusu. Vabandust, et nii vara helistasin. Aja mind homme vara üles. On veel päris vara 'on veel varajane aeg'. Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus tuppa toodi. || ‹täiendina› varajane. Pidutseti vara hommikuni.
2. enne tavalist, määratud v. vajalikku aega; enneaegu; aegsasti. Läks õhtul vara magama. Kevad tuli tänavu vara. Vili tehti pisut liiga vara maha. Vara veel sul pensionile minna! Purjekas startis liiga vara. Kaotas oma vanemad vara. Vara vananenud naine. Vara avastatud haigus on hõlpsamini ravitav.

varakult ‹adv›
vara
1. varajasel kellaajal, päeva alguses. Ärkab, tõuseb varakult. On alati varakult jalul.
2. enne tavalist, määratud v. vajalikku aega; enneaegu; aegsasti. Läheb õhtuti varakult magama. Kevad saabus varakult. Külvi alustati tänavu varakult. Varakult väljakujunenud isiksus. Alustas iseseisvat elu väga varakult. Läks varakult pensionile. Töö tegi varakult vanaks. Lapsuke suri varakult. Tagavarad lõppesid varakult. Elu hakkas teda varakult 'juba noores eas' painutama. Haigus avastati varakult 'algusjärgus'. Kõik paremad kohad olid varakult broneeritud. Hakkasime juba varakult puhkuseplaane tegema. Märkas hädaohtu varakult. Sain kutse varakult kätte. Et mitte rongist maha jääda, mindi varakult jaama.

veterinaar|ravim
ainult loomadele kasutamiseks määratud ravim

viiene ‹-se 4›

1. ‹adj› viit ühikut v. üksust omav. a. viieaastane. Noorim laps on alles viiene. Poiss saab varsti viieseks. b. (muudel juhtudel). Viiene rühm. Viiest [= viiekilost] havi ilma kahvata paati ei tõsta.
2. ‹adj› kella 5 ajal minev, algav v. toimuv. Viiene buss, rong. Läksime (kella) viiesele seansile.
3. ‹adj› viiele määratud. Viiene tuba, palat.
4. ‹s› viieline. Kas te saate viiest peeneks vahetada?

viiuli|partii
muus viiulile määratud osa helitöö partituuris. Tehniliselt nõudlik viiulipartii.

villimis|liin
tehn teat. vedeliku villimiseks määratud masinate järjestatud kogum

vipi|tuba
vippide [2] jaoks määratud tuba. Lennujaama, hotelli vipitoad.

öö|päevane

1. ööpäeva jooksul ilmnenud, kogunenud, saadud, kulutatud jne.; ööpäeva peale ette nähtud, määratud jne. Temperatuuri ööpäevane kõikumine, vaheldumine. Nuumsigade ööpäevane juurdekasv. Ööpäevane läbisõit, liiklussagedus, vooluhulk. Ööpäevane energia-, kalorikulu. Ööpäevane vedelikuvajadus. Vitamiinide soovitatav ööpäevane kogus. Ööpäevane annus. Hobuse ööpäevane söödanorm.
2. kogu ööpäeva jooksul, nii öösel kui päeval töötav, toimiv, tegutsev jne., ööpäevaringne. Ööpäevane valve, kaitse, teenindus, hooldus. Ööpäevane maanteeabi.
3. ööpäeva kestev. Ööpäevane teekond. Maa pöörleb ümber oma telje ööpäevase perioodiga. Ööpäevane viivitus.
4. ööpäev vana. Ööpäevane tall, vasikas, tibu.

ühene ‹-se 4› ‹adj›

1. üheaastane, aastane. Neil on kolmene tütar ja ühene poeg.
2. kella 1 ajal minev, algav v. toimuv. Ma ei jõudnud (kella) ühesele bussile. Kella ühene loeng jääb ära.
3. ühele inimesele määratud, ühe-. Võttis hotellis ühese toa. Ühene süst, kanuu, paat. Ühene kelk. | ‹substantiivselt›. Meeste ühesel saime sõudmises esikoha.
4. üks kindel, ainuvõimalik; ühemõtteline, üheti mõistetav. Sellele küsimusele ei saa ühest vastust anda. Teadlastel pole selle kohta ühest seisukohta. Ühene järeldus, otsus. Asi pole sugugi nii ühene ja lihtne, kui ta pealtnäha paistab. Selles asjas ei ole suhtumine ühene. *Teaduslik tõde ei ole keeleteaduses tihtigi ühene. Mõnigi kord võib paljusid fakte interpreteerida mitut moodi .. M. Hint.
▷ Liitsõnad: üksühene.

ühis|elamu
peam. üliõpilastele ja õpilastele, aga ka töölistele vms. ajutiseks elamiseks määratud (koridorisüsteemis) elamu. Ülikooli, kutsekooli, tehase ühiselamu. Üliõpilaste ühiselamu. 160 kohaga ühiselamu. Hotelli tüüpi ühiselamu. Ühiselamu komandant. Nad elasid ühiselamus kolmemehetoas. Õpilastele võimaldatakse koht ühiselamus.

üle|mõõduline
selline, mis ületab tavalise v. normiks määratud suuruse. Ülemõõduline käsipagas. Ülemõõdulised tooted.